Trek on ikka traktor. Üle 15 kilo. Aga talvel, lumega, ajas asja igati auga ära.
Rammis peaaegu kõikjalt läbi ja püsis oma raskusega kindlalt rajal, koguni jäisel. Aga eile, pühapäeva keskpäeval, tekitas kõhklusi.
Valikuvõimalusi on keldris kolm. Seesama Trek, lisaks Cube ja siis ka Scott. Trek on käinud Ameerikas kaks korda – sealt päritki – ja vastu pidanud. Cube on käinud Ameerikas korra ja ka vastu pidanud. Scott ei ole Ameerikas käinud ja ei lähe ka. Ometi tekkis tahtmine valida just Scott.
Aga Cube’ist hakkas kahju. Täpselt nagu Chrysler Pacificast (fotol paremal), mille paar tundi hiljem maha müüsin. Tegin ühe telefonikõne, leppisin Turu tänaval koha kokku, kuhu tuleb ostja, ta vaatas üle, jäi hinnaga nõusse, kandis raha üle ja Transpordiameti küljel sai digitaalselt omaniku vahetus ka tehtud ning oligi kogu lugu. Ei mingit pikka müügiprotsessi auto24.ee kaudu või platsil konutamist. Asi käis isegi liiga kiirelt, nii et tõesti hakkas kahju.
Pacifica (fotol vasakul) oli mind ikkagi tosin aastat truult teeninud. Väga hea auto oli: ruumikas, istud kõrgel, mitte ei kraabi taguotsaga asfalti. Lasid tagumise istmerea alla ning viskasid Treki pagasiruumi, isegi esijooksu, muust rääkimata, ei pidanud küljest võtma. Ja paaril korral läks Scott ka veel talle seltsiks – ikka ilma, et peaks miskit koost võtma. Või teinekord läks juurde suvine väljasõiduvarustus, alates telgist kuni lamamistoolideni. Kogu elu sai kaasa vedada ja ruumi jäi veel ülegi.
Nii nagu Pacifica müük läks hooga, tundus, et ühe ropsuga peaks tegema ka «ülehüppe» Trekilt Scotile. Suured teed olid juba teist päeva täiesti kuivad. Väikseid teid, mida katab veel sulalume niiskus, saab ju ometi vältida. Kummatigi otsustasin Scoti asemel Cube’i kasuks. Miks küll?
Sellepärast, et kohe ei läheks kiirused suviselt suureks. Kui istud talve- ja töörattalt, Trekilt, otse võidusõiduratta selga, võib tekkida tunne, et tahaks lennata. Aga kuhu? Kuhu on kiiret? Kui juba märtsi teise poole algul «punn» põhja vajutada, mis siis mais ja juunis saab? Seepärast otsustasingi, et võtan rahulikult: istun kõigepealt Cube’i sadulasse. See tähendab, et tuli jalga panna ka rattakingad ning nende peale mõistagi katted, sest soojakraade oli väljas ikkagi napilt. (Trekil sõitsin talvesaabastega.) Rehvidesse lõin ka korraliku rõhu sisse, näidik pumba küljes näitas 2,2. Ja minek!
Oli küll palju parem ja kergem kui Treki seljas. Trekiga sai heal juhul linna kergliiklusteedel keskmise kiiruse 19 km/h kanti, Cube’iga tuli hooaja avasõidu keskmiseks kiiruseks 23,5 km/h. Piisav ju. Scotiga oleks arvatavasti liiga järsust kvaliteedimuutusest, liigsest lennukusest tulnud keskmine kiirus 30 km/h ligi. Seda, tunnistagem, olnuks 19. märtsil veidi palju. Sest kuhu sealt edasi?
Vastuväited?
Foto 1: Kes tunneb ära, kus see pilt Tartu lähedal on tehtud? Foto autor: Priit Pullerits
Fotod 2 ja 3: Chrysler Pacifica. Fotode autor: Priit Pullerits
Foto 4 ja 6: Kes tunneb ära, kus need pildid Tartust põhja pool on tehtud? Fotode autor: Priit Pullerits
Foto 5: Tähtvere linnaosa 15. märtsil. Foto autor: Priit Pullerits
55 Kommentaarid:
Aga kuhu on jäänud legendaarne Optima?
Optima on Kagu-Eestis aidas. Suvel põhjustas see ühe kukkumise üle leistangi, mis mind väga ehmatas. Optima päevad said sellega lõplikult loetud.
No tahaks seda uue auto pilti juba näha.
!. pilt meenutab nagu Tiksoja ärapööret. Keegi kuramus on sinna otse toppinud mingi kiiruskaamera. Ei saagi linna hooga sisse sõita ja peab pidurit talluma. Milleks selline monster seal paigas peab küll olema, eriti nädalavahetustel kus sellel puudub igasugune reaaleluline vajadus.
PP, kuidas läks nii, et PM avaldas, et oli 4a tagasi esitanud ajalehes valeväiteid Ilvi Suislepa kohta. Jah, kohus otsustas, küll. Aga mäletamist mööda ei olnud lood kirjutatud ühe-kahe allika põhjal, vaid neid oli hulgim. Kas siis kohus neid arvesse ei võtnus või kohutas kohus nad ära? Midagi on valesti?
4. pilt on Vorbuse teel 400m enne raudtee ületamist suunaga põhja poole ja 6 pilt on Mõisa teel 500 m enne Tallinna maanteega ristumist, kust on tehtud juba eelmainitud 1. pilt.
Ka Tartu tunnustatud rattaspetsialist hr Kirsiaed on Optimat kiitnud, tõeline peru ja vastupidav isend. Üle nipli käisite vast siiski oma sõiduvõttest, mis sai seal siis kinni kiiluda või juhtuda, et sadulast viskas. Pullijärvel aidas karistuse kandmise asemel viige ta Näituse tn hooldusesse.
PP on USA auto fänn, vaatame, kas on edasi truu või hoopis liiderlik - kord jänki, kord sakslane, kord pilukas või hoopis rootslane.
Volvo XC seeria sobiks teiesugusele intelligentse olemisega aktiivsele spordimehele hästi.
Subaru Outbacki mahub ka sporditarbeid tublisti. Ära jumala pärast elektriautot osta, sinnani on veel aega. Küsi julgesti kogukonnalt eelistusi, siin on asjalikke jorsse küll.
Väga õigesti kohad märgitud, 11:17. Niisuguse täpsusega võtate teistel mänguisu ära. 10:53 on ka õige koha märkinud.
11:20, Optimal, mis polnud aastaid sõitnud, toimus esipiduri kinnikiilumine laskumisel pidurdamisel. Eks igal asjal on oma eluiga, Optima parimad päevad on möödas. Ta on teinud oma tööd hästi, jätnud kustumatu jälje kogukonna mällu - midagi sellist, mida ei ole vist suutnud mitte ükski ratas mitte üheski Eesti kogukonnas. Või eksin? Ega vist...
Järelikult polnud Optima isegi minimaalselt hooldamist saanud. Aidas peaks rippuma hoopis selline vastutustundetu omanik!
USA autod on läinud jamaks, peale Tesla. Ja kõik need vanad head tõeliste usakate tootjad on suured demokraatide toetajad. Subaru on väga hea auto ratta vedamiseks nii maanteel kui teelt maha keerates. USAs on Outback mägiste piirkondade elanike seas väga populaarne. Ka lamellrehviga veab kenasti lumistest järskudest nõlvadest ülesse. Ainult nii uue kui kasutatud isendi vaatamisel margiesindusest võiks siiski vaadata ainult pealinnas oleva esinduse poole. Mõlemas linnas olevaga saab olla paljude tuttavate kogemuse põhjal vähem rahul.
Jah, mul naise lähisugulane ka kiitis Subaru Outbacki. Kuid ärme teeme sellest siin nüüd autoblogi!
Ja rahustuseks: ei, elektriautot ei ostnud. Ka hübriidi mitte, sest minu sõitmiste puhul ei ole sel lisaväljaminekul mõtet, kinnitas ka esindus.
Omal ajal kui PM oli Schibstedi vihmavarju all ning PM oli väga tugev tegija, sõitsid pea kõik ninamehed universaalkeredega Volvodega. Vist olid V70-d. Kadastik sõitis veel kõvema XC70 Cross Country'ga. Ilmselt sõidab tänagi. Peab hea auto olema.
Ma soovitaks siiski Tesla Cybertruck'i, see isegi ei roosteta mitte!
15:33 Cyber nüüd kogu austuse juures ei mahu Eesti ajakirjanduse ninameestegi rääkimata siis juhtivate reameeste büdžetti.
12:05 Mängurõõmust olulisem on näidata blogipidajale lugejate piiritut austust tüviteksti kursiivis jutuga tutvumise näol ja eksimatult väga kiiresti reageerimist. Blogipidaja peab mõistma, et ta ei jäta lugejaid külmaks.
Küll büdžett kasvab, Priidul ju klikimagnetid kõlisevad ja börsil ehk ka tiksub muudkui peale.. ilus elu!
Mind huvitab müügipool. Osta oskab iga loll, mine vaid liisingust läbi ja anna minna vastavalt eelistusele. Vana auto müük on igavene n..s, eriti hetkel. Ma pakun, kiire müügitehing sai teoks vaid seetõttu, et uus tuli samast kontorist, seega ameeriklane.
Liising?! Ostad mitte väikse raha eest auto ja siis hakkad pangale ka veel peale maksma?! Rumalus.
Müügitehing oli lihtne. Lehes ilmus kuulutus: "Autode ost. Igas seisukorras. Ülihea hind." Olin juba aegsasti valmis mõelnud hinna, mida tahan ja millest alla ei tule, võta või jäta. Täpselt selle hinna ka sain. Tunniga oli asi tehtud.
Viimased 2 PP kommentaari annavad väga selge vihje uue auto margi osas. Väike raha, mitte hübriid, mitte Outback. Esindusest. Vähesed sõidud Tartu maakonna piires. Tundub, et tillukese bensiinimootoriga Yaris. Ratas mahub sisse küll, tuulevarju pakub ka.
PP salajane kaastööline on saanud meediapinda. Paraku kirjutab ta kõigest muust peale MV seksuaalse ahistamise. Aga kampaaniaks hea küll ja vähemalt pealkiri on asjakohane. https://sport.postimees.ee/7736475/jaanus-kriisk-lahti-raakimata-osa-mehis-viru-treeneritoost
Nooruses oli PP valusa jalaga bemmimees. Auto värviks oli punane. Kõik Taaralinna tütarlapsajakirjanikud vaatasid autole järele kui PP jälle leekides minema pani. Hilises keskeas hakatakse nooruspõlve taga igatsema. Mõni läheb päris arust ära. Ajalehekuulutuse peale rass ja valmis autot müüa? Siin on mingi konks.
Üldiselt on autoga ju lihtne. Kõige soodsam on auto läbi sõita ja seejärel vanametalli suunata väikese raha eest. Sellisel juhul ei jää hinge kripeldama, et keegi sinu romuga veel oma või kellegi teise eluküünla kustutab. Igasugune vahendajate kätte auto parkimine lõhnab selle järele, et isegi kui see lammutatakse korduvkasutatavates juppideks, siis paljud jupid on sellised mille peale ei saa kindel olla ning võivad olla algpõhjuseks soovimatute tagajärgedega sündmusele. Auto romulasse saatmine on väga roheline käitumisviis. Ajakirjanikult oleks oodanud just sellist teenäitamist. Iga euro tagaajamine vana romu eest ei ole ühiskonna huvides.
Mehed, kas ennustame?
Mitu eestlast nii naistest kui meestest jõuab lauluväljaku sprindis 30 parema sekka?
Ma pakun 0 ja 0. Meestel on toss väljas (kui just keegi pole suusakrossi taustaga ja tehnikaga end edasi ei suru) ja naised on veel noorukesed.
Tegelikult pohhui ju.
Teeks parem pakkumise, palju meie omasid jäävad viimase 10 sekka. Pakun, et mehed+naised kokku tuleb 7 nägu.
Palju rohkem huvitab PP uus saan ausalt öeldes. Silm kibeleb auto pilti kiibitsema juba ammu.
Porsche GT3, sellega saaks jälle "nooruse alleele". Siis on tütarlapsi ja leekivat sumpsi!
GT3 meelitaks kõik need kes 30 sekka ei pääse ilma küsimata autosse puhkama, ava ainult uks.
Edaspidi saab olema nii, et Priit sõidab Porchega ja proua saab oma Optima tagasi! Viisakusest võiks enne pidurid ja muud liikuv osad lasta üle kontrollida, Kalle Kirsiaed teeb seda meelsasti.
Patricija on edasi!!!
Vaatasin seda intervjuud peale eelsõitude lõppu Marko Kilbiga ja jäi mulje, et sellel mehel küll kõik muumid orus ei ole.
Tänane päev juba korda läinud. Karl Sebastian tegi uskumatu ime ära. Põhimõtteliselt je mees metsast.
Vähemalt selle veerandfinaalsõidu põhjal tundub, et Dremljuga on esimene eesti suusasprinter pärast Pavo Raudseppa, kellel on ka taktikaline mõtlemine paigas.
18:12, katsu sa kainet meelt säilitada, kui Debbie sinult küsimusi küsib.
Dremljuga ütles ju, et see ei olnud taktikaline mõtlemine vaid tõusu servas vaatajate meeletu ergutusega saadud lisabuust teisel tõusu võtmisel. Peame siinkohal ka laulupeole kogunenud laia kogukonda tänama oma panuse eest ilusal päeva lõpptulemuse vormistamisel.
Jah, peame küll ergutajaid tänama. Kus me ise ise olime.. mök mökk..
Noh, oluline töö toimus ikkagi kvalifikatsioonis. Ja seal ei olnud mingit mökki, poisid lendasid mööd kui madallendu tegevad hävitajad, neid ei kottinud ühegi vaataja hüüded. Rada oli pudrune, kurvides sügavalt aukus. Tähelepanu pidi olema 100% rajal. Kes tähelepanu kaotas, see sattus valesse trajektoori ja tegi lisasekundeid. Karli mäesuusasõiduga kogutud kogemused laskumisel olid siin kindlasti abiks, ei löönud vedelaks ja julges ideaaltrajektooril püsida. Rada ei paistnud olevat selline mida homme ise sõota tahaks. Aga nüüd peaks PM kiiresti Priidu rajale komandeerima ja lasta vanameistril seda iseloomustada oma aabatunnetuse abil. Ei ole parimat verbaalset suusarajalegendii koostajat kui blogipidaja.
Kuigi olin üsna seda meelt, et boikoteerin protestiks, seda tänast lauluväljakul korraldatud üritust, olen üsna rahul, et siiski lasin paaril sõbral omale viimasel hetkel augu pähe rääkida.Tegelikult on ju patu asi mitte väisata kõrgetasemelist võistlust, kõigi maailma tippudega, kui see sulle suisa koju kätte tuuakse. Jättes kõrvale tumestava fakti, et ESL otsustas korraldajamaa poolt parimaid suusamehi mitte starti lasta, eelistades neile mõnda ligi 30 aastast veel täiesti tundmatut tulevikutähte ( ju kardeti niiväga seda, et üli kehvas vormis murdmaaässad saavad laskesuusa meestelt kaldendriga) oli üritus ise väga hästi korraldatud. Peab tunnistama ka, et koht ise on taolise võistluse korraldamiseks väga sobiv. Rada on täies ulatuses väga hästi jälgitav, sõltumata kohast, kus rajal olla. Meediale on olemas statsionaarsed boksid ülekannate tegemiseks, sportlastel lihtne ja kiire kohale tulla, sest teada on , et enamus neist kasutab aviotransporti. Vaatamata ebasoodsatele ilmaoludele oli rada laitmatu kvaliteediga ja olemasolevast maastikust oli võetud pea, et maksimum, st rada oli raske ja pidevat tööd nõudev, lisaks vastu esialgseid ootusi pakkus see võimalusi ka möödumiseks finishisirgel. Päikesekiireks maarjamaa taevasse tõusis internatsionaalse nimega täiesti puhast ja soravat eesti keelt kõnelev Karl Sebastian Dremljuga. Mees kellest enne tänast mitte midagi oodata ei osanud ,üllatas 2 korda, eelsõidus ja lisaks püsisvastu ootusi pildis isegi veerandfinaalis. Kui ESL seda meest ära ei suuda rikkuda või kottida, siis võib temast veel midagi tulla. Au ja kiitus korraldajatele. Hea töö!
Teise ringi tõusuvõtt jättis Dremljugast tõesti väga hea mulje. Ehk Padre võitab spordimehe ette ja selgitab välja, kust ta juured pärit. Kläbo vanaisa me ju teame.
Eks selles ongi taktikaline mõtlemine, et mitte kogu jõudu ei jääta esimesele ringile, vaid on suutlikkus ka distantsi lõpuosas (lõputõusul), kui hakatakse lõpukohti jagama, veel kiirendada. Nagunii sõidetakse "punases".
Oot, oot. Ainuke mees, kes siin jagab 2 minutise etteaste taktikast on teadagi kes. Lauluväljaku taktika oli siiski anda tõusul endast kõik ja püsida laskumisel julgelt rajal. Kes 10 cm sügavuste aukude ees enne kurve põnnama lõi oli mängust väljas. Edasi tuli olla ideaaltrajektooril hästi lai, et möödumine võimalikult energiakulukaks teha tagaajajate surumisega raskema lippega rajaosale. Isiklik arvamus on siiski 2-3 minutiliste intervallide põhjal, et ainus taktika on gaas põhjas hoida. Jõudu saad koguda mõnevõrra küll aeglasemalt liikuva sõitja taga olles nagu meie mehel juhtus kui ta pidi kokutama temast kehvema soomlase tuules. Eks seal passides jäi jalgadesse väheke lisapauerit, mida õnnestus pealtvaatajate ühendkooride saatel edukalt realiseerida ja inertsist veel ühe endast parema suusataja skalbi võtta. Too oli aga sellest nii šokeeritud, et sai psühhotrauma ja jättis mitu tõuketakti vahele. Vot siin räägime ikkagi tugevast psüühilisest võitlusvaimust, mis on sellisteks võistlusteks treenida kaljukindlaks, et ükski teele sattuv saladuslik kari seda ei mõjutaks.
Selleks, et keskmaajooksupingutusega võrdses olukorras veel taktikale mõelda, peab olema varu; taktikale ei saa mõelda siis, kui põrutad punases viimsel piiril. Peab olema piisav varu! Mäletan 1984 juuni lõpus tollasel Komsomoli staadionil Kalevi noorte meistrivõistluste 800 m jooksu. Olin kevadel palju võistelnud, et saada tulemust, mis aitaks spordiroodu pääseda, ja olin päris küpse. Selle tundsin ära esimese ringi lõpuks ning lasin endast mööda noormehe nimega Tubalkain. Hoidsin tema taha. Teised pärast ütlesid, et neile jäi mulje, et ma ei jõua. Ent tundsin, et lõpupingutuseks on üks käik siiski selgelt varuks. Ja kui lõpusirgele välja tulin, ajasin rusikas käed võidukalt püsti, näitamaks, et võidan nagunii - mõned briti jooksjad olid sama ülbet žesti kasutanud -, ja siis lükkasin lõpukäigu sisse ning tulin veenvalt esimeseks. Veel kord: tektikat saad kasutada siis, kui tunned, et on varu.
Kuid on ka teistsugune näide. 1987 suvel oli Rapla karikavõistlustel kavas ka 800 m. Oli jube tuuline ilm. Tallinnast olid paljud kõvad mehed kohal, sh treener Karikosk. Tallinna mehed jäid tuult kartma ja alustasid passivalt. Ma panin algul kohe tambi peale ja läksin juhtima. Teise ringi tagasirgel puhus räme vastutuul. Sealt tuli lihtsalt läbi raiuda. Vahe oli tagumistega sees, järele nad ei saanud vastutuules. Kui lõpusirgele välja tulin - see oli pärituult -, panin tuule toel käigu sisse, tuul tõukas tagant ja võit tuli. See on näide sellest, et tuleb vahel algusest peale julgelt ees sajaga panna. Taktikajooksu tehes poleks ma kindlasti võitnud. Pärast kõik Tallinna mehed küsisid isekeskis, et kes see oli, kes nad kotti pani. Karikosk ütles, et tema ka ei tea. Ise kuulsin nende juttu pealt.
Lugesin võistluste kohta erinevaid arvustusi ja arvamusavaldusi sportlastelt. Nagu ikka sitakottide meelest oli rada halva kvaliteediga ja profiilgi ei kõlvanud kuhugi, samas kui need, kes võistlustel tooni andsid kiitsid rada ja korraldust. Eesti hetke parimaks sprindimeheks peetav Kilp võiks parem pisut rohkem või siis targemalt trenni teha, selleasemel, et alati väliseid tegureid oma saamatuses süüdistada. Võin kinnitada, et rada oli superluks, sest panin ka ise õhtul hilja suusad alla ja proovisin raja ära. Isegi peale kõiki neid finaale ei suutnud mina raja kvaliteedile etteheiteid teha, samas, kui mõni eelsõiduga piirdunud tegelane leidis põhjust kiunuks. Aga noh, eks kehva tantsumeest on alati omaenese munandid seganud.
Mis kell rajale lasti, Kägu?
Et olla objektiivne, siis on vaja teada ka Kägu ringi läbimise aega. See, et keegi matkab mäest üles ja liugleb vaikselt alla, ei anna veel õigust objektiivselt hinnata rajaolusid. Selge, et kehvemini ettevalmistatud ei suuda keerulistes oludes tugevatega sammu pidada. Kui ikka ei suuda ideaaltrajektooril püsida ja ronid tugevalt lumelt pehmesse pudrusse, siis ongi tulemuseks kehva aeg. Midagi pole teha. Õiglase hinnangu saab anda ikkagi siis kui suudad püsida ideaalrajal ja seda maksimaalse pingutuse piiril, mitte lõdvalt loivates. Ega sellist hinnangut harrastaja anda ei saagi. Kägu jaoks on latt selgelt liiga kõrgel. Lisaks võib olla probleem ka veel selles, et ollakse harjutud Harju keskmisega ja siis kui harrastaja satub MK rajale, siis ei suudeta enam 50 erinevat MK raja varjundit tunnetada ja õiglaselt hinnata.
Kriisk patrab aia august kas see on kate sõbrale? Kõvem peaks olema.
Eile sai palju erinevaid laskumistehnikaid näha. Kõrgtaset näitas Kläbo, ja vaatamata suuskade suhteliselt sarnasele ettevalmistusele Swix'i vahenditega, liikus ta ikka kiiremini kui peamised konkurendid. Jalgade töö oli väga hea, sage, tegelikult pidev, jalgade vahetus parima positsiooni ja tasakaalu hoidmiseks. Seevastu paljud lasid ebaühtlasest lumeoludest - pressitud lumi, "lumesupp" ja kohatine jäine rajapõhi - end halvata. Tuldi Ernesaksa juurest jalad harkis kujuteldav arbuus jalgevahel, kätega tehti vana auto küljeklaasi allakerivaid liigutusi, nii kaotasidki aega ja meetreid. Naiste võitja Skistadi suusad lippasid ka hästi, tõsi, ta ka naine kui mastimänd, aga Kläbo on suht kleenuke võrreldes nt prantslaste või Rootsi lootuse Edvin Angeriga. Kas lisaks laskumistehnikale mängis ka suusapõhjamuster tuntavat rolli?
Aitäh 15.37, sellist ekspertiisi oleks küll PP käest oodanud!
Õhtu on veel noor. Vast tuleb see ekspertiis ka suusablogi ridadele. No kuhu siis veel, Eesti ainus tõelise kogukonnaga suusablogi ikkagi!
Kogukond ootab.
To 12:43. Tõsi ta on, et ega ma mingit hullu kiirust ei arendanud ja ei pretenteeri mingile ekspertarvamusele. Samas need mehed ja naised, kes osalesid finaalis , said selle ringi võistluskiirusel läbimisega suisa 8 korda hakkama ( igal sõidul läbiti ringi 2 korda). Kiitvad sõnad selliste sportlaste poolt on tõele kindlasti lähemal, kui Kilbi suguste hädapätakate hala.
Aga mis kell rajale sai?
Täna näiteks aeti huvilised minema. Hoopis tähtis rajameistrikoolitus pidavat lauluväljakul käima.
Kägu, no materjal on meil siin Eestis nagu on. Kui inimesel on plahvatuslikku jõudu treenitud aga ei ole sellisele tempole vastavat suusa valitsemise võimekust, siis ongi nii, et rada on nõudlikum kui mehe võimekus. Kui rada oleks olnud ideaalsem, oleks meie mehel vast olnud šanss finaalidesse pääseda. Seda ta ju sisuliselt mainiski oma jutus. Kurb asjaolude nentimine, mitte kellegi süüdistamine. Ju ajakirjanik valas kah halvasti sõnastatud küsimusega õli tulle, et vastus nii välja kukkus nagu ta Kägule kõrva jäi.
Too somm oma traktoriga mingu üle lahe tagasi. Meil endil on paremad rajameistrid, kes kurvis klassikarada mõistavad loogiliselt ja kvaliteetselt lõigata. Õppigu Tartu ja Haanja maratonide meistrite käest. Lasku lauluväljaku trass suusameestele vabaks, et nad suusablogisse oma emotsioone ja hinnanguid saaks jätta.
Suusablogi peaks lauluväljakule live kaamera üles panema kui Kägu sõidab tsahh ülekanne kui Padre laiab pabahh ülekanne striimina bloogisse.
Seda ei teadusta küll Debbie, vaid Aet, aga sõnum on selge: nüüd saab lauluväljaku trassile.
Kägu ajas kas käojaani, omas eriluba või pani partisani, kui väitis, et juba suusatab seal.
https://sport.err.ee/1608923459/koik-soovijad-saavad-end-lauluvaljaku-suusarajal-proovile-panna
Postita kommentaar
<< Esileht