Pullerits: Mis on vahet tegelikel treenijatel ja iseenda petjatel?
Nii kui pühapäeval ratta välja tõstsin, hakkas sadama. Lisaks puhus vastikult vali tuul.
Laupäeval tuli võidelda ainult tuulega. Alustasin väljasõitu Võru poole, mõne aja pärast võtsin suuna Viljandile, siis Tallinnale ning lõpuks Jõgevale. Aga kuhu ka ei keeranud, ikka oli tuul räme. Vaid ühel soodsal lõigul, kus tuul ulus kergel allamäge kallakul tõesti selga, sain kätte 60 km/h. Muidu oli tegu, et 28 km/h-ni küündida. Lõpuks sõitsin maanteel 54 km ja kulutasin selleks tervelt 1:58.30. Tuule süü.
Pühapäeval läks vihma tõttu veelgi raskemaks. Ja mida kauem sõitsin, seda tugevamaks vihm muutus. Algul arvasin, et pressin 30 km täis, siis keeran kodu poole. Kuid selleks ajaks olin juba pealaest jalataldadeni niivõrd läbimärg, et vahet enam polnud. Tõsi, kohati vilistas tuul nii kõvasti, et tahtis mind asfaldilt maanteekraavi suunata – samasugune olukord, nagu tegelikult laupäevalgi. Ent lõpuks tekkis teatav hasart, et saaks vähemalt poolsada kilomeetrit täis.
Saigi. Ligi 52 km 1:57.10ga. Kui hullud olid tegelikult olud, näitab see, et keskmine kiirus tuli vaid 26,5 km/h. Ja pärast tuli pükse ja rattakingade katteid kraanivee all uhada, et sealt peenike liiv välja pesta.
Aga nädalavahetusega üle saja kilomeetri ning ligi neli tundi vastikus tuules ja niiskuses rattaga sõita – polnudki nii tapvalt hull. Tubli!
Miks sellest räägin? Aga sellepärast, et ei saa aru neist pehmetest meestest, kes ostavad endale puki ja panevad arvutimonitori mängima ning kujutavad soojas tuuletus toas ette, et sõidavadki... kus iganes. Kuid ei sõida! Mugavustegevusega tegelevad. Jalgrattasõit ei ole mingi tuulevaiksel päeval muretu kulgemine. Rattasõit, nagu näitasid laupäevane ja pühapäevane kogemus, on teinekord paras katsumus, kohati isegi vastik katsumus. Selleks tuleb vaimu ning tahtejõudu ja kannatamisvõimet treenida. Ma ei saa aru, kuidas neid ääretult olulisi võitlejaomadusi treenib puki peal pedaalimine.
Vabariigi aastapäeval oli tuul veel ropum kui kahel eelneval päeval. Külm ja vali. Ometi tegin rohkem kui tunnise ringi, ligi 30 km – kauem ei saanud, sest ootas pidulik lõunasöök –, mis siis, et vastutuulelõigul oli keeruline isegi 20 km/h kätte saada. Arvate, et kurdan?
Oh ei! Kurta võiks need mehed, kes elutoas pukil pedaalivad ja kujutavad ette, et tegelevad rattaspordiga. Oi ei, pukilt e-sportlaseks on ainult üks samm. Väga lühike samm.
Fotod 1 ja 3: Priit Pullerits pühapäeval ligi kahetunnisel rattatrennil tuules ja vihmas. Fotode autor: Priit Pullerits
Foto 2: Tanel Kangert üle-eelmisel nädalal Tour De La Provnece'il. Foto autor: imago images / Sirotti / Scanpix
51 Kommentaarid:
Maladets
njahh, maailm pole alati must ja valge... kui on valida, kas sõita kodus pukil või üldse mitte sõita.. sis mina valin puki. Kahjuks minu üldine elukorraldus nõuab 08.00-16.30 tööl käimist, siis on vaja koerad ära jalutada, pooltel tööpäevadel nädalast koertega trenni minemist ja kui ma nn oma tegemisteni jõuan .. on väljas kottpime. Ja nädalavahetused on mul enamasti koertega võistlemise pärast kinni.
Ehk siis - elagu rattapukk ja arvutiprogramm! Ma saan ka talvel tegeleda oma lemmikspordialaga peale agility :)
PS. Kui on hea pukk, siis imiteerib ta tõuse päris kenasti ning boonuseks võib lugeda mugavustsoonist väljumist kuumaga harjumisel, toas tuul ju ei jahuta.
Ja eelneva postituse jätkuks: üks endine rattur ütles mulle nädalavahetusel, et pukisõit ei ole mingi mugavus. See on üks nüristavamaid tegevusi maailmas :)
Seega võiks ju mõelda, et kes pukisõidu ära kannatab suudab reaalis kõik üle elada :P
Pullerits tegi oma kirjutisega peensusteni selgeks, et tema on õige treenija ja kõik teised lödipüksid. Küll võib elu ikka mõnus ja hea olla kui kõik on nii lihtne, must ja valge.
Kestev aplaus.
Kes praegu vormi kogub, see paneb Suurrallil võimsa paugu.
Mugavussport jääb mugavusspordiks, tee sa seda siis toas või väljas tormi käes!
Iga põlvepikkunegi poisike peaks mäletama, et õige mehe mõõt on joosta 800m hooletusse jäetud ülikooli staadionil.
Kilba pole tükk aega olnud.
Millise omaaegse maailmakuulsa keskmaajooksja poeg sõidab eestlastega seotud rattaprofitiimi nn farmklubis?
Lugedes hr Pulleritsu viimast kirjutist, meenus mulle raamat, mida ma lugesin koolipõlves. Boriss Polevoi „Jutustus tõelisest inimesest“, oli tol ajal kohustuslik lugemine kõikidele nõukogude noortele inimestele. Praegu ütleks, et lausa vajalik oleks selline lugemine, ka praegustele noortele. Jõudsin oma mõtisklustega isegi niikaugele, et tabasin ennast mõttelt, et kas ei või olla nii , et Priit Pullerits on Aleksei Maresjev i ( kui kirjanduses on Meresjav, siis peategelase prototüüp oli Aleksei Maresjev) rekarnatsioon?! Kronoloogiliselt ei ole see küll võimalik, sest Maresjev suri 2001 aastal, aga samas algas enamvähem samal ajal ka hr Pulleritsu suur tõus ja mehestumine. Issanda teed on imelikud ja me võime asjade üle arutleda nii ja naapidi , aga igatahes on need kaks meest hämmastavalt sarnased Kui teose peategelane lendur Aleksei Meresjev oli lihtne inimene ja Suure Isamaasõja kangelane, siis selleks, et lugeda ülesse kõik hr. Pulleritsu saavutused ja tiitlid , ei piisa ühe päeva pikkusest ajast . Hr Pullerist on mehelik, tahtejõulinje ja sihikindel inimene, samuti oli ka Maresjev tahtejõuline, aktiivne, vankumatu võitleja Nõukogude riigi ja nõukogude rahva ideaalide eest. Nii nagu hr Pullerits trotsis ohtusid ja halba ilma nädalavahetusel, nii nagu ta on seda teinud Moabis ja teistel kaugetal maadel ,nii roomas Meresjev raskelt haavatuna läbi talvise laane tagasi omade juurde. Meresjev elas vaid ühele mõttele: tagasi omade juurde, et rutemini kindlaks teha oma vigastuste suurus, et esimesel võimalusel jälle võitlusse astuda kodumaad laastava vaenlase vastu. Samuti Kiirustab hr. Pullerits peale järjekordset vigastust tohtrite juurde, et kindlaks oma vigastuse suurus ja esimesel võimalusel asuda võitlusse sitakottide lödipükste ja teiste kodumaad laastavate vaenlaste vastu.
Kui „Jutustus tõelisest inimesest“,on lihtne ning võimas tõde õilsatest nõukogude inimesest, kes jääb vankumatuks võitluses kogu inimkonna õnneliku tuleviku eest , siis on ka hr Pullerits oma võimsate ja õilsate kirjutistega vankumatus võitluses kogu meie planeedi heaolu ja õnne eest!
Loen alati hr.(või pr.) Kägu kommentaare püstiseistes, müts käes. Minu lugupidamie.
Lihtne kehakultuurlane Võrumaalt.
Vastus: Steve Ovett'i poeg.
16:01 Kägu on kõvem isake jah. Mees vaatab elu kotka perspektiivist (nagu tema hea õpetaja Pullerits) ja kirjutab nii et tavalistel suusa ja rattarahval võtab hinge kinni. Mul ka müts peos.
Pange müts kõrvuni pähe tagasi. Ei poeta Kägu teile niisama miskit mütsi sisse, jõulud läbi, ega ta päkapikk ei ole.
Kas selle kirjatüki pani kokku inimene, kes jättis vihma ja muda tõttu rattamaratonile minemast ?
Oodake - oodake!
Kui Priit puki ostab, siis saate alles teada, millised lödipüksid on need, kes talvel õues treenivad.
Oli tal ju omal ajal ka rattasport pehmode ala …
Ps. Ostab kindlasti, sest varsti on tervis sellest praegusest "metoodikast" jälle tuksis!
Poetame natuke mett ratturite mokale.Teadlased valisid just rattaspordi täpselmalt tdf si oma teadus tööks ,et selgitada välja inimvõimete piir.Ehk siis kõik kellel on ratas sõber teadke et olete kõige raskemat spordiala harrastamas terviklik plaanis.Ja mida arvab Eesti võimsaim kulturist rattaspordist. https://www.ohtuleht.ee/993007/tugitoolis-sportlane-dopingu-eest-eluaegset-voistluskeeldu-kandev-marek-kalmus-kutsus-ott-kiivikase-duellile
Aga tõde on see, et kõik kes sportimisel abivahendeid kasutavad, on mugavussportlased e. lödipüksid :)
17:59
just nimelt, sama lödipüks kes kartis porise Tartu Rattamaratonil rajale tulla , sest oli oht kukkuda ja märjaks saada.
See sama mees kes üks aasta praalis märtsis suusatades et ratast pole mõtet puutuda muidu tüdid suveks ära.
See sama tuulelipp on leidnud endale uue vaenlase (neid peab ju ometi olema) rattapukk, olgu selleks siis varasemalt rail baltic, memmerätid, uisustiil suusatamises, rattasport, sotsid, neegrid, naised.
Aga meie kangelane ise käib soojas jõusaalis suusaergomeetrit ja teisi masinaid sikutamas - Pehmo.
Marko -
Priit ei ole pehmo, ta pole veel "kapist välja tulnud".
oi-oi, ei taha teadagi, mida sealt veel võiks ilmneda peale memmeräti, uisustiili ja puki...
Kummaline et Priit arvab et tema blogikülastajatel puudub mälu. Sama arvab Putin kui hakkab lähiajalugu ümber kirjutama.
Miks siis muidu ergomeetrisikutaja ja ka rattapukil rullija nüüd pukil sõitjaid halvustab. Tuulelipp mis tuulelipp.
Kes päriselt treenib?
Selline küsimus?
Milleks ta treenib? Kui kohad iga aastal, igal rajal langevad. Hakkas järsku vanainimene ennast karastama ja endale iseloomu kasvatama?
Isegi kui Padre eksib, siis ikkagi on tal õigus, kulla sitakotikesed. Seleta nagu lastele.
Jah! Kõva mees pole mitte see kes ei eksi vaid see kes paneb ühest kraavist teise ja ikka on pukis.
Kui rattavalitsemise oskus on kehv, siis pukisõit (rullid, mitte kinnine pukk) on saatanast. Ja, kes ei oska sõita ...
Nii see paraku on nagu härra 11:25 ütleb
Ei ole Kägust paremat kokkuvõtte tegijat!
Siin blogis ainuke teenetemärki vääriv mees!
Kägu kaldub aegajalt revisjonismi aga muidu on tubli analiitik.
Mees olgu sitke nagu vinnutatud liha. Lisaks veel teine osa kõvadust ja kolmas osa kulumiskindlust. Ühtegi neist tarvilikest omadustest toas juba ei treeni. Nii nagu terastki ei karastata diivanikõrval arvutiekraani vaadates. Ikka külm ja kuum vaheldumisi, sekka põrgukuuma ääsituld ja raudkõvu sepahaamrilööke – just nõnda karastub teras.
Ka tõelised ratturid sünnivad ikka ainult vastutuules ja päikselõõsas, lausvihmas ja ööpimeduses, talvisel maanteel ja suvisel kõrbeliival. Ainult sel viisil treenides näevad ilmavalgust legendid. Pulleritsu Priit on legend juba oma eluajal. Temas kehastub kõigi Eesti harrastussportlase paleus. Tema ongi meie kõigi alter ego. Me kõik, kes me tegeleme harrastussportlaste kategoorias võistlemisega, oleme rääkinud mõnel ajahetkel samu jutte mida blogiperemees, mõelnud samu mõtteid ja iseoma tarkuses teinud samu tegusid. Mõned ehk arvavad, et nad on paremad ja kõvemad või targemad kui Priit, kuid see, mis teile siit blogist vastu vaatab, ongi tõelisus. See blogi on meie ise. Lugejate endi salamõtted ja kummalised teod on blogisse valatud. Me kõik peegeldume siit blogist.
Just seepärast, et me ise siit blogist vastu vaatame, ei saagi olla keegi targem kui Pullerits. Teisisõnu sõnades - meist keegi ei ole targem iseendast. See pole inimesele jõukohane. Jumalalegi käib see üle jõu.
Pulleritsu üle nalja visates naerame ikka eelkõige isendi üle. Teda osatades viitame enda mõttevigadele. Nii need lood on ja aeg on nüüd sealmaal, et tuleb tunnistada „Je suis Priit Pullerits“.
Kehakultuurlane Kägu võib olla kõva mees, aga üks mees temast on kõvem veel - see on taluperemees Säinas.
Nende kahe mõõduvõttu tahaks näha - see oleks gigantide duell.
Tuhanded, sajad tuhanded tublid ratta suusa ja triatlonimehed ja naised jälgivad hinge kinni pidades gigantide (tuntud ka kui isakesed (rodnõje otsõ krestjanõje)) duellisid mis aegajalt lahvatab muidu tasakesi küdedes ja ootavad alati Kägu Säina Huu ja PapaPulleritsu enda kuldseid avanguid, meisterlikke arendusi ja fantastilist summeerimist.
Rahvuslik katastroof! Ralli jääb ära! Tegelt ei saa aru mis seal nii palju maksab? Kas külavahel kihutamise orgunnimine nii palju pappi küsib? Oskab mõni isasem mees vastata?
https://m.sport.delfi.ee/rallyestonia/article.php?id=89055909
Papa Grosse kirjutas ju, et WRC promootor saab 350 000, WRC meeskondadele tuleb maksta 250 000, Njuuša pole samuti mingi odav tips, U. Aava ütlustest selgus, et arendatakse oma tarkvara ajvõtusüsteemiks jne. Amatöörärimehed on jooksvad kulud lakke ajanud kuna "tahetakse parimat". Konservatiivsed vanad kalad üritasid noori kukkesid maapeale tagasi tuua aga saadeti pikalt.
Tõenäoliselt oli korraldajatel hoopis plaan kaubamärk üles töötada ja siis see rikastele välismaistele promootoritele maha müüa. Ookeanitaga just selline tendents valitseb, et kõik suuremad spordibrändid liiguvad telekommunikatsiooni ettevõtete valdusesse- toodan ise meelalahutuse, toodan ise telepildi ja määrin ise selle tarbijale pähe. Ja kogu kasum jääb omale.
Põhja-Eestis lumi maas. ootame juhiseid Priidult mida edasi teha? Kas lumelägas rattaga karastamisel uuele levelile minna, või suusad välja otsida. Näidake teed!
nõutu Huu
Ei mingeid suuski, Huu.
Hoida ratta rehvidel õhk sees ja kett hammasratastel peal!
18:59 aitäh sisuka vastuse eest. Ise mõtlesin ka et nahker see ralli aga Njušast on kahju. Kui Njuša veidi painutab nii et valged aluspüksid näha siis see on nagu oleks näinud kolm rallit ja taevalikku ilmutust ühe korraga.
Liiga palju Njusa aluspükse jälgida siis ühel päeval näeb sealt puuksu ka tulemas. See võimalus suureneb iga korraga. Või arvad et tegijatel ei juhtu ja tegijad pole inimesed? Seega mida vähem pilk allpool seda väiksema tõenäosusega jääb see inimlik fakt teadmata ja saad oma ebajumalannal lasta end pilve tõsta.
Mis neist direct üle kandega rattaste leiutamisest saanud on? On mass tootmisesse ka mõni sportlikuma välimuse ja standarditega jõudnud? See sodi mis praegu ikka ratta kõik peenemad kohad üles leiab sööb isuga materjali. Kõik läheb välja vahetusse põhimõtteliselt. Nii panniks ei sõida ratast kuivades tingimustes paari aastaga ka mitte. Paras aeg kaupmeestel reklaami teha oma uudistoodetele.
Mõtlesin juba kükke teha ja veidi joosta aga head nipid on täitsa olemas.
Proovi juba täna! Lumise päeva sekspoos hoiab teid külmakraadide ajal soojas
https://m.naistekas.delfi.ee/article.php?id=89067661
Astusin Priidu keelust üle. Suusad kaasa (kahju et suve vaha maha ei võtnud ennem) ja oli ikka krdi muinasjutt küll. Sõita ei jaksanud see oli fakt, aga tingimused olid täiuslikud ..-2 , korralik lumi. Ausalt öeldes ei uskunud et suuski see aasta esimeses otas alla panen.
Kõik karvajalad Harku metsa kuniks seda lõbu jätkub. Silma sai särama
Huu
Kes on stardis?
"Tallinna suusamaratoni korraldusmeeskond otsustas, et 22. veebruaril toimuma pidanud, kuid lumepuudusel ära jäänud 22. Tallinna Suusamaraton saab peetud juba sel pühapäeval, 1.märtsil."
Ah mis ratas, suusk või jooks, kus enda puhul toimub pigem taandareng. Priidu ealisena õppisin selle lumeta talve jooksul hoopis enamvähem ujuma, võrreldes varasema uppumisega. Nüüd tuleb 1km krooli 20 minutiga ilma punasesse minemata, tõmbeid 25 m peale 15-18, nädalas 13-15km ujumist, ehk super vaheldus sitale suusailmale.
Ujumine on memmedele. Pullerits pani läbi öise metsa hundid kannul kiirusega 38km/h Võtke noored kotkad eeskuju või jääte eluaeg kanadeks?
Mis hundid?!! Lõvid, karud, boamaod ja krokodillid!! Oleme ikka faktitäpsed eks.
Kägu on kunn! Krdi hea komm!
Kes pakub mitu päeva Priit peab vastu , kuniks oma sõnu sööb ja suusad alla paneb? Ei pigem mitu tundi?
Huu
Seekord ei söö. Tulevik on lehmataltsutamise, mitte lumetriikimine
No mis seal ikka siis, talle pole ju suusatamine kui selline kunagi meeldinud.
Kas Pullerits on pühapäeval stardis?
Pullerits võiks oma võimsatest infokanalitest välja pitsitada teabe kaugel on Kirti paranemine. Kas läheb suvel lahinguks või ootame veel?
Pullerits ise annab suvel lahingu. TRMil esi viiekümnes.
Pullerits võiks oma infokanalitest välja nõristada nii et ohhohooo aga kui grammi hind on kulla kaalus siis pole mõtet suusablogi sitakottidele tasuta lutsida anda. Isake Kägu toob ühtteist lagedale kui talle suur aitäh öelda tema on tubli mees.
Postita kommentaar
<< Esileht