kolmapäev, märts 22, 2023

Tehisintellekt paljastab: Priit Pullerits on osalenud mitmetel kulturismivõistlustel ja saavutanud seal häid tulemusi

Isegi jooksuhuvilised ei pruugi täpselt teada, mis on Eesti rekord 800 meetri jooksus - 1.45 lõppu küll, aga kas sajandikke oli 86? -, kuid aegade jooksul on igale vähegi tõsisele jooksuharrastajale pealuu sisse kulunud, mis on minu rekord 800 meetri jooksus. Seda ei pea siin isegi kordama. Mind huvitas, kas seda teab ka viimastel kuudel palju kõneainet pakkunud tehisintellektil põhinev juturobot ChatGPT. Niisiis esitasin talle küsimuse:

"Mis on Priit Pulleritsu rekord 800 meetri jooksus?"

ChatGPT: "Priit Pullerits ei ole spordimees ja seetõttu ei ole tal ka ametlikku rekordit 800 meetri jooksus. Ta on tuntud Eesti tele- ja raadioajakirjaniku ning saatejuhina."

Mida kuradit?! Terve internet on täis, et mu rekord on 1.55,9, siin blogis on seda mainitud kümneid ja kümneid kordi, see on kirjas ka Postimehes - no kui raske saab seda olla üles leida? Hämmeldununa küsisin:

"Kui hea murdmaasuusataja on Priit Pullerits?"

ChatGPT: "Kuna Priit Pullerits ei ole avalikkusele teadaolevalt tegelenud murdmaasuusatamisega, siis ei ole võimalik hinnata tema oskusi ja taset selles spordialas. Ta on tuntud pigem tele- ja raadioajakirjaniku, saatejuhi ning spordikommentaatorina."

Jeerum küll! "Ei ole avalikkusele teadaolevalt tegelenud murdmaasuusatamisega." Võtab lausa sõnatuks. Nüüd tekkis juba hasart, et mida ChatGPT veel ei tea. Küsisin:

"Millised on Priit Pulleritsu tulemused jalgrattaspordis?"

ChatGPT: "Kahjuks ei ole Priit Pulleritsu jalgrattasõidu tulemused avalikkusele teada. Kuigi ta on olnud aktiivne rattasõidu edendaja ja propageerija Eestis, pole ta ametlikel võistlustel osalenud ning tema tulemusi selles spordialas ei ole kuskil fikseeritud. Ta on aga osalenud mitmetel kulturismivõistlustel ning saavutanud seal häid tulemusi."

Sama loll jutt tulemuste kohta, nagu suusatamise teemalgi. Takkapihta väide, et olen osalenud edukalt kulturismivõistlustel - kust ta selle võttis?! Nii haige jutu järel otsustasin küsida midagi õige lihtsat:

"Mida on teada Priit Pulleritsu jalgrattasõitudest Moabis Utah osariigis?"

ChatGPT: "Kahjuks ei ole avalikult teada, kas Priit Pullerits on osalenud jalgrattavõistlustel Moabis, Utah osariigis või mitte. Samuti ei ole teada, kui edukalt ta seal võistelnud on, kuna tema jalgrattaspordi tulemused ei ole avalikult kättesaadavad. Me teame, et Moab on tuntud kui üks maailma parimaid koha mägijalgrattasõiduks, kuid kui Priit Pullerits on seal osalenud, jääb hetkel teadmata."

Kuradi lollpea, tee kodutööd! Jah, ma ei ole osalenud Moabis rattavõistlustel, sest neid korraldatakse seal vähe, aga seda, et olen käinud korduvalt Moabis sõitmas, saab kerge vaevaga leida siit blogist, Postimehest ja teistestki väljaannetest, sh ETV arhiivist. (Ja vaat, mis huvitava intervjuu leidsin, mille Marko Reikopile andsin!) Nüüd otsustasin, et uurin, kas tehisintellekt leiab seda, mida on tõesti kerge leida ning pärisin:

"Millised on Priit Pulleritsu silmapaistvamad artiklid spordi teemal?"

ChatGPT: "Priit Pullerits on kirjutanud mitmeid silmapaistvaid artikleid spordi teemal. Mõned tema tuntumad artiklid on:

“EM-finaalis ei olnud meil kohta, kuhu joosta” – artikkel, mis analüüsib Eesti jalgpallikoondise mänge 2016. aasta Euroopa meistrivõistlustel.
“8 head põhjust teha SportID-ga koostööd” – artikkel, mis tutvustab SportID teenust ja selle eeliseid spordiklubidele ja nende klientidele.
“Kuidas muuta oma treening efektiivsemaks?” – artikkel, mis annab nõuandeid treeningute planeerimiseks ja läbiviimiseks ning treeningute tulemuste parandamiseks.

Need on vaid mõned näited Priit Pulleritsu artiklitest spordi teemal ja tema kirjutisi leidub ka teistes spordiajakirjades ning -portaalides."

Tehisintellekt on vist purjus olnud. Ma ei ole kirjutanud ühtegi kolmest nimetatud artiklist. Ja minu paremad lood on hoopis muudel teemadel. Kui ChatGPT isegi nii avalike allikatega hakkama ei saa, mis siis veel keerulisematele küsimustele vastuseks loota võib? Igatahes ei lasknud uudishimu mind lahti ja uurisin:

"Kas Priit Pullerits on kohtunud Sebastian Coe'ga?"

ChatGPT: "Kuna selle kohta infot ei ole kuskilt võtta, siis ei saa ma kahjuks anda konkreetselt vastust sellele küsimusele. Võib eeldada, et kuna Sebastian Coe on spordimaailma tippjuht ning Priit Pullerits on samuti tuntud spordiajakirjanik ja analüütik, on neil olnud võimalus üksteisega kokku puutuda spordi teemadel või üritustel. Kuid kindel vastus selle kohta on võimalik saada vaid Priit Pulleritsi endalt."

Kindel vastus on, et jah, olen kohtunud küll ja Coe'd intervjueerinud. Infot selle kohta on samuti võimalik leida. ChatGPT suhtes lootuse kaotanud, otsustasin talle anda viimase, lihtsa võimaluse oma maine päästmiseks ja küsisin:

"Kas Priit Pullerits armastab või vihkab jalgpalli?"

GhatGPT: "Priit Pullerits on tuntud spordiajakirjanik ja jalgpalli suur austaja ning ekspert. Ta on korduvalt väljendanud oma armastust jalgpalli vastu ning teinud seda nii sõnades kui tegudes. Pullerits on ka kirjutanud mitmeid artikleid ja raamatuid jalgpalli kohta ning selle taktikast, ajaloost ja mängijatest. Seega võib kindlalt öelda, et Priit Pullerits armastab jalgpalli väga ning see ka peegeldub tema töös ja kirevates arvamustes spordiväljakutel ja meedias."

Idioot! Pane end põlema, tehisintellekt!

Foto 1: Priit Pullerits 1980. aastate algul Mullaveres kodusel 193-meetrisel ringil jooksmas. Foto: Priit Pulleritsu erakogu
Foto 2: Priit Pullerits 2010. aasta Tartu maratoni finišis. Foto autor: Sille Annuk, Postimees/Scanpix
Foto 3: Priit Pullerits (kõige ees kollase kiivriga) 2014. aasta Tartu rattarallil Riia tänava tõusul. Foto autor: Margus Ansu, Postimees/Scanpix
Foto 4: Priit Pullerits 2012. aastal Moabis Fins & Things rajal. Foto autor: Jaanus Laidvee
Foto 5: Priit Pullerits 2012. aastal Moabis Poison Spider Mesa rajal. Foto autor: Jaanus Laidvee
Foto 6: Priit Pullerits tänavu jaanuari algul Võrus Tamula järve ääres. Foto autor: Margus Ansu, Postimees/Scxanpix
Foto 7: Priit Pullerits intervjueerimas 2013. aasta oktoobris Tallinnas Sebastian Coe'd. Foto autor: Toomas Huik, Postimees/Scanpix
Foto 8: Priit Pullerits (keskel) tähistamas 2002. aasta mais Tartus Raekoja platsil Postimehe päeval Postimehe toimetuse ja Tartu Rocki korvpallimeeskonna jalgpallimängus löödud väravat. Foto autor: Ain Protsin, Postimees/Scanpix


35 Kommentaarid:

At 20:45, Anonymous Anonüümne said...

ChatGPT on idioot, see on selge, aga ta võib olla ka Kremli jutupunktide esitaja ehk vene troll. Seb Coe'ga kohtumist ei tea?! Joppenpuhh.
Kui oleks proovinud küsida, kas Pullerits toetab ROKi presidendi Bachi poliitikat, siis see tont võiks vastata, et mõlemad mõjukad spordiasjatundjad evivad paljusid kokkupuutepunkte, kuidas sporti ja rahu edendada.
Kui see ChatGPT tuleb siia spordiblogisse mölisema, siis pane julgelt diliiti raisale.

 
At 21:44, Anonymous Anonüümne said...

No raisk!

 
At 22:38, Anonymous Anonüümne said...

Hea point. Tegin kah ChatGPT-ga selfi - küsisin oma parimaid sportlikke tulemusi ja vastus oli, et olen Eesti endine kulturist ja tugevusportlane. Tema parimad sportlikud tulemused on järgmised:
... aastal võitis ta Euroopa meistrivõistlustel tugevusvõistluses kaalukategoorias kuni 75 kg kuldmedali.

On ainult üks probleem, nimelt 75 kg kaalusin üle 20 aasta tagasi. Nii kaua tagasi toimunud asju ma ei mäleta isegi. Muidu on mu meelest täitsa norm vastus. Meele teeb rõõmsaks. Tore, et AI mulle nii laheda ajupesu tegi. Siit on hea edasi minna!

 
At 09:57, Anonymous Anonüümne said...

Ega neid rahvasportlase tulemusi peale tema enda väga keegi teadma ei pea kah. Rahvasporti ja tervisesporti teeme ju ainult endale - tasakesi ja enesetunnet jälgides.

 
At 10:28, Blogger Andres P said...

ChatGPT versioon 3 oli selgelt keeleline juturobot - MITTE Interneti otsingumootor ja faktikontrollija. Seda olla täiendatid viimases versioonis, kuid faktide otsimiseks ta siiski veel ei sobi.
Enda kohta sain teada et olen "eesti spordisõber, kes on osalenud mitmetel rattasõidu- ja jooksuvõistlustel. Tema sporditulemused on järgmised:" ja mitmete siin ja sealpool toimunud suuremate ürituste tulemused ( täiesti juhuslik valik - tundub et olulisemad ja indekseerimist lubavad saidid)

 
At 10:51, Anonymous Anonüümne said...

Ehk tuleks selle peale nüüd jalad kõhu alt välja võtta ja asuda uurima kaitseministeeriumi plaani kavandatava Soodla harjutusväljaga, kuhu laienenud ohuala ja ühendusteede tõttu keskpolügooniga jäävad ka Kõrvemaa suusarajad, Oandu-Ikla matkatee, Paukjärve ja Jussi järvede RMK matkarajad. Kas tuleks veel lähipäevil Kõrvemaa keltsa peal suuskadel viimst võtta?

https://www.kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/soodlaharjutusvali?fbclid=IwAR3tfqxeN37ZJra-5tEGCEDk1-KDnTEpAVrHkLy-fzystjJIZxki9E5yqXs

 
At 18:22, Anonymous Anonüümne said...

Rahvasportlasena oleks ChatGPT st kasu ja võib öelda et mängumuutja kui saab telefoni kaasabil vere analüüsi teha ja kõik soovitused mida soovitav juurde süüa või vähemaks võtta. Aga ilmselt niikaugele seda siiski ei arendata kuna võtab meditsiini valdkonnast olulise kopika ära.Tegelikkuses peaks ka rahvasportlane tihedamalt kui kord aastas, soovitav iga kuu vere analüüsi tegema. Seniks aga on ChatGPT lastemänguasi ja loodetavasti see vasikavaimustus peagi vaibub.

 
At 18:38, Blogger Priit Pullerits said...

Pinnisin veel tehisintellekti.

Kas Priit Pullerits on käinud Ameerikas?

Selle kohta puuduvad täpsed andmed, kuid Priit Pulleritsul on mitmeid saavutusi rahvusvahelisel tasandil, sealhulgas võidud Ameerika Ühendriikides korvpallivõistlustel.

Vaat nii, karvajalad! Võtke teadmiseks!

 
At 18:56, Anonymous Anonüümne said...

Pärast juhtivate politseiametnike võimuliialdus kahtlustusi tekib küsimus, et kas tegu oli nagu tavaks öelda Eestis - üksikjuhtumiga või ametkondades laialt levinud jupiterliku käitumistavaga? Tava puhul tundub, et riiki ei juhi mitte poliitikud vaid ametnikest jupiterid kelle suva määrab Eesti saatuse. See aga tähendab, et poliitikute vaheliste vaidlusdebattide asemel tuleb ajakirjandusel võtta fookusesse juhtivate ametnike debatid. PP võiks alustada nt kehakultuuri ja riigikaitseametnike grillimisega. Kas Eesti rahva füüsiline ettevalmistus on piisav idanaabri võimaliku agressiooni korral ja mis on puudu, kas seda kõike korvavad Nursipalu ja Soodla või peab ikkagi rajama piirialadele kaitsekraave ja varjendeid. Äkki peab rahva mobiliseerima labidate ja koppadega piirile oma füüsist arendama. Ametnikud peaks kaasa aitama rahva treenimisele juhuks kui elukohad kotti langevad ja pageda tuleb läbi soode ja rabade. Millised on nende ettepanekud? Näiteks peaks olema olema igal rattal kohustuslik koduses hoiupaigas olev elektrimootoriga abiratas, mida saab akutoitel kasutada kuni 45 km/h kiirusega pagemisel mööda metsateid. Selline atribuut võiks olla igas kodus kohustuslik nagu ahjuküttega elamistes viguandur. Sellele ei kehtiks lolle ahistavaid piiranguid ja kohustus oleks seda iga kuu korra vabas looduses testida.

 
At 19:25, Blogger Pärtel said...

ChatGPT ilmselgelt ei loe Pulleritsu blogi, aga ilma selleta ei ole võimalik spordi kohta midagi adekvaatset väita.

Minu sportlike saavutuste kohta leidis AI järgmist:
Ma ei leidnud teavet Pärtel Piirimäe kohta spordi valdkonnas. Kuid Pärtel Piirimäe on Eesti ajaloolane ja politoloog ning on tuntud oma uurimistööde poolest Eesti ajaloo ja rahvusvahelise poliitika alal.

Politoloogiks tituleeritakse mind esmakordselt, aga hea et veel niigi läits, ütleks isand Toots selle peale.

Olulisem teema on muidugi Kõrvemaa matka- ja spordivõimaluste kaitsmine liiginnuka polügoniseerimise eest. Nursipalu laiendamisest saan aru, aga kui kõik inimtühjad ja sellena looduslikult atraktiivsed alad muutuvad harjutusväljakuteks, pole varsti enam, mida kaitsta.

 
At 20:41, Anonymous Anonüümne said...

Paradoks ongi selles, et polügonidel on säilinud loodus sellepärast, et turiste sinna ei lubata.

 
At 22:20, Anonymous Anonüümne said...

Ametnikest jupiterid on ka sots.ministeeriumis kõvasti kanda kinnitanud. Lausa piinlik ukrainlannade ees.
https://www.err.ee/1608924032/abistajad-ja-linn-ei-moista-ska-otsust-pogenikud-keset-kooliaastat-koduta-jatta

 
At 10:48, Anonymous Anonüümne said...

Transsoolistel naistel ei ole nende testosteroonitasemest sõltumata enam õigust osaleda naiste kergejõustikuvõistlustel, ütles neljapäeval rahvusvahelise kergejõustikuliidu (WA) president Sebastian Coe.

 
At 10:50, Anonymous Anonüümne said...

Noh Seb võib öelda aga ei usu enne kui see piirang ka toimima hakkab. Kurat, seda teemat on aetud terve inimpõlv ja siiani ei ole midagi tehtud. Väga kahtlane, et see Sebi jutt vett peab.

 
At 11:10, Blogger Priit Pullerits said...

Mina usun Seb Coe'd. Ta on ise olnud tippsportlane ja saab aru, milles on asja iva. Lisaks on ta end seni näidanud selgelt Venemaa tõrjujana. Üks väheseid rahvusvahelise spordi tippjuhte, keda võib usaldada.
Nagu näete, on mu poolehoid juba poisipõlvest saadik kuulunud õigele mehele.

 
At 11:18, Blogger Priit Pullerits said...

https://sport.postimees.ee/7739052/maailma-kergejoustikuliit-langetas-transsooliste-kohta-uue-otsuse

https://www.theguardian.com/sport/blog/2023/jan/23/world-athletics-transgender-regulations-see-scientific-rigour-give-way-to-a-fudge

Vaadake selles artiklis naiste 800 m jooksu pilti:

https://athleticsweekly.com/athletics-news/seb-coe-biology-trumps-gender-1039957642/

 
At 13:25, Anonymous Anonüümne said...

Kas mitte Coe ei arvanud et Tokyo olümpial võib blm põlvitada kes ise tahab? Ei usalda Coed

 
At 14:14, Anonymous Anonüümne said...

Ega esimese hooga oskagi öelda, mis alal oleks kergeraksus hea enne starti protesti märgiks põlvitada?
Too ikka peamiselt palliplatside narrus. Pööbel tribüünidel loobib banaane ja teeb ahvihäälisusi ning osavõtlikumad futbolistid jt põlvitavad, kahetsedes ülekohut.

 
At 14:24, Anonymous Anonüümne said...

Pulleritsu usaldan Coed ei usalda.

 
At 15:24, Anonymous Kägu, kehakultuurlane said...

To 20:41. Nagu on ära tõesatud, et inimesele on kõige parem ja vajalikum saada regulaarselt süsti ja neelata kõikvõimalike ravimeid, mis aitavad üles korjata ja "kergelt" läbi põdeda kõik olemasolevad ( ja ka need mida veel olemas ei ole) haigused (kõik selleks, et ükskord tekiks absoluutne immuunsus), nii on nüüd ka selge, et kõige parem loodusele on pidev pinnase ja puude pommitamine, dünamiidiga kala püük ja parim asi, mida oma metsa jaoks teha on lage raie. PS Väga halb on see,kui Putin pommitab su kodu puruks, palju parem on, kui sind jätab kodust ilma onu Sam, sest ta teeb seda meeldivalt stiilselt ja naeratava näoga

 
At 16:07, Anonymous Anonüümne said...

Kägu hakkas vahepeal mõistlikku juttu ajama, nt Viru skandaali teemal, aga nüüd vajus vanasse vakku tagasi. Kurb! Et inimene ka oma kinnisideedest lahti ei saa. Kägu, kas sulle sümpatiseerib ekre ja varrovooglaid?

 
At 16:42, Anonymous Anonüümne said...

Venes saab ka kirikus peksa: https://twitter.com/nexta_tv/status/1639186631516200962

 
At 16:53, Anonymous Kägu, kehakultuurlane said...

Varro on väga tark mees, kes käib ilma maski ja roosade prillideta ringi. Kahjuks on Varrol üks suur puudus. Varro mõtleb, et teised ka mõtlevad, vähemasti on ta veendunud, et nad seda oskavad. Ka mina kipun aegajalt kommenteerides sama viga tegema. Vabandust!

 
At 17:16, Anonymous Anonüümne said...

liiderlik osavõtlik kulturist :D

 
At 17:19, Anonymous Anonüümne said...

Kägu ongi Vurru?

 
At 20:38, Anonymous Anonüümne said...

Kägule ei meeldi puude ja metsade pommitamine, aga ometi hääletas Varro-suguste poolt. Martin Helme kommenteeris Nursipalu laienduse teemat nii: Helme sõnul võiks selliseks harjutusalaks sobida mõni ala RMK hallataval metsamaal. "Eesti territooriumist umbes pool on metsa all ja sellest metsast umbes pool kuulub riigile. Ja neid kohti, kus kilomeetrite kaupa mitte kedagi ei ela, on küll ja küll Eestis.[...]"
https://www.err.ee/1608814108/ratas-ja-helme-nursipalu-laiendamiseks-ei-saa-peresid-kodunt-valja-tosta

 
At 21:16, Anonymous Anonüümne said...

Kilba kah: kellele kuulub 85% Rootsi metsadest? Rootsi Kunn on vale vastus. Vihjeks- varro.

 
At 23:52, Anonymous Anonüümne said...

Eraisikutele. Aga kui kunnil on vaja harjutamiseks maad siis reeglid ei soosi omanikke.

 
At 09:22, Blogger Priit Pullerits said...

Ajuteadlane Jaan Aru andis arusaadava ja aruka intervjuu, kuidas säilitada nüüdisajal oma aru ja mis ohte tekitab tehisaru:

https://leht.postimees.ee/7739897/nadala-persoon-jaan-aru-nutiseadmed-ja-tehisaru-voimendavad-intellektuaalset-ebavordsust

 
At 13:07, Anonymous Kägu, kehakultuurlane said...

https://sport.postimees.ee/7739938/venemaal-mangiv-tippkorvpallur-ma-ei-vota-surnud-ukrainlastelt-raha?cx_testId=18&cx_testVariant=cx_1&cx_artPos=1#cxrecs_s
On veel inimesi ja sportlasi, kellel on veel natukenegi mune ja mõistust. PS tore on kui inimesel on on julgust mingile massidest erinevale oma arvamusele, olgu see kasvõi vale arvamus. See ongi see ,mis mind Varros võlub. Üha rohkem inimesi keskendub vaid kahtlase väärtusega autoriteetide ja jobuteadlaste tsiteerimisele. MIda prset loeb ,mida teeb või arvab EKRE või oravapartei, tehke silmad lahti vaadake ise, katsuge käega ja julgege öelda välja oma arvamus. Ainult nii hakkab kunagi midagi muutuma. Võib-olla!

 
At 15:24, Anonymous Anonüümne said...

Pole vaja lugeda mingeid Jaan Aru nimelisi ajuteadlasi või alternatiivseid mõtteid pakkuvaid Varro Vooglaide. Õigel mehel on omal pea tarkust täis.

 
At 19:59, Anonymous Anonüümne said...

AI:
Tere! Kuidas ma teid aidata saan?
Kasutaja:
Tere kas sul on igav täna?
AI:
Kuna ma olen assistent, siis mul ei ole igavust . Mul on alati midagi teha ja kellelegi abiks olla. Kas sul on midagi, mida ma saaksin sinu jaoks teha?

Kasutaja:
Kas sinujaoks on Slipknoti muusika armas muusika
AI:
Kuna ma olen tehisintellekti assistent, siis mul ei ole võimet hinnanguid anda. Kuid ma tean, et muusikamaitsed on indiviididele erinevad, nii et kui Slipknoti muusika sulle meeldib, siis see on täiesti okei.

Kasutaja:
Olgu. Läheme tõsisemate teemadele. Mis on sinu arvates soodsaim, tarbijale kasulikum kütte liik, et maja soojas hoida. Võime ka filosofeerida miks elav tuli on ajast ja arust kütteliigina.
AI:
Kütte liigi valik sõltub paljudest teguritest, nagu asukoht, kliima ja seadmete kättesaadavus. Kuid ökoloogilisest olukorrast on taastuvkütused, nagu päikese-, tuule- ja hüdroenergia, kõige soodsamad. Need kütteallikad on loodussõbralikumad, jätkusuutlikumad ja tõhustatavad süsinikdioksiidi heitmeid.

Mis puudutab elavat tuld, siis see on kütteliigina ajast ja arust, kuna see nõuab pidevat järelvalvet ja toodab suurel hulgal suitsu ja tuhka. Lisaks on see vähem energiatõhus kui kaasaegsed kütteseadmed. Aga võib elav tuli olla meeldiv kogemus, kui seda kasutatakse ilutulestikuna või kaunistamiseks.

Kasutaja:
Seda minagi, kuna olen pottsepp siis olen jõudnud arusaamisele, et tulel on ainult kaks aspekti anda sooja ja hävitada. Olen püüdnud anda mõista klientidele äkki nad hakkaks ajaga kaasa minema ja mõelda sõbralikuma kütte liigi peale. Kuna mina ka enam ei suuda hävingust põhjustatud probleemidega tegelda. Anna palun parim kütte liik asukohaga Eesti.
AI:
Eesti kliima on külm ja niiske, mis tähendab, et tõhusa küttesüsteemi valimine on väga oluline. Kuna Eestis on olemas kütteallikaid, nagu maagaas, õli, puit ja elekter, on kütte liigi valik väga individuaalne, reisija eelistustest, eelarvest ja majapidamisest.

Kindlasti on Eestis populaarne kütteallikas puitküte, mis on loodussõbralik, odav ja kohalik ressurss. Puitküte on ka energiatõhus, kui kaasaegseid kütteseadmeid, näiteks pelletkamine või soojuspump.

Lisaks on Eesti hea päikeseenergia potentsiaaliga riik, nii et päikesepaneelid võivad olla tõhusad, eriti suvemajade ja suvilate puhul. Samuti on head kütteallikas maasoojuspump, mis on väga energiaõhus ja keskkonnasõbralik.

 
At 20:37, Anonymous Anonüümne said...

Küllap saab tehisinktelektiga minna veelgi tõsistematele teemadele. Parem mitte proovida, kurat teab milleni see kõik minna võib. Ohtlik värk🙂

 
At 21:32, Anonymous Kägu, kehakultuurlane said...

Vaatasin täna Eurospordi kanali pealt kahevõistlejate sõitu. Meie Kristjan saavutas tubli 2 koha. Eurospordi kommentaatorite ja ka kohalike ajakirjanike jutus jäi häirima üks asi. Nimelt olid paljud neist arvamusel, et Riiber ei käitunud aumehelikult ja ta oleks pidanud laskma Ilvesel võita. Olen alati mõelnud, et miks peaks ilmselgelt tugevama lõpuspurdiga mees minema ette vedama ja ennast kulutama, kui see ilmselgelt ei ole tema huvides. Räägitakse koguaeg mingist koos töö tegemisest, aumehelikusest ja muust bläbläblääst, aga unustatakse, et tegemist on hammas hamba vastu võistlusega, kus mingi koostöö tuleb kõne alla vaid siis, kui see on kõigile osapooltele kasulik-on vaja kedagi ees koos püüda, üritada kellegi eest ära sõita jne. Antud juhul oli näiteks tagapool üle minuti tühja maad. Sellised teemad olid väga aktuaalsed, kui paljud imetlesid tavasuustamises Petter Northugi geniaalseid lõpuspurte ,samas kui tolerastid hurjutasid ja süüdistasid teda ebaeetilises käitumises. Jalgratta spordis on sellel vedamisel eriline tähendus ja seal on selleks meeskondades suisa palgalised töötegijad, need kes ise praktiliselt kunagi ei võida. Suusaaladel, aga midagi sellist pole ja seega on loomulik, et igaüks käib lauda just selle kaardi ,mis on tema tugevam külg. Need kellele on vähem sprindilihast antud üritavad teravaid mehi tempoga tappa ja ja sprindi mehed hing niidiga kaelas taga rippuda. Võibolla hakatakse millalgi süüdistama ka tempomehi, kes teistel eest ära sõidavad, et miks nad nõrgemaid järgi ei ooata?

 
At 23:36, Anonymous Anonüümne said...

Koostööd sai näha täna naiste sprindis kui võistkonnakaaslane Moa Lundgren lasi Maja Dahlqvisti veerandfinaalis endast mööda oma sõidu teiseks. Lõpuks murdis Dahlqvist finaali välja. Ja kuna senisel üldliidril Nadine Fähndrichil kõige teravam päev polnud (9.), saigi väikese kristallgloobuse just rootslanna. Võistluste kohtunikud disklaffisid Lundgreni lõpuks, kuid šveitslanna pisaraid see ei kuivatanud. Niipaju koostööst.
Kristjanil varianti polnud. Seevastu Riiber nautis olukorda. Taktikamängus lase konkurent mööda vedama kätkes endas Kristjani jaoks riski, et soomlased ja Öftebo tulevad tagant ohtlikult lähedale ja siis võinuks pjedestaalilt üldse välja jääda. Riiberil oli vajalik kiirendus ja kiirus varuks, et võit nii eht naa vormistada, kas taktikamängus või temposõidus. Kuna Ilves suutis tempot teha ja vahet jälitajatega hoida, siis oli lõpplahendus ammuilma selge. 2. koht oli maksimum meie mehele. Miks pidanuks norrakad, kelle armust Ilves seal treenib, veel ka ta võidule aitama?
Riiberilt enesekindel ja õiglane lahendus.

 

Postita kommentaar

<< Esileht