Pullerits: Mida näitasid viimased kontrolltreeningud enne Tartu rattarallit?
Selleks ajaks olin teda ja veel ühte kaaslast vedanud kaheksa kilomeetrit keskmise kiirusega umbes 40 km/h. Algselt oli kavas minna koos suurema grupiga Tartu rattaralli rajaga tutvuma, kuid ekslikult kogunesime laupäeval kella kümneks Anne kanali otsa, mitte endise Kantri hotelli juurde, nagu ülejäänud. Nii me kolmekesi teistest eraldi jäimegi. Aga otsustasime sellegipoolest lühikese võistlusmaa ringi läbi sõita.
Niisiis, veel kord Soonetsi, Scanpixi foto- ja videoagentuuri Baltimaade juhi küsimus: «Kas sa muidu ka trennis nii kiiresti sõidad?»
«Ei,» vastasin Soonetsile. Pidasin pausi. Vaatasin talle kõrvalt otsa. «Ma ei tee trenni.» Veel väike paus. «Ma käin niisama rattaga tšillimas.»
Ja kuidas ma saan aeglasemalt sõita, kui Soonets istub tuules ja ma kuulen, et ta laseb aeg-ajalt muudkui tirri?! Järelikult on tempo talle aeglane.
Pärast Unipiha kurviga laskumist panin Soonetsi ja teise kaaslase tõusul proovile. Kergitasin end sadulast ja raiusin üles. Siis vaatasin selja taha. Tohoh! Soonets istus sama hästi kui mu tagumise ratta peal.
Mnjah, asi oli vist selles, et võtsin tõusu liiga raske rauaga, kangutades, järeldasin.
Enne Virulaset tuli taas kerge langus. Jälle läksin kõige ees. Siis ajasin taas tagumiku sadulast ning spurtisin nii, et kiirus küündis üle 50 km/h. Spurtisin umbes 300 meetrit. Siis vaatasin üle õla – Soonets ikka kannul! No mida värki?!
Soonets ütles seejärel, et aimas, isegi teadis, et ma katsetan nagunii uuesti. Aga ju ta siis ei suutnud oma ajust piisavalt jõulist käsklust oma lihastele anda. Just: kõik on ajus kinni!
Pärast Kambjat, kui surnuaiast möödudes on veidi järsem tõus, kerisin sadulas istudes täie hooga üles. Lootes, et äkki Soonets ja teine kaaslane pudenevad. Tuhkagi! Soonets vedas oma minuga võrreldes +25 kilo sealt samamoodi hooga üles. Selge: niisama lihtsalt nad mind eest ei lase.
Lennundusmuuseumi juures, kui algab pikem, kaheosaline tõus, üritasin uuesti. Olin seniajani teinud vedamistööst vähemalt 95 protsenti, sisuliselt kogu aeg ees rüganud. Mulle meeldib – siis on sõit minu kontrolli all.
Lõpuks kandis rünnak vilja. Juba tõusu esimesel osal sain 10-15-meetrise vahe sisse. Kui tuli siledam vahelõik, ei andnud tempos järele, vaid kogusin hoogu juurde, et rünnata agressiivselt ka tõusu teist järku.
«Art, ära ürita nägu teha, et sulle tuli kõne,» ütlesin talle. «Ütle parem ausalt, et sa ei jõudnud.»
Sõitsime 67,1 km (neist kaheksa viimast kilomeetrit koduni sõitsin üksinda) 2:06.55ga. Nagu ütlesin, vedasin peaaegu kogu distantsi. Keskmine kiirus 31,7 km/h.
Kes nüüd eelnevast ei heitunud, neile olgu korratud üleskutse: tulge minuga järgmise nädala pühapäeval Tartu rattarallile! Stardime taas kõige lõpust nagu mullugi, teeme meeskonnatööd, väldime ohutuse nimel suuri gruppe (sh tempogruppe) ning vaatame, kui kaugele ette välja jõuame. Kes on kampa lööja, andke märku, näiteks meilides mulle priit.pullerits@postimees.ee! Väga suureks ei taha punti ajada, siis on raske korda hoida, aga 5-7 meest oleks paras suurus. Te ei taha ju ometi seda hullu ja rasket rada, mida eelmine kord näitasin, üksinda sõita?
Foto 1: Priit Pullerits vedamas laupäeval Tartu rattaralli lühikesel rajal Art Soonetsit. Foto autor: Art Soonets
Foto 2: Priit Pullerits (fotol paremal) mullusel Tartu rattarallil oma grupi liikme Alo Alunurme (paremalt teine) ja maanteelt korjatud kahe juhuliikmetega. Foto autor: Sille Annuk, Postimees/Scanpix
Fotod 3 ja 4: Sõitjad mullusel Tartu rattarallil. Foto autor: Sille Annuk, Postimees/Scanpix
Foto 5: Osalejad mullusel Tartu GP-l. Foto autor: Sille Annuk, Postimees/Scanpix
Postitas: Priit Pullerits @ 17:15
kommentaare: 13
13 Kommentaarid:
Nii kõval mehel pole järelikult üle kolme tunniliseks ajaks nüüd ühtegi vabandust.
Kaheksa kilomeetrit tõmmati üle 40 km/h. Siis paugutati üle 50 km/h. Tõusud raiuti püsti peal üles, nii et tuul kõrvus vihises. Üksteise alla laksiti pidevalt spurte.
Tulemus – trenni keskmine kiirus 31,7 km/h. Priit – „Kas sa muidu ka trennis nii kiiresti sõidad?“
Mis siin imestada, eelmine. Rattarallil pannakse ka 45-50ga, pärast vaatad keskmist - hmm, ainult 37-38.
Alguses ja lõpus linnas sai palju ära antud, seal polnud kiirust 30 ligigi.
Priiduga luurele ei läheks! Minnakse koos, tullakse koos, ei tema litsub üksi eest minema:) Vorm on vist hirmkõva, pauk paugu järel.
Rajal on üks väga ohtlik vasakpööre, Elva taga Illi peale pöörates. Järsust mäest alla, 90kraadine terav kurv vasakule ja seda kruusa peal. Sinna võib kohe mitu kiirabibrigaadi saata. Samal ca15km lõigul on mitmeid terava servaga löökaugu kohti, mõni risti terve tee ulatuses, soovitan silmad lahti hoida!
J.
Priit tuntud trennides paugutaja.
Pean tunnistama et mõneti temaga nõustun. Trennis koos veereda ja juttu ajada on muidugi lõbus, teatud ajal ka kasulik kuid trenn see ikka pole. Õnneks on võimalus metsas trennida kus pea alati silm särab ja pulss ülesse ronimas. Ja ka non stop võistlusi sõpradele trennis ei korralda.
Lähen ka mina Tartusse, ära siis sama viga tee mis eelmine aasta. Et liiga kiirete meestega koos paugutama algusest kukud ja ennast tühjaks jooksed.
Reegel ju lihtne kui oled grupis mille vedamiseks sul jõudu ei oleks, siis oled ilmselgelt üle oma võimete liikuvas seltskonnas.
Iagathes jääme ootame et see vorm siis ka tulemusestes/ vaheaaegades kajastuks.
Huu
Tillimas käimise jutud on kuuma ilmaga lahedad!
PP väsitas end Moabiga üle. No ei ole mees endisel tasemel ei ole sära silmas ja pauerit tekstis.
Seevastu Huu paneb hullu. Lugege Huud ja patriotismipuhang pahiseb soontesse, lihased tõmbuvad iseenesest pingule nagu hüppeks valmistuval noorel tiigril. Huu on uus kunn. Selles pole enam kahtlust.
Mis, keegi kavandab siin paleepööret või? Kohe võtan pea jagu lühemaks, kui need riigipöörajad kätte saan!
Ei-noh, kui teile meeldib Huu, eks kummardage Huud, kuidas ma teid keelata saan. Aga te vaadake alt, et orki ei lenda, sest te ju ei tea, kes see teie uus parun, pealik ja puuslik on. Pärast tuleb välja, et mingi provokaator ja istute silmad häbist maas, nagu Austria valitsuskoalitsiooni liikmed. Olete hoiatatud!
Kangertil läks etapp käest.
Kas Pullerits läheb pühapäeval pulma paugutama?
Sai ju räägitud, et pulma minnakse ainult usaldusväärsete meestega, kellega koos saab rahulikult pauku teha. Ja sotsialist Huud ilmselgelt kampa ei võeta.
Huu on eestimeelsem kui vanaPadre ise. Padrel läks Moabis seigeldes systematique rikki. Tuli tagasi ja ajas sellist arusaamatut kõigieesti multijuttu.
20:56 Rahulik ja pauk ei käi oma vahel kokku.Pulm ja veri aga millegipärast käivad.Part võib ka ju omaarust kõva peeru lasta aga,inimene ei kuule,mina vähemalt pole kuulnud.Sinivaala jaoks inimese mõistes paugud võivad aga tunduda pardipeerudena.Niisiis õige pauk on mida teised liigid ka peaks kuulma.Jääme lootma ,et tuleb kiire sõit Tartus.
Postita kommentaar
<< Esileht