Pullerits: Kuidas ma tegin maailma esimese gay-sensibiliteediga rattafilmi?
Lühidalt: tegin maailma esimese gay-sensibiliteediga maastikurattafilmi. Hüva, see on lühifilm, aga film sellegipoolest. Pealkiri on «Vikerkaare terrassil» ehk rahvusvahelise turu jaoks «On Rainbow Terrace».
Sellist filmi ei saa teha kõigi silme all, eriti veel konservatiivsuse kantsis. Seepärast pidin valima võteteks kauge üksildase koha, kuhu tuli sõita mööda teid, millistele sõiduautoga ei maksa ronida.
Nagu Mercury elu läks Saksamaal käest ära, läks käest ära ka minu teekond. Mida kaugemale Vikerkaare terrassilt lähtuvad rajad mind tõmbasid, seda segasemaks muutus seis. Lõpuks, mis seal salata, olin totaalselt eksinud.
Parem, järeldasin, on siiski veeta kaks tundi mehega, kes ütleb, et on jälginud mu asju ja tegemisi nii Moabis kui Tartu rattarallil, ja ütleb ka, et talle meeldib see, mida kirjutan – mis, muide, oli ühtlasi põhjusi, miks ta soostus minuga kiirel ajal üldse kohtuma –, kui ekselda kaks tundi pärapõrgus sooviga teha midagi rattamaailmas ennetegematut, kuid maitselt vägagi kahtlast. Eks veenduge ise.
Foto 1: Homoabieluvastane lipp lehvimas 2013. aasta Tour de France'i viiendal etapil. Leia pildil Alberto Contador! Foto autor: AFP/Scanpix
Foto 2: Jalgrattur möödumas New Yorgi Greenwich Village'is Stonewall Innist, kus 1969. aastal toimus teadagi mis. Mis? Foto autor: Reuters/Scanpix
Foto 3: Jalgrattur möödumas 2015. aastal Iirimaal Dublinis plakatitest, mis kutsuvad hääletama homoabielude poolt. Foto autor: Reuters/Scanpix
Postitas: Priit Pullerits @ 13:23
kommentaare: 42
42 Kommentaarid:
Kas tuuled on muutunud? EKRE on taas out? Teise mehe perseauk on in?
Padre pani kõigile karnufflisse. Tehniliselt on lugu hea ning pealkiri ka väga hott.
Jah pani korraliku litaka. Katsu nüüd kuskilt kinni võtta. Jokk. Ekre omadel ka suu tolmu täis.
„Parem tütar linna litsiks, kui et poeg kõrgkooli hobusevargaks“ – selle tarkusetera järgi on aastasadu meie maal samme seatud ning elu elatud. Paraku moodsal ajal enam vanast tarkusest lugu ei peeta. Silmitsen lugupeetud Pulleritsu eelmises postituses letti löödud arve, et palju trenni tehtud ja palju koolitarkust jagatud ning kui suur tulu rahalises plaanis sellest on tõusnud. Samal ajal teise silmaga salamisi piilusin teisi numbreid. Ja need teised arvud toovad muremõtted nii minu kui kõigi teiste ausate blogilugejate pähe. Rääkimata siis Tartu ja Moabi kohal olevast taevast, mis muutub murest järjest tumedaks justkui sügava kaevu põhi põuasel suvel. Kui nii edasi läheb siis Terasepainutaja uued järjelood Moabist lasevad ennast kahjuks pikal oodata. Kuid mis seos on ikkagi Padre Pulleritsul, hobusevarastel, Moabil, Tartu ülikoolil ja Terasepainutajal? See on raske küsimus ja et sellest selgust saada hakkame aga otsast arutama. Siis saab sotid selgeks.
Suvi on teadupärast aeg kui tulevased kergemeelsed ja põhimõttelageda hobusevargad endale sobivat kooli valivad ja esmapilgul paistab, et asjalood on õite halvad. Roosa löga on noored hulluks ajanud ja vaatamata üha kahanevale hobuste arvukusele on konkurents hobusevargaks tahtjate seas ainult tõusuteel. Kõik see ilmneb kui uurime järgnevaid arve. Enne ütlen teadmiseks, et Eesti saab ajakirjandust studeerida nii Tartu kui Tallinna ülikoolis. Vaatan, et Tallinnas on ajakirjanduse erialal 25 kohale esitatud 132 avaldust, Tartus 50 kohale 61 avaldust. Mis on juhtunud, kuidas selline olukord on saanud tekkida?
Kas siinkohal võiks abi olla tänasest uudisest, et Tartu ülikooli peab mainekaimaks ülikooliks 87% eestimaalastest. Kas on veel võimalik vaikselt kerkivat Tallinna ülemvõimu kõrgharidusepõllul murda ja pöörata noored siiski Juhan Peegli ja Priit Pulleritsu koolkonda. Kust tuleb järgmise Moabi reisi jaoks vajalik 3600 eurot, kui noored üha rohkem valivad pigem Tallinna ülikooli? Olukord on keeruline. Võimalik, et on vajalik isegi riiklik sekkumine, sest muidu seda Tallinna hobusevaraste kooli enam peatada ei saa ja blogilugejad peavad leppima Terasepainutaja uute seikluste asemel kauges Moabis kodumaiste ülevaadetega kohalikest Kuuse singlitest, K750st ning Massimõrvaritest. Selline asjade käik ei ole kasuks kellegile.
Nüüd oleks vaja teiste õpetatud meest arvamust, et kuidas edasi.
Eks see ole roosa löga käibesse toonud kargajate suur teene, palju õnne.
Taluperemees Säinas püstitab siin korraliku teema. Arendaks seda edasi.
Alustame sellest, et massiharidus ei ole hea. Seega, kui Tallinna hobusevaraste ülikooli ongi suur tung ja tahtmine, siis see näitab sedqa, et kindlasti on seal ropult palju prügikala. Ei ole võimalik, et 132 noort on kvalifitseeritud ajakirjanikuks tahtma. Ei ole! Omal ajal, st minu ajal võeti TÜs ajakirjanikuks üldse 15 ja sinna kandideeris ainult 30-40 (ja siis oli kõrgkoole vähem ja aineid vähem, st konkurents oli karmim), aga neist kõigist, kes lõpuks löögile pääsesid, said enamasti ka tegijad. Siis hakati vastuvõetavate arvu suurendama, aga kas see tõi kaasa kvaliteedi tõusu? Ei toonud, sest igasugused luftivennad, tühikargajad, hobuseparisnikud ja muidusööjad pääsesid samuti püünele, mida näitab see, kui vähestest noist on saanud ajakirjanduses tegijad. Ehk: lõpuks elus sõelale jäänute protsent on väga väike.
Siin on asi ka selles, et massikõrgharidussüsteemis ei saa anda kvaliteetset kõrgharidust. Hea kõrghariduse saab siis, kui õppejõul on sulle võimalik pühendada palju individuaalset aega. Kui tudengeid on kümneid, ongi nad mass. Seetõttu ei maksa suurest sissetungist hobusevaraste kõrgkooli teha ennatlikke järeldusi. Nagu ütlesin - ja nagu teate -, tõmbavad Tallinna virvatuled ligi igasuguseid kergemeelseid, kelle koht ei tohigi olla ülikoolis, aga kes liberaalses ja võrdsustamishimulises hobusevaraste kõrgkoolis saavad üle läve ilmselt kergemini, kui ikkagi maailma pingereas sellest koolist palju kõrgemal kohal asuvasse Alma Materisse Emajõe Ateenas.
Teen siinkohal erandi ja ei pane siia oma pärisnime alla, sest siis ei ole kellelgi alust mind nende karmide ja kriitiliste sõnade eest liistule võtta, aga kõik teavad küll, kellega tegu.
Meil kõigil on suu tolmu täis. Eriti pärast härra Säinase peapesu. Aga pole midagi parata. Peab vastu võtma ja peeglisse vaatama. Vastata suurtele küsimustele nagu "Selline asjade käik ei ole kasuks kellelegi".
Väga hea et Padre otsustas sarvedest kinni haarata ja kindlakäeliselt mängu juhib. Sitakotid ainult vigisevad kui neid läbi tolmu lohistatakse. Umbes nagu vanas heas läänes kus nahlebnik hobuse taha sleppi kinnitati ja läbi kaktuse puhmaste tõmmati kuni luu paljas ja suu kuiv.
Tahtsin ka sõna võtta aga suu löödi tolmu täis. Kuiva keelt liivaste hammaste vahel liigutades tuleb vaid mõmm mõmm kuuldavale. Sorri mehed.
Kas siin blogis tehakse nüüd pedepropagandat või? Tundub ,et blogiperemees ise on vanad eas "usku" vahetanud
See ongi nii et kõvad mehed panevad litakat ja tõmbavad Moabis terase sirgeks ja teised teevad mõmm mõmm.
Huvitav mida rääkis terasmees Ligi
terasmees Pulleritsule talvel kaua enne Moabi ja Ekret? Olevat olnud tähendusrikas keiss.
Mis sorri? Mis sorri?? 10.19 ah, sinust on jutt! Soristada võid sa koos öösorridega, kui hambad liiva täis. Või et mõmm-mõmm?? Mõmm-mõmm... endal häbi ei ole või? Mõni mõminaräppar oled või, gringo, kellel mexicanod hambad kurku lõid ja siis kaktuse suhu toppisid? Ole ometi mees ja ära ägise! Või et sorri, mai äss...
Oot, oot! Nõu sorri oli sajandi alguses kui pangad olid veel meite omad. Nüüd on ainuke võimalus oma urrupesa kaitsmiseks kui pole põhjust sorritamiseks. Kes aga juba sorritab, see sõidetakse külmalt rajalt maha.
Priit, miks nii sul palju aega kulus ennem selle rattavilmi loomist?
Hollivuud sai "sensibiilsega" (kuigi ilma rattata) juba ammu maha (1939)!
https://www.youtube.com/watch?v=PSZxmZmBfnU
Eelmine: ma ei näinud selles Hollywoodi filmis mingit jalgratast kusagil!
See-eest küsin: kas te filmis minu autot ikka nägite?
6:57, selles filmis oli ju lausa terasratas, tegelikult kaks ja terasest sadul, anatoomilise kujuga, suurte õhutusaukudega. Sõnad olid hoolega valitud, tempo mõõdukas. Ja jutt käis loomulikult Priidu lemmikrajast ning sellele sõitmisest. Huvitav, et kas too tütarlaps jõudis oma ratastega ka Vikerkaare terrassile? See oli talle lähemale kui Priidule või kellegile Maarjamaalt ning unistused pidid ju lalulu järgi minema täide.
Milleks siia Hollivuudi segada? Kaua läks tõesti aega. Ammu oleks pidanud sensibiliteedi mängu tooma. Loodame et järgmistes videotes ja teemades on sensibiteet jõuliselt esindatud. Me ei ole ju mingid ürg inimesed kuigi enamus elab maal ja situb kuivas peldikus.
Selles ongi probleem miks te mehed elus edasi ei jõua. Ei kuula Hr. Pulleritsu manitsusi ja situte kuivas peldikus.
Padre peab veel palju vaeva nägema kodueestlase tsiviliseerimisel.
Ma tundsin ühte meest kel oli suu kuiv. Harva kui mõne sõna sai hammaste tagant välja kakitud. Sittumas käis ta kuivas peldikus. Ta oli eestlane see mees. Internetti tal ei olnud. Gei sensibiliteedist ei teadnud ta mitte sittagi. Nüüd küsime et kas see mees on NAAŠI või mitte?
Mehed, mimetage Eesti julgeolekugarantiid number 1, 2 ja 3! Vastuse saab tänases Postimehes kaitseministeeriumi kaitseinvesteeringute osakonna juhatajalt Kusti Salmilt: "Eesti julgeolekugarantii number üks, kaks ja kolm on Ameerika." Nagu näete, siis ei mingit Euroopat. Mulle ütleb Salmi vastus palju ja kõik. Nii on. Euroopa, olemuselt pehme ja üha Vene-sõbralikum, on julgeoleku mõttes meile seega kas just kasutu, aga väheoluline igal juhul.
Kaabudega härradele meeldivad väga venesõbralikud Euroopa prouad.
Aga kas Ameerika on huvitatud? Mis tingimustel ja kui kaua? Miks peaks nad meid üle saksa ja prantsuse peade kaitsma? Mida on meil ameerikale pakkuda peale kolme PRO hääle ja kelmika territooriumi? Kas ameerikal on jõudu ja mahti kui läheb Iraani sõjaks? Kui need ameerika onud oleks meile sugulased? Aga nad ei ole. Seega, pikas perspektiivis on meil perse majas. Või ei ole?
Ei ole, kui me oskame onu Donaldiga ilusasti käituda ja näidata tema vastu lugupidamist, mitte haukuda tema suunas, nagu teevad seda NYTimes ja CNN ja muud Ameerika põlvist nõtkuvad pehmokanalid, aga ka meie ajakirjandus, mis president Trumpi üleolevalt suhtub. Selline üleolek saab varem või hiljem karistada, sest ärge unustage - kel jõud, sel õigus. Eestil jõudu ei ole. Ameerika presidendil on.
Kas 123 jäämäe hinnalipiku avalikul osal on ka veealune sogane hind?
Kiikab üle pika aja siia blogisse ja ei usu oma silmi! Pullerits teeb homoideaale ülistavad filme ja blogilugejad poevad ja kiidavad heaks.Tundub, et kõik on siin ilmas võimalik
21:30 ei veel, kui Priidule rulluisud alla panna alles siis on maailm lõppu näinud.
to 21:30 -
Kõik ongi gay-värk! Vähemalt Isa Priidu arvates.
Kuna nimetus "Rainbow" (Vikerkaar) muudab kõik asjad koheselt homoks, siis on kogu maailm juba sadu tuhandeid aastaid, kui mitte miljoneid, üks suur gay-pesa ...
Ainuke viis olukorda parandada on vikerkaar ära keelata! Seda suudavad ainult Isa Priit, natuke vähem isa Putin ning võib-olla Chuck Norris.
Vaadake, mehed, asi on palju proosalisem. Nende filmide tegemine ei ole lihtne. Te ju ehk eile kuulasite "Ringvaates", kuidas Ilmar Raag rääkis, mida üks Hollywoodi mikroeelarvega film maksab, 3 miljonit. Et keskmise eelarvega film on 60-70 miljonit. Ma ei võrdle oma filme Hollywoodiga - ja seda ka eelarve poolest mitte. Minu filmide eelarve on null. Aga kes vähegi teab, kuidas filmitegemine käib, on küllap kursis, kui palju aega ja nikerdamist see võtab. Kõigepealt locationi otsimine. Siis kaameratöö, milleks on vaja head ratast, millele kaamera kinnitada. Igasugu muud asjad sinna lisaks, nagu filmimine ise, mis võtab ju kõige suurema aja. Siis montaaž. Siis postproduktsioon. Lõpuks marketing ehk turundamine. See kõik võtab päevi, mitte tunde. Iga filmitegija tahab, et keegi ta filme ka vaataks, seetõttu tuleb publikuga arvestada ning filmi publiku maitse järgi kohandada, kas või sel viisil, et publikut kergelt torgata. "Steelbender" oli juba selline veidilubav film, aga vahepeal tuleb teha ka tagasihoidlikumat art-house'i, sest kogu aeg ei saa teha actionit, kus on kõrgelt kukkumised ja tagaajamised nagu "Steelbenderis", siis tulebki art-house'i reeglite järgi teha midagi nišikamat, milleks on "Vikerkaare terrassil". Aga olge mureta, ma ei jää art-house'i juurde, mul on ambitsioon ikka suurem, teha korralikku märulit, ja ma ei hakka üldse varjamagi, et nende tegemiseks on üksjagu materjali salves. Parimad filmid, nagu Hollywoodi-maa kogemusest küllap teate, tuuakse välja pärast suve teist poolt, alates juuli keskpaigast.
Midagi siinsele lugejaskonnale ja eriti härra Pulleritsule https://kroonika.delfi.ee/news/mitmesugust/eesti-lgbt-kogukond-kutsub-vikerkaarelippude-all-laulupeorongkaiku-jalgima?id=86746663
Ootame nüüd ootame veidi. Padre on ennegi üllatanud. Mis siis kui ta teeb järjekordse kübaratriki ja paneb meile kõigile karnufflisse. Jätab meid kollaste aluspükste väele oma vaflooni imetlema ja ise hüppab äärmusparempoolsete kelgu peale.
Absoluutselt kohatu ja räige!
Laulu- ja tantsupeol olgu koht ainult Eesti rahvuslippudele või siis ajaloolistele maakonnalippudele jms-le.
Igasugused vikerkaarelipud on seal sama värdjalikud, nagu oleks seal kohatud Euroopa Liidu lipud. Mõlemal pole laulupeoga mingit pistmist.
Kurat, ei pea igal pool oma homondust teistele peale ja nina alla suruma. Neil tegelastel ei ole ikka üldse mingit lastetuba ega pieteeditunnet.
Mõistan selle üleskutse karmilt hukka!
Kardan , et lgpt kogukond ei vaja selle ürituse korraldamiseks hr Pulleritsu heakskiitu ja luba. Arusaamatu muidugi , miks ei võiks need inimesed minna sinna üritusele rahvariietes ja sinimustvalge sümboolikaga. Miks on neil vaja sellisel viisil eristuda? Oleks tore, kui nad vähemasti riietuksid normaalselt ja ei läheks sellele üritusele paljastatud suguelunditega, nagu geiparaadidel kombeks. Samuti tuleb loota, et need lgpt aktivistid, ei loe kunagi hr Pulleritsu blogi, sest ainuüksi selle viimase väljaütlemise eest lintstiksid nad meie ajakirjanikuhärra ära.
Muide Eesti lgbt+ kogukond on päris tugev. Panevad veel suusablogi omadele karnufflisse. Nii et ei maksa liiga julgelt hukka mõista. Või kui dekatloni ja biatloni mehed PP selja taga seisavad, siis pole probleemi.
Väga naiivne on arvata, et mingitest lihtsatest spordimeestest on lgpt aktivistidele mingit vastast ! Aastaid tagasi lintsiti vaene Erki Nool nende tegelaste poolt peaaegu ära ning seda kõike vaid leigevõitu suhtumise eest homo värgindusse. homosid ei tasu alahinnata, sest nemad kuuluvad nn sallivuslaste ja tolerastide gruppi. Teatavasti on sedasorti inimesed kõige verejanulisemad ja kiuslikumad inimesed maamunal. Mina hr Pulleritsu asemel müüks vargsi kogu kinnisvara maha ja pühiks mõneks ajaks maarjamaa tolmu jalgealt. Nii 10-15 võiks taas Eestisse naasta, avalikult vabandada ja oma eksimust tunnistada, ehk jätavad ellu ja lasevad blogiperemehel rahus vanadupõlve veeta.
16:50 rõõm lugeda et nii asjalikku ja selgesõnalist juttu ennast rihmaks treeninud blogilaste suust kuuleb. Selle mehe sõna peab kõrva taha panema.
Ameerikas on samuti nii, et eksinud seltsimehed kahetsevad pattu ja isegi põlvili paluvad andeks. Eesti kultuuriloos tehti selg triibuliseks ja riputati soola peale.
Ai valus. Padre on kunn, tal on võimsaid sõpru Läänerannikul, Euroopas, Poola-Leedu suurvürstiriigis ja me ei tea veel kus kaugel. Miks mitte ka Moskvas ja Pekingis. Aga lgbt rahvas on kõva vastane.
Puhas demagoogia. Padre koos oma võimsate sõpradega paneb neile kõigile karnufflisse.
To 19.23 Teie tundute selle sõnavõtu järgi otsustades olema väga eluvõõras inimene
Mis võimsad sõbrad?! Minu teada on Pulleritsul ainult 1 sõber _ Huu ja see pole küll eriti võimas
Postita kommentaar
<< Esileht