Pullerits: Tühja sest Utah tuurist - ise tuleb endale mõrvarlik soolosõit korraldada!
Kui meie mehi kohal pole, eks siis tule endal Utah’s Eesti lippu kõrgel hoida ja teha üks korralik, rohkem kui 70-kilomeetrine etapp, ja seda mitte mõnusal asfaldil, vaid ikka utahlikult kanjonites ja kivistel mägedel ronides. Ja mõistagi soolosõiduna! Jälgige mängu!
Ärge laske end algul heidutada, et veidi aega on värvid tumedad. Kahjuks esineb ka Utah’s mõnikord pilvi – aga hea on see, et need hajuvad kiiresti.
Juhin tähelepanu, et piki Onion Creeki kanjonit sõites väntan peaaegu vahetpidamatult ülesmäge. Mõnes kohas küündis tõusuprotsent üle kümne. Sellegipoolest, nagu näete, sõidan raskel rajal mööda mitmest maasturist (fotol ülal vasakul), kuni lõpuks jõuan suurele tasandikule. Aga sealt alles etendus algab!
Üleval teen äärmiselt riskantse manöövri ja valin miilise shortcuti ehk lõiketee, et jõuda kiiremini järgmisele suuremale teele. Seal on kerge eksida, sest vaevumärgatav rada laskub sügavikku ning seal tuleb leida õige koht, kus see teisel poole lõhet välja viib. Kui viimaks õige rajaotsa üles leian, on kergendus suur.
Edasi läheb asi aga ropult raskeks. Tõus on nii pikk ja järsk ja karm ja ränk, et võtab vanduma. Seda näete, kui tõusul kaks bagi tagant tulevad ja mööda sõidavad – kuidas nende mootorid suurest koormusest undavad! Tappev!
Vaadake, kui kerge vaevaga teie sellele rohkem kui 70-kilomeetrisele mägietapile Utah’s kaasa saate elada! Vean kihla, et kaasaelamist on rohkem kui Utah tuurile. Kes vaidleb vastu?
Foto 1: Priit Pullerits jalgratta profimeeskonna EF roosade logode kõrval. Foto Priit Pulleritsu erakogust
Foto 2: Onion Creek Road. Foto autor: Priit Pullerits
Foto 3: Rose Garden Hill. Foto autor: Priit Pullerits
Foto 4: Dolores River Overlook Road. Foto autor: Priit Pullerits
Foto 5: Entrada Bluffs Kokopelli raja ääres. Foto autor: Priit Pullerits
Postitas: Priit Pullerits @ 12:57
kommentaare: 64
64 Kommentaarid:
Mingi jama. Tavaliselt kui kremlis keegi tähtis isik kõrvad padjale pani, siis oli kah nädal aega meedias miski iidamast aadamast sümfooniakontsert 24/7. Lugedes neid Utahi memuaare, tekib tahtmatu paralleel, et miski on pildil valesti. Aga mis?
Vaata seda esimest pilti. Lihtsalt väga kurb foto. Järgmised paar nädalat pole põhjust blogisse tulla.
Kuram Priit lase oma stilist lahti. Ülikonnad ei istu ja ka T särgi suudab kaks numbrit liiga suure osta
Kus on intervjuu EF profitiimi juhiga?
16:11 see on ju tasuta saadud särk , tead Priitu küll....
See on nagu mingi kassipiltide üles riputamine juba. Omanik arvab, et kõik peaksid tema karvakerast sama vaimustuses olema nagu ta ise ja siis iga natukese aja tagant topib jälle uue pildi sotsiaalmeediasse. Näe, siin Miisu magab, siin istub vaibal, siin mängib lõngakeraga. Kas pole mitte kõige nunnum kiisu maailmas? Tegelikult on kõigil juba siiber. Samamoodi keegi ei viitsi seda kivikõrbes ukerdamist vaadata enam.
Kõik tasuta värgid tuleb pikemalt mõtlemata ära sebida. Ükskord võtsin ühe tärni Maximas degusteerimise sappa, pakuti hapukoort, vist oblikatega. Järjekord üldse edasi ei liikunud, inimesed muutusid pahuraks, üks kaabuga onu ähvardas poe juhatajat mingi tisside menetlusega. Vaatan ise ka, et mis värk on. Üks karvaste jalgadega mees on ämbri juures ja muudkui vohmib hapukoort sisse, ise pomiseb, et panna on vaja. Pagan, kartsin, et mulle enam ei jätkugi. Hõikasin siis heleda häälega: "Atrõõv!". Karvajalg lasi ämbrist lahti, tõmbas küüru selga ja padavai ukse poole. Kassade juures vaatas veel üle õla tagasi, et kas keegi kaasa ka tuleb. Järgmisel laupäeval oli lehes lugu Juha Mietost kes rääkis, et tema puistas sammalt hapukoore sisse ja rüüpas seda jõujoogina pikkade trennide ajal.
https://www.postimees.ee/6749735/hullud-mehed-panevad-oma-autod-proovile
Padre on nii kõva mees, et tegi nelja kuu tagusest uudisest uuesti uudise!
Rumm odaval rattal tavapraktikas sellisele kolistamisele vastu ei pea. Vaja on kallimat varustust. Kas Eestis ongi nii, et tavaliselt hea varustusega juhtuvaid probleeme lahendavad ainult spetsid ja avalikuks tulevad need siis kui manipuleerivad kokkulepped kärisevad või jäävad sündimata?
21:16 elu nagu filmis,mina naeran.Eile juhtusin sattuma üritusele kus ei kõlanud üldse minu muusika,10 minutit vaatasin seda tuulelippude massi ja otsustasin lahkuda kodu metalit kuulama.Muusikat mis sõidab nagu tank inimmassist üle et jõuda suure inimmassi tagaotsa kuulajani ja pakkuda tallegi rahulolu.
Postimehe Arteris on täna uus suund - kui reporter käib Ameerikas, siis topib kaks lehekülge oma puhkusepilte täis. Priit Pulleritsu jeebid, Sander Ilvesti Alcatraz. Vot nii tuleb täita Postimehe lipukirja "Seisame eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise eest läbi aegade". Võtke end kokku, mehed!
10:14 nii see on. Kõigi tagumikku nooliv Postimees oma kakskeelsuse ja "tasakaalukusega". Inimeste FB teemadest imetud artiklid täitmaks veergusid. Hiljutine nali oli kus Vooglaiu fb st tiriti pealkiri Ühiskonda kritiseeriv paremkonservatiiv Vooglaid arvab et Epsteini surm on vandenõu.
Priidu sugune karm mees peaks sellest poisikeste pundist kaabet tegema. Kui tas vähegi Moobi vallutaja karakterit leidub.
Kuhu Priidul minna on? Kes teda endale tööle ihkaks? EKRE pressiesindajaks?
Mõrvarlikust sõidust rääkides tuleks rääkida Tartu rattaringlusest, ei pea üle lombi sõitma. Mõned nädalad tagasi saatis sõber ühe kodukootud portaali artikli, kus kritiseeriti Tartu rattaringlust ja selle kasutajaid, hiljuti lugesin kriitikat EPList ja nüüd eile õhtul sain tunda kõike ise kogu perega. Tagasiteel pisikeselt ringreisilt Lõuna-Eestis, rattad katusel ja pagasiruumis, otsustasime peatuda mõned päevad Tartus. Õhtul läksime kogu perega ratastega sõitma, lastele kasulik arvestatava liiklusega võõras linnas eeskujulikult liiklema õppida ja pika autosõidu järel keha liigutada. Kogemus oli õõvastav, vastu kui mööda põrutasid linna omanduses liikuritega telefoninäppijad, õllejoojad ja seltskonnad, kes hõivasid kogu tee ega mõelnudki koomale võtta. Sealjuures mitte ühelgi rattaringluse kasutajal polnud peas kiivrit! Täiskasvanuna ei tule rumalate konsentratsioon ühiskonnas üllatuseks, küll üllatus, et neist paljud ratta selga roninud. Laste jaoks, kes ei kohku võtma riske maastikul, oli kogu sõit üsnagi ohtlikku laadi ja pole kindel, kas lapsevanemana laseks kümnnest tüdrukut Tartus rattaga üksi sõitma. Tartu rattasõbralikku muljet ei tekita. Hea, et lapsed elus ja terved.
Tartu oli on ja jääb karmide meeste linnaks, sitakottidel ja lastel siia asja pole.
Nõus. See et Tartu kotkastel kiivreid peas pole nagu mingil lasteaiasõimel ei ole kellegi asi.
Viimatised kommijad, teil tõesti pole enam kiivrit vaja, pange aga edasi!
Rattaringlus loodetavasti normaliseerub koolihooaja alguses. Praegu on tõesti paras anarhia.
Vaid Padre enda autoriteet suudab anarhiale piiri panna. Nõrgad vennad pangu pudrumulk heaga kinni.
Kuidas Kangertil seal EF is läheb? Ameerika värk, vähe teine kultuur kui russko-italianskii Astana. Või mine sa tea? Kas mõni siseringi ants on haisu ninna saanud?
Padre teab, aga hoiab strateegiliselt infot kinni. Siseringi sahinatel on kulla hind kui õigel ajal välja käia.
Kui Padre varjab, siis teravnaaskel Huul kindlasti ei ole info kahe silma vahele jäänud ja võib meile jutustada profirattaklannide ja koolkondade erinevustest.
Taaramāe teeb Norras taas ülitarka sōitu. Nii geniaalne, et võtab luksuma kohe.
Mis te tühja ärplete! Vaadake ja õppige, kuidas õiged tõelised jõulised mehed igasugustel endistel tühikargajatel suu kinni topivad. Go, Mart, go!
https://poliitika.postimees.ee/6756211/mart-helme-vastus-endistele-siseministritele-riigimehena-on-mul-kaed-jalad-teie-jarel-koristamisest-tood-tais?_ga=2.30302967.998488479.1565945142-113791172.1546514900
Mis ta seal koristab?
Jõudku alustuseks töölegi mõni päev
Mis siis on? Vader paugutab norra mägedes?
Ammu pole kuulnud isade autoriteetseid sõnavõtte. Rahvas vajab.
Mh, kas isad saavad siin lobiseda tasuta? Lihtrahval on igal sõnal hind mis tuleb tasuda. Hea on kui ainult hinnaga pääseb ja füüsilistest probleemidest pääseb.
Isadel on siin lausa kohustus tasuta tiskuteerida. Või kust rahvas tõde kuuleb? Peameediast seda ei tule. Kuulsime et Ott peab tegema tuleval nädalal perfektse soorituse. Kus on info Kangerti Mägi Uibopuu Nurme tuleviku plaanidest?
Millal on rahvale tõde teatatud? Kui rahvast valgustada, siis muutub see ju pimestatuks.
Rahvale on vaja palsamit hingele. Kui sedagi ei saa on väga sitt olla, valus ja kuri. Lootusetuse tunne. Keegi tatarlane rääkis koonduslaagrisse saatmisest. Mõni ime et pärast sellist matsu ootab rahvas isakeste poolt hellitamist.
Ei tea kas Padre on isakestele peapesu teinud et nood ei tähi enam sõna võtta? Loodame et nii ei ole. Ajavad ju mõlemad eesti asja kuivõrd seda tänases turbulentses rahvusvahelises multilateraalses olukorras ajada saab.
Karta on et Padre tegi isakestele kõvema peapesu. Et noh, eesti asja võib ju ajada kuid seda peab väga ettevaatlikult tegema muidu läheb blogi kõmmdi kinni. Siis on see nagu vene suusamehed ütlevad et pisdets.
Aga kui isakesed mängivad Padrega kassi ja hiirt?
Pigem mängib blogipidaja kassi kui hiirt.
Väga võimalik et isakesed on tegeliku võimu suusablogis kaaperdanud. PP käib siin rohkem nagu andeks palumas kui ainuvõimu näitamas.
Kas Padre on isakeste käes pantvangis? Erakordne aeg, erakordsed sündmused.
Ah, ärge plärage. Pealik hiilib, ja teeb lõpuks sellise hüppe, et isadel on vaja elektrishokki toibumiseks ja rütmi taastamiseks.
Isakesed on vait. Padre on vait. Järelikult on vangis küll.
Kurat, me kõik oleme vangis.
Oleks vabadus, räägiks oma nime alt tuimalt. Õnneks on unistus vabadusest alles. Pinsile jõudes kui jääb aastat kümme 100-ni, siis oled juba vaba inimene. Võid rääkida mida tahad ja keegi enam ei loe ega kuula kah - peetakse lihtsalt seniilseks fossiiliks.
Oleme jah vangis kuid Padre ja isakesed võiksid meile pähe maalida justkui oleksime vabad ja rõõmsad nagu ennegist.
Isakesed ootavad kas Padre annab dabroo rahvale ilusat ja kaunist kirjutada. Inge palsamit või nii. Jess or nou?
Padre kirjutab ise ilusat ja kaunist. Isakestele näitab trääsa. Kui need tema ette põlvedel andeks paluma ei tule.
Isakesed juba käisid andeks palumas põlvili, aga Padre näitab karakterit. Ta ei anna.
Vana põlv on täitsa sodi. Viimased kilomeetrid enne rattaga koju jõudmist on kohutav vaev. Keegi tartlastest võiks isakeste nimel küüti pakkuda või tagant tõugata. Sõidust ei tohiks nii kehva tunnet jääda. See lööb liimist mehe lahti ja kaotab eneseusu.
Pooldan Padre resoluutset hoiakut. Isakesed läksidki juba väga isakesteks kätte.
Aga isakesed andsid oma panuse Suusablogi suveräänse liidripositsiooni tsementeerimisele Eesti spordi tähetaevas. Neile peab kummarduse tegema. Austama.
Jajah, alguses on spordiblogi, siis on palju tühja maad, ja siis veel palju tühja maad. Ja alles siis on blogiga oma mätta otsasr nikerdajad. Sellist võimast plinkivat majakat, tee suunajat rohkem Eestis ei ole. Isakesed on kindlasti oma panuse eest sellesse üritusse tähelepanu teenitult saanud.
A kes need isakesed on?
Muidugi me austame isakesi, suuresti ja südamest.
Kui me kõik see kogukond palume kas Padre annab isakestele andeks? Tahaks nagu jätkata ühtse sõbraliku perena oleme siin kõik Eesti asja eest väljas rattaspordi edendamise ja muude mõnude arendamise. Intellikentse vestluse julgustamise eesrinnas.
Andeks mida?
Saite?! Tuleb edasi panna. Andestamine on nõrkadele. Isakesed peavad ise toime tulema. Olge lihtsalt valvel. Ei mingit nõrkuse hetke. Panna on vaja!
Kahju. Mulle isakesed täitsa meeldisid.
Kurb on ilma isakesteta. Nad ju sageli pehmendasid Papa Pulleritsu karmisid seisukohti.
Kas süsteem ei toimi mitte nii, et isake kes korra süsteemi rataste vahele võetakse, see sealt enam välja ei pääse? Andestamine ei aita. Süsteem vigu ei tunnista. See on rull mis veereb ainult kuhugi edasi. Isakese asi on õigel ajal eest ära saada. Kes rummude ja rullide vahele jääb, sellel hakkab pea ringi käima. Igatahes on see põnev.
Mõni isake on siin väga isakeseks kätte läinud, sellistele ei saa mingeid järeleandmisi lubada.
Seni kuni siin isakestega vägikaigast peetakse, viskame pilgu nn olulisele pealiku kõnele. Ma ei tea, kas olen liiga pööbel aga mu meelest oli kõne ülepingutatud 1979 aasta osas. Toona oli tegu selgelt hullumeelse atrõõviga. Sellest sündmusest ei teadnud siin peaaegu keegi ja kõik kes seda kuulsid said aru, et need atrõõvi tõmbajad lõpuni seda ei vea. Kuid kas see ikka oli algus? See on sobivalt ajaloost välja rebitud kild. Kus on siinse blogi ajaloolased, kes suudavad valgustada rahvast tõelisest nõukaaja vabaduse otsingutest? Reaalselt oli ju see aeg ajutine sula, kus sovjetid tahtsid vaba ilmaga ära leppida ja korraldasid olümpiat ning matsid Eestisse pappi. Teletorn, Linnahall, Pirita sadam ja majutus- ärikeskus, Pirita tee mis tehti otse merre, Iru elektrijaam mis tagas kvaliteetse voolu olümpiaks ja kes teab, et mis veel. See investeeringute möll lõi nn atrõõvijatel pea segi. Elu muutus siin silmnähtavalt ja rahvas hakkas leppima eluga viisnurga all. Isegi Taagepera ju oli algselt seda meelt, et taastada eelmist vabariiki pole mõtet. Seega kas kõne oli ikka adekvaatne või toimus pugemine ekremeelsetele nägudele, et kaabudelt toetajate vaip ära tõmmata?
Rahva toonase meelsuse kohta oskavad adekvaatse hinnangu anda vaid isakesed. Tuhandete lemmikspartsmenka Saskia käis aga eurolimpsijate kombel roosiaias. Seda siis meie sportlaste intelligentsusest ja rahvuslikust meelelaadist.
Isakesed on tegelikult tublid. Nii mõnigi kord on nad õla alla pannud kui Padrel raske situatsioon (Örkide rünnak näiteks).
14:53 isakesed juhtisid meid Tõe juurde. Padre jättis tihti ühtteist varrukasse.
Isegi juhul kui isakesed on ära solvatud kergitan kaabut nende austuseks.
Isakesed tuleks rehabiliteerida. Muidu kurat süttib kodusõda.
Kodusõda on siin ennegi olnud kusjuures võitjana väljub reeglina kuningas Pullerits, pühib vaid tolmukübeme kuuereväärilt ja näitab sitakottidele keskmist peetrit.
Sesa me.teame.et kuningas Pulleritsul on tuhat kintsukaapijat kes ta kodusõjas võidule aitavad.
Postita kommentaar
<< Esileht