Pullerits: Kes usaldaks EOK presidendi tooli Erich Teigamäe istumise alla?
Eelmisel kuul lõppenud Pariisi olümpial jäid nii Eesti kui Soome mäletatavasti medalita. Kõnekas on spordijuhtide reageering selle peale. Soome olümpiakomitee andis kaks nädalat tagasi teada, et sellise põrumise järel lahkuvad ametist nii tippspordi direktor kui eliitspordi juhi asetäitja. Eestis, nagu näha, annab medalita jäämine tõuke sootuks teises suunas: Eesti olümpiakomitee asepresident, tippspordikomisjoni esimees Erich Teigamägi (fotodel) on otsustanud astuda sammu edasi – kandideerida EOK presidendiks.
Nüüd, kui on alanud Teigamäe, Urmas Sõõrumaa ja Kersti Kaljulaiu võidujooks Eesti ühiskonna ühe ohutuma-turvalisema prestiižikoha nimel, tulevad pinnale, nagu ikka enne valimisi, igasugused visioonid ja lubadused, kuid neist selgemat ja veenvamat keelt räägib see, mis on seni tehtud. Ja Teigamäe puhul on ajalugu, mida tasub vaadata, piisavalt pikk.
Teigamäest sai EOK täitevkomitee liige juba 16 aastat tagasi. Neli aastat tagasi sai temast EOK asepresident ja tippspordikomisjoni esimees. Eilses [kolmapäevases] usutluses Delfile teatas Teigamägi uhkusega, et EOK ja selle president Sõõrumaa tagasid talle nende küsimuste lahendamisel, milleks teda EOKsse kutsuti, suures osas iseseisvuse. «Arvan, et omalt poolt juhitud tippspordikomisjoniga oleme seda õigust päris ulatuslikult kasutanud,» lausus ta.
Olümpiaülekandeid teinud Kanal 2 pingutas küll lausa naba paigast, et rääkida Eesti sportlaste viiendad ja seitsmendad kohad suureks, kuid medalita jäämine on siiski fakt. Keegi peab võtma selle eest vastutuse. Soomlased näitasid konkreetselt, millisel ametipostil tegelased.
Aga on veel üks mõõdupuu, mille järgi Teigamäe töö tulemusi hinnata. Ta on olnud peaaegu kaks kümnendit, aastast 2006 Eesti kergejõustikuliidu president. Kas keegi on vaadanud, milline on Eesti kergejõustiku tase?
Loomulikult, ega kergejõustikuliidu president koosta kellelegi treeningplaane ja ei käi kedagi staadionil treenimas. Kuid presidendi ülesanne on seista ja võidelda selle eest, et spordialal, mille eest ta vastutab, oleks kandepinda, oleks konkurentsi, oleks taset, oleks rohkelt tegijaid ja oleks tervikuna arengut. Tipud, nagu öeldud, saavad tematagi hakkama.
Pariisi olümpial medalita jäämise ning Eesti kergejõustiku nukra käekäigu taustal jääb ainult üksainus küsimus: miks usaldada Eesti olümpiakomitee juhtimine mehele, kes Eesti tippsporti ja kergejõustikut suunava-juhtiva tegelasena ei ole näidanud, et suudaks olla oma ülesannete kõrgusel?
Foto 1: Erich Teigamägi tänavu 6. juunil Roomas Eesti koondise liikmetele Rooma EMi stardinumbreid üle andmas. Foto autor: Eero Vabamägi, Postimees/Scanpix
Foto 2: Erich Teigamägi mullu 15. veebruaril pressikonverentsil, kus Eesti kergejõustikuliidu juhatus andis teada, et võttis vastu otsuse määrata kergejõustikutreener Mehis Virule kergejõustikus tähtajatu tegutsemise keeld. Foto autor: Tairo Lutter, Postimees/Scanpix
Foto 3: Erich Teigamägi tänavu 12. veebrauril Tallinnas Jüri Tarmaku mälestustähise avamisel. Foto autor: Konstantin Sednev, Postimees Grupp / Scanpix
Postitas: Priit Pullerits @ 13:37
kommentaare: 34
34 Kommentaarid:
Miks? Inimesel on ambitsiooni ja edevust. Tõsi, tulemusi näeme kõik ja tõdeme, et PP-l on õigus. Eks need EOK tippametid ongi ju ainult maskotid. Inimesele meeldib maskotina toimetamine, see annab organisatsioonile hädajuhtumitel silla poliitika ja äri vahel. Seni pole see sild toimunud nagu vaja. On olnud pigem selline peenike traat üle jõe, kust normaalne inimene ei tihka üle ronida ja heal juhul saab selle abil mõne elektrisignaali edasi saata nagu detonaatorist laenguni või nii.
Miks pole midagi kuulda, kuidas Taavi Kannimäe oma võistluse MM-il tegi? Teigamägi ja Viru on juba siin oma kuulsuse, pigem ebapopulaarsuse siin saavutanud. Peaks juba piisama.
Kergejõustiklased toovad järjepanu tiitlivõistlustelt medaleid ja kõrgeid kohti. Mis alaliit ja selle juht võiks võrdlusesse panna?
Sellepärast toovad, et kergejõustikus on 40+ ala. Võimalusi on hästi palju, see aitab kaasa kõvasti.
See kolumn siin jõudis ka suurde ajakirjandusse:
https://arvamus.postimees.ee/8103832/olumpiakomitee-presidendiks-purgiv-erich-teigamagi-on-juba-kahel-kohal-porunud
Olen täiesti veendunud, et vaid Kersti Kaljulaid ja Urmas Sõõrumaa on piisavalt targad ning võimekad looma hoopis tugevama kandepinna igaühele kes spordib. Nagu märgata võime, siis just neil on ka suur tahe konkreetseid samme teha, mitte rääkida ümarat mesijuttu nagu Teigamägi ajab.
Mürka
Kergejõustikus on palju alasid? No kas ujumises on vähem? Samamoodi üle 40 meeste ja naiste peale kokku. Tõstmises näiteks 10 kaalukategooriat meestele, 10 naistele. Laskesuusatamises 12 jne. Maadluses ja vehklemises on igal aastal nii EM kui MM. Et see selgitus on ikka demagoogia. Ma ei ütle, et medalid on Teigamägi teene ja et kergejõustikus pole probleeme, aga kahtlemata on meie kergejõustikus ka ühtteist hästi.
Märt, hooaja edetabelit oled vaadanud? Ala üldine tase on nii nigel...
Vt ka EMil osalenute tulemusi - esikümnes vaid Mägi ja Erk, paremuselt kolmas osalejas 13:
https://www.ekjl.ee/wp-content/uploads/2024/06/Rooma-EM-osalejad.pdf
Kas vaatasid nende tulemusi, kes koos Bruusiga Limas MMil käisid? See on järelkasv...
Lugesin läbi ja tundus isegi leebe. Aga mõte on ikka õige, eriti kui vaadata asju sportlaste seisukohalt. Kui nemad tiitlivõistlustel kõrget kohta ei saa siis lendavad nii Team Estoniast kui ka raha saajate nimekirjast. EOK ametnikud aga püüavad saada veel kõrgemat ametikohta.
Teine külg on selles, et kui peale ebaõnnestunud olümpiamänge ei Sõõrumaa ega Teigamägi pole reaalselt analüüsinud, miks niimoodi läks ja teinud reaalselt töötavaid ettepanekuid, kuidas järgmistel mängudel olla edukam, siis neid see teema lihtsalt ei huvita. Nad ei ole viitsinud isegi lasta mõnel teisel midagi kokku kirjutada. Tegelikult on see hämmastav, et Eestis tippsporti nn. juhtiva organisatsiooni EOK juhid ei paku mingeid uusi mõtteid, kuidas paremini edasi minna.
Siit edasi - kui nad praeguseks ei ole midagi arvanud, siis üsna kindlasti ei juhtu seda ka tulevikus. Sõõrumaa oleks tulevikus EOK presidendina endiselt Tallinna lennujaamas lilleneiu ja Teigamägi vaataks, kuidas iseenda rahvusvahelist karjääri saaks teha. Teigamägi ütles, et tema arvates on komisjonide kaudu töö tegemine vale, aga see, kas on komisjonid või neid ei ole, ei aita küll kuidagi sportlasi.
"Kes ei hõlju pilvedes, vaid seisab kahe jalaga maa peal (jah, räägin siin ka iseendast), võis juba enne olümpiat eksimist kartmata väita, et Eestil medalilootust ei ole."
Erm polnud medalilootus? Ta saanuks Rooma EMil kogutud punktisummaga (8764 punkti) olümpial hõbeda. Samuti saanuks ilmselt medali siis, kui teinuks teivashüppes oma tulemuse ära. OM oli tema ainus tänavune mitmevõistlus viiest, kus ta ei ületanud vähemalt 5.10, piirdudes 4.60ga. Võrdluseks: septembris ületas Talence'is 5.37.
Differt jäi pronksmedalist kõigest ühe torke kaugusele. Ka Ermil oli teivashüppeni väga reaalne medališanss. Oletame, et oleks olnud natuke rohkem õnne ja nad oleksid mõlemad võitnud medali. Siis saanuks me rääkida viimaste aegade edukaimast olümpiast - ja võinud olümpiakomiteed taevani kiita?
Sel juhul ärme unusta ka Warneri ja Skotheimi teibanulli. Oleks nad ka oma ära teinud teibas...
Differtil oli niigi hullupööra õnne. Lõpatuseni ei saa õnnele loota...
Warneri null oli tõepoolest väga ootamatu, ent Skotheimi puhul võis pärast EMi aimata, et teibas läheb tal raskeks. Kui ta poleks nulli saanud, oleks ta ületanud heal juhul algkõrguse ning poleks ilmselt üle 8700 punkti kogunud. Aga point on selles, et kui Erm teinuks vähemalt sama vägeva võistluse kui EMil, oleks ta saanud medali. Mistõttu poleks saanud teda ikka kuidagi medalisoosikute seast välja jätta.
Kas olümpial üldse maksab iga hinna eest medaleid taga ajada võiks ju olla ka küsimist väärt küsimus? Soomlastest võib mõnes mõttes aru saada, sest sarnase rahvaarvuga Uus-Meremaa teenis Pariisist 20 medalit. Samas on NZL üks äärmuslikemaid näiteid - traditsiooniline kõva spordriik Saksamaa sai "ainult" 33 medalit. See on Eestist üle 60 korra suurema rahvaarvuga ning riigina üle 100x paksema rahakotiga Reich. Kui nii võtta, siis oli Eesti medalita jäämine statistiliselt pigem loomulik ilming.
Tippsporti on mõnes mõttes tore vaadata, aga samas - kui oluline see tegelikult ikkagi peaks riigi seisukohast olema? Mulle tundub, et pragmaatiliselt mõeldes on rahvasport miljon korda olulisem. Selle heaks pole aga EOK sisulisel tasandil seni midagi olulist korda saatnud ja ET programmist ei jäänud samuti midagi silma. Kui juba rääkida mastaapsest ebaõnnestumistest, sestnominaalselt on EOK valdkonna eest seisev keha.
ET osas tooks aga esile nii banaalse asjaolu kui et väljanägemiselt on ta kõike muud kui sportliku eluviisi elav eeskuju Pigem selle koolkonna esindaja, kellele sport seondub sinise ja punase õllebrändiga. Seega kui soov on tuua mingitki usutavust mängu, siis võiks ET eos välistada. Nii US kui KK on selles mõttes vähemasti oma sõnade taga olnud ka tegudes.
Olümpiakomitee juht peaks olema selline muhe vend nagu Andres Sõber. Võtab ärimeestelt kinni ja ütleb, et teeme rahakoti nüüd lahti ja sul endal palju kergem olla.
Küsimusele vastates võib tuua ehk näiteid. Tammerti-Kanteri aegadel võis staadionitel kohata ketast heitmas inimesi, keda ükski ratsionaalselt mõtlev inimene oma peas kettaheiteringi ei paigutaks.
Mäletan kui noortelaagris Värniku kullaviske peale kogu rahvas vana kineskoopteleri ees üles hüppas, järgmisel päeval hakkasid kõik odaviset proovima.
Noole hiilgeaegadel tekkisid igasugused rahvakümnevõistlused, ajakirjanikud hakkasid kümpi kokku panema, ehitajad, arstid.
Tippsport ühenab rahvast ja see on vajalik, et rahvasport eksisteerida saaks. Rahvasport ei ole vaid maratonid. Rahvasport on sport selle kõige laiemas tähenduses. Seda veavad eeskujud. Eeskujusid on vaja. Eriti noortel.
Keskmine ärimees saadaks Sõbra turvameeste eskordi saatel pikalt persse sellise jutu peale.
Rahvakümnevõistlus on ikka täiesti segane idee. Enamvähem sama jama kui pühapäeva hommikul kell 9 alustada rahvasportlasena puhkepäeva teivashüppega, latti piisava varuga ületades, et veel viagra hommiku effekti mäletav keha oma kumerustega seda ei puutuks.
Isegi väga erilistel Eesti ärimeestel pole turvamehi, Eesti mees ei ole mingi Monaco tõsielustaar, kelle Lambol peab bemmiront taga sõitma, ja ega ikka saada küll. Eestis on mitmeid Rikaste TOPi esiotsa mehi, kes ei häbene lihtsate inimestega koos jahil käia või külaseltsiga koos võsa raiuda. Sellised mehed annavad tavaliselt üsna lahkel käel ühiskonna hüvanguks.
Kuna kergejõustiku alade ring on lai, siis alati on võimalik leida näiteid nii positiivseid kui ka negatiivseid. Näiteks sprindis pole Eesti tase olnud kunagi nii hea. Sama lugu on näiteks sisuliselt teivashüppega (ei pea silmas tabelijuhti, vaid natuke laiemat ladvikut). Kümnevõistlus jne. Edetabeleid vaatan jooksvalt ja olen seisuga väga hästi kursis. Limas juhtus aga väga huvitav asi, mida sa, Priit, võiksid muuhulgas uurida. Nimelt küsimus polnud selles, et meie koondislased poleks olnud konkurentsis, vaid nad sisuliselt in corpore ebaõnnestusid. Sisuliselt ainus erand oli Karmen Bruus. Aga teised sisuliselt ei teinud oma taset ära. Miks? Mindi liiga vara või mis valesti tehti? Seda pole tegevajakirjanikud suutnud minusugusele lihtsale lehelugejale selgeks teha. Kui oleks suudetud hästi võistelda, olnuks kõrgeid kohti päris mitmeid. Järelkasvu osas ma siiski nii pessimistlik poleks, näiteks Tristan Konso tuli U18 Euroopa meistriks ja Miia Ott sai ka taas medali.
Märt, ka mulle jäid silma Limas kesised tulemused. Mis on põhjus - tead, ütlen ausalt, see ei ole minu jaoks küsimus, millele oma aega ja energiat kulutada. Laias plaanis on see ebaoluline küsimus, mis tulemusi teevad alla 20-aastased sportlased kuskil Peruus ja miks. Spordiajakirjanikud võivad sellega tegeleda, aga see väljub minu huviprofiilist.
Miia Ott... Vaatasin ta mulluseid ja tänavusi 100 m jookse. Lõin need kokku. Mullu tegi ta 100 meetris 11 starti, mille keskmine aeg oli 11,709. Tänavu tegi 12 starti, mille keskmine oli 11, 6677. Vahe ehk edasiminek on neli sajandikku (0, 0415). See vahe oleks veelgi väiksem, küllap isegi olematu, kui arvestaksime, et tunamullu Rakveres oli tal kaks kummaliselt aeglast jooksu, 11,91 ja 11,92. Ehk teisisõnu: kas Miia Ott on tänavu siiski edasi arenenud ehk kiiremaks muutunud?
Tulemused näitavad, et ei ole.
Arvan, et ta on enam-vähem oma lae saavutanud. Jah, ma ei saa seda arvamust millegagi tõestada, kuid eks me siis järgmise hooaja järel vaatame, milline ta keskmine tulemus 2025. aastal tuli.
Aga, Priit, asi on lihtne. Meil pole mõtet ju niisama plõksida, vaid teeme väikese kihlveo. Oti tänavune keskmine oli sinu andmete põhjal (ma ei hakka kontrollima) 11,67 ja sa usud, et ta on oma lae saavutanud. Mina usun, et ei ole. Teeme nii - kui Ott jookseb 3x alla 11,40, siis olen mina võitnud. Kui ta seda ei suuda, siis sina. Vahele paneme näiteks 300 eurot. Siiani on ta ühe korra jooksnud alla 11,5 (11,44). Minu arust aus pakkumine. Kas julged vastu võtta?
Märt, soovid 300 eurot saada? Pole probleemi - ma aitan! Jäta minuga see tobe kihlvedu sõlmimata ning 300 eurot jääb sulle alles.
Ole nüüd realist! Ma nõustun endast asjatundlikuma kergejõustiku hindajaga, kes ütles: ta ei ole kiirjooksja profiil; liiga lühike ja ilmselt juba päris tugev võrreldes eakaaslastega; kasvu enam peale ei viska; ressursid ammendunud.
Teigamägi avaldas mu kriitikale vastuse:
https://sport.postimees.ee/8104037/vastulause-erich-teigamagi-eok-peamiseks-fookuseks-peab-saama-tippsportlaste-medalitele-platvormi-loomine
Mõni sõna Teigamäe vastusest. Ta on vist pidanud veidi raha kulutama ja keegi tegi talle artikli valmis. Üsna lame lugu. Lootsin, et läheb ikka poksiks. Stiilis, et tema on pikaajaline kergejõustikuspets ja PP mingi rumal ajakirjanik, kes vahel on staadionirajale eksinud. Kahjuks ei miskit. Jäävad vaid demagoogilised laused, nagu see, et meil on noored tugevad ja LA olümpiaks on vähemalt 10 tugevat kandidaati. Noored on alati medaleid toonud, aga edasi on keeruline, eriti veel kui soodustavat keskkonda alaliit ei loo. Pole noortele andekatele ei treeninglaagreid, ei varustuse jagamist, ei organiseerita neile välisvõistlusi ega tasustata treenerite individuaalset tööd talentidega. Kergejõustikuga üle Eesti kindlasti tegeletakse ja aeg-ajalt ilmuvad ka anded välja, aga mis sellel kõigel on pistmist Teigamäe tegevusega? Seda tööd teevad treenerid koha peal, kes paremal juhul saavad hooaja lõpus plastmassist karika. Ka tema poolt kiidetud "TV 10 olümpiastarti" on käivitatud 70ndatel ja kestab edasi pärast Teigamäe lahkumist ning toimub peamiselt Anu Sääritsa ja kooliõpetajate-treenerite entusiasmist. Erichi panus on see, et ta ei ole tegusaid inimesi liialt tihti häirinud, kuigi ka seda on juhtunud!
Valisin veel ühe lause tema loost: EOK peamiseks fookuseks peab saama tipp- ja saavutussport ja tippsportlaste medalitele platvormi loomine.
Kuule, mees, sa oled olnud 4 aastat Eesti tippspordi juht ja tuled alles nüüd välja, et hakkad midagi looma. Varem istusid niisama?
Üks suurte kogemustega praktik kirjutas mulle järgmist: kuigi ta on noor, 17a, siis lihaseid on juba päris palju, mis paneb küsima, et kuidas edasi. Muidu annavad jõud ja võimsus sprinterile sammupikkust juurde ja seega ka kiirust, aga kui sul juba on kõvasti jõudu, siis kuidas areneda?
Üks teine jõustikuspets kirjutas jällegi nii:
3 x alla 11,40 nagu tõestaks mingit perspektiivi või? Selle tulemusega ei pääse vist pealegi veel.
11,39 võib ta viisteist korda ka joosta. See ei anna mitte midagi. Küsimus on selles, kuidas leida üles neiud, kelle looduslikud võimed võimaldavad joosta nt 10,75. Mina ettevõtjana ei paneks raha mingi 11,39 jooksja peale. See on umbes sama kõva tulemus, kui kettaheites 45,60 meetrit. Kümpitabeli järgi. See on seitsmekas umbes sama kõva, nagu 1.77 kõrgushüppes.
Maailma esimene 25 on jooksnud sellel aastal alla 11,0 sekundi. Maailma esimene 400 on vaid heal päeval kättesaadav. Omavanustes on ta maailma 43.
"ta ei ole kiirjooksja profiil; liiga lühike ja ilmselt juba päris tugev võrreldes eakaaslastega"
Enamik maailma paremikku kuuluvad naissprintered on lühikest kasvu ja tugevad, nt Sha'Carri Richardson, Shelly-Ann Fraser-Pryce
Priit, mis sa keerutad ja laiad? Kas meil on kihlvedu või mitte? Küsimus polegi selles, kas 11,39 on kõva või mitte, lihtsalt sina, toetudes taas ilmselt mingitele anonüümsetele ekspertidele, kinnitasid, et lagi on käes. Praeguselt tasemelt joosta 3x alla 11,40 oleks selge samm arengus edasi. Kas võtad kihlveo vastu?
Kas jutt on arenguhüppest 2025 või peate silmas tervet karjääri? Kui tervet karjääri, siis see on vastuolus teie jutuga.
Märt, alati ei pea raha peale kihla vedama. Saab ka niisama. Ma ei mängi hasartmänge.
Nii et sinu pakkumine: Mia Ott jookseb 2025. aastal reeglitepärastes tingimustes (taganttuul alla 2 m/s) 100 meetrit kolm korda alla 11,40 ehk vähemalt 11,39.
Minu pakkumine: ei jookse kolm korda.
Lööme käed?
Minu pakkumine oli, et Miia Ott jookseb kolm korda alla 11,40. See on ju ometi selgelt kirjas. Hea küll, lisame siia, et tuul peab olema normis (taganttuul 2 m/s või väiksem). Aga mis puutub siia aasta 2025? Sina ju raiud, et ta on lae saavutanud. Järelikult ei arene ta siit edasi ei järgmisel ega ülejärgmisel hooajal. Kas sa seisad siis oma sõnade eest või lööd põnnama?
Märt, igal kihlveol peab olema ajaline piir. Kui seda ei ole, siis ei saa me kihlvedu lõppu enne, kui Miia Ott on surnud, sest alati jääb võimalus väita, ka siis, kui Ott on juba nt 78, et kes teab, äkki järgmisel hooajal jookseb 3x>11,40. Kui räägime arengust, siis on loogiline oodata, et ta jookseb 3x>11,40 juba järgmisel hooajal.
Nüüd hakkad ise keerutama ja tahad endale tagaust mitte paokile, vaid lausa pärani jätta!
Priit, parandan ära ka ühe sinu suure faktivea. Miia Ott on omavanuste maailma edetabelis 10. (ja kiireim eurooplane), mitte 43. Saan aru ka, kust see viga tuli: Ott on U18, mitte U20 klassis.
Postita kommentaar
<< Esileht