Kas olete näinud Eesti Rahvusringhäälingu uue laskesuusahooaja eelset reklaamklippi, kus laskesuusakommentaatoritel, sh ERRi hingekirjas olevatel Tarmo Tiisleril ja Ivar Lepikul on seljas sini-must-valge riietus, ilmselt vest või dressipluus, mille värvikombinatsioon, tegumood, lõige, stiil ja muster meenutavad väga neid dresse/veste, mida kandsid Eesti laskesuusatajad 2022/2023 võistlushooajal.
Milles probleem, küsite.
Probleem on ERRi sõltumatuses. Kui laskesuusatamise kommentaatorid, kes on ERRiga palgal või ka lepingulises töösuhtes, panevad selga riietuse, mis on samasugune või ääretult sarnane sellega, mida on kandnud või kannab Eesti laskesuusatamise koondis, siis ERR näitab sellega, et ta on laskesuusatamise koondisega n-ö samas paadis. Vormiriietus on ju klassikaline kuuluvuse märk ja kinnitus, eriti spordis.
Aga ajakirjandus peab hoidma nendega, keda ta kajastab, distantsi. See on elementaarne ajakirjanduseetika. See on lihtsalt ajakirjandusliku hügieeni küsimus. Praegusel juhul manifesteerib ERR selgelt, et nende esindajad, kes laskesuusatamist kajastavad, on sama hästi kui osa laskesuusatamise koondisest. Ehk kaob distants kajastatavate ja kajastajate vahel, mis õõnestab ERRi ajakirjanduslikku usaldusväärsust
Esitasin küsimuse, kas ERRis laskesuusatamise kajastajate seljas olev riietus on sama, mis on olnud seljas Eesti laskesuusakoondise liikmetel. (Logode erinevus ei mängi siin rolli.) Hea meelega avaldaksin siin ERRi spordiuudiste juht Rivo Saarna vastuse, kuid ei saa, sest esitasin küsimused Postimehe meiliaadressilt, mis tähendab, et vastuse avaldamise õigus on Postimehel. Ütlen vaid nii palju, et vastus ei olnud selline, mis olnuks mulle selge. Kui üle küsisin, soovitas Saarna küsida arvamust lugejatelt, kas dressid on samasugused.
Siin siis küsingi teilt, kas dressid on teie arvates samasugused. Kuna ma ei saa seda küsida ilma võrdluspilti näitamata, siis lisan juurde ka Saarna läkitatud kuvatõmmise ERRi laskesuusareklaamist (ülal vasakul).
Foto 1 ja 2: Laskesuusatajad Tuuli Tomingas ja Rene Zahkna 31.oktoobril 2022 Tallinnas. Fotode autor: Tairo Lutter, Postimees/Scanpix
Foto 3: Kaader ERRi laskesuusatamise kommentaatorite telereklaamist. Edastas Rivo Saarna, ERR
34 Kommentaarid:
Kommentaatorid näitavad ühtekuuluvust Eesti koondisega. Ei pea tõmbama selle vahele võrdusmärki, et tähendaks objektiivsuse puudumist. Või sõltumatuse. Omasid tuleb toetada, mitte peksta!
Priit, ôige teemapüstitus. Kuid enne, kui Saarnalt nôuad mingeid pôhjapanevaid selgitusi ERR-i sôltumatuse ja usaldusväärsuse teemadel, oleks blogi tasakaalu huvides môistlik ära klaarida iseenda varasemad seisukohavôtud seksuaalpervert Viru teemal.
Aitähh! Väga hea laskesuusa reklaami eest! Vaatamata autori meelevaldsetele tõlgendustele ja väärparalleelidele tuleb ERR-i Eesti trikoloori kasutamise eest kiita - sellist isamaalist suhtumist ootaks ka kõigilt teistelt sporditoimetustelt. Lipuvärvide kasutamine ei tähenda automaatselt erapoolikust vaid näitab selgelt usku, lootust ja armastust oma isamaasse. Kas ERR-i kajastus eelpool mainitud spordialale saab olema neutraalne või erapoolik (seda siis ükskõik kummale poole) saab selgeks saada alles peale kajastust. Täna paistab, et toimetus on tubli olnud ja ennast korralikult hooajaks ette valmistanud, sest #moomoo vesti pole hetkel enam nende kodulehel saada.
👍👍👍
Spordis ei ole vaja olla erapooletu! Omasid hoitakse ja toetatakse ning neile elatakse kaasa, mitte ei halvustata ja ei tambita mutta.
Elagu Eesti ja Eesti sportlased! Priidul on aeg veidi jalga puhata ja mitte lausjama kirja panna
Ei ole samasugused. Koondisedressi disain on liiga lihtne, et ütelda, et keegi selle peale juhuslikult tulla ei saa. Teha pool rinnaesist mustaks ja pool siniseks - selle teeb lastekeeles ära "iga titt". Logode idee on ERR-il väga nutikalt lahendatud.
Vaatan, et see teema käib teile ülejõu. Pole ka ime, see lahkab ju ajakirjanduse ühte fundamentaalsemat küsimust - küsimust ajakirjaniku (kajastaja) ja tema allikate (kajastatavate) vahelisest distantsist, mis on ajakirjanduse A ja O ehk alus selles mõttes, et kui see distants kaob, siis ei ole enam tegemist ajakirjanduse, vaid turunduse, reklaami, suhtekorralduse jms-ga.
Väga huvitav… Ilvese logod hägustati, ei ERR-is ei tohi rklaami olla (või mis vabandused seal olid), nüüd reporterid nagu jõulupuud… Natukene nagu kahepalgeline see värk….
Läksitegi Pulleritsu provokatsiooni õnge.
Tahaks enne err teemat ikka punkti panna pp poolt toetatud alaealiste treeneri poolt keppimise saaga õigustamisele. Oodatud on selge patukahetsus pihiartikli näol, mida saab kogukond üllalt andestada.
See on väga tore, kui ajakirjanikud tahavad selliselt avaldada toetust rahvuskoondilisele. Spordiala on ka väga kaasahaarav ja ERR programmi sobib hästi. Põhjamaade riigitelevsioonid edastavad spordivõistlusi kadedakstegevalt palju.
Võiks küsida hoopis, miks mõni ajakirjanik poosetab orkide firmat heakskiitvalt Katjuša vormis või käib Juha Mieto käest saadud jopega. Seda teisena nimetatud Tehvandil tehtud fotot on mitu korda siin blogos eksponeeritud, viimati üsna hiljuti.
Ja see pole veel kõik. Suusamehed mäletavad ühte kuju USA võistlusvormis suusamaratonidel ja Donald Trumpi (aga ka Putini poliitikaid) kiitmas suusablogis.
Nii, suusamehed! Soovitage palun klassikamäärete + määrimistarvikute komplekti algajale-harrastajale.
Ostsin pojale laadalt klassikasuusad, hakkavad talvel trenniga (muu kestvusala) üksjagu sõitmas käima. Aga määrete osas pole meil praegu kodus mitte midagi ning enda kogemused nende kunstide vallas jäävad 90ndate lõppu - noh, vana triikraud ja nii edasi, st poleks paha kah 21. sajandisse jõuda. :) Aga määrete jne valik on ikka jube kirju, seetõttu oleks nõuanded väga abiks. Suur tänu!
Määrdeta------paaristõuge..........
Haljast alla ja hapukurki peale. Ja ära oma last pp sõpradest treenerite juurde vii.
Lp. Priit, kas vabariigi aastapäeval presidenti intervjueerides või Kaitseväe paraadi kajastades ajakirjanik ikka võib sinimustvalget salli kanda või Eesti lippu käes hoida? Või peaks ikka distantsi hoidma ning mitte propagandat tegema?
Juha Mieto käest saadud jope?!? Päris lolliks olete läinud või?
Katjusha vesti ostsin Eesti rattaprofilt Rein Taaramäelt, pole seda aastaid kandnud.
USA võistlusvormi ostsin Tartus poest, teise, sinise, sain kingiks.
👍🇪🇪
Aga selle kõige juures unustate ära ühe nüansi. Nimelt, erinevalt Tiisleritest ja Lepikust, ma EI OLE spordiajakirjanik.
Priit, kui sinu loogikast lähtuda, siis peaks ERR oma dokumentaalsarjas koondise tegemisi kajastades kandma ilmselt keevitusmaski, musta ülikonda ja kummisaapaid — muidu “jääb mulje”, et nad on sportlastele liiga lähedal.
Aga teeme ühe asja kohe selgeks: sa ründad formaati, mida sa ise ei kirjeldagi õigesti. See pole “ajakirjandusliku sõltumatuse proovikivi”. See on saatesari Eesti koondise jälgimisest. Nende töö pole teeselda, et nad kajastavad ÜRO Julgeolekunõukogu istungit. Nad teevad saadet sportlastest — jah, päris inimestest — ja selleks tulebki olla nendega koos, mitte piiluda põõsa tagant, kartes, et neutraalsus ära kukub.
Kui ERR peaks sinu soovitust järgima, näeks sari välja nii: reporter istub stuudios, hall taust taga, käed laual ja ütleb: “Sportlased on olemas.” Ja kõik. Nii saavutaks täieliku erapooletuse — ja täieliku sisutuse.
Sarnase riietuse pärast lärmi lüüa on umbes sama veenev kui väita, et ilmamees mõjutab tsükloneid, kuna kannab sinist pintsakut.
Dokumentaal ei ole pressikonverents. Lähedus ei ole patt, see ongi formaadi tuum.
ERR ei “astu paati”. Nad olid selles paadis algusest peale, sest see on saate kontseptsioon. Sina püüad seda hinnata nagu poliitikasaadet, mis on sama mõistlik, kui nõuda suusatreenerilt neutraalsust suusamäärete suhtes.
Lühidalt: vale žanr, vale mõõdupuu, vale probleem.
Ainus, mis kogu loo juures lonkab, on sinu analoogia — ja konkreetselt mõlemad jalad.
Kui oled kusagil eetris, kas siis oled kohe ajakirjanik? Mõtelda, kui Mallukas hakkab TV6 eeskujul oma rallistuudiot tegema. Kas Taimi Paljak on ajakirjanik? Ta teeb pm sama asja, mis Anu Säärits. Ajakirjandus justkui eeldab mingit sügavust, kriitilist vaadet, analüüsi. Kas "mis tunne on? " küsimine on ajakirjandus.
Te lähete teise ääärmusse, rääkides keevitamismaskist ja kummikutest. Ei, kandku lihtsalt normaalset riietust, mis ei jäta muljet, et olen osa kajastatavast meeskonnast.
Edasi, sportlasega saad koos olla ka nii, et sa ei deklareeri, ja mis peamine, ei käitu nii, et oled temaga samas paadis. Me ootame ajakirjanduselt usaldusväärset ja tõest informatsiooni, aga seda ei maksa loota siis, kui ajakirjanik on samas meeskonnas kajastatavatega.
Mida me samuti ootame, on kõigekülge kajastus. Kui ajakirjanik on kajastatavaga liiga lähedane, on oht, et ta jätab osa asju kajastamata, sest need ei pruugi kajastatavale meeldida. Näide: Tarmo Tiisler vaikis eelmisel hooajal maha selle, et Susan Külm kukkus pärast võistlust kokku. Mida meile veel on maha vaikitud?... Seda, et Lindinger ei ole võistlustel kohal ja treeninglaagrites ka mitte; et paljud sportlased ei usalda Lindingeri. Kellelt me seda kuulsime? Mult. Aga mitte koondisega ühes paadis olevalt ERRi tiimilt. Nad peitsid ja varjasid seda, kuigi enda väitel teadsid sellest. Vaat, kuhu viib ühes paadis olemine, mida te kiidate. Palju õnne!
Spordiülekanded ei ole dokumentaalid ega saatesarjad. Need on otsereportaažid. Ma loodan, et teil ei ole nii palju ninakust ja jultumust, et tulla mulle ütlema, miline peab olema hea reportaaž ja millised on selle klassikalised tunnused. Tõesti, parem ärge seda tehke, sest teie arusaamine erapooletusest on hallil taustal reporter. Tere talv!
Priit, sa teed siin nüüd mitu hüpet korraga – ja maandud iga kord täpselt valesse kohta.
Esiteks: sa väidad, et probleem on riietuses. Samal ajal tood näidetena sisu, mida ERR väidetavalt varjab. Need kaks asja ei ole omavahel loogiliselt seotud. Sarnane jakk ei tee kedagi kohe „meeskonna liikmeks“, täpselt nagu tume ülikond ei muuda meest diplomaatiks. Kui ERR jättis midagi kajastamata, siis arutame seda eraldi — ära ürita toppida kõiki patte ühte mantlisse ja väita, et mantli värv oli põhjus.
Teiseks: sa segad meelega formaadid. Keegi ei väitnud, et spordiülekanded oleks dokumentaal. Jutt käis saatesarjast, mis jälgib koondise tegemisi. Sina sõidad täie hooga otsereportaaži teemasse ja süüdistad teisi vales žanrimõistmises, kuigi just sina lööd kahte täiesti erinevat formaati ühe vitsaga.
Tere talv, eks ole.
Kolmandaks: sa tõid näiteks oma infoallikad ja oma narratiivi kui tõendi, et ERR ei teinud tööd. Aga informatsioon ei muutu vähem tõsiseks või tõsisemaks selle järgi, kes seda esimesena ütles. ERR ei ole sinu isiklik pressiosakond ega kohustatud vormistama iga sinu blogipostitust breaking news’ina. Kui nemad hindasid, et see pole eetiliselt või faktiliselt kinnitatud kajastusmaterjal, siis see on toimetuslik otsus, mitte reetmise akt.
Neljandaks: „kandku normaalset riietust“. Priit, palun kirjelda ära: mis on sinu definitsioon „normaalsest“? Kui kommentaator paneb selga vesti kus on rahvusvärvid, siis mis konkreetselt muudab selle „koondise vormiks“? Värv? Lõige? Tõmblukk? Või fakt, et sulle lihtsalt tundub nii? Kas talveoludes peab reportaaži tegema ürp ja lips kaelas? Või suusakombekas keevitusmaski all, et mitte eksitada publikut?
Ja lõpuks – 15.34 anonüümse kommentaari mõte oli väga selge: kõik, mis eetrisse jõuab, ei ole automaatselt uuriv ajakirjandus, ja iga inimene kaamera ees ei ole ajakirjanik mõne püha eetilise käskude komplekti alusel. Sama kehtib ka spordireporterite kohta. Kui sa nõuad neilt sama põhjalikkust ja kriitilisust nagu uurivatelt ajakirjanikelt, siis pead saama aru, et žanr ja ülesanne on erinevad. Kõik ei ole „mis tunne on?“ küsimus — aga kõik ei pea ka olema 12-osaline Lindingeri-teemaline dokumentaalanalüüs.
Priit, seni kuni sa ei erista formaate ja nõuad otsereporterilt uuriva ajakirjaniku rolli, jääb kogu see vaidlus ühe asja taha:
vale eeldus → vale järeldus.
Seda ei lahenda ei jope värv ega mäesuusaprillid.
Kui tahad, võime minna edasi sisu tasandile ja arutada neid näiteid, mida sa tõid, aga ära maskeeri sisukriitikat “sarnase jaki paanikaks”. Riietus pole põhjus ega probleem — aga su argumentatsioon kipub olema täpselt selle tasemel.
Räägime asjast. Miks on meie rahvusvärve nii saamatult kujundatud laskesuusatajate spordidressil? Sinine, must ja valge on ideaalne kombo stiilsel ja ihaldusväärsel spordirõival. Näiteks ratta tippvõistkond Team Sky (täna Ineos...) kasutas meie lipuvärve. Meie laskesuusavõistkond ja ERRi reporterite nelik on aga rõivastes, kus rahvusvärvid on asetatud kontrastsete nelinurkadena mööda suusadressi laiali. Kontrastsete nelinurkadega rõivas on traditsiooniline arlekiini kostüüm. Miks meid on klounideks tuunitud? Kehvade tulemuste ootuses või? Kes stilistiliselt vastutab? Moomoo (milline totter nimi)?
Palun Pulleritsul asjasse selgust tuua. Toimetusest saaks Krissu tutvuste kaudu vajalike inimesteni jõuda.
Lipp lipi peal tehnika on kasutusel preemium toodetel, et hinda alla saada. Arlekiinidel kah pappi just palju ei ole, eks ta nii on. Kindrali abi oleks hädasti vaja.
Mis rahvusvärvid? Värvipimedad olete või? See sinine pole küll mingi Eesti lipu sinine! Ja kui oleks, siis kui maitsetu on lörtsida rahvusvärve raha eest pandud logodega!
Ilus kirjatükk, aga kahjuks põhilisest te aru ei saa, mis on ajakirjanikule kohane ja mis kohatu ning kust jookseb piir. Aga pole hullu, see teema käib enamikule üle jõu ja siis saab seda sogada keevitusmaskide ja kummisaabaste absurdiga. Kui te ei ole ajakirjanduseetika nõuetega ja neist järelduvaga süvitsi kursis, siis ongi võimatu teilt tuuma tabamist nõuda.
Lp. Priit, võtke nüüd klaas külma vett ja mõelge veidi, mis jama te klaviatuurist välja pritsite. Ühes eelnevas kommentaaris te rõhutasid, et te ei ole spordiajakirjanik, nüüd kõvatate, et keegi ei tule teile ütlema, milline peab olema hea (spordi)reportaaž...
ERR ja laskesuusatajad ajavad oma asja ja edukalt ajavad. Aga meil on vaba maa ja kõik on vabad arvama. Seega lp. Priit, teil on vabadus arvata, et ERR spordiajakirjandus pole ajakirjandus vaid propaganda, mul on vabadus arvata, et te olete üks mõttetu ülikõrge enesehinnanguga kehkenpüks, kes oma blogis oma edevust rahuldab ja suvalisi provotseerivad teemasid üles kütab. Jõudu selleks!
PP -- Norra TV kommentaatoriks on Ole Einar Björndalen, endine laskesuusataja, kaheksakordne olümpiavõitja. Teie loogika järgi peaks see olema välistatud kuna sedasi saab ületatud miski müstiline piir.
Keegi ei oota ei Norras, Eestis ega mujalgi neutraalset ja "tasakaalustatud" valimisstuudio laadset reportaaži vaid omadele kaasaelamist ning nende tegevuse kajastamist. Hea ajakirjandus, eriti spordiajakirjandus ei pea tähendama seda, et alati tuleb kõik pisiasjad päevavalgele tirida ning poris urgitseda. Hea spordiülekanne on see, kui omadele elatakse tuliselt ning hasartselt kaasa -- kui läheb hästi, siis rõõmustatakse koos, kui mitte nii hästi, siis kurvastatakse koos.
Liiv sõudab maailmas pidevalt esikümne kohti, aga kus on säärased kommentaarid, Antson on ees ja puha!
See lause näitab teie kommentaarides teie loogika ja seostamisoskuse puudumist, lausa absurdsust:
"Ühes eelnevas kommentaaris te rõhutasid, et te ei ole spordiajakirjanik, nüüd kõvatate, et keegi ei tule teile ütlema, milline peab olema hea (spordi)reportaaž..."
Ma ei usu oma silmi: et siis ainult see, kes on spordiajakirjanik, teab, milline on hea reportaaž?! Tõesti või?! (Liite spordi- olete lisanud omalt poolt oma kommentaari soovitud suunas painutamiseks.) Ma ei arva, vaid olen kindel, et see, kes on oma õpingute ja töötee jooksul lugenud läbi arvukalt välismaiseid käsitlusi sel teemal, sest eesti keeles neid pole, teab seda defineerida palju, palju paremini, kui ükskõik kes teine. Kuna teie nende asjadega kursis pole, siis laskutegi lapsikust solvumisest isiklike solvangute pildumise madala tasemeni ja süüdistate neid, kes asju teavad, mõttetult kõrges enesehinnangus.
Selles, et Björndalen teeb reportaaži, pole midagi halba. Kust te seda võtate, nagu oleks ma sellist asja ette heitnud? Kas ma olen kusagil poole sõnagagi öelnud, et Margus Ader ei tohi reportaaži teha?! Esiteks, Björndalen pole Norra TV koosseisuline töötaja, aga Tiisler ja Lepik on; nemad on ajakirjanikud, Björndalen mitte. Teiseks, kas Björndalen teeb ka oma kommentaare Norra koondise vormis?...
moomoo - ettevõtte kommunikatsioonis oli kunagi öeldud , et nimi pidi olema lihtne, rahvusvaheliselt hääldatav ja mänguliselt kõlav, eristudes turul, kus domineerivad ladinapärased või tehnilised nimed.
Lp oponent, palun saatke oma vastused mulle meilile priit.pullerits@postimees.ee
Priit, tänan vastuse eest.
Meilile ma rohkem ei kirjuta – põhipunktid said juba öeldud ja sa lugesid selle läbi.
Kui sa ei soovinud seda avaldada, siis on arutelu siinkohal ilmselt ammendunud.
Lähme edasi ja jääb nii, nagu on.
Ilusat päeva!
Postita kommentaar
<< Esileht