Kas teate, kuidas joosta 400 meetrit? Enamik muidugi ei tea, ja pole ka selle üle imestada, kui kulgetakse tempoga neli või viis minutit kilomeetri peale. Mis on üks tüütu löntsimine. Ega mina ka mingi 400 meetri kiirjalg olnud, jooksin seda harva, peamiselt hooaja alguses kiiruse kogumiseks, kuid tulin sel alal isegi ülikooli meistriks. Kõige kõvema tulemuse jooksin Tartus kummimattidega Tamme staadionil, kus omaette klassist oli hilisem politseijuht Aivar Otsalt, kes treenis samuti Heiti Annuse juures, nagu minagi ülikooliaastail. Mäletan, et tulin lõpusirgele ning nägin, et minuga enam-vähem kõrvuti on Madis Tiik (800 m rekord 1.51,45), kellest sai tulevikus perearst ja terviseteenuste arendaja, ning Taivo Mägi (800 m rekord 1.47,9), kellest sai tulevikus Rasmus Mägi (fotol ülal vasakul) isa. Mäletan ka seda, kuidas mõtlesin, et ühe kahest, Tiigi või Mägi suudan kindlasti "ära karistada", kuigi nende mõlema rekordid nii 400 kui 800 meetri jooksus olid kõvasti paremad kui mul. Nii head minekut tajusin ja nii kerged olid jalad viimase saja meetri eel.
Aga ei läinud nii, nagu uskusin. Kaotasin paraku mõlemale. Seega jäin neljandaks.
400 meetri jooks, kui te ei tea, on selline, kus kohe algusest peale ei saa midagi tagasi hoida. Seda on uuritud. Sellised teadlased, nagu Antoine Le Hyaric, Amandine Aftalion ja Brian Hanley on lausa välja töötanud matemaatilise mudeli, kuidas parandada tulemusi nii 400 kui 1500 meetri distantsil.
Ma ei hakka teid nende uurimuse mehaanikaga tüütama, sest tähtis on ikkagi resultaat. Ja 400 meetri puhul on see nimelt nii: maksimaalne kiirus tuleb saavutada 40.-50. meetril. Pärast seda kiirus avakurvi teises pooles veidi langeb. Seejärel, tagasirgele tulles, kiirus õige napilt suureneb, mis on ka loomulik, kuid alates 120.-130. meetrist hakkab taas kahanema. Ja kahaneb järjepidevalt kuni tagakurvi alguseni.
Edasi tuleb tagakurvi esimeses pooles seda kiirust, millega sai kurvi sisenetud, hoida. Kuid kurvi teises pooles hakkab kiirus hästi järsult langema, ja langeb selle ajani, kuni lõpusirgest saab läbitud umbes 15 meetrit. Siis toimub lühiajaliselt kiiruse stabiliseerimine, misjärel hakkab see umbes 70-75 meetrit enne finišijoont veelgi vähenema, ja vähenema järsemalt, kui eales varem kogu distantsi jooksul.
Kui võtame aluseks hollandlanna Femke Boli (fotol vasakul ees) jooksukiiruse – mis, mööngem, on meile rohkem jõukohane kui meestest maailma tippude kiirus –, siis tema tippkiirus avakurvi keskpaigaks on 9,35 m/s. Tagasirge alguseks langeb ta kiirus 8,9 m/s-ni ja selle lõpuks 8,45 m/s-ni. Kui lõpusirge on alanud, on ta kiirus juba nii väike, nagu 7,8 m/s (selline kiirus annab 100 meetri ajaks 12,8), ning kui ta lõpujoone ületab, on kiirus vaid 6,8 m/s (100 meetri ajaks tuleks sellise kiirusega kõigest 14,7).
Iseenesest on see kõik loogiline, kas pole? 400 meetrit tuleb panna algusest peale n-ö täiega, vaid minimaalse varuga, ning siis loota, et õnnestub võimalikult kaua kesta, enne kui tekib piimhappest kangestumine. Mäletan neid kangestumisi vägagi hästi. Ainult tol ühel korral Tamme staadionil tekkis tunne, et panen juurde. Oma arust paningi, aga kaks konkurenti panid rohkem. Kuigi tegelikult kaotasime küllap kõik kiiruses, ja mitte vähe. Kaks rivaali kaotasid minust igatahes vähem, ja tänu sellele nad mind edestasidki.
Aga see jutt on vist paljudele kosmos? Nojah, kes kilpkonnaks ehk kulgejaks või löntsijaks loodud, ei see lennutunnet igatseda oskagi.
Foto 1: Rasmus Mägi 2018 EMil Berliinis 400 meetri tõkkejooksu poolfinaalis. Foto autor: Reuters/Scanpix
Foto 2: Priit Pullerits 1983. aasta sügisel Tartus Tamme staadionil veteranide karikavõistlustel 400 meetri jooksu võitjana. Teiseks tuli Gunnar Vaht ja kolmandaks Taso Tooming. Vasakul Eino Ojastu. Foto Priit Pulleritsu erakogust
Foto 3: Justyna Swiety-Ersetic Poolast tuleb 2018. aastal Berliinis 400 meetri jooksus Euroopa meistriks. Foto autor: Reuters/Scanpix
Foto 4: Natalia Kaczmarek Poolast 2022. aasta märtsis Belgradis sise-MMil 400 meetri eeljooksus. Foto autor: Reuters/Scanpix
Foto 5: Femke Bol juhtimas tänavu 18. veebruaril Hollandi sisemeistrivõistlustel 400 meetri finaaljooksu Lieke Klaveri ees. Bol püstitas maailmarekordi 49,24. Foto autor: AFP/Scanpix
Foto 6: Randolph Ross USAst startimas Tokyo olümpial 400 meetri eeljooksus. Foto autor: AP/Scanpix
33 Kommentaarid:
Täitsa kurb, et need sprinterid ei ole kunagi tundnud seda mõnusat tunnet, kui 42+ km järel üle finisijoone saad...
Olen jooksnud nii maratoni kui ka 400 meetrit. Sellist haamrit nagu 400 s pole ühelgi teisel distantsil kunagi kogenud. 42 km-s võib sul olla mentaalselt raske, aga 400 ka krdi raske. Finishisse 10-15 meetrit ja su jalad lihtsalt ei liigu, sa oled veel finishi sirgel kõige ees pingutad kõigest jõust ja liigud nagu aeg luubis samal ajal vaadates kuidas kõik sinust viimastel meetritel mööduvad. 400 on minumeelst kõige raskem distants üldse. Tuleb joosta sisuliselt sama tempoga nagu 100 meetrit, aga vastu pidada 4 *100 meetrit. See on krdi raske . Üks maraton läbi löntsida mingi 3.30 ga on selle kõrval titepeer
Kui maraton on kerge ja enesepiina rohkem vaja, siis tuleb kiiremini joosta. Romka käest võiks keegi küsida, kumb raskem on.
Ja lisame 400-le tõkked, mis muudab selle väga tehniliseks alaks. Põrgulik jooksuala.
Väga huvitav sissekanne, Priit!
Polnudki selliselt varem 400m lahti mõtestanud.
Ka rohkem pikema maa mees.
Et siis, kui tahad maskisaadet võita, pead kohe alguses rokkima nagu Pull.
Hea teada saada, 23:29, et see sissekanne suutis kõnetada. Selline tagasiside annab kinnitust, et tasub ikka kirjutada, kui keegi ka mingit kasu saab. Kerget jalga teile!
400 tõkkeid olevat tõesti košmaar, 21:31. Ise pole jooksnud, kuid olen sama väidet selle kohta kuulnud. Tegelikult olevat kaks kõige rängemat jooksuala 400 tõkkeid ja 800 m. Maratoni ei sea keegi nende kõrvale, sest need kaks staadioniala on ikka puhtalt anaeroobse pöörasuse tsoonis viimse piiri peal.
Oli tõesti huvitav jooksu sisse vaatamine.
Kuna see on siiski ratta ja suusablogi siis huvitab kuidas seal need anaeroobsed pöörasused on. Rattas tõenäoliselt lühemad trekisõidud sarnased. Ega need saavadki olla ainult "ühe hingetõmbega" läbitavad sooritused, mujal hakkab juba mõistus optimeerima.
Polegi ammu trekivõistlusi vaadanud. Sellised pikaaegsed rattal seismised vist keelati ära nagu Salumäe ajal?
Pikkuus läks esimest korda Liidu treeninglaagrisse ja seisis seal rattal, kui treener juhiseid jagas. Venkud vaatasid kui imelooma ja varsti said tunda, mis mehega tegemist on.
400m jooksus on viimasel ajal palju yt video õpetusi. Start tuleb teha tohutu kiirusega soovitavalt 9,70 esimene sada ja siis hoiad tempot ja finišis paned turbo peale. Muidugi peab siis võimsad sääre ja õla lihased olema nagu parimatel Kariibi mere neeger sportlastel. Kui Tsikinil ja Karikosel oleks sellised täkud kasutada Priit poleks 4 kohta saanud, jäänud 6 kohale
9,70?! Ära rohkem kergejõustiku kohalt sõna võta, 18:32.
Vaata YT-st midagi jõukohasemat, muru pügamist või puude lõhkumist.
Oleks Pullerits spets quarter maili trenni teinud oleks need Kariibi mere välejalad kaugele selja taha jäänud võimsate sääremarjade ja vetruvate reielihastega. Nii et ikka 4 koha saanud. Respekt.
Pulerits samõi šustrõi begun gorod Tartu. Silneje negrov.
Tähtsam kui neegritega võidu joosta on inimestele rõõmu teha.
Õige.
Tahad kuiva nahaga koju jõuda ole Pulleritsuga sõber ja Pulleritsu sõpradele osta toop õlut. Preemjumi
Preemjumiga sõimavad sõbrad näo täis ja saadavad tagasi boki järele.
Pulleritsu sõbrab joovad bokki ja kusevad preemjumi!
Vahepeal tegin kaks kõva lugu ka:
https://www.postimees.ee/8009812/kaitsevagi-paugutas-vanakeste-ouele-rokk-kontserdi-detsibellid
https://www.postimees.ee/8009317/vaktsineerimise-vahikaik-eestis-toob-tapvate-haiguste-puhangu-kodulavele
Üks pehmem, et mitte öelda kortsuline lugu ka Postimehest.
Võhmamehed, kas teil on jooksja nägu? Mis too on, küsite.
Jooksjatel, tuleb välja, on kortsuline, hapravõitu ja väsinud nägu ees.
Jooksja näo põhjustab:
1. Madal keharasv,
2. Nahaaluste rasvapadjandite puudumine,
3. Päikesekahjustused,
4. Vabad radikaalid.
https://naine.postimees.ee/8009269/mis-on-jooksja-nagu-ja-kuidas-seda-valtida
K. Muulil on jooksja nägu, J. Ligil on jooksja nägu, aga kõige hullem on endise ülekaalulise ja tänase spordimehe R.E.Tamme ära vajunud larf.
Pigem veidi kortsus ja vähem rasva, kui pekine tümikas. Eriti kehtib see naiste kohta. Jooksumehed ja -naised, ärge laske ennast eeltoodud kirjutisest häirida. See võibolla pigem kadedusest.
Igal juhul on kergel inimesel ka kergem elada. Seda eriti vanemas eas.
Jooksja nägu peabki krimpsus ja kole olema, sest 400m ja 800m jooks on sõda. Sõdalane ongi selline.
Üle ei muretse või? Pange kreemi ka vahel.
Kreem on PD-de teema.
Botoxi täitesüstid päästavad jooskja kortsudets.
Ei ole ilus pundunud rasvane nägu ega kortsus ja krimpsus nägu. Nagu alati, on parim parajus ehk kesktee ehk mõõdukus.
Olen rääkinud.
Alateema lõpetatud.
Nüüd peaks vist selgitama teile, kuidas joosta 800 meetrit?
Joosta tasub kiiresti.
Paluks tungivalt 800m jooksu lahtirääkimist. 1. ring ja 2. ring, kus mehed halastamatu kohavõitlusega kokku lähevad. Viimane kurv on vist põnevamgi ja otsustavam kui lõpuponnistus?
Meil koolis harrastati vahelduseks 400m jooksu ühises pundis, mitte eraldi radadel - kuramuse põnev ja vastik asi oli. Ma olin edukam sprindis, aga 400m-ks jaksu ikkagi veel jagus, seevastu 800m-s ja enamas olin kott mis kott.
Olen ka 400 ühisrajal jooksnud, see oli 1983 kevadel Tamme staadionil Tartu koolinoorte meistrivõistlustel, lombid olid ka veel lisaks maas.
Mäletan, et kooliaja parim sõber Hannes Kiris, nüüdne riigikohtu kohtunik, läks juhtima ja püsisin tal tihedalt kannul. Kui lõpusirge avanes, panin juurde ja tõmbasin järele ja tundus, et lõpujooneks sain mööda. Ajasin võidukalt käe või käed püsti. Pärast tuli Jaan Tiitsaar ütlema, et olen mingi šõumees. Ei olnud! Hea meel oli, et lõpuga ära panin. Aga kohtunikud polnud selles päris veendunud. Nii nad andsid meile lõpuks ühe aja ja võrdse koha. Ühes teises jooksus sai veel üks kutt, nimeks Kütt, meiega sama aja. Nii et kokkuvõttes tulime kõik kolmekesi esimeseks.
Tol ajal oli meil Tartu 2. keskkoolis üldse kõva jooksusats. Panime näiteks ülelinnalistel koolide võistlustel kinni väike-Rootsi ehk 400+300+200+100 m teatejooksu. Jooksime järjestuses Pullerits, Kiris, Ivar Värsi (nüüdne meditsiiniettevõtja) ja Kaivo Vaas, kes kahjuks suri noorelt. Saime aja 2.12,1, mis oli sisult võrdne Sebastian Coe tollal kehtinud 1000 m jooksu maailmarekordiga 2.12,18. Nii kõva oli siis Tartu koolipoiste tase! Kusjuures kahe pikema etapi jooksjad polnud päevagi kergejõustiku- ega jooksutrenni teinud.
Kui neid tulemusi poleks märkmikusse kirja pannud, siis pooli asju ei mäletaks...
Välejalad küll tõesti. Noorelt jooksed vanalt muneda.
Priit, hea ajastus, usa ülikoolide meistrikatel oli 4x800 põnevust ja draamat täiega!
https://youtu.be/cHSpy92qw7w?si=75cqIk6j6vNPACdi
MArgusM - tõesti väga dramaatiline lõpp. Saan aru et W kuulutati võitjaks, keegi võiks selle lõpu seal lahti analüüsida. Minumeelest P ankru poolt väga kaval jooks - hoia konkurent välisrajal ja sundida teda seega pikemat maad jooksma. Sellest kirjutati juba LasseV aegadel.
Postita kommentaar
<< Esileht