Pullerits: Ränk kogemus rattarajal, mida soovitan teil tungivalt mitte sõita

Olen jätnud teile vist mulje, et maailmakuulsas Moabis on kõik rajad lust ja lillepidu. Avaldan suure saladuse: ei ole! Üks rada on eriti jõhker ja kurnav – ja nüüd näitan seda teile ka.

Enam ma sellele rajale sõitma ei läheks. Mitte ainult seepärast, et raja algusse jõudmine pani südame ärevusest ja pingest kõvasti lööma, sest pidin rendiautoga mööda kalju äärt üles roomama väga järsku ning teravat kivide ja laiade pragudega maasturiteed pidi. Neljale miilile kulus umbes pool tundi, mis oli aga ikkagi kiirem, kui oleksin sama maad sõitnud rattaga. Liiati oleksin raisanud vändates palju energiat, mida tuli hiljem rattarajal hädasti vaja.

See rada on kutsuva nimega Gold Bar Rim ehk Kullakangi Serv (fotol ülal paremal raja algus) – ärge sinna eales minge!

Esimesed kaks miili, nagu videost kokkuvõtlikult näete, on küll sujuv pidev tõus mööda halli liivakivi, aga mis saab edasi – see on košmaar! Sildidki hoiatavad singli ääres korduvalt (fotol vasakul), et pärast selle lõppemist algab jube ja ränk maasturitee, kuhu jõudes on targem ots ringi keerata ja tagasi alla alguskohta sõita. Aga kes siis neid silte tõsiselt võtab!

Kainestav kogemus saabub kohe pärast maasturitee algust. Õigemini: see ei ole tee. See on lõputuna tunduv tappev tõus üle metsikult suurte kivide ja järskude astangute (fotol paremal). Rohkem tuleb ratast käe kõrval lükata, kui saab selle sadulas istuda. Ja see pole niisama lükkamine, nagu videos näete, vaid hingetuks võttev punnimine. Mul tekkis kahtlus, et ega ma päris üles Kullakangi Servale vast jõuagi – nii raske oli üles minek. (Raja marsruuti ja profiili ning minu sõidugraafikut näete siit!)

Aga jõudsin. Seal istusin maha ja tõmbasin hinge. Ning nägin, kuidas minust palju osavamad ja tugevamad ratturid tulid samuti üles, ratast lükates (fotol vasakul).

Ja siis mõtled, et saad ülal serva peal lahedalt sõita, vasakul lakkamatult vaated sügavale alla... Ei saa! Rada muutub hirmus tehniliseks. Jälle pead alatasa sadulast ronima, sest kui seal üleval kukud ja end vigastad, ei kujuta küll ette, et miski peale helikopteri saaks sind evakueerima tulla.

Videos on näha koht, kus lendangi üle leistangi. (Olgu lisatud, et video ei kajasta tegelikkust adekvaatselt: tõus näib sisuliselt sileda maana ning kivid ja astangud mitu korda väiksemana kui päriselt.)

Ja tagatipuks tekib oht, et kaotad raja käest, mis võib tunduda teoorias võimatu – ühel pool on ju sügav kuristik ja teisel pool lõputu kalduv kivipinnas (fotol paremal), seal ei peaks ju eksida saama. Aga vaadake ise – saab küll! Kergesti saab.

Viimaks laskun Kullakangi Servalt alla mööda Rusty Naili ehk Roostes Naela rada, mida sõidavad vaid väga vähesed maasturid ja mis on maasturite nn käsiraamatutest viimasel ajal ka välja jäetud, sest see on nii pööraselt raske ja ohtlik (fotol vasakul). Seega, läbimatu. Ühte järsku kohta, mis moodi sealt ratast kandes alla ukerdada, näete ka videos.

Niisiis: oleks parem, kui see video jääb teie elus teie ainsaks kogemuseks Gold Bar Rimi ja Rusty Naili rajaga. Seal ei ole mingit sõidumõnu. Need on rajad, mida soovitan Moabi minnes ilmtingimata vältida.

Parem tulge minuga järgmise nädala pühapäeval Tartu rattarallile: stardime taas kõige lõpust, teeme meeskonnatööd, väldime ohutuse nimel suuri gruppe (sh tempogruppe) ning vaatame, kui kaugele ette välja jõuame. Kes on kampa lööja, andke märku, näiteks meilides mulle priit.pullerits@postimees.ee! Väga suureks ei taha punti ajada, siis on raske korda hoida, aga 5-7 meest oleks paras suurus.

Foto 1: Gold Bar Rimi raja algus. Foto autor: Priit Pullerits
Foto 2: Hoiatavad sildid Gold Bar Rimi rajal. Foto autor: Priit Pullerits
Foto 3: Järsk kivine tõusukoht Gold Bar Rimi rajal. Foto autor: Priit Pullerits
Foto 4: Ratturid lükkamas ratast käe kõrval Gold Bar Rimi rajal. Foto autor: Priit Pullerits
Foto 5: Osav rattur hüppamas kivilt kivile Gold Bar Rimi rajal. Foto autor: Priit Pullerits
Foto 6: Ohtlik üle suurte kivide laskumine Rusty Naili rajal. Foto autor: Priit Pullerits