esmaspäev, juuni 03, 2019

Pullerits: Millal lõpeb Eestis jäledalt läägete energiabatoonide pakkumine?

Kate Schadel (fotol vasakul) oli sama mure, mis mul. Viimati põrkusin selle murega Tartu rattarallil, ent olin sama probleemi täheldanud varemgi. Rattaralliks olin ostnud Aura veekeskuse kõrvalt võistluskeskusest ühe energiabatooni. Kui selle Nõuni ja Otepää vahelisel lõigul suure grupi sabas pakendist lahti koorisin ja tüki haaval suhu panin, tundsin, et ega eriti taha. Sest see oli liiga magus. Kaetud, nagu tavaliselt, šokolaadiga. Ja kuigi maitsesin selle firma toodangut esimest korda, oli see täpselt samasugune läila batoon, nagu neid teevad kõik teisedki tootjad.

See on peapõhjusi, miks ma energiabatoone vähe tarbin.

Kate Schadet kohtasin Slickrock Bike Trailil, Moabi ja kogu Ameerika ilmselt kuulsaimal maastikurattarajal. Olin jõudnud selle läänepoolseimasse otsa, kust avanes uhke vaade Colorado jõele (fotol paremal), selle teisest servast tõusmas võimas punane liivakivisein. Peatusin, et loodust imetleda, kui tagantpoolt lähenes kaks ratturit, üks mees ja teine naine. Jäid nemadki seisma, et vaadata, mida ma vaatan. Ja nagu tavaliselt sellistel puhkudel, vahetasime mõned fraasid, et kes kust pärit, kas on Moabis esimest korda ja kui kaua juba siinkandis rattaga sõitnud.

Siis võttis Schade, kes, nagu selgus, on pärit Idahost, oma seljakoti seljast ja koukis sealt välja ühe energiabatooni ja andis mulle. See oli tema enda tehtud. Ja kaaslase utsitusel koukis teisegi ning ulatas sellegi mulle. Samuti isetehtu.

Pakendi tagaküljele on kirjutatud: «1990ndatel oli Kate suusafanatt Jackson Hole’is. Ta otsis, kust oma seiklustele kütet saada. Ta otsis sellist energiabatooni, mis oleks tehtud orgaanilistest ainetest ja maitseks hästi. Ta ei leidnud sellist. Seega otsustas ta neid ise tegema hakata. Kate’s Real Food on jätkuvalt pühendunud oma algpõhimõtetele.»

Siis tegime paar pilti ja läksime uuesti teele. Schade (fotol paremal ka ülal vasakul) liikus oma kaaslasega mul peagi eest. Mul polnud kiiret. Ka oli ta järskudel laskumistel minust märksa julgem.

Batoonid panin seljakotti, sest olin mõni aeg varem lõunaks banaani söönud. Nälga polnud. Energiat jätkus.

Alles järgmisel päeval otsustasin ühte kahest batoonist proovida. Ausõna, ma ei tee siin sisuturundust, sest mul poleks sellest midagi võita, aga «Peanut Butter, Hemp & Flax» batoon oli ikka hoopis teistsugune energiabatoon, kui olin seni söönud. See polnud magusalt lääge. Maitse oli mõnus, omapärane. Kohe oli tunda, et see pole mingi vabriku liinitöö, toidukeemiast pungil.

Kunas meil Eestis hakkab keegi mõistlikumaid energiabatoone pakkuma?
*
Pühapäeval tegin väikse temposõidu. Kõigepealt 18 km soojenduseks, siis 12 km järgmiste keskmiste kiirustega (km/h, kilomeetrite kaupa): 35,6 - 43,9 - 42,4 - 38,7 - 43,9 - 48,0 - 38,7 - 42,9 - 40,9 - 36,0 - 37,9 - 37,9. Vorm ju vajab teritamist.

Fotod 1, 3 ja 4: Kate Schade Slickrock Bike Trailil. Fotode autor: Priit Pullerits
Foto 2: Priit Pullerits Slickrock Bike Trailil. Foto: Priit Pulleritsu erakogu
Foto 5: Priit Pullerits Tartu rattarallil. Foto autor: Kiur Kaasik

26 Kommentaarid:

At 12:40, Anonymous Anonüümne said...

Miks sa ostad suvalist energiabatooni, on olemas väga head batoonid mine näiteks Spordipartnerist läbi ja võta prooviks, siis saad aru mis on hea batoon mis ei ole. Samas kõrge pulsi pealt ei ole mõistlik batooni süüa, keha ei võta vastu, söö parem siis marmelaadi laadseid asju, kui geele ei taha.

 
At 14:06, Anonymous Anonüümne said...

Kasutan ainult SiS Double Espresso geeli, võrreldes teistega see ka toimib, ehk sellepärast, et kohvi ei joo.

 
At 15:23, Anonymous Anonüümne said...

Panen ette muuta "energy gel" eestikeelne tõlge "suhkruokseks" ja sanktsioneerida sõnad nagu "sporditoit" ja "batoonike"

 
At 15:24, Anonymous Kirby Kiur said...

12:40 ja 14:06, sõitke mõnda odavamasse Teleturu riiki, siin on sellise rämpsu ajad läbi!

 
At 16:07, Anonymous Anonüümne said...

Proovisin ka mina batooni õigemini 2x. Ma ei räägi et sõidu ajal seda käsna närida saaksin. Enne starti proovisin, arvasin et teeb head. Mõlemal korral lendas pool prügikasti.
Kõige odavam marja plönn mis prismast saab ja sõber jagas läks isegi alla ükskord.

 
At 16:50, Anonymous Anonüümne said...

Priit, need Kate batoonid pididki hästi maitsema - «Peanut Butter, HEMP & Flax»!
Kanepiga saadki sädeme silma ja meele rõõmsaks, kuid kas spordiblogi just kõige parem koht on kanepi propagandaks, vot seda ei tea …

PS. On olemas ka erinevate HEADE firmade soolakaid batoone ja geele, miks sa ostad seda läilat kaupa? Uuriv ajakirjanik ei uuri, mida suhu topib ...

 
At 18:07, Anonymous MargusM said...

Kas see on lambaaju poolt genereeritud postitus?
Mingi batoon ei maitsenud ja teine maitses, kus nüüd asi, otsi omale sobivad ja matsuta kahe suupoolega kui tahad.. Selline promo (kallutatud võrdlus?) on täiesti ebaadekvaatne.
12.40 väga õige kommentaar, lisaksin et proovi sa grupis sõites suurel kiirusel batooniga jännata.. võta geel!
Pealegi, pakutakse ka Eestis mitte läilasid batoone.

 
At 21:44, Anonymous Anonüümne said...

Pulleritsul on teemad otsas.

 
At 22:00, Anonymous Anonüümne said...

Mukunga ja Tiidrek

https://sport.postimees.ee/6698488/video-lobusad-mehed-nurme-ja-mukunga-surusid-katt-ja-puhusid-voililli

 
At 22:08, Anonymous Anonüümne said...

Ohoh nii gei videot pole ammu näinud. Meestel on kruus ja tossud aga mingi võilille puhumine nagu teletupsud pepud vastamisi kui laps rezisöör kas ise ei osanud vähe äkilisemat soovitada?

 
At 10:14, Anonymous Toits Pärnumaalt, ratta-, suusa, ja jooksusõber said...

Eks Ameerikas maitsegi kõik hulga paremini, Ameerika ju ikkagi.
Nali-naljaks, aga Pulleritsu tänane kirjutis sobiks paremini kuhugi huumorirubriiki.
Mõistlik sportlane katsetab erinevaid tootjaid, maitseid jne ikka enne võistlust, treeningolukorras.

Energiageelid, -joogid ja -batoonid ei ole selline kraam, millega võistluse ajal eksperimenteeritakse. Hästi läks Pulleritsul, et põhja alt ei löönud vms. Näinud küll neid, kes korraldaja orgunnitud reklaamitšikilt aplalt geeli (või kaks- tasuta ju ikkagi) rabavad ja mõni kilt hiljem peldikusabas seisavad või puu taga oksendavad.

 
At 11:20, Anonymous Anonüümne said...

Peaasi et Huu ja Padre libedale teele ei lähe. Video võib ju teha, kuid ei mingit lillede puhumist ja pepu paitamist.

 
At 11:47, Blogger Priit Pullerits said...

Kas te mu litakat presidendi pihta ikka lugesite:

https://tartu.postimees.ee/6697815/priit-pullerits-presidendi-halb-otsus

 
At 12:19, Anonymous Anonüümne said...

Noh, see litakas... Traditsioonide muutmine on mu meelest OK. See mis tõi meid siia ei vii ju edasi. Kas nüüd selline muutus on bro? Esimese raksuga on seda raske öelda. Jätame parem selle aasta vahele ja vaatame eelmist. Mida muutis nendes noortes inimestes presidendi käe surumine? Kas see käesurumine oli üldse aus ja kas kõik kes kätt surusid, said oma hinded ausalt või olid lihtsalt õpsidele lemmikud? Siin on iva. Kui mõnedele noortele sillutatakse teed ja teisi surutakse õpside poolt maha, sest nad ei vasta mingitele kommunismiajastust pärit õpside standarditele, siis pole aus, et ainult ühed pääsevad käesurumisele. See on ajupesu vundament. Seega võib öelda, et tegelikult vajabki kätlemise süsteem muutmist. Kas praegune süsteem on hea või vigane, selgitab aeg. Loomulikult tekitab muutus kahtlusi, mida igal ajakirjanikul on õigus väljendada, sest sõna on vaba. Siiski, ma ei laseks litakatega presidenti sõelapõhjaks praegu. Võib-olla on sellel aktil veel miskeid pööblile teadmata mõjusid medalistidele, kuid tänases meile teada vaates pole ju tegelikult vahet, kas nad käivad Kadriorust läbi või ei.

 
At 12:31, Anonymous Anonüümne said...

Priit

Te peate arvestama sellega, et kui järjest rohkem Teie sõnavõtte ei ole tõsiseltvõetavad, siis suhtuvad inimesed ka Teie nö litakatesse eelarvamusega. Mida külvad, seda lõikad.

 
At 13:52, Blogger Priit Pullerits said...

Ärge lahmige, eelmine. See litakas oli väga loetav (sh Kadriorus!), lugejanumbrid väga suured ja nagu näete kommentaaridest, siis ega vastuvaidlejaid suurt ole. Enamik on pigem poolt. Isegi president pole helistanud, nagu siis, kui olin kirjutanud, kas ta valib vegansupi pärast võistlust - ju siis tunneb isegi ka, et taas kord on kriitika väga argumenteeritud ja tõsiseltvõetav. Muidu oleks ammu Kadriorust kõne tulnud, nagu tuli supi puhul.

 
At 14:22, Anonymous Anonüümne said...

Näete siis, Padre paneb presidendile litaka ja meile siin laksu. Ega ikka ei ole küll et tuleb laksust mökitsema. Padrel on argumendid tagataskus valmis.

 
At 14:58, Anonymous Säinas, taluperemees ja eestlane said...

Verbaalse kukepoksi arendamiseks pane ka valusa litaka, mis ujub ametliku suusablogi doktriiniga kahjuks vastuvoolu. Etteruttavalt ütlen, et mõistan oma viga, kahetsen pattu ning karistuseks kannan terve päeva veskikivi kaelas.

1998. aastal oli kuldmedaliga lõpetajaid 13. Seevastu 2017. aastal näiteks hoopis 355. Mis on juhtunud vahepealsete aastatega – kas õpilased on targaks saanud, usinust on juurde tulnud või hoopis õpetajad on hakanud teistmoodi hindama? Äkki osa põhjustest on kogunisti tänapäeva noortes, kes polegi hukas vaid on hoopis teistsuguste väärtushinnangutega kui paarkümmend aastat tagasi ja mõistavad olulisi asju meiesugustest vettinud ja mineviku uuretesse kinnijäänud mäkradest paremini. See on oluline küsimus. Mitte see, kas või keda president kutsub.

Jalgrattavõistlustel hinnatakse ainult ühte parimat, isegi teist ja kolmandat kohta ei peeta millekski. Teise ja kolmanda koha väärtustamise vajadusest räägivad vaid armetud lodipüksid. Seega spordimehelik lähenemine koolilõpetajate kutsumise puhul oleks hoopis kutsuda terve Eesti peale ainult üks kõige parem lõpetaja. Ülejäänutetele võib kooli direktor anda mesikäpa kommikoti pingutamise eest. Kuldmedaleid saab olla ainult üks.

 
At 15:40, Anonymous Anonüümne said...

Säinas va vettinud mäger, ujub vastuvoolu ja paneb litakaid. Paras paar Padre ja Huuga. Aga mure on tal tõsine. Noored on hukas ja veel rohkem hukas on arhailine siklismisport. Näiteks pole minagi aru saanud miks tänasel it ajastul visatakse hetkeks ekraanile esikümne list ja edasi näidatakse mingeid vettinud vanamehenässe. Vabalt võiks 3-4 lehte veel näidata. Aga ei. Millest selline säästureziim?

 
At 16:07, Anonymous Anonüümne said...

Ei ole vaja luusereid kogu aeg ekraanil presenteerida. Selleks, ongi kommentaatorid, kes otsivad üles lokaliseeritud infovoos edastamise tarbeks huvipunkti oma IT tarvikutest ja toovad vettinud nässide taustal selle info ka vaatajatele kuulajatele lagedale. See näitabki kommenteerija taset. Kui materiaaltehniline tase on koonerdamisreziimis, siis jah, bääd lakk. Tuleb leppida nässidega. See kõik on bisnis.

 
At 18:23, Anonymous Anonüümne said...

Padre peksab presidenti nagu rannamees rotti- litakas litaka järel.

 
At 18:39, Anonymous Anonüümne said...

Kuidas Moskva mehed rallil käisid. Karm!

https://www.youtube.com/watch?v=WO8-wOOak-8

 
At 19:02, Anonymous Anonüümne said...

18:23 terav silm sul nagu samurai mõõk

 
At 12:02, Anonymous Anonüümne said...

Nagu pole vaja luusereid ekraanil samuti blogis Pullerits peaks suure osa välja viskama. Nässid ja sitakotid aga arvavad endast ei tea mida.

 
At 13:37, Anonymous Anonüümne said...

Vanamehenässid las jäävad. Keegi peab ju laike panema kui teemaks on vanameistri ja noorsportlase vaheline
dialoog.

 
At 13:34, Anonymous Anonüümne said...

Eks neid kuldmedalistide proportsioon on suureks jah läinud, aga kontrolltööd tuleb tänapäeval kõik järgi teha kui ära oled. Ei päästa mujal aktiivne olemine midagi.

 

Postita kommentaar

<< Esileht