Liiga vähe on pööratud tähelepanu Kaja Kallasega tehtud intervjuu algusele ja lõpule. Kuidas juhtus, et lõhkusin Stenbocki majas joogiklaasi?
Kõik algab Margus Aderi (fotol vasakul) kahest sõnast siis, kui keegi on lasketiirus kehvasti lasknud. «Asendi viga,» on neil puhkudel pakkunud teleülekandes Ader.
Laskesuusatamisel ja intervjueerimisel on ses osas palju ühist, et mõlema puhul sõltub õnnestumine asendist. Usutluse ajal on tähtis, et intervjueeritav tunneks end mugavalt ning saaks tekkida atmosfäär, mis ei sega, vaid toetab vestlust – vestlust, mis on ses mõttes simuleeritud, et intervjuu on tegelikult rollimäng: üks küsib ja teine on teatud rollis (peaminister, põrunud sportlane jne) ning annab ses rollis oma tegevuse kohta aru.
Kui Kallase nõunik mind Stenbocki majas intervjuu läbiviimiseks valmis pandud saali juhatas, sain kiiresti aru, et seal usutlus hästi ei õnnestuks. Keset saali oli ovaalne läikiva pinnaga massiivne puidust laud – see loob väga formaalse, isegi ametliku õhkkonna, mida ma ei soovinud, sest positsioonil inimest usutledes on esimene reegel, et ta tuleb tema positsiooni toetavast atribuutikast eemale saada. Teiseks, kui panin ette, et teeme intervjuu saali väiksema laua ääres, nii et Kallas saab istuda seina ääres oleval laial pehmel diivani moodi mööbliesemel (ei tea selle täpset nimetust, seetõttu ei kasutagi; äkki sohva?), siis sinna istudes tajusin, et kui istun tema vastu üle laua toolile, oleme eri tasapindadel ning see tekitab ebamugavust.
Mäletan väga hästi, kui usutlesin aastaid tagasi mõne poliitiku poolt hobusevaraste ülikooliks nimetatud õppeasutuses reklaamiguru
Linnar Priimäge, kellega viimase, ligi aasta tagasi peetud telefonikõne katkestasin järsult, sest ta kuulutas, et venelaste Butšas kordasaadetud massimõrvad on lavastus. Tookord, kunagi ammu, pani Priimägi mind oma kabinetis istuma väga madalale ja kõvale sohvale, nii et mu põlved ulatusid vaat et lõua alla. «Kas panite mu nimme siia istuma, et tunneksin end madalamana kui rohi?» küsisin Priimäelt. «Aga mida teie siis arvasite!» vastas Priimägi lõbustatult.
Eks intervjuusid ole häda sunnil läbi viidud igasugustes asendites. Aastal 1995 Washingtonis usutlesin president Lennart Merd, kui ta saabus musta limusiiniga Valgesse Majja, rahvasummas esiritta trügimise eesmärgil ühe põlvega maha toetudes – teisele põlvele sain toetada kirjutamiseks märkmiku. (Tollest kohtumisest mäletan senini Meri lumi-, koguni kiiskavvalgeid tärgeldatud särgi käiste otsi.) Aastal 2012
usutlesin meediamagnaat Steve Forbesi, kes püüdles üksvahe lausa USA presidendiks, Kadrioru lossi aias põõsaste ees pargipingil (fotol ülal vasakul).
Kui sain aru, et Stenbocki maja valmispandud saalis ei ole võimalik leida intervjuuks Kallasega sobivat asendit, küsisin mõnda teist ruumi. Kõrvalsaal samuti ei sobinud. Seal oli laual suur vaas lilledega, mis oleks takistanud vaadet, samuti olid toolid ümber laua liiga formaalsed. Lõpuks juhatas nõunik mind riigivanemate saali (fotol paremal), kus on ümber madala klaaslaua neli Austria Witmani valgest nahast disaindiivanit. Just! See on see, mis vaja. Ütlesin pärast ruumi takseerimist nõunikule, et selle ma võtan.
Ja kui asusin aitama joogipoolist esimesena väljapakutud saalist uude saali tuua, juhtuski see, millest intervjuu algul kirjutasin – ja millega sain lõpus tekitada usutlusele efektse raamlõpu.
Kui Kaja Kallas valgete tossudega intervjuule saabus (fotol paremal), lausus ta, et ei ole riigivanemate saalis enda mäletamist mööda intervjuud andnudki. Ütlesin, et valisin selle spetsiaalselt välja, sest tundus, et siin saab ta end kõige mugavamalt ja hubasemalt tunda. Kallas küsis naeratades vastu, et ju ma siis loodan, et ta räägib midagi sellist, mida võib-olla ei tahaks. (Rõhutan, et see ei ole täpne tsitaat tema remargist, vaid umbes sellisena mäletan tema edastatud mõtet – siin tuleb faktidega ikka aus ja täpne olla.)
Igatahes tundsin end intervjuu ajal mugavalt ja mulle tundus, et Kallas (fotol vasakul) samuti – mis näitab, et sobiva keskkonna ja asendi valik on ülioluline, ent paraku alahinnatud (sest miks muidu polnud keegi teine ajakirjanik ruumi valinud, vaid rahuldunud sellega, mis neile välja pakutud). Atmosfääri ei suutnud kõigutada ka üks naistöötaja, kes mõni minut pärast intervjuu algust Kallase selja tagant uksest klaaslaua ligi astus, sinna sõnagi lausumata mobiiltelefoni asetas ning siis taandus, jäädes mulle seina ääres nurga varjus kogu usutluse vestel mõneti nähtavaks (vt kolm lõiku eespool parempoolne foto).
Aitäh, Margus Ader, kahe väärtusliku õpetussõna eest!
Foto 1: Margus Ader näitamas 2020. aasta suvel Tehvandi staadionil laskesuusataja asendit püstitiirus. Foto autor: Paul Poderat, Lõuna-Eesti Postimees / Scanpix
Fotod 2, 5 ja 7: Kaja Kallas andmas 18. aprillil Stenbocki maja riigivanemate saalis intervjuud Priit Pulleritsule. Fotode autor: Tairo Lutter, Postimees/Scanpix
Foto 3: Kaja Kallas 18. aprillil Stenbocki maja hoovis. Foto autor: Tairo Lutter, Postimees/Scanpix
Foto 4: Priit Pullerits intervjueerimas 2012. aasta 30. juunil Kadrioru lossi pargis USA ärimeest Steve Forbesi vmajandusajakirja Forbes esimese eestikeelse numbri esitlusel. Foto autor: Peeter Langovits, Postimees/Scanpix
Foto 6: Kaja Kallas saabumas 18. aprilli veidi enne kell poolt 11 Stenbocki majas andma intervjuud Priit Pulleritsule. Foto autor: Tairo Lutter, Postimees/Scanpix
33 Kommentaarid:
Tundub, et Priit pole just väga usaldusväärne ajakirjanik, kui assistent lauale inteka tsitaatide salvestamiseks mobla pani. See on väga kõnekas fakt. Riigi esimene proua ei jäta midagi juhuse hooleks. Asukoha valikuga seotud segadus tõi kaasa probleemi, et inteka koht oli ettevalmistamata.
Kas peaminister blogilisi palus tervitada?
Paar märkust. Selleks, et blogikanne oleks veel parem, võiks selgemalt välja tuua peamise sõnumi, mida edastada soovid. Samuti võiks artikkel olla veidi lühem ja fokusseeritum, et lugejatel oleks lihtsam jälgida mõttekäiku ja järeldusi. Oluline on kasutada selget ja arusaadavat keelt ning vältida liigset jutustamist, mis ei panusta oluliselt artikli teemasse. Samuti võiks artikkel sisaldada mõnda põnevat fakti või tsitaati, mis toetaksid või täiendaksid esitatud seisukohti. Mõistlik on keskenduda teemadele, mis on olulised ja huvitavad lugejatele ning esitada need selgelt ja veenvalt. Praegu loe seda juttu nagu salakirja. Võiks ju öelda otse, et peaminister on väga kontrolliv ja protokoll ei luba tal jääda üksi kahe võõra mehega ruumi.
Kas laiem diivani moodi mööbliese võis olla kanapee?
11:13, kui PP tekstis poleks haake, tont teab millega seostamist (nagu nüüd hr Aderiga), ülekomponeerimist, siis see poleks Pulleritsu (blogi) tekst. Pildiallkirjad tuleb ka läbi töötada. Kogukond on korraliku konksu otsas.
Märkused on igati asjalikud, 11:13. Ent nende järgimisel kaob eripära ja loomingulisus, nagu viitab ka 11:26, ning tulemuseks on standardtekst:
Postimehe ajakirjanik Priit Pullerits muutis valitsuse residentsis Stenbocki majas peaministri nõuniku väljapakutud usutluskohta, sest ta leidis ruumide atmosfääri ja mööblit vaadates, et Kaja Kallas tunneks end intervjuu ajal kõige mugavamalt valgete diivanitega riigivanemate saalis, mitte esialgu väljapakutud ruumis, mille keskel troonib puidust massiivne ovaalne laud.
Pullerits, kellele peaministri büroo oli eraldanud eelmise nädala teisipäeva hommikul Kallase usutlemiseks tunni, sai ruumi vahetuse palumiseks inspiratsiooni endiselt laskesuusatajalt Margus Aderilt, kes on kommentraatorina sageli põhjendanud sportlaste eksimist tiirus sellega, et nad on laskma asudes võtnud ebaõnnestunud kehaasendi.
Minu arust ei ole see eriti huvitav. Või on?
Klikkisin vist 3ndat korda selle Kallase intervjuu artikli lahti nüüd. Esimene kord ise, uudiseid lugedes - ei, liiga pikk lugu, liiga pikad vastused, ei lugenud kümmet protsentigi läbi. Teist korda millalgi hiljem, "äkki ikka loeks" - aga ei, sama mulje. Nüüd 3ndat korda, aga ei - no ei kutsu lugema. PP lugu sai 3 klikki kirja, rahulolematu (maksev!) lugeja kulutas oma elust ca 3 minutit.
Olgem ausad kõige suurema rahulduse sellest eeposest sai Priit ise!
Tsiteerides autorit : "Minu arust ei ole see eriti huvitav." Paras sadomasohistlik üritus, parem minna ja see aeg rattasõidule kulutada.
Tehnoloogia, kuidas ühest intervjuust viimane välja pigistada, on vaimustav. Üks asi on oma meediamajas Eesti esiotsustaja intervjueeriks saada, teine on pressida peaministri kalendrisse sisse. Mõned kiidavad tulemust ja mõned ainult klikivad. Intervjuu jätkupidu on siin, asjalike spordimeeste blogis. Blogipostitus annab siirdeid muudesse teemadesse ja muud teemad, kui need jutuks tulevad, toovad ka vana intervjuu uuesti esile. Võta või jäta, annab järgi teha.
Seda korda on Pulleritsu kirjutises vaid üks fakt ,mis üldse väärib tähelepanu. Pole Priimägist hulk aega suurt midagi kuulnud. Kena teada saada, et vanahärraga on kõik hästi ja ta on endiselt täie tervise ja mõistuse juures. Pole kerge elada karja lollide seas, olles pidevalt sunnitud osalema nende napakates mängudes. Endalgi on vahel tekkinud mõtte hakata alkohoolikuks, et äkki siis oleks poliitikute rumalat loba ja ajakirjanduse hüsteeritsemist kergem taluda.
Võiks veel täpsustada, kuidas kõne katkestamine Priimäega ikkagi toimus. Kas tuimalt mingil hetkel (Butša) piip-piip-piip või enne seda ka öeldi midagi. Võib-olla oli ta pisut napsune, siis hakkab Putinit kiitma ja läheb kiima?
Mis neist smulinistidest ikka peale kiima minekut oodata on?
Priimägi läks uuskommariks ammu. Sellistega pole loodetavasti Padrel ühist teed. Noh vana sõprus Kadastikuga olgu see kuidas on anname andeks.
Kogukond andestab alati, ükskõkk kellega Pullerits väärtmetalli vahetab.
Ma ikka loodaks, et kogukond on nõudlik ja vähemandestav, kvaliteeti tuleb ikka hoida! vastasel juhul tõuseb ära nagu idanaabrite patja.
Mis sa kägu tahad öelda või, et Butša massimõrv ja mujal ka on lavastus? Mine sa ka perse, kuradi putinisti närakas. Idii nahhui, kui sellest paremini aru saad.
Kodanik 17:37 unustage kägu, unustage Butša ja Priimägi ning minge valage oma õiglane viha välja nende peale, kes neid jamasid korraldavad. Alustage näiteks peaministrist. Kõigil oleks sellest rohkem kasu, kui siin räuskamisest.
21:25, sa käi ka kuradile. Tola, separatist ja õõnestaja.
Vean kihla, et inimene, kes kirjutas 21:30 ja 17:37 vaktsineerib ennast iga aasta gripi vastu ja on covidi vastu vähemal 3 korda süstitud
Mida vahele paned?
Juba kaotasid, 22:01.
Taas näha, et antivaxxerid näevad kõike ainult läbi ühe prisma. On ikka kitsas maailmavaade! Ja kui eelarvamuslik! Ja kui vale!
17:37
Vahele ei pane midagi. Kus on Njuša? Kes vabastas Jeesuskristuse haua Jerusalemi linnas? Millal läheb Padre Moabi?
Nüüd on siis selge, et palju Priit uue auto õigeaegse soetamisega kokku hoidis: „Ettepanek oleks luua Eestis esmase mootorsõiduki registreerimise maks uutele ja kasutatud sõiduautodele CO2-heitega üle 120 g/km ja kuni 3,5-tonnistele kaubikutele heitega üle 180 g/km, keskmise maksumääraga umbes 1800–2000 eurot sõiduki kohta,“ seisab memos.
https://arileht.delfi.ee/artikkel/120179930/transpordiamet-kais-valja-automaksu-tostmise-kava
Selle eest saab juba pool reisi Moab-i tehtud.
Hoidis legendaarse Pacifica jagu raha kokku.
Saksas olevat uue auto aktsiis kakskümmend prossa, Taanis sada viis. Tööautodele soodukas aga seda siis erasõitudeks kasutada ei tohi.
Ajastus, mehed, ajastus! Ja siseinfo, mis muud. Kes kontrollib infot, kontrollib olukorda - ja kõiki teisi ka.
Õige ajastus, Pacifica müügitulud ja lausa terve puhkuseraha Moabis puhtalt taskus. Eks neid siseinfoga hangeldajaid on varemgi vahele võetud. Tavaliselt küll alles siis kui nende lojaalsus isandale on kahtluse alla pandud.
Kas keegi, mehed, on nüüd uut autot välja valima hakanud? Millal uue üldse kätte saab? Kas Eesti müüjate nn laoautod on otsakorral?
Ausalt ma ei saa aru, see on siin spordiblogi aga jutt käib autode ostmisest. Kui autol oleks sees pedaalid mida saab vändata, siis oleks nagu pointi, sõidad Tartu Tallinn maanteel ja teed autos trenni. Aga nii, et kogu vurts tuleb ainult bensust, no nii see asi lihtsalt ei sobi. Ingvar Kamprad juba andis tõelise suuna, et ostad korra uue auto ja siis hoorad seda kuniks see kestab. Kaua aga see kestab, seda me ju ette ei tea. Kuna vana müügist mingit tulu ei ole, siis ainuke põhjus autost vabanemiseks on see kui see saab sellise paugu, mida kindlustus enam lappida ei soovi. Millal see juhtub, no me ei tea seda ju ette. Kui teaks siis teaks ka palju muid asju nagu herr Pullerits ja siis tekiks kiusatus kõiki neid teadmisi omakasu nimel tööle rakendada.
Tegelikult on ju saruseskuskirjas, et auto peab olema madala co2 emissiooniga ja siis maksu ei korjata. Seega tuleb järgmine käru soetada paratamatult pehmo, mis vähe benssu õgib. Siis saab maksu asemel kasvõi täiendavat lisavarustust masinale laduda või kah Utahi avastama minna. Seal ju tükike Eestit täitsa laokil ja kasutamata. Peaks minema uurima, et mis seal teha on. Seal löähedal kus Eesti Energia maaala on leitud palju dinosauruseid. MA arvan, et meie maal on kah seda eelajaloolist kraami muljeltavaldavalt palju. Kui teha head marketingi, siis võib sellega kena varanduse koguda.
Ma ei soovita sinna piirkonda, kus on Utah's väidetav tükike Eesti maad, küll minna, sest seal ei ole midagi huvitavat. Pakun oma maitse järgi, et too on looduslikult Utah kõige ebahuvitavam piirkond. Huvitav on ikka Moabi ümbruses:
https://www.youtube.com/watch?v=0hAKhl7c594
16:15 räägib õiget juttu. Kui Pullerits läheb jälle ekspeditsioonile, siis meie, Eesti, vara vajab seal ülevaatamist. Kas auk Utah's on endiselt olemas või on meie tähtsaim liitlane selle juba kinni ajanud. Kuuldavasti on kohalikud pissed off. Kui venelane tuleb üle piiri ning setod, võrokesed ja idavirukad neid lillede, soolaleiva ja leeloga vastu võtavad, siis kuhu eestlastel pageda on? Kui Utah põlevkivi augu läheduses oleks ka nigelat kartulimaad, siis me oleksime iseenesest päästetud - kartul ja põlevkivi. Ilupildid Moabist on endiselt teretulnud, kuid tähtsamad asjad enne.
Allaandmismeeleolud võhmameeste plogisse ei sobi.
Mida arvavad sellest nn. pea(ta)ministrist tavalised inimesed. Leisdisn huvitava tsitaadi:"sellisele jama jutt, et ei tea kas naerda või nutta. Kui suured on eu riikide võlad? Mingi reformi eelarve fetish on teinud Eesti riigist järgi lohiseja, kus puudub areng.
Ajal mil ekre soovis õhutõrjet ning rannakaitset, mis oleks maksnud siis 3x vähem ja 0% intressiga olid kõik liberastid vastu. Unustate koroona näidendi, mil terve maailm oli kui peata kana, toetas riik majandust, vereringe toimis. Selle tulemusena sain kajakas heade maksulaekumistega riigi, mille on nüüd Ukrainasse tühjaks pumbanud. Lisada siia veel energia manipulatsiooni, tulemus on vereringe kinni poomine kajaka rühmituse poolt. Kahe aasta inflatsioon on olnud 25+18= 43%, sellises olukorras makse luua /tõsta on silmakirjalik. Palju on km laekunud nt selle tulemusel? Indekseerimisega tõmmatakse endal kadu tasa ja elu lill. MEIL EI OLE SÕDA. Idanaaberiga pole meil piiri, on kontrolljoon, sest 2.veebruari Tarturahu järgi annekteerib seda Venemaa. Staarpiltnik on üritanud teha piirlepingut korduvalt, käinud Moskvas ei tea mida ajamas. Suurim rahapesu toimus reformi valvasal heakskiidul, 200miljardi pesti läbi ja Usaga koostöö lõpetati just kajaka otsusega. Mida te püüate siin rääkida musta valgeks? Mujal Euroopas vaadatakse ka kui oinad siin elavad, olematu elukvaliteet aga tänavale keegi ei tule. Ainuke riik kellel e-valimised, Soome loobus kuna võitis reformierakond. Kõigil oma särk tagumikule lähemal aga täna pole enam mõisaaeg!
Ühesõnaga väidate olevat elukogenud ja soliitseseas, ehk 30aastat olete saanud oma võimalusi kasutada - jätke noortele nüüd võimalus ise tee valida. Mina ei taha elada paneelmajas, sõita rattaga tööle, pakiraamil laps lasteaeda läbi lume, lörtsi ja pori. Elame ehitlikus kliimas ning auto pole luksusese, vaid tänapäevane moodus toimetada kiires elutempos efektiivselt kui ka inimväärselt."
Kogukond oleks tahtnud näha pilti Kaja ja Priit kenasti õlg õla kõrval. Võibolla isegi Padre käsi kergelt peaministri õlal. Aderi pilti ei taha näha.
Postita kommentaar
<< Esileht