kolmapäev, juuni 12, 2019

Pullerits: Eilne äratuskell - lõpetagem Eestis jalgpalli arendamine!

Ma rääkisin juba tookord, kui Eesti jõudis jalgpalli EM-võistluste kvalifikatsiooniturniiril play-offi, mil finaalturniirile pääsust jäid 2011. aasta sügisel lahutama vaid kaks mängu Iirimaaga, et taevale tänu, ei juhtunud imet, et Eesti oleks sealt edasi pääsenud. Sest see, mis Eestit play-offis kahe mängu kokkuvõttes 5:1 võitnud Iirimaaga EMil juhtus, ei olnud ilus. Neist ei olnud alagrupis teistele mingit vastast. Kolmest mängust kolm kaotust, väravate vahe 1:9. Õudne oleks kujutada, mis oleks seal alagrupis Eestiga tehtud. Mis oleks järele jäänud esialgsest uhkusest, et oleksime pääsenud finaalturniirile? Selle asemel saanuks me tunda kogu Euroopa ees rahvuslikku häbi ja alandust. Me oleks olnud peksupoisid. Ei imestaks, kui seejärel oleks hakatud arutama, mida küll ette võtta, et Eesti-sugused nõrgad meeskonnad ei pääseks EMile selle taset lörtsima.

Eilne 0:8 mäng Saksamaa vastu näitas taas ilmekalt, kui suur on vahe Eesti ja Euroopa tipptaseme vahel. Eestil ei olnud mingit võimalust. Kui pall korraks enda kätte saadi, võtsid sakslased selle uuesti tagasi enamasti juba enne, kui Eesti üle keskjoone jõudis. See oli masendav.

Jah, ma vaatasin seda mängu. Üle mitme aasta vaatasin jalgpalli. Vaatasin just seepärast, et näha oma silmaga, kui suur on vahe Eesti ja Euroopa tipptaseme vahel. Ei ole mingit mõtet vahtida mänge Eesti-Kreeka või Eesti versus Põhja-Iirimaa, sest need ei näita tegelikult midagi. Nondega võib hea õnne korral ikka pusida. Taset näitavad siiski sellised mängud, nagu eile Saksamaa vastu.

Minu meelest jõudsime seal seisuni, kus tekkis küsimus, millal hakkab sakslastel Eestist lihtsalt hale ja nad lõpetavad meie halastamatu nüpeldamise, nagu nad tegid seda omal ajal mõisatallides. Eks nad teisel poolajal tõmbasidki survet veidi tagasi, ainult et Eestist polnud siis enam mängumehi – toss oli väljas ning isegi lõpu eel sisse vahetatud Henrik Ojamaa ei suutnud sakslastega võidu joosta.

Miks ma siin blogis, kus jalgpall on out, sellest nii pikalt kirjutanud? Seepärast, et millal veel kui mitte nüüd peaks Eesti rahvas ja spordiüldsus jõudma tõdemuseni, et jalgpalli arendamine professionaalsel tasemel on meie riigis mõttetu ja tulutu. Jah, las lapsed mängivad jalgpalli, see paneb nad liikuma ja kindlasti pakub jalgpall kui meeskonnamäng neile rõõmu. Aga alates noorteklassist tuleks jalgpall – ja see kõlab nüüd paljudele radikaalse ettepanekuna – lausa ära keelata, v.a neile, kellest tõesti võiks saada Eesti koondise mängumehed, sest tunnistagem, et ega ilma rahvuskoondiseta Eesti ikka jääda saada. Aga kõik teised tuleks suunata, ütleme, 15.-16. eluaastast alates harrastama teisi spordialasid.

Te vaid mõelge, kui palju meil läheb võib-olla täiesti võimekaid jooksjaid, rattureid, triatleete, suusatajaid, keda iganes kaduma tänu sellele, et noored jäävad pikalt mängima jalgpalli! Jäävad mängima mängu, kus Eestil pole eales võimalust kusagile välja jõuda. «Kuidas ei ole?» küsite.

Aga Eesti on jalgpalli püüdnud arendada juba ligi kolm kümnendit. Ja mis meil on selle kulutatud aja ja arendustöö eest ette näidata? Ette on näidata 0:8 vahe Euroopa tipuga. Kusjuures, pange tähele, need numbrid on veel ilusad võrreldes mängupildi endaga.

Ükskõik kui palju me jalgpalli panustame, ei ole Eestil võimalik kokku saada nii palju häid mängumehi, et me suudaks moodustada tugeva koondise. 11 meest, lisaks paar vajalikku varumeest on selleks liiga suur arv. Meenutage, et me ei suutnud ju kokku saada nelja meessuusatajatki, kes suudaks konkurentsivõimeliselt sõita 4x10 km. Tavaliselt saime juba esimese vahetusega minuti kaotust, ja kui siis Jaak Mae ning Andrus Veerpalu seda vahet hoidsidki, saime viimase vahetusega tavaliselt kaks-kolm minutit kaotust alati juurde ning koht tuli tavaliselt esikümne lõppu. Ja nii oli see Eesti suusatamise kuldaegadel.

Jääb vaid loota, et eilne häving 0:8 ei olnud šokiteraapia, misjärel mõned leiavad, et jalgpalli tuleb veel rohkem panustada, vaid et sellest saab pigem äratuskell, mis viib äratundmisele ja leppimiseni, et jalgpalli arendamine tipptasemel on Eestis perspektiivitu. See on ressursside raiskamine. Eestlasi lihtsalt ei huvita jalgpall. ERR võib ju teha õhtuste spordiuudiste stuudiost otselülitusi Lilleküla staadionile, võib teha ka Eesti liiga mängude otseülekandeid, aga tribüünid on tühjad. Ühelt poolt sellepärast, et jalgpall ei ole tegelikult meie, eestlaste mäng – ja vägisi midagi armsaks ei tee. Teiselt poolt sellepärast, et meie jalgpallis lihtsalt ei ole taset, mida võiks vaadata ja millele kaasa elada. Mõned mehed Euroopa sekundaarsete jalgpalliliigade perifeersetes meeskondades ei too endaga koondisse kvaliteeti, mis lubaks Euroopa paremate vastu pakkuda vähemasti mängupilti, mille pärast ei peaks tundma häbi, alandust ja masendust.

Foto 1: Masendunud ja ahastuses Sergei Lepmets, Eesti väravavaht, eilses 0:8 mängus Saksamaa vastu. Foto autor: Tairo Lutter, Postimees/Scanpix
Foto 2: Saksamaa on löönud Eestile järjekordse värava. Foto autor: Tairo Lutter, Postimees/Scanpix
Foto 3: Saksamaa ründab taas. Foto autor: Tairo Lutter, Postimees/Scanpix
Foto 4: Saksamaa võtab väravate löömist stoilise rahu ja loomulikkusega. Foto autor: Tairo Lutter, Postimees/Scanpix
Foto 5: Sergei Lepmets päästab Eesti värava järjekordsest tabamusest. Foto autor: Tairo Lutter, Postimees/Scanpix
Foto 6: Sakslased tähistavad rahulikult järjekordset tabamust. Foto autor: Tairo Lutter, Postimees/Scanpix
Foto 7: Sakslased jooksid Eesti mängijatest lihtsalt mööda, üle, ümber - kuis iganes. Foto autor: Tairo Lutter, Postimees/Scanpix

56 Kommentaarid:

At 09:30, Anonymous Anonüümne said...

Aah, valus, hea jutt! 8 punni selle jutu eest!

 
At 09:51, Anonymous Anonüümne said...

Hea on prõõgata, aga kuidas see ärakeelamine reaalselt toimuks?

 
At 10:56, Anonymous Anonüümne said...

Mis mõttes resursside raiskamine? Jalgpallis liigub kõige rohkem raha üldse, jalgpall saab kõige rohkem "euro toetusi", jalgpall pole suusatamine kus pea 100% peab riigilt tulema (või vahetab riigi rolli välja sõber Annus).
Mis selles halba on kui mõni noor vutis läbi lööb ja näiteks skandinaavias ise omale leiva hiljem profina teenib? Mis selles halba on kui noor-laps ennast vutitrennis liigutamas käib? On sul öelda mõni nimi, kes tippsuusatajana potensiaaliga ennast jalkatrenni peale ära raiskas? Või mõni jalgpallur kellest tipp-suusataja saanud. Kas Raio Piiroja oleks suusatajana edukam olnud kui jalgpallurina? Nii tulemuste kui ka materjaalsuse põhjal.
Samas võiks küsida, kus on eesti jalgratta järelkas? Mis mõtet on kasvatada Estonian cup poodiumi mehi, kellega samuti saksa ja itaalia liigas tolmu pühitakse MK etappidest rääkimata. Mis saab edasi kui Kangert ja Loo otsustavad pensile minna?
Selline paremäärmuslik suhtumine et see spordiala on hea ja see ei kõlba kuskile ja on rumal.
Muidugi materjal oli tänaseks hea. Ka mina olen alati (ka headel aegadel) kindel olnud et Eesti pallimängude tase on olematu (v.a. võrkpall) ja muianud kui junnitakse kuskil vutis 1-1 viik välja.
See on vaat et mõõdupuu. Kui eesti sinuga võrdselt vutti mängib , siis on asi halb. See juhtus nii Hollandi, kui Venemaaga kes pärast Eestiga vaevalist pusimist pallimurul järgmistel mängudel kõvematega haledalt peksa said.


Huu

 
At 11:20, Anonymous Anonüümne said...

Padre jutt on hea ja Huu kommentaar on moos ja mesi. Jalgpall on poliitilises plaanis euro rahvaste ühendaja. Lasime end mõnusalt ära ühendada, kuigi oleks pidanud arvama et me ei tõuse konkurentsi. Venelased ja soomlased püsivad oma hoki juures, meie balti vennad püsivad oma kossu juures. Kas oli raske juba alates 1995 kopeerida leedukate süsteemi? Ei, eestlane on ise tark, on alandav kopida mingitelt leedukatelt.
Mis mõtet on võrguga kelkida? Esiteks pole võrkpall esimese kategooria sport, teiseks, kui rumeenlane lõpetab oleme käpuli taas. Või kus on noorte võrkpalli võistkonnad ja mängud?

 
At 11:41, Anonymous Anonüümne said...

Niisama mökitamist teemal. Kes kurat tark tegi Reimist peatreeneri? Koondise peatreener olgu mõni väljamaa taat, kel puudub kohalike poistega sõbrasuhe ja kelle vastu on tähekestel mingi aukartus. Nii on see paljude maailma riikides, algkooli psühholoogiline trikk.
Kohe kui võrkpalli tuli Grethu hakkas koondis mängima. Eesti kossukoondise kivikott kaelas oli kohalik peatreener.

 
At 12:26, Anonymous Anonüümne said...

Padre teab kust king pigistab seepärast me ta kunniks valisimegi.

 
At 12:44, Anonymous Anonüümne said...

https://www.youtube.com/watch?v=tWMG1PsR21U

Väike filmike sellest, kuidas terve spordiala nullist üles ehitatakse ja kasumit tootma pannakse. Kuidas leitakse talendid, kuidas tuuakse publik saali, kuidas arendatakse reegleid jne.


 
At 13:23, Anonymous Anonüümne said...

12:44 räme naer ja põlgus.

 
At 13:49, Anonymous Anonüümne said...

Kuidas tuuakse publik saali
https://m.youtube.com/watch?v=2LeYysyd_5A

You cannot buy respect and tradition.

 
At 16:22, Anonymous Anonüümne said...

Siin pole mõtet kommentaarida - litakas tuleb ära panna mida rutem seda parem

 
At 16:50, Anonymous Anonüümne said...

Selguse mõttes võiks siis ka ülesloetleda need spordialad, mida PP hinnangul toetada (arendada) tasub. Oleks rohkem mille üle vaielda.
Terv.Tom

 
At 17:18, Blogger Priit Pullerits said...

Tasub arendada individuaalalasid, Tom. Kus on võistkonnad, seal pole meil suurt lootust. Jah, on mõned erandid, nagu sõudmise neljapaat ja mõnel määral ka võrkpall, ehkki mööngem - võrkpallurid on olümpiale jõudmisest (vähem ei maksa miskit) ikka üksjagu kaugel. Ja isegi kui nad OMile saaksid, siis ega seal alagrupis väljakukkumine ka ju midagi väärt ole - see pole eesmärk, mille nimel pongestada. Ikka medalit tuleb sihtida, kui arendada sportmängu nii, et oleks mõtet sinna aega ja raha ja inimesi kulutada. On ju nii, kas pole loogiline? Muu on kõik oma naba imetlemine ja "vilgas, kuid viljatu käsitöö".

 
At 17:24, Anonymous Anonüümne said...

Enam vähem. Sõudmist just sportmänguks ei peeta. Ennem on sinna kanti tennise paarismäng. Tippsõudmises esinevad vaid valged lääneriigid, seal puuduvad konkurentsist aasia ja aafrika.

 
At 19:03, Anonymous Anonüümne said...

Ehk prooviks ära keelamise asemel arengus mingeid muutusi teha? Alustuseks võiks üle veerand sajandi Eesti jalkat juhtinud karvases vestis isakese asemel kedagi teist katsetada. Island on ju hea näide kuidas on ka veel kordades väiksema rahva arvuga võimalik isegi jalgpallis edu saavutada kui asja õigesti ajada. Mingi teatud spordiala ära keelamine kõlab päris stalinistliku ideena. Päris huvitav oleks ka teada kuidas autor kujutab ette jalgpallikoondise toimimist olukorras, kus keegi teine peale koondislaste ei tohi palli mängida. Kas saaksid siis ainult koondise laagrites kokku ja toksiks omavahel? Sellisel juhul langeks tase veelgi madalamale kui ta täna on.

 
At 19:20, Anonymous Anonüümne said...

Mis naheraatši kommentaar see on? Ära keelama, staalin, ei tohi mängida. Kas on raske mõttest aru saada?

 
At 20:08, Anonymous Anonüümne said...

To 19:20 - on küll!
Eriti sinu mõtte(tuse)st.

 
At 20:30, Anonymous Kägu, kehakultuurlane said...

Seda jalgpalli on haibitud, toetatud, populariseeritud jne. Paari tuhande elanikuga Vändras näituseks on 2 täismõõdus jalgpallistaadionit. Üks neist rajati kooli õunaaia asemele, niimoodi, et ilusad kandvad puud lihtsalt saeti maha. Tulemusi see kõik aga ei ole toonud. Koondis on endiselt samal tasemel nagu 2 vabariigi algusaegadel. Tegelikult vist isegi veel allpool. Priidu jutus on jumet selles mõttes, et Jalgpall saab võrreldes teiste aladega ebavõrdselt palju nii rahalist tuge, kui ka kajastust ajakirjanduses ja televisioonis. Eile pani Eesti mees Soomes rahvusvahelistel võistlustel taas maailma vägevad odaviskes kotti, sellele eestikeelses TV s eetriaega ei leitud, aga masendavat jalgpallimetsi oli vaja riigitelevisioonis näidata. Samas pole Paavo Nurmi mälestus võistlus mingi küla võistlus vaid tugevatasemeline rahvusvaheline kergejõustiku võistlus, mida kandis üle isegi Eurosport oma esimesel kanalil. See, et härra Pullerits siin kirjutab ei muuda midagi. Kaasa mõtlema ja vastust andma peaksid spordi niiditõmbajad. Härra Pullerits ehk korraldab ära ühe tõsise vastandamise, kus suud saaks puhtaks rääkida kõik spordifunktsionäärid.

 
At 20:41, Anonymous Anonüümne said...

Pullerits peaks väga valusasti piitsutama kõiki asjaosalisi. Armutult.

 
At 20:43, Anonymous Anonüümne said...

Kuidas siis nüüd nii risti vastu?
PP lemmikerakond kirjutas lausa koalitsioonilepingusse rõhutatult jalgpalli eelisarendamise koos staadionite ehitamisega sisse.
Ei saanud ükski teine ala sellise privileegi osaks.

 
At 21:36, Anonymous Enn, kasvatusspetsialist. said...

Enamus siit on küll muidu kõvad spordimehed, aga jalgpallist ei jaga tuhkagi. Hr Pullerits kirjutab Kreekast nagu mingist teise järgulisest jalgpalliriigist, kellega me võime hea õnne korral pusida. Kreeka näol muideks on tegemist 2004 aasta euroopa meistriga. 2014 aastal kaotas Brasiilia 2014aasta MM i poolfinaalis Saksamaale 1:7!!.Samas on Brasiilia jalgpalli ajaloo kõige edukam riik mis on tulnud tervelt 5 korda maailmameistriks. jalgpalli populariseeritakse terves maailmas ja siia ei saa midagi parata. Enamus toetusrahasid ei tule Eesti riigilt, ega maksumaksja taskust vaid rahvusvaheliselt alaliidul. Nende rahadega on nii, et võta või jäta ja naisekandmist või munakeeglit nende eest toetada ei saa. Samas on jalgpall siiski noori füüsiliselt arendav tegevus ja toimub põhiliselt värskes õhus, nii et halba selles midagi pole. Maailm tunneb palju suuri spordisangareid, kes on lapse ja noorena põhiliselt jalgpalli mänginud ja hiljem hakanud mõnda üksikhala harrastama

 
At 00:06, Anonymous Anonüümne said...

1. Islandi mudel ehk kogu ressurss jalgpalli.
2. Lapsi ei tohi panna sõudma ja suusatama ja vasarat heitma ning muid sarnaseid lollusi tegema.
Vabal ajal palun väga las tegelevad kehakultuuriga.
Kui tahavad saavutada reaalselt spordis midagi v raha teenida siis on selleks ainult jalgpall.

 
At 08:08, Blogger Priit Pullerits said...

Jah, meie mees Magnus Kirt pani Soomes sakslasest olümpiavõitja Röhleri kotti, aga sellele oli pühendatud eile ETV spordiuudistes vist alles 3. või 4. infojupp ja sedagi ilma liikuva pildita. Selle asemel oli avalugu pikalt sellest, kuidas saksa jalgpallurid meid mitte ainult et kotti panid, vaid ka läbi kloppisid. Millega tegeleb ETV lähtudes ERRi põhikirjast? Rahvusliku edu allasurumise ja rahvusliku alandamise esilelükkamisega? Mõnel poliitikul on järelikult õigus, kui ta arvab, et sealt saab ja tasub mõned ressursid mujale suunata.

 
At 09:02, Anonymous Anonüümne said...

lugu elust enesest. naabripoiss värvati juba 5-aastasena lasteaias jalgpallitrenni. käis ja togis, vist meeldis. aga huvitas ka rattasõit. ca 12-aastasena teatas, et tal on jalgpallist kõrini ja tegeles ainult rattaga edasi. eelmisel suvel sai eestikatel omavanuste seas hõbeda.

ssee, et etv näitab riigi koondise mängu, ok, ikkagi esindusmeeskond. kes tahab, viitsib jne see vaatab. aga mis krdi pärast näidatakse riigitelevisioonis naiste jalka mm-i? tule taevas appi, ma tahaks neid vaatajanumbreid näha? eeldan mudugi, et keegi kuskil plekib selle kinni ja see meite taskust ei tule?

 
At 09:14, Anonymous Anonüümne said...

08:08 lajatab heleda laksuga. Võib-olla eestlased ongi pilves ja neid on vaja maale toimetada? 30 aastat kapitalismi laadset süsteemi on pealikel nina taevasse ajanud, samas pööbel tuhnib endiselt ninaga mustas sitas. Ilmselt pole tähtis, et me oleksime uhked riigimeeste rahakulutuste peale. Oleks siis erakapital targem. Ainuke LIVE teema oli blogi ülekanne tekstis! Liikuv pilt oli Delfis asjaosalise kommentaarina, asi muidugi seegi, lisaks veel foto pruunil kattel maas alandlikult nina taevasse vahtivast Kirdist. Aga video heitest? 0. Erameedia lihtsalt koonerdas. Me ei pea ju otse kõike nägema aga võiks ju oma lugejate vaatajate vastu niipalju austust olla, et kui juba lähete kohale, siis oma mehe tegemised areenil saaksid ka liikuvasse pilti. Selleks ei pea olema riigitv.

 
At 09:30, Anonymous Anonüümne said...

"Millega tegeleb ETV lähtudes ERRi põhikirjast? Rahvusliku edu allasurumise ja rahvusliku alandamise esilelükkamisega? Mõnel poliitikul on järelikult õigus, kui ta arvab, et sealt saab ja tasub mõned ressursid mujale suunata."

Hea möga. Kuradi vabadusvõitlejad.
Mõni pollitik kasutab seda sama rahvuslikusekle rõhudes äärmuses tatti pritsides enda populaarsuse poputamiseks. Minister kes käib sonkimas teiste ministeeriumi töödes, sest talle ei meeldi inimesed ja uudised mis sealt tulevad. Politseinike palgatõus ei pea tulema ERR eelarvest. Kus järgmine aasta võtame? Teatritelt ja Ülikoolidelt? Sest need näitavad valesid etendusi ja neid asutusi juhivad valed inimesed?
Oli üks mees kes ka ütles, et kaadrid otsustavad kõik ja alustas sellest et sokutas igale poole oma inimesed. Õnneks on maailm edasi arenenud ja selline avantürism nii kergelt läbi ei lähe, eriti kui pole pinki millelt neid inimesi võtta. Nu tegelt on ikka võtta küll. Üks loll ja pimesi truu parteilane on ju palju kasulikum ametipostil kui mõtlev ja hea spetsialist.

 
At 12:04, Blogger Priit Pullerits said...

Ma algatasin selle 08:08 küsimusega palju laiema diskussiooni, vaadake järele sealt, mille nime siin ei maini.

 
At 12:36, Anonymous Toits Pärnumaalt said...

Tänases olukorras (hulk dopingupatuseid ning kesised tulemused tiitlivõistlustelt) võiks ju ka suusatamise kus seda ja teist saata.

Imelik loogika Pulleritsul. Õigemini- loogika puudub täielikult.

 
At 12:55, Anonymous Anonüümne said...

Jah igal juhul suusatamise kus seda ja teist saata. Sama asi laskesuusatamisega. Kui kodu lähedal lund ei ole, siis kuskil soomes ja alpides laagerdada läheb liiga kalliks. Püramiidi alus ju niikuinii ei käi.

Teine teema ERRist liberastia minema peksmine. Padre peaks jõulisemalt tegutsema. Sellised kassikäppadel arvamused kuskil Postimehe lisas ei lahenda asja. Ootame kangemat litakat.

 
At 13:20, Anonymous Anonüümne said...

Juba paar aastat tagasi oli märgata et enamus riike viis murdmaasuusast ressursid üle laskesuuska. Seal saksa suurkapitali rahad taga ja tv huvi. Vaata kui kõvad on valgevene ukraina ja osad kesk ja idaeuroopa riigid laskesuusatamises. Teatesõitides kenasti esindatud. Murdmaas madistavad varsti norra ja venemaa kahekesi. Eesti kus vähe rahvast, vähe sponsorihuvi raha ei saa kuidagi kahte kallist tehnikaala korraga vedada. Ammu oleks tulnud laskesuusk valida. Viimasesse otsa jäävad, kuid kui korralik karussell, siis jätkub krabisevat ka viimastele. Või mida siinsed kunnid ja krahvid arvavad?

See talvealadel kommertsi järgimine ei tähenda, et peaks kohalikul märjal mättal jalgpalli harrastama. Veel juttu et pole miski ime et hiljemad spordiässad nooruses vutiga alustanud. Seal on künnis kõige madalam, ning pange tähele vutt ei nõua erilisi kehalisi eeldusi peale väleduse. Kes mäletavad millised kribud olid kunagised tähed Paolo Rossi, Puskas, tänased see pisike prantslane, töntsakas Messi, mujal aladel oleksid mehed nullid. Pullerits ja Huu tõmbaks kõigile futbolistidele lühikesel ITT lõigul mitme minutiga mütsi pähe.

 
At 13:26, Anonymous Anonüümne said...

8:08 Võib üsna otse lugeda välja, et sport on poliitiline tööriist. Rahuvst ühendava vahendina (positiivsed emotsioonid, meie mehe tunne, enda samastamine võitjaga) on kindlasti oluline. Palju olulisem on laste ja noorte sporditahe. Kui nad tahavad jalgpalli mängida, siis mängigu. Aga treenerid ja platsid olgu korralikud. Oluline on rahva tervis, mis spordi tegemise läbi kasvab. Kas see tuleb vutiplatsil või jalgrattaga (blogis soositava individuaalalana) autode vahel laveerides? Valiku teevad lapsed ja nende vanemad. Väga palju on uusi alasid, mille tähendust sportlikus mõttes on raske isegi hinnata. Need kõik vajavad inimressurssi osalejate näol. Seda on päris palju. Samuti rahalisi vahendeid. Sageli on üles ehitatud klubid, mis teenivad omanikele tulu. Väga massiivse ärina tulevad esmaslt meelde kõikvõimalikke stiile viljelevad tantsuklubid. Kas keelame ära? Kaotsi lähevad nii andekad 800 m jooksjad ja võimalik, et ka tulevased harrastussaavutussportlastest jalgratturid. Nõiajahti jalgpallile ei ole vaja. Tegemist on klassikalise spordialaga, millega tegeleb terve maailm. Ühe esindusvõistkonna peamistes sportmängudes peaks Eesti suutma ikka välja panna.

 
At 13:51, Anonymous Anonüümne said...

Tõsiasi on see et Eesti esindusvõistkondasid peamistes sportmängudes ei taha keegi olulistel võistlustel näha. Siin ongi point, et mis mõtet on punnitada sportmängu, mille maksimaalne väljund on Balti matš? Jalka on tore sport amatööride tasemel. Sinna võiks ta ka jääda. Et maabritele ära panna, selleks ei peaks kulutama ei maksumaksja raha, ning sellest pole ka huvitatud eraraha.

 
At 14:01, Anonymous Anonüümne said...

Mis kuradi nõiajaht jalgpallile? Lolliks oled läinud? Meil ei jätku vaba raha vutile ja kõik. Miks peaks fifa siia lõpmatuseni raha kühveldama? Mis on norra rootsi suusatamise edu? Kohalik raharinglus ala ümber. Sealsed riide, suusa, soki, määrdefirmad sponsivad kohalikku kogukonna noorsoo harrastust. Need omakorda ostavad sellesama väiketootja toodangut. Tekib vastastikune lusikaga suhu söötmine mis hoiab ala hinges ja tekib võimalus tippude kasvamiseks. Jutuubis on norra suvised rullivõistluse videod. Teeääred reklaame täis. Aga ei ole nagu Eestis Nike ja Adidas reklaamid vaid oma kohalikud pisifirmade banderollid. Kohalik raha sponsib kohaliku nii amatöör kui tippspordi.

 
At 14:07, Anonymous Anonüümne said...

Keelame jalgpallimängu teatud vanusest, ERR-lt võtame raha ära.
Sotse tootvalt hariduselt peaks ka raha ära võtma.

Lihtsa elu maailm, kahjuks see müüb.)

 
At 14:29, Anonymous Anonüümne said...

14:07 aga õiged soovitused sul. Kui ei ole oma isiklikku naftapuurauku, siis nii peabki tegema. Maailm ongi lihtne, ühed kellel on raha ja teised kellel ei ole. Küsi Padre käest, kui raha ei ole, siis Moapi ei lenda ja sitakotid pühivad suu järjejutust puhtaks.

 
At 15:05, Blogger Priit Pullerits said...

Nii, teeme vahekokkuvõtte, et järg käest ei läheks.
13:20 - ei ole mõtet tormata sinna, kuhu kõik on juba tormanud. Laskesuusk on juba ülerahvastatud. Tuleb jääda sinna, kus konkurents on väiksem - ja see ala on just murdmaasuusk, kus Venemaa ja Norra kõrval oleks kolmas koht täitsa püütav. No okei, paneme Soome ja Rootsi ka meist ettepoole. Aga mida need ülejäänud riigid meis teespool peaks tegema, ah?
13:26 - noortesport ja üldine liikumisharrastus on üks asi, tippsport, sh rahvusmeeskond jalgpallis, hoopis teine asi. Sinna teise asja - kui palju üldrahvalikult ja riiklikult panustada? Selles on küsimus. Nõud, et rahvusmeeskond jalgpallis peab olema, aga meil ei ole mõtet seda niimoodi punnida, et silme ees on EM-pääse, kui tegelikult on reaalsus see, et me ei pruugi isegi San Marinost ja Fääri saartest jagu saada.
13:51 - jah, Eesti tase on Balti turniir. Kõik muud turniirid on üle meie võimete.
14:07 - ma ERRi küll kinni ei paneks, küll tuleks seal aga püüelda selgelt tasakaalustatuma ja mittehoiakulise lähenemise poole, kui on vaja kõnetada kõik ühiskonnagruppe, nagu nende lipukiri ette näeb. Aga hariduses, just kõrghariduses vasakliberalismi edendamisele tuleb küll otsustav lõpp teha. See on nagu vähkkasvaja, mis sealt areneb.
14:29 - jah, kui raha ei ole, siis Moabi ei lenda.

 
At 15:35, Anonymous Anonüümne said...

Ei loe, et ülerahvastatud. Laskesuusk on talvespordi kuningas. Ka viimased saavad norm päevarahad. Murdmaasuusas võid kõval 6.kohal olla, kuid kui Gazprom ei sponsi ja telekas ei näita, siis lähed EOK käest oma palka nuruma. Kumb on kasulikum valida?

 
At 15:44, Blogger Priit Pullerits said...

Kuulge, lõpetage ära see jutt, et sportlased saavad päevaraha ja saavad taskuraha ja saavad palka jne ja et see on peamine ja kandev.

Ma ütlen teile ja pange see nüüd kõrva taha: kes mõtleb nii, et teeniks sportides päevaraha või taskuraha või mis iganes raha, siis sellest õiget sportlast ei saa.

Rääkisin Admiral Marketsi juhi Alexander Tsikhiloviga, kes kaitses Šveitsis Zürichis ärijuhtimise doktorikraadi motiveerimise teemal. Tema uurimistöö näitas selgelt, et palgaga töötajat ei motiveeri, või kui, siis ainult neljaks kuuks - siis pead uuesti palka tõstma. Ta ütles, et motiveerivad on just mitterahalised vahendid.

Sama spordis: õige spordimees leiab sisemise motivatsiooni. Kui seda ei ole, siis õiget spordimeest temast ei tule. Sest ta keskendub ainult sellele, et saada oma närused 1000 eurot Pokljukas auhinnaraha ja 3000 eurot Merko Ehituse sponsorraha, mille pealt ta üritab veel kokku hoida, ostes kehvema kalorsusega suppi. Õige spordimees tuleb sellest, kes tahab teistele pähe panna - tuleb sellest, kelles on sisemist võitjatahet.

Palun mitte rääkida rohkem teie diletantlikke ja naiivseid ja tobedaid ja absoluutselt eluvõõraid ja tagatipuks veel eksitavaid lastejutte!

 
At 15:46, Anonymous Anonüümne said...

Milles see jalgpall süüdi on? Taas viiakse fookus eemale ja seda ajakirjaniku poolt. ????
Island on hea näide, et jalgpallis saab ka kaugele jõuda. Islandil on lisaks jalkale ka käsipalli ja korvpalli tase väga korralik.
Eesti jalgpalli probleem on ikka jalgpalli juhtimises. Sportlikud algtõed on vildakad.
Küsiks mitu lõuatõmmet jõuab üks koondise jalgpallur tõmmata või kui kiiresti 3 kmi joosta.
3 kmi aeg peaks jalgpalli treenigu pealt olema alla 10 minutit. Kas täna koonise liikmed seda suudavad? Mängus Saksamaa vastu oli probleemiks, et meeskond ei võitlend, ei olnud selleks suutelin, nii ka Šveitis vastu.
Kui täna panna paar tugevamat sõudjat, mõni kümnevõistleja jne jalgpalliväljakule ja öelda, et selle 20 x 20 m pealt tuleb pall minema lüüa, siis oleks ka kaotus oluliselt väiksem olnud.

 
At 19:44, Anonymous Anonüümne said...

Väljakule oleks tulnud saata hoopis Heiki Nabi, Marko Moisar, Vennad Karlssonid jne. Siis poleks üldse kaotust tulnud

 
At 20:03, Anonymous Anonüümne said...

Õige spordimees tuleb sellest, kes tahab teistele pähe panna - tuleb sellest, kelles on sisemist võitjatahet.

Palun mitte rääkida rohkem teie diletantlikke ja naiivseid ja tobedaid ja absoluutselt eluvõõraid ja tagatipuks veel eksitavaid lastejutte!Just ja kui päevast väheks jääb teeb ka öösiti trenni.Spordimehel peab peas vasardama mõte kui olen taastunud lähen trenni ilma aega raiskamata tühistele asjadele.

 
At 20:09, Anonymous Anonüümne said...

Tänane suusatamine on kallis sport. Varustus, määrded, abilised. Küsime et miks rikas saksa, kes vabalt maksaks kinni oma murdmaakoondise kulud, eelistab ressursi laskesuusatamise alla panna? Okei, neil omad suursponsorid biatloni poolel, kuid sellest tulebki, et samal tasemel biatlonis oled täht, kuid murdmaas mitte keegi. Noorel inimesel võib miljon motivatsiooni olla, kuid infra puudumisel ei tule sest midagi. Näide on K Ilves. Eestis pole kahevõistluse infrat, tuleb siis minna sinna kus on. Vaid jooksuspordis võid kange moti abil Nuustakult maailmasse jõuda. Suusas, laskesuusas mitte, isegi trenniks on ettevalmistatud radu tarvis. Tänapäeva sport on elukutse. Igal juhul vaadatakse kus latt madalamal ja töötasu suhteliselt kõrgemal.

 
At 09:50, Anonymous Anonüümne said...

Priit, palju teenib su omanik tulu jooditablettide müügist siis kui 10-15 aasta pärast eksperimendi korras Eestit tuumasaastaga mõni aeg kiiritada? Kardetavasti võib selle tulu eest veeta ülejäänud elu Kurrunurru saarel terve oma suguvõsaga.

 
At 11:19, Blogger Priit Pullerits said...

Kas nii võiks alustada jalgpallikolumni?

Sakslastel ei ole südant. Nad tagusid Eesti maapõhja, justkui kannustanuks neid kättemaksuhimu selle eest, et jäid viimases üle-euroopalises maadejagamiseks teiseks, ning nende vastane, Eesti, sattus tolles jagamises võitja poolele.

Või tuleks sellisest algusest rahvusvaheline skandaal?

 
At 11:24, Anonymous Anonüümne said...

Kus selline artikkel seisab? Või on fantaasia? Rahv skandaali ei tuleks, aga kirjutaja peaks küll arsti juurde minema.

 
At 11:36, Anonymous Anonüümne said...

Ma kaldun arvama, et Eesti jalkakoondis oleks ka Saksa naistekoondisele kaotanud!
Laste füüsiliseks arenguks iga liikumine (jalgpall, võimlemine, ujumine jne) väga hea, sest seda 4-5-6 aastast nublu ei saa panna ju oda viskama, rallit sõitma või jalgrattatrenni jne viia. Kusagilt peab laps alustama. Laste lemmiktegevus (ka sportlik) kujuneb välja sõltumata lapsevanemate soovidest ja enda võitmata medalitest.
Eristada tuleb sportliku liikumist ja tippsporti. Me ahmime teleekraanidelt tippsporti ja kui me oma tugitooli põhja vajunud tagumiku üles veame, tõdeme et mitte s**** pole muutunud.
Edukad ja kuulsust toovad ainult need sportlased, kes on jäägitult pühendunud oma alale ja kellel on 100% toetav perekond. Vaadake meie tippe ja lugege kes on nende treenerid ...
Tippspordi rahastusest rääkida ei taha, paha hakkab.
Parimat

 
At 11:37, Anonymous Anonüümne said...

Täiuslik saaks siis, kui seal lauses oleks Soros ja LGBT ka sees.

Ja kerge ravi hullumaja puhvetis avardaks veel silmaringi.))

 
At 11:46, Anonymous Anonüümne said...

Mul on tunne et ühes suuremas päevalehes on litakas tulemas. Blogis tõmmatakse vibu pingule, see on nö. soojendusring.

 
At 11:47, Anonymous Anonüümne said...

Miks mitte tippspordi rahastusest rääkida?

 
At 12:00, Anonymous Anonüümne said...

Johannes Erm oli 7 aastat FC Flora noortekoondises enne kui kümnevõistluse peale läks.
2016 aasta Postimehe artiklis ütles Erm, et jalgpall andis talle harjumuse pingutada ja distsipliini.

 
At 12:30, Blogger Priit Pullerits said...

Jah, just nii, 11:46.

 
At 15:55, Anonymous Anonüümne said...

Ootaks paksemat kokkuvõtet. Mida teha? Jalgpall kui lihtne sport mida saab teha erinevatel pinnastel kõigest hoolimata jääb. Kuid Gibraltari ja Sanmarino tasemest peaks kõrgemale tüürima, muidu pole asjal mõtet. Tooge Venemaalt või Ukrainast treener. Pole ju keeruline ja ülesaamatu. See paneb poisid jooksma ja toenglamama do fakin samogo upoora. Lisame õige psühholoogilise laengu. Esimesed 4 aastat võistleb koondis ainult endise nsvl aladel, õpib kuidas võita Kasahhi Kirgiisi Afganistani Valgevene meeskondi.

 
At 16:57, Blogger Pärtel said...

Priit, need laused on pigem totrad kui skandaalsed: "Sakslastel ei ole südant. Nad tagusid Eesti maapõhja, justkui kannustanuks neid kättemaksuhimu selle eest, et jäid viimases üle-euroopalises maadejagamiseks teiseks, ning nende vastane, Eesti, sattus tolles jagamises võitja poolele."

Eesti ei osalenud jagamisel. Eesti oli pirukas, mida jagati. Mistõttu ei saanud ta kuidagi võitjate poolele sattuda. Ja saagi suhtes ei tunne keegi kättemaksuhimu. Võib-olla kaastunnet või põlgust, sõltuvalt inimese iseloomust.

Ja mängust. Eestit ei tagunud keegi maapõhja. Sakslaste vastas ei olnud riik, vaid üsna mannetu jalkasats, kellega mängides sai ennast kehtestada ja nautida üleolekutunnet. Üleolekutunne - kas see on meist kellelegi võõras emotsioon? See tekib, kui kontrollid olukorda ja igale vastase käigule on omalt poolt mitu käiku vastu panna. Ei pea punnitama, vaid saad mängida lustiga. Just mängulust peegelduski sakslaste nägudelt, mitte viha või kättemaksuhimu.

 
At 17:34, Anonymous Anonüümne said...

Idiootne oleks selline sissejuhatus igal juhul. Nii otseselt võetuna japgpallurite pilgu läbi kui žurnalistliku üldistusena lugeja ette laotatult. Inimesed mitu põlvkonda hiljem ja eriti jalgpallurid ei tea ajaloost suurt midagi. Kui eesti ajalugu teatakse, siis mahub see mütsi "former sovjet union" alla.
Ning ajaloolise ülevaatena oli II MS Euroopa suure rahvusriigi purustamine tollase maailmavõimu USA ja Britannia poolt, kellede juhtkangid olid juba rahvusvahelise kogukonna käes.

 
At 19:11, Anonymous MargusM said...

Kas tõesti kirjutab sellist joga härra kel IQ167, milline raiskamine!
Intrigant ja alternatiiv ajaloo tootja!
Kas edaspidi näeme teda 9.mail "võitjatega" tribüünil juubeldamas?

 
At 20:25, Anonymous Anonüümne said...

Me kõik tahame kümmelda võidu joovastuses ning seda saab vaid võistkonna 3-8:0 võidu korral. Orgunnige palun sport mis seda rõõmu võimaldab.

 
At 21:07, Anonymous Anonüümne said...

Kui juba paatoslikult ette võtta siis peab meelde tuletama mida meie esivanemad oma langenuid mattes tegid. Panid kadunukesele tapri hauda kaasa panid ja lugesid õpetuse peale - tapa neid saksasid teises ilmas kuni taevavõlv punaseks värvub ja jõed verevahtu pulbitsevad. Vaid veri kõlbab lepituseks.

 

Postita kommentaar

<< Esileht