laupäev, mai 16, 2020

Pullerits: Kuidas ma aitan Eesti inimestel rattateadlikkust suurendada?

Tunnistage endale ükskord ometi: te siin kuust kuusse ainult räägite ja seletate, mõni püüab ka kõvatada, aga mida konkreetset ja reaalset olete ära teinud, et rattaga sõitmise kultuuri ja teadlikkust arendada?

Mina, erinevalt enamikust, tühje sõnu ei loobi, vaid ulatan inimestele konkreetse abikäe. Palun, siin see on!

Foto: Kas teate, mis ratas see on? Foto autor: Margus Ansu, Postimees/Scanpix

33 Kommentaarid:

At 11:04, Anonymous Anonüümne said...

Nüüd oleme siis nii kaugele jõudnud, et PP on oma blogi tasuliseks teinud.

 
At 11:31, Anonymous Anonüümne said...

Kas keegi päriselt maksab ka nende vasakliberaalsete paskvillide eest?

 
At 11:36, Anonymous Anonüümne said...

Fotol on cube cyclocross ratas. Kas ma saan nüüd mingi auhinna?

 
At 12:00, Anonymous Anonüümne said...

Oleks võinud ka mitte higistama ajavatest elektrimopeedidest ning tõuksidest rääkida. Maailm on suurem. See jutt oli pädev kümme aastat tagasi. Nüüd on see ühe kaupluse müügijutt. Kõvatame kh. Kurat käige ikka enne artikli treimist teema süsteemselt läbi ja jätke see puhta kommertsivpublitseerimine!

 
At 13:13, Anonymous MargusM said...

Mina ja Huu läbime sellistega TRM-i.
Antud isend on konfi poolest eilne päev - trosspidurid ja 10sp. Kui see pilt on kinni makstud siis on tegu laotühjendusega aga kui Priit selle ise valis siis profaanlusega!

 
At 16:03, Anonymous Anonüümne said...

Priit sai Uutes Uudistes kiita kui ainus mõtlev ajakirjanik Eestis. Samas olid kiitjateks tegelased, kes varem Tallinna tv nime all ajakirjanduse paramale kallutatust siunasid. Idanaabri vaimses ja füüsilises tippvormis juhti ei oskavat ka "peavool" hinnata.
Rattaartikkel on küll sama kui igal kevadel -- neile, kes pole varem ratast näinud.

 
At 16:29, Anonymous Anonüümne said...

Mitte keegi mitte kunagi mitte kusagil ei ole väitnud nagu Uued Uudised ei oleks Sputniku käepikenduseks Eestis.

 
At 18:25, Anonymous Anonüümne said...

Mis asi on uus uudis? Ja kuidas Priit saab uus olla? Arusaamatu dissonants. Paistab, et Tartu Ülikooli ajakirjanduse kateedri kasvandikud viivad ellu koolist kaasaantud juhtnööre.

 
At 22:12, Anonymous Anonüümne said...

Aga Jaama - Sõpruse pst ristist punase tulega üle sõita pole ilus. Kui sõidad sõiduteel, siis sõida sõiduteel mitte ära keera punase foori alt paremale, et kõnniteel rohelisega tee ületada ning kohe sõiduteele tagasi keerata. Aga tuus aero asend oli küll mtbga Kivilinnas :)

 
At 22:29, Anonymous Anonüümne said...

Nagu igakevadine rannavormi saamise lugu

 
At 22:39, Anonymous Säinas, taluperemees ja eestlane said...

Jalgrattasõidus loeb vaid võit ja kuna konkurents on tihe suudavad võidulainel sõuda vaid need kes lihvivad igat detaili. Tehes rattast reklaamfotot on paar kirjutamata reeglit. Kodanik Huu - kui rattateadmiste poolest kõige targem - ehk oskab täiendada ja seeläbi tõsta veelgi Eesti rahvuse üldist tarkust ning jalgrattakultuuri kvaliteeti.

1. Jälgi väntade asendit. Reegel on see, et pildistamisel on kett alati eest suurel (täidetud) ja pildistaja poolne vänt (pildil pisut valesti) jätkab seda mõttelist joont, mis kasvab välja justkui alumisest raami torust
2. Kui kett on eest suurel, siis tagant vali pigem väiksem hammasratas. Siis ei jää tagumine käiguvahetaja liiga pingesse ning jääb suunaga kergelt taha poole.
3. Säti esi- ja tagajooksu kirjad ühte moodi ja pigem nii, et reklaamkirjasid saab lugeda.
4. Ventiilid samuti ühte moodi, näiteks üles, siis liiguvad ka jooksul olevad kollased kirjad sobivasse asendisse.
5. Jalgrattahoidja on pildil tarbetu. Ratta saab seisma ka ilma või siis teeb järeltöötluses paar hiireklikki imet.
6. Pööra tähelepanu taustal olevale. Teemärgistusjooned ja ratta värvid enam vähem sobivad, kuid vist isegi oleks saanud pisut ratast nende suhtes sättida. Saad rõhutada näiteks ratta kiirust.

Nagu ise tabavalt oma artiklis mainid, loevad nii ratta tehnilised näitajad, kuid samavõrra müüakse emotsiooni. Reklaampilt on olemuslikult illusioon eesootavast õndusest.
Ratta pildistamine, nagu elus õige sõidujoone leidmine, on terve peen kunst. Kosmoseteadus on selle kõrval kolmanda klassi matemaatika.

 
At 22:51, Anonymous Anonüümne said...

Säinas pritsib kulda. Siiski uudise piltnik Marxilt on palju nõuda peent turundamise kunsti. Uudise tegemisel on oluline faktitruudus. Sitta ta ise seda vokki sättis. Eks ikka müügimehanni käsi mängus. Neid aga turundamise detailid ei koti. Nemad näevad klienti ja ripuvad nigu hagijad ta järel seni kuni kunde murdub müügimehe rebasejutu all. Ei jõudnud näha mis komponendid ja palju jooksud kaaluvad. Ega siin blogis kaalujälgijad vist ei käi. Siin nähakse võidukat ja ostetakse ning pärast vahetatakse järelturul see mugava linnaratta või elektrilise isendi vastu välja.

 
At 23:04, Blogger Priit Pullerits said...

Säinas pani kõva litri. Nüüd on isegi Huul suu ja silmad mulda täis, MargusM-st rääkimata.

 
At 23:19, Anonymous Anonüümne said...

Nimi raamil ikka loeb. Mõned brändid keelduvad tegemast normaalseid rattaid millega ka aasta pärast sõita kõlbaks. Ka lapsele palun valida ratas mis veereks ja ei kaaluks 18kg. Mina selle vea tegin. Mõtlesin et pole vahet kui ostam 5 aastasele odava ratta nimega Classic. Oli ikka paras junn küll millega lapsi kiusata sai. Raske kui kurat, lagunes ja juppide kvaliteet masendav.
Ma ei räägi ,et nüüd peaks kõige kallima ostma. Kuid veendugem enne ostmist millega tegu.

Tegelikkus see et ratta soovituslikult oskab hea ratturist sõber kõige paremini teha. Poemüüja võib selle manuaali ette laduda, kuid hingega ta asja kallal siiski pole.
Kõige olulisem, ostetud rattaga võiks ka sõita.

Praegu soovitaks ma iga kell segadusel inimesel võtta cyclokas. Sõidab asfaldil, metsas, mudas, tõusudel, juurikaid ta ei salli hästi. Hea ratas millele porikad peale panna ja tööl sellega käia. Universaal. Mis ratturite keeles suht sõimusõna, aga selline ta on.
Ka enda viimase aja vaieldamatu lemmik. Ratast valides enne sõitu otsustan viimasel ajal tihti cycloka kasuks. Lõbus ratas millega välja minna ilmast ja tee materjalist hoolimata.

Huu



 
At 00:23, Anonymous Anonüümne said...

Huu, sõida korra linnakruiseriga ja sa ei soovi kunagi enam pead lenksu alla toppida. Tavaline konn ei pea juurikaid rammima ja mudas nikerdama. Tavaline inimene hindab mugavust mitte võistlusel võidetud minuteid.

Priit, mis naise Optimast sai, kas romulas või lihtsalt roostetab? Vaevalt naisterahvas selle seljas õnnelik on ja sõitma läheb.

 
At 12:11, Anonymous MargusM said...

Priit, kas sul on pea kõdu täis et sellist rumalat juttu ajad? (23.05)
Säina kriitika Ansu tehtud pildi kohta on omalkohal, GCN annaks väga madala reitingu : )

Rattaasjandusest ei tea sa eriti miskit.. mis panust sa siis anda kujutad, korrutad mis ette öeldi. Loeb praktika ja seda on siin Huul ja Kägul.

 
At 13:15, Anonymous Anonüümne said...

Huu ja Kägu tahavad diktatuuri, vaikivat ajastut. Õnneks Pullerits ja sõbrad ei lase seda sündida.

 
At 13:18, Anonymous Anonüümne said...

Ostad lapsele odava Classicu ratta ja oledki Marguse silmis erudiit. Ja siis küsime, kellel on tegelikult ajude asemel kompost?

 
At 14:44, Anonymous MargusM said...

Erudiitlusest pole ma miskit kirjutanud..

Mets puude taga on selline et normaalseid lasterattaid peaaegu et polegi sest "ei tasu ära!"
Miks peavad minust 3x vähem kaaluvate inimhakatiste rattad kaaluma 2x rohkem kui minu oma?
Hea näide väärtusloomest.

 
At 16:56, Blogger Priit Pullerits said...

MargusM, mul on teie pärast mure. Ausalt. Teist kiirgab juba aastaid pidevat negatiivsust. Ma ei tea, võib-olla olete sellega ära harjunud ja ei pane tähelegi, aga sedasi negatiivsust levitades ei mürgita te ainult teiste elu (selleks ma te remarke juba pikka aega tõsiselt ei võtagi, vaid muigan nende peale, et mitte laste te külvatud halval energial endasse pugeda), vaid te mürgitate ka iseenda elu. Kui alalõpmata negatiivselt väljenduda ja suhtuda, siis see lõhub teid ennast ka sisemiselt. Meie mõtetel, tunnetel, meeleoludel, suhtumistel on meeletu mõjuvõim meie elu ja tervise üle. Ma arvan siiralt, soovides teile head, et teil oleks viimane aeg oma suhtumist ja hoiakuid muuta. Seda teie enda pärast, kui tahate ikka tervena elada.

 
At 18:07, Anonymous Anonüümne said...

Priit, te sildistate inimest ilma asjata. Margus näeb elu lihtsalt pooltoonides. Täna on pilves ja kuu on hall ja nii need mõtted siia ilmuvadki. Pigem realism. Vastus Margusele aga on lihtne. Tahad lapsele kerget ratast, siis tuleb osta talle kallis ratas. Üldiselt ei tohiks aga eramajas olla probleemi kui nooruk peab nikerdama 14 kilose isendiga. Üle mõne trepiastme seda vedima ei pea. Mõne aasta pärast tuleb see niikuinii kellegile edasi müüa.

 
At 18:52, Anonymous Anonüümne said...

Kuidas oleks võimalik PP blogis kirjutada positiivset kommentaari? Milline PP enda jutt selleks ainest annaks?

 
At 19:04, Anonymous Anonüümne said...

Laura Ikauniecet nähtud LõunaEestis aga vabariigi esimeses spordi- ja elukroonika blogis poolt sõnakestki mitte. Mis toimub? Mehed, me ei hakka ometi korrodeeruma?

 
At 19:19, Anonymous Kägu, kehakultuurlane said...

Ma ei tea , milline on kõnealuse artikli sihtgrupp, aga üks on kindel, et selle blogi lugejatele selles eriti informatsiooni ei ole.Kuna kästakse olla avatud, edumeelne ja positiivne, siis tunnistan, et hr Säinaselt sain kuldaväärt informatsiooni, kuidas paremini ja professionaalsemalt pildistada jalgratast. Muideks, kui otsida ja raatsida oma lapse peale pisut enam kulutada, siis leiab ka kergemaid jalgrattaid. Samas ma usun, et raske ja kobaka ratta tassimine ja sellega sõitmine teeb noorsportlase sama tugevaks, nagu omal ajal nõukogude noored ja lapsed olid. Hiljem kergemale rattale ümber istudes saavad mängeldes alistatud ka blogiperemehe enda kiirusrekordid, mis on meie kõigi jaoks sportlikuks verstapostiks ja eeskujuks.

 
At 19:22, Anonymous Anonüümne said...

19:04 kahetsusväärne konnatiigistumine. Ei ole enam haaret. Tartu on karantiinis, Otepääl möllab bakteeria, Elvas kehtib diktatuur, abjapaluoja noored põgenesid Pärnusse. Elu seisab rahh lõpeb.

 
At 20:48, Anonymous Anonüümne said...

Eesti ja Jaapan otsustasid korraldada iga-aastase sõudmisvõistluse kaheksapaatidele.
Mõlemad meeskonnad treenisid kaua ja kõvasti.
Võistluspäevaks olid mõlemad enda arvates tippvormis.
Aga jaapanlased võitsid ülekaalukalt – kilomeetriga.
Kaotuse järel valitses eestlaste meeskonnas masendus.
Valitsuse tasandil otsustasti siiski, et maine säilitamiseks tuleb järgmisel aastal kindlasti võita.
Probleemide lahendamiseks pandi kokku projektirühm.
Pika analüüsimise järel tegi töörühm kindlaks, et jaapanlaste meeskonnas oli 7 sõudjat ja 1 roolija,
eestlastel aga 1 sõudja ja 7 roolijat.
Kriisihetkel näitas juhtkond üles tõelist tegutsemisvõimet – palgati konsultandid uurima meeskonna ülesehitust.
Mõnekuulise töö järel tulid eksperdid järeldusele, et eestlastel on liiga palju roolijaid ja liiga vähe sõudjaid.
Raporti põhjal tegi juhtkond kohe meeskonnas muudatuse – nüüd oli paadis 4 roolijat, 2 ülemroolijat, tiimijuht ja 1 sõudja.
Sõudja motiveerimiseks arendati lisaks välja preemiapunktisüsteem.
“Tuleb tööülesandeid laiendada, anda rohkem vastutust…”
Järgmisel aastal võitsid jaapanlased 2-kilomeetrise eduga.
Eesti meeskond vallandas sõudja, viidates kehvale tööpanusele, kuid maksis juhtkonnale siiski preemiat – pingutuste eest.
Järgmiseks aastaks projekteerivad eestlased uut paati…

 
At 21:02, Anonymous Anonüümne said...

Oi küll oli naljakas! Ahahaaa naerame laginal. Assa raks või Eesti ja Jaapan!
Aga läti ja tšiili? Maksid juhtkonnale preemiat! No kassanäe kui kui peen huumor! Mine oma põngerja naljadega facebuuki väike tussuke.

 
At 21:26, Anonymous Anonüümne said...

6 a tagasi oli selles loos Eesti asemel Soome. Kaugemalt ajaloost ei viitsi vaadata. Ilmselt kuskil on venelased ja jänkid ka mängus, ahahahha...

 
At 21:46, Anonymous Anonüümne said...

2005 aastal lõppes ameeriklaste aerutamise lugu Indiaga.

Humiliated, the American management laid off the rower for poor performance, halted development of a new canoe, sold the paddles, and canceled all capital investments for new equipment. The money saved was distributed to the Senior Executives as bonuses and the next year's racing team was outsourced to India

 
At 21:56, Anonymous MargusM said...

Väga hea mõistulugu, täitsa eestlaslik!
Milderi lahkumispreemia kangastub viimatistest kuid eks neid edukaid koroonapreemiaid hakkab ka veel valgekraedele sadama..

Priit, pean tõdema et mul on sinu pärast ka mure, meenub Krõlovi valm konnast, muudkui tõmbad ennast õhku täis ja..

Negatiivsus? Lugesin sinu postitust ja kommentaari mitu korda kuid ei suutnud tõesti muud alatooni neist välja lugeda..
Sinu rattakirjutised on samast klassist kui ma läheks kokandus saatesse õpetama vorstivõileiva valmistamist, nalja saaks kindlasti kuid iseasi kas ma tituleeriks ennast rahva näljahädast päästjaks.. #vägaebatõenäoline

 
At 06:55, Anonymous Anonüümne said...

Vorstivõileib on näljasele alati asjaks...

On kolme sorti inimesi:
- Teavad palju ja räägivad siis kui vaja ning kellele vaja, vahel ka siis kui nõu küsitakse.
- Teavad ka midagi, kuid räägivad igaks juhuks kõikidel teemadel kaasa. Vahel läheb teemasse ja see teeb nende enesetunde paremaks.
- Suurt midagi ei tea, kuid kompenseerivad seda pideva rääkimisega/kirjutamisega. Lootus on, et kui teisi tohutu seosetu informatsiooniga ühe kallad, siis viimaste peas tekkiv segadus ei lase neil rääkija taset hinnata...

 
At 06:58, Anonymous Anonüümne said...

Vabandan, et näpp läks valele klahvile.

Eeltoodud jaotus ei olnud Margus M kohta vaid üritasin aru saada ühest teisest "isafiguurist" - teate ise ju, KELLEST?

 
At 08:52, Anonymous Anonüümne said...

Klikkige Pulleritsu:

https://leht.postimees.ee/6975547/elektrirattad-loovad-voistlused-sassi-probleem-tekib-kui-need-muutuvad-mehaaniliseks-dopinguks

 

Postita kommentaar

<< Esileht