Loodetavasti aitab järgnev, seni kusagil avaldamata osa minu hiljutisest vestlusest Rein Taaramäega teil Tour de France’il (fotol paremal) toimuvast paremini aru saada, nii et ei pea siin enam kuulama Eesti harrastajate ja isehakanud spetsialistide targutusi – need «spetsialistid» on ka Taaramäe kinnitusel alati kõige targemad –, vaid hakkate rattasporti sügavamalt mõistma, kui seda võimaldab lihtsalt toores arvude võrdlus ja pealiskaudne telepilt, millele nii paljud vääralt tuginevad.
Niisiis, mul oli Rein Taaramäele küsimus: «Sa oled vist pigem sedasorti sõitja, kes armastab midagi korraldada, mitte ei loksu teistega koos algusest lõpuni?»
«Jah,» tuli kas-küsimusele kiire ja lühike vastus.
«Tuleneb see loomusest?» palusin täpsustada.
«Jah. See tuleb refleksidega,» vastas Taaramäe. «Ma ei ole kunagi enne starti sellise olekuga, et täna tahaks panna. Olen suhteliselt rahulik, ei oska päevast midagi oodata. Aga kui võidusõidu ajal tekib mingi moment, siis taban ära, et nüüd peab minema, nüüd peab panema. Kui ma seda tunnen, ja tunnen, et suudan, siis tavaliselt ei oota, vaid proovin selle ära teha. Karjääri jooksul on selliseid kogemusi ka palju [olnud], et oled oodanud, aga tänu sellele mingi suure asja kaotanud. Need jäävad kuklasse kripeldama.»
Uurisin edasi: «Nii et sa oled pigem selline mees, kes võtab riski ja on valmis selleks, et kõik läheb untsu, kui et lähed kindla peale välja ja saad 12. koha?»
«Jah, täpselt!» tuli taas kiire vastus (mis kinnitab, et olen aastate jooksul Taaramäe natuurile päris hästi pihta saanud – mis omakorda tähendab, et kõik teised, kes siin Taaramäe-spetsialisti etendavad ja muid, mulle vastukäivaid jutte veeretavad, ei taipa asjast tegelikult tuhkagi!). «Kui olen kellegagi eest ära [atrõõvis (fotol vasakul)], siis kardan alati finišit oodata. Kuna ma enamiku finišeid saan pähe ja olen üldse kõige aeglasem vend pundis oma kiirendusega, siis tavaliselt võtan riski ja proovin kaugemalt.»
«Kas kiirendust ei anna kuidagi treenida?» pärisin.
«Annab ikka, aga mul pole tolku sellest,» tunnistas Taaramäe.
«Kas reied on liiga peenikesed?»
«Arvan, et asi on lihastüübis,» laiendas ta vastuses teemat. «Ma olen kogu aeg selline olnud. Kui ma võitsin 2009 Viljandis esimest korda Eesti meistrivõistlused (fotol vasakul), siis mäletan, et panin Kõrgemäe tõusust igal ringil täiega üles, aga ringe oli tollel aastal umbes 13. (Kohati üle 18-protsendise kaldega tänav on üks järsemaid Eestis, selle 297-meetrisel lõigul on kõrguste vahe 32 meetrit. – P.P.) Esimesel ringil ei jäänud keegi maha, teisel ka mitte. Siis hakkasid vennad pudenema, sest väsimus tekkis. Sellist asja mul ei ole, et kiirendan ja saan tõusu peal vahe sisse ja vennad jäävad. Ma olen sellise lihastüübiga, et kannatan palju, aga minu kiirendus on sprintides vattides tuhat. Seda on väga vähe. Maailma tippsprinterid panevad [sellega võrreldes] kahekordselt. Enamik tavalisi rattureid sprindib 1200 vatti ära. Ma olen üks kõige aeglasemaid vendi kindlasti. Juba noorteajast saadik. Kui olin Eestis noorrattur ja kui [võitja klaarimine] jäi finiši peale, olin alati viimane.»
Foto 1: Jooksikud (vasakult) Lukasz Wisniowski (CCC), Lars Bak Yiting, Stephane Rosetto (Cofidis) ja Rein Taaramäe Tour de France'il 16. etapil Pont du Gardi taustal. Foto autor: GodingImages / PA Images / Scanpix
Foto 2: Rein Taaramäe Tour de France'il 13. etapil, 27,5 km pikkusel eraldistardist sõidul. Foto autor: Reuters/Scanpix
Foto 3: Rein Taaramäe (kõige vasakpoolsem) viieliikmelises jooksikute grupis Tour de Franceäi eilsel etapil Pont du Gardil. Foto autor: GodingImages / PA Images / Scanpix
Foto 4: Rein Taaramäe sõitmas 2009. aastal Viljandi grupisõidu Eesti meistritiitli poole. Foto autor: Peeter Kümmel, Sakala/Scanpix
33 Kommentaarid:
No nii, pärast pisukest reporteritööd on mul käes andmed, mis moodi saavutas president viimasel tõusul sellise kiiruse, et sellele jäi selgelt alla mitte ainult Huu, vaid jäid alla ka temast (ja isegi minust!) palju sitkemad sõitjad.
No päris klaariks võttis see Taaramäe lugu.Nüüd vist hakatakse uudis pommi lõhkama ,jääme ootele
Mulle meeldib, kuidas Pullerits Reinule sõnu suhu paneb. Peaks kohe vanalt treeningkaaslaselt üle küsima, palju Priidu kirjutistes tegelikult tema juttu on.
Mul on Taaramäe jutt ilusasti diktofonis olemas ja arhiveeritud, seal on kontrollitav, et miski pole suhu pandud ja kõik on autentne. Kui midagi lisan, siis ehk peaksite juba teadma mu stiili järgi, et panen lisanduaed, mis on alati pelgalt täpsustava funktsiooniga, kandilistesse sulgudesse. intervjueeritava teksti tuleb alati edastada äärmiselt täpselt ja autentselt.
Väga kahetsusväärne, et üks anonüümik lubab siin endale midagi sellist, nagu seda on minu süüdistamine kellelegi sõnade suhu panemises.
Tabasin ennast ühte vanemat lugu siit lugedes mõttelt, et äkki on Reinu TdF 11. koht üldarvestuses see, mida puhtalt võimalik üldse saavutada ongi? Oodati sealt ta järgmist arenguhüpet, aga kuhu sa ikka hüppad, kui teised poisid veidi kõvemaid "kaerahelbeid" nosivad.
H.
Anonüümik ei tea, et professionaalne ja sellega leiba teeniv ajakirjanik ei pane kunagi sõnu suhu. Kogu trikk seisneb suunavates küsimustes ja oodatud vastusest mittesobiva jutu eemaldamises. Allikas: "Ajakirjanduse ABC"
Täna on tuuril paras saun, 37 kraadi.
Tegelikult on kõva seegi ,et 2 ratturit eestist on pääsenud tdf sõitma.Kui hakata vaatama suhet inimesekohta riigiti seal sõitvatest.On eesti esimene.Pole ime kui varsti veel üks mees sinna lisandub.See näitab mida?
See enamvähem teada need piirid kuhu ilma dopinguta jääd.
Oot oot kuidas ikka selle rahvuste suhtega jääb? Reinu puhul paistab silma Nõukogude ratta kool ehk vana Kapitonovi kõrvad. Tšainik, jebalnik, sušilnik ja need teised koolkonna väljendid. Seega teda ei saa eesti ratturiks lugeda. Kangert pole end verbaalselt reetnud, aga tema puhul on kasahhi koolkond kaugele näha. Eesti verd mees ikka mäkke ei sõida. Seega on null eesti meest tdf il. Kurb lugu. Isegi lätlasi on rohkem.
Kas Padre ise pole ka nõukaliidu koolkonna toode? Jooksis 1987 oma margi sülitas kurjalt ja ütles tvaju matt! 0,5 sekki jäi varu sisse. Kas on videopilti võistlusest või ainult suulised legendid?
Tšikin tegi videot. Rahvusarhiivis peidus. Näha saab ainult raha eest tvaju materi kapitalistid raisk.
Jolki balki!
Ega jah aastaid rattasporti jälginud mees ja eks ratturid kes tuuri kommenteerivad on jobud, "tasku analüütikud". Nad ikka ei saa aru kui kaval meie Rein tegelikult on. Ja mis ikka tegelikult rajal toimub.
Nad ei saa aru et aastaid pole tuuridel ei jalga olnud ega tulemust tulnud ja mees vahetab pea iga aasta meeskonda on vaid kattevari. Kohe tuleb purakas , mis vapustab maailma.
Priit ärge pange kõike oma panuseid Reinu peale. Tean et kihvlveo kontoris oleks vahekord uhke, kuid samas tõenöusus etapivõitu korjata ka sedavõrra väiksem.
Täitsa eesti nimed meestel kolmandal samamoodi ,kes lisandub millalgi.Selles suhtes kahtlust ei teki mis veri voolab neil soontes.Rõõmu teeb see, et france spordikomentaatoritel tuleb nime hääldamisel keelt väänata alati,niiet arvatavasti käib kolbas mingi lõks alati läbi ja ei tea kunagi kui miski lukku võib minna.
https://youtu.be/CsTz0SEvFV4
Ratturite reegleid nats. Kõigil kindlasti huvitav kuulata-vaadata. Mõelda ka mõnele mullu juuli lõpus saadud suurele võidule, mis saadud treeningsõidu söögialas rünnates.
Kas võib olla nii, et blogi peremees küsis (diktofoni väljalülitamise järgselt) millisel etapil peab Rein oma võimalusi ise kõige paremaks.
Tänane etapp läheb paar korda üksjagu üle 2000 m. Kas täna on see proovimise päev (ilmselt on samade plaanidega mehi üksjagu palju).
Kuidas Reinule kuumus sobib?
Kui Rein üldse midagi üritab, siis ilmselt eelviimasel etapil, kuna siis on ilmselt võitja juba teada ja jalad sirgu lastud ning konkurents kõige väiksem. Tippseltskonnas pole tal mitte mingit lootust.
Ootame natuke veel, kuni Rein oma viimase sõna on öelnud. Seni vaatame väheke ringi. Nimelt Äripäev tõmbas sitaratta käima Paljassaare Manhattani teemal. Väga intrigeeriv teema, õudsalt haisev ja ambitsioonikas. Siin blogis on ainult üks mees elanud ja õppinud Manhattanil mitmeid kuid, ülejäänud on lihtsalt turistid. Kõige ägedam ongi selle solgi teemal see, et 1986 avati Priidu NY elukohast miili kaugusel Hudasoni jõe servas spordi ja vaba aja kompleks kergejõustiku/vuti staadioni, pesapalli ja tennise väljakute ning ujulaga mille nimeks on Riverbank State Park. Ei tea kas Priidul oli mahti ka õpingute kõrval seal hängida? Igatahes põnevaks teeb selle koha asjaolu, et see ehitis on tehtud Manhatani solgipuhastuse jaama katusele. Selleks, et hais ei lämmataks, on seal tosinkond korstent, mis meeldivad odöörid lennutab 30 meetri kõrgusele. Ja kogu see kompleks — North River Wastewater Treatment Plant puhastab ära 589000 inimese toodetud vedela ja paksu võimekusega pool miljardit kanti päevas ning laseb selle kõik Hudsoni jõkke. Lähimad elumajad on korstendest 200 m kaugusel. On muidugi küsitav, et kas Paljassaares selline areng on mõeldav ja kas mereäärsete kruntide põud on Tallinnas tõesti nii suur, kuid Isamaalise Lukase Lasnamäe peatamise üleskutse võimaldaks kinnisvarahaidel ennast teostada riigi soovi korral just Paljassaare randadel.
to. 13.02
Miks arvad et Val Thorensi etapil ei leidu 20-30 meest kes etapivõitu ihkaks. Igapäevaga tuleb neid mehi juurde kes enam GC koha peale ei sõidu ja mingitki lohutusauhinda lootma jäävad, nagu näiteks Quintana täna.
See 100% kindel et läheb rabistamiseks nagu täna. P.s. tegu tuuri mõttes lühikese etapiga. Mida enamus kordadest uhanud ka peagrupp korralikult. P.s. selleks ajaks ei ole veel mitte poodium paigas.
Ennustan ikka et etapivõitja tuleb sel päeval liidrite hulgas.
Fakt on see et pärast tänast on "kavalal Reinul" kaks etappi jäänud proovimiseks.
Huu
Jah, ma jooksin seal 1990. aasta sügisel piki Henry Hudson Parkway äärt kulgevat Riverside Drive'i pidi oma elupaigast International House'is (Claremont Ave & 123rd St) põhja poole, seal oli tõesti kõrge kallas, rohelusega. Jooksin Wieni staadionile 219. tänaval, seal asub Columbia ülikooli jalgpallistaadion (mitte soccer!). See oli selline kerge pühapäevahommikune jooks.
Fakt on ka see, et Reinule on see viimane Tour de France. World touri meeskonnad teda ei jahi ja TDE'ga on tal leping lõppemas, pole ka kusilt näha, et teda alles hoida tahetakse.
Kes täna pilti vaatab ja näeb ka natuke laiemalt, siis alles jäänud lühikestel ja ilma poolest lausa sauna mõõtu mägede etappidel pole Reinul ausalt öeldes mingit võimalust etapivõitu püüda.
Taaramäe on hetkel isegi Peter Saganist, kes pole mägironija, maha jäänud.
Ahah, kerge hommikujooks 9 km ja tagasi ka, kokku 18 km :) Ja küsimus on, et kas oli seal jõe servas tunda roiskunud mereadru lõhna nagu Tallinnas uurimistööde eest raha saanud teadlased väljaheidete haisu kutsuvad?
Ants selle etapivõiduga! Kas polnud nii, et kui Taaramäe esikümnesse ei välguta sõidab Padre Otepääle ja hüüab keskväljakul kõva ja selge häälega Panin seekord puusse, andke andeks hea eesti rahvas! Tunnen häbi ja kahetsen siiralt!
Ei, ei olnud nii, eelmine.
Oli vast etapp täna, erilised maiuspalad on kaks järgmist päeva.
PP ütleb, et Taaramäelt jälle tark sõit)
See "passimine" (tegelikult pole lihtsalt enam jõudu) läheb Taaramäele uue lepingu maksma.
No tule, taveas, appi, nüüd on siin väljas uued asjatundjad, kes sletavad lepingust! Jälle demonstreerite oma suurt asjatundmatust ainult! Kui teil infi ei ole, siis olge pigem vait! Lepingust räägin teile peagi, kuidas lood tegelikult on.
Härra Pullerits, nad kõik on pimedusega löödud. Infot ei oma kuid mökitama on varmad. Me ju teame seda seltskonda. Punakaelad (rednekid) ja sitakotid.
Ma arvan et ameerikamaal kohtas Padre õigeid rednekkisid. Tõsi mitte bigapples. Siinsed on hale kitš.
Kas Priidul ka paremat infot presidendi sõidust peale aja. Ajaga kummalised lood mina, mu kolleeg (kes tegi u. 25min peatusi viimasel tõusul ja oli 3min presidendist kiirem) arvatavasti kõva jalaga dr.said ikka kõik kõrguse ja kurnatuse "haamri".
Mina küll ei julögeks puusalt väita ,et näe lükati mäest ülesse, kui mul miskit selle kiniituseks pole. Isegi suusõnalisel viisil.
Et President joogikates peatust ei teinud on vist fakt.
Huu
Postita kommentaar
<< Esileht