reede, jaanuar 22, 2010

Pullerits: Kes ütles, et kiiresti on vale treenida?

Lisatud all pildiküsimus.
Loogiliselt võttes pidanuks enesetunne olema risti vastupidine. Üleeile õhtul tegin Tartu dendropargi väidetavalt 4,6 km pikkusel ringil kolm tiiru üksnes paaristõugetega, mis nõudis tõusudel suurt jõuvarude mobiliseerimist ning sajaprotsendilist pingutust. Sellest tulnuks hirmväsinuks jääda, aga ei jäänud. Eile õhtul tegin sealsamas vabatehnikas kergelt neli ringi n-ö taastumiseks ja toonuse hoidmiseks, hoidsin tempot pisut alla 18 minuti ringi kohta, aga õhtul tuli metsik roidumus peale. Lausa maha murdis.

Olen seda varem ka paaril korral märganud, et intensiivne trenn ei kurna sugugi nii palju kui rahulik kulgemine. Mis tekitab loogiliselt võttes küsimuse, et kuidas see nii saab olla.

Aga veelgi huvitavam on küsimus, miks peab aeglaselt ja rahulikult treenima, nagu väidetakse. Teoorias võib sellest isegi aru saada, aga vaatame ka praktikat.

Eesti suusatajad on tuntud aeglaselt treenijad. Aga kes on juhtunud märkama koondise peatreeneri Mati Alaveri väljaütlemisi Saksa koondise kohta, siis on ta korduvalt imestanud, et sakslased treenivad äärmiselt suure intensiivsusega. Ja kui me nüüd võrdleme Eesti ja Saksa tippsuusatamise taset, siis näeme, et sakslased on palju paremad. (Ärme hakkame siin vastu argumenteerima Andrus Veerpalu olümpiamedalitega, sest Veerpalu saavutused peegeldavad Eesti suusatippude üldist taset pea sama palju nagu Kristina Šmigun-Vähi tulemused naiste suusatamise taset.) Sakslastel on MK-sarjas kogutud palju rohkem punkte, neil on rohkem mehi maailma tipus, nende teatemeeskond pole vist küll eales Eestile kaotanud.

Aga äkki ei ole sakslased siin erandiks? Kas mitte ka norralased ei treeni üksjagu tugevalt ja kõvasti? Kust Petter Northug või Norra sprinterid sellise kiiruliku jõu välja võluvad? Ja mida me teame Lukaš Baueri või venelaste treeningust? Hüpoteesi korras: äkki Eesti suusatamise paigaltammumise põhjuseid on ka selles, et ollakse kinni möödaniku tõdedes?

Arendame siit hüpoteesi edasi - tunnistan, et ilma faktideta, aga enamikule asjadele saadaksegi maailmas jälile sel teel, et 1) suhtutakse kriitiliselt senistesse tõekspidamistesse ning 2) püsitatakse hüpotees, mida muuta ja teisiti teha. Niisiis, mis siis, kui meie paljukiidetud taustajõud ei ole tegelikult tasemel, sest - nagu märkis mulle hiljuti suusatreener Jaanus Teppan - väga oluline osa on taastumisel, aga me ei tea ju, kuidas maailma tipud taastuvad. Ja mõelgem siit edasi loogiliselt: mahte ju lõpmatuseni tõsta ei anna, mis tähendab, et ainus, mida tõsta saab, on intensiivsus, aga et intensiivsust tõsta - sest intensiivsus kulutab, ehkki minu isiklikud kogemused viimasest ajast vihjavad küll vastupidisele, aga see võib olla ka füsioloogiline juhus -, selleks on vaja kvaliteetselt taastuda.

Siin arutluskäigus võib olla viga, aga ei pruugi - sest Alaveri kirjeldatud Saksa süsteem näitab, et mingi eduretsepti, mis on teistsugune kui seni meil aktsepteeritu, on nad leidnud. Ja juhin tähelepanu, et Alaver ei ole Saksa süsteemi kritiseerinud, vaid selle üle imestanud ja küllap ka juurelnud.

Kuid naaskem superandekate juurest lihtsurelike tasandile. Pole vist kellelegi saladus, et mindki on peetud kiireks treenijaks. Aga vaatame selle "ebaloogilise" harjutamise tulemusi. Klubi Tartu Maraton protokollidest leidsin oma esimese suusatulemuse aastast 2004, mil sain Haanja maratonil ajaga 3:02.36 288. koha. Tollal olin enam-vähem pühapäevasuusataja, ei enamat. Siis hakkasin pisut rohkem suusatama, ikka kõvasti ja kõvasti, aga mitte veel treenima. Järgmine aasta sain ajaga 2:43.17 248. koha. 2006. aastal, mil juba tasapisi (mahtude mõttes), aga see-eest intensiivselt harjutasin, jõudsin ajaga 2:34.48 Haanjas esi-200 sisse, täpsemini 199. kohale. Edasi läks harjutamine üha suuremaks ja ka kiiremaks, nagu kriitikud on teraselt märkinud. Järgmisel kahel aastal oli rada lumeoludest tingituna teistsugune kui varem, nii et sõiduaegu ei ole distantsi varieerituse tõttu mõtet võrrelda, aga kohad olid juba esisajas, vastavalt 70. ja 74. Eelmine aasta, tõsi, oli vormi tipp Haanja maratoniks möödas ning eelnevast viiest maratonist istus väsimus organismis, mistõttu sain alles 106. koha, kuid aeg 2:18.10 oli sellegipoolest tervelt kolmveerand tundi parem kui esimesel Haanja maratonil. Mullusest on varasemaga mõistlikum pakkuda võrdlust Tartu maratonilt, kus sain 3:34.08ga 155. koha. Neli aastat varem läbisin Tartu maratoni kõigest 4:56.56ga, mis andis 720. koha.

Järelikult keskmisest intensiivsemad trennid siiski toovad tulemusi.

Hiljuti ühel aastal harjutasin jooksjana hästi rahulikult, hoidsin tempot ja pulssi madalal. Arvasin, et kui enamik niimoodi harjutab, siis peab seal ju mingi imevägi peituma. Läksin selle trenni pealt Tallinna sügisjooksule suurte lootuste ja eesmärkidega ja endasse uskudes.

Jooksin 10 km distantsil välja aja 37.25. Eelmine aasta olin samasugustes tingimustes, aga palju intensiivsema trenni pealt jooksnud aja 37.23. Edasiminekut seega ei mingit. Hoopis tagasiminek.
***
Kolleeg Paavo Kangur Kroonikast palub asjatundjate abi tuvastamaks, kes on see Otepää MK-etapil kaamera ette jäänud väidetav vene suusataja ülal parempoolsel pildil. Kas keegi teab?
******
Furnace Creek Wash, Death Valley National Park, California. 19. juuli 2008. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)

Foto 1: Sakslane Axel Teichmann Davosi MK-etapi sprindivõistlusel. Foto autor: Reuters/Scanpix
Foto 2: Sakslane Axel Teichmann Tour de Skil. Foto autor: AFP/Scanpix
Foto 3: Šveitsi suusataja Dario Cologna üle-eelmisel Tour de Skil. Foto autor: AFP/Scanpix
Foto 4: Teatesuusatamine Faluni MK-etapil aastal 2005. Foto autor: Janerik Henriksson, Scanpix
Foto 5: Sakslane Axel Teichmann (Scanpixi agentuur annab pildil näidatu nimeks siiski Tobias Angerer) Tour de Skil. Foto autor: AP/Scanpix

43 Kommentaarid:

At 09:27, Anonymous Anonüümne said...

Viimasel pildil siiski Axel Teichmann.

 
At 10:01, Anonymous Anonüümne said...

Pullerits: Kes ütles, et kiiresti on vale treenida?

Vastus: PP ütles (siin blogis aasta tagasi)

 
At 10:16, Anonymous Anonüümne said...

Minumeelest tõeliselt mõistlik teemaarendus. Nõus harrastajate osas ,et madalal intensiivsusel peab mahtu koguma ettevalmistaval perioodil: juuli-nov(tehes kiiremaid ettevõtmisi vaid korraldatud üritustel-jooksumar.;ratta- või rullsuusavõistlused) Eraldi sel perioodil ei ole minumeelest harrastajal mingit mõtet kiirustrenniks.Samas täiesti arukas oleks tippudel omi standarte muuta ja pöörata tähelepanu rohkem teravamatele trennidele pikas ettevalmistuses.Muidu näedki meie tippe rajal ülirahulikult loksumas,samas minu kogemus suvisest rullitamisest Otepääl vene koondisega kokku juhtudes - nad uhavad oluliselt kõrgema intensiivsusega.Loomulikult on siin alati küsimusi,et meil on mehi vähe ja nii ei kesta ,aga midagi peab tõesti muutma
RVW

 
At 10:35, Anonymous Anonüümne said...

1)Millega intensiivsust mõõtsid?

2)Kui intensiivne oli?


Ensestunne ei lähe arvesse - see on subjektiivne ja järelduste tegemiseks ei sobi.


Priit

 
At 10:41, Blogger Ain said...

Suurtel suusariikidel (Norra, Saksa, Vene) on koondisse ka konkurents, seal peavad sportlased ka koguaeg tõestama, kes saab MK-le kes mitte.

ain

 
At 10:42, Blogger Priit Pullerits said...

Tõesti, Priit, mul ei ole siin näitajaid pakkuda. Aga kui lähed ise dendrosse paaristõugetega üles sõitma, siis saad aru, et see võtab ikka väga läbi, sest pingutus on väga suur. Eile oli mul sellega võrreldes rahulik loksumine.

Seda, et ma teistest kiiremini tikun harjutama, on täheldanud näiteks Jaak Teppan, kes mind väga sageli sõitmas näinud. Tema silm on ses küsimuses usaldusväärne ja treenitud. Sama on märkinud ka Margus Ader.

 
At 11:03, Anonymous Anonüümne said...

Priit võttis eile eeskuju Tarandi artiklist kommenteerimise kohta.
Soovitan lugeda selle artikli kohta vastuväiteid ja kommentaare sellele artiklile.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/article.php?id=28663287&l=fpOpinion

 
At 11:05, Anonymous Anonüümne said...

"Jaak Teppan, kes mind väga sageli sõitmas näinud. Tema silm on ses küsimuses usaldusväärne ja treenitud."

Peab ikka jura kirjutama ja pärast hädaldama, et kommenteerijad on pahad.

 
At 11:06, Anonymous Anonüümne said...

Kui võrdled erinevate aastate aegu, siis tuleks ilma rohkem arvestada. Näiteks 2005 aasta TM võrdluses 2007 aastaga tuleks esimese ajast sul vähemalt 40 minutit maha võtta.

Intensiivsuste mõju tundub olema väga isiklik ning Priit on korduvalt tõestanud, et ta kere kannatab hämmastavalt hästi igat moodi treenimist. Samas teistel ei pruugi see nii olla.

Saksa, Vene ja Norra suusatamise kandepind on hoopis midagi muud kui Eestis ning on väga tõenäoline, et seal pääsevadki koondisesse ainult need, kes intensiivsusi hästi kannatavad. Selle kaasnähtus tundub olema ka see, et suudetakse olla heas vormis pikka aega (MK sarja võitjad). Samas need, kes intensiivsusi nii hästi ei kannata võivad teha hooajal ehk ainult mõned väga head stardid ning siis kustuvad.
Seega peab igaüks ise leidma kuidas tema organism toimib ja vastavalt sellele tegema õiged otsused.
Erki

 
At 11:10, Anonymous Anonüümne said...

Arvan, et eilne suurem väsimus ei ole ainult eilse madalama intensiivsusega treeningu tulem vaid on mitme treeningu jooksul kokku kumuleerunud pingutuse tagajärg. Enda kogemuste põhjal võin öelda, et näiteks minu organismile mõjub üks n.n lõdvestustreening peale intensiivsemat otsa hoopis kurnavalt ning olen seetõttu eelistanud peale intensiivsemaid treeninguid ikkagi pukepäevi. Aga eks see ole igaühel individuaalne
Kah üks Ain

 
At 12:55, Anonymous Anonüümne said...

see, et sa sisuliselt olematu põhja pealt mõtestamata treeninguga tulemusi parandasid on igati loogiline. iga treenimine on parem, kui treenimatus. küsimus on selles, et mis oleks võinud su tulemused olla, kui oleksid algusest peale planeeritud sisuga treeninguid teinud? ma arvan ka, et see väsimus kumuleerub sul ja ei avaldu kohe peale intensiivset treeningut. ka mul on vahel nii, et peale kõva virutamist on ka järgmisel päeval veel selline purakas sees, aga mingi aja pärast tuleb tagasilöök.
sügisjooksu osas võib ju olla nii, et sinu geneetiline võimekus ongi kuskil seal kandis ja lisaks iga lisandunud aasta teeb oma töö. muidugi on lugematu arv igasuguseid tegureid veel...

 
At 12:55, Anonymous Anonüümne said...

Kas mitte Ader ei tõmmanud sul treening hoogu maha ja peale seda paranesid ka tulemused? Või maeksin?

 
At 13:18, Anonymous Anonüümne said...

Lühikokkuvõte siin viidatud kommentaaride kohta käivast artiklist: Kommentaaride tase sõltub artikli tasemest.
Kes aru ei saanud, sellest, kuidas Priit kirjutab, sõltub see, millised on kommentaarid. Kui on asjalik ja sõbralik artikkel, siis on ka kommentaarid sellised.

 
At 13:18, Anonymous Anonüümne said...

Priit lähen ja proovin kohe täna õhtul järgi,kuidas Dendros 3 ringi ainult paaris on ja siis kirjutan kas see on liialt kurnav ...?
RVW

 
At 13:30, Blogger Priit Pullerits said...

Jah, Ader tõmbas hoogu maha küll. See on õige. Kuigi mitte nii palju, nagu ta tahtnuks ja vajalikuks pidas, aga iva on 12:55 tähelepanekus küll. Ja see aasta olen ka püüdnud kogu aeg mitte väga kihutada.

Samuti olen päri esimese 12:55 argumentidega. Need tunduvad igati mõistlikud ja usutavad.

Aga kõige rohkem meeldib mulle see, et kommenteerijate seas on kurjus kadunud, ehkki 11:05 üritab halvustavat tooni üles võtta, aga vähemasti ei lähe ta oma tiraadiga pikale ja nagu näha, siis ega kaasahalvustajaid ka leia.

Diskussiooni vahekokkuvõte: äkki on nii, et algajana pead muidugi mahtu koguma, aga mida vanemaks saad ja mida rohkem oma potentsiaalsele laele lähened, seda rohkem tuleks mahtu tagasi tõmmata, suurendada taastumist ja rõhuda rohkem treeningute intensiivsusele (mida ma nimetaksin kas treeningute kvaliteediks või efektiivsuseks)?

 
At 13:39, Blogger Priit Pullerits said...

Jess, Rein, väga hea mõte! Siin väike spikker: mulle on kõige raskem viies ehk kõige kaugem tõus, sest see hakkab alt tasapisi nurka koguma ja viimase nuki liigud vaevaliselt lausa meetrikaupa; kolmandal tõusul liigud ehk veelgi vähem, poole meetri kaupa ja jääd tõugete vahel lausa seisma, aga ära heitu, see on lühike pingutus; ja katsu neljanda tõusu alumisest kõige järsemast nukikesest ka üles tõugata, kuigi on väike tagasilibisemise oht. Ja veel: mul jäid pärast esimest sellist trenni õlaliigesed pisut valusaks, aga teine samasugune trenn kolm päeva hiljem ei teinud neile enam midagi.

Anna siis teada, kuidas läks! Ja vaata ringide aegu ka. Mul tuli esimene ikka jupp aega kiirem kui teine või kolmas.

 
At 13:43, Anonymous Anonüümne said...

"kiiresti on vale treenida? "

Sellele ei saa vastata, jääb arusaamatuks mida mõeldakse "kiiresti" all.
Treenitakse erineva intensiivsusega. Iga sportlane kasutab treeninguvahenditena mitut erinevat intensiivsust. Tehakse tööd erinevaas tsoonis (aeroobne, segaresiim, anaeroobne; makskiirus) ja see, millises tsoonis sportlane töötab, ei sõltu alati kiirusest.
Küsimuse võiks püstitada, millises tsoonis kui suur osa treeningust teha. See sõltub võistlusala kestvusest, mida suurem on kestvus, seda suurem on aeroobse treeningu osakaal ja vastupidi. Pikamajooksus näiteks on see suurusjärgus 90%(anaeroobne1%).
Mingi väike osa, nagu siin juba kirjutati, sõltub ka konkreetsest persoonist ja sellest, kui palju ja milliseid treeninguid on eelnevalt tehtud.
Leiutada ei ole siin vaja, kirjandusest leiab vastused, samuti oskab iga treener sellele vastata.
Küll aga on võimatu vastata nii segaselt püstitatud küsimusele.
Saab vastata ainult küsimuse esimesele poolele, nagu siin juba kirjutati, Priit ütles.

Mike

 
At 15:18, Anonymous Anonüümne said...

Omast kogemusest toon näite. Rattasõidus toimub oluliselt suurem aeg suusatajate mõistes EV1 tsoonis treenimises, sest rattasõit hõlmab vähem lihasgruppe kui suusatamine ning pikem treenimine EV1 tsooni alumises otsas on igati õigustatud kuna taastumine antud koormusest on oluliselt kiirem kui suusatamise puhul.

Rattasõidus pidin oluliselt rohkem võistlema hooaja jooksul, et heasse vormi jõuda (ligi 20 starti hooaja peale).

Miks toimuvad enamus suusatajate trennidest aeroobses PV2 tsoonis? Sellepärast, et lihast mitte liiga ära kurnata. EV1 tsoon ei olegi niivõrd mootorit ehk südant kurnav kui on seda lihaskonda kurnav. Seega suusatajad ei saa lubada endale patustamist pidevas EV režhiimis treenides.

Miks ma räägin patustamisest EV režhiimis? Enamus harrastajaid keda näen radadel suusatamas tormavad oma logiseva tehnikaga pidevas EV režhiimis, ometi sama treeningmahu juures kipun neid võistlustel siiski ülekaalukalt võitma. See on pigem üldine harrastajate viga, et treenitakse liiga palju EV-s ning seejärel ei jõuta kurnatusest enam teha piisavalt kvaliteetseid anaeroobse tsooni treeninguid (arendavaid). Eksisteerib ka teine äärmus, kes ülima täpsusega vaid tiksuvad pidevalt PV tsoonis unustades arendavad tempo- ja anaeroobsed treeningud üldse ära.

Pika jutu kokkuvõtteks võib öelda, et vähem trenni keskmise intensiivusega ning rohkem tuleks rõhku pöörata kergete PV ning intensiivsete tempo- ja anaeroobsete treeningute vahekorrale.

Isiklikult võin öelda, et kui lõpetasin targemate nõuandel pidevas EV tsoonis suusatamise ning hakkasin tegema rohkem intensiivseid intervalle ja lõike ning enamus treeningutest jäi sealjuures PV tsooni, tegin läbi meeletu arenguhüppe.

 
At 15:52, Blogger Priit Pullerits said...

...kas eelnevast võib järeldada, et minu vanuses (44) ja tasemel (TM mullune 155.) ja senist treenitust arvestades (4.a n-ö plaanipäraselt) on mul mõistlik teha trenne skaala äärmusotstes, s.t 2-3 trenni nädalas hästi aeglased ja pikad (ca 2 t) ning kaks trenni kiiret-intensiivset (lõigud, mäkkesõidud) ning unustada kõik muu loksumine, mis on ajaraisk? Oma loogika järgi olen selleni jõudnud, aga millegipärast käin ikkagi tegemas ka pooleteisetunniseid sõite (loll kohusetunne?), mille puhul, möönan, jääb tõesti küsitavaks, et mis on nende kasutegur (värskes õhus viibimine ei tule arvesse, sest selle vähesuse üle nagunii kurta ei saa). Või on ikka neil sõitudel ka mingi sisuline mõte?

 
At 16:38, Anonymous Anonüümne said...

15:18 seisukohtadega võiks väidelda, aga ei hakka seda siin tegema (siin meeldib paljudel vaielda).
Priidule niipalju, et nendest teadmistest pole Sul kasu kui Sa ei registreeri treeningul oma pulssi ja ei tea oma lävepulsse.

Mike

 
At 20:35, Blogger Madis said...

Priit, Sa oled lihtsalt fanaatiline treenija. Ja kindlasti on Sul ka organismi eripära, mis võimaldab nii treenida. Mina näiteks selliste külmakraadidega, nagu see nädal on olnud Tallinnas, treenida ei saa. Vähemalt sel aastal, kui Vasaloppet ees on. Jääksin haigeks. See on minu organismi eripära.

 
At 21:08, Anonymous Anonüümne said...

PP loobu ära, sa ei õigusta oma valet treeningumetoodikat mitte millegagi.
Btw norralased ei treeni üldse kõrge intensiivsusega ja nt sprinterite eelminse aasta viga oligi see et treeningud olid liiga intensiivsed.

 
At 21:14, Anonymous Anonüümne said...

Nii mõnedki venkud treenivad ikka väga intensiivselt+välja toodud sakslasedki. Aga sooviks isegi teada, kes see neiu on, eriti ei usu, et tegu venelannast suusatajaga;)

 
At 21:48, Anonymous Anonüümne said...

Nii,tehtud! Nagu lubasin proovisin Dendros 3 ringi vaid paaristÕugetega.Esmalt avaldan Priit sulle tunnustust,ega see nii lihtne tõesti ei olegi.Minujaoks olid rasked just 3,4,6 tõusu järsud nukid,kus suusk kippus tõuke vahel seisma jääma(eks oleks analoogset trenni teha kergem nt. uisusuusaga,st. ilma pidamiseta) Järsud nukid ,kuis hoog väike, tõmbas ka pidamismääre suusa kinni ja andis sellega koormust juurde.Ringid tuli vastavalt: 18.01; 19.06 ja 19.48
Kokkuvõttena - peab veel harjutama et heaks saada :))
RVW

 
At 23:03, Anonymous Anonüümne said...

kas see Kangur ei saa siis aru või, et mõlemas käe sõrmedes sõrmused juba olemas.. ärgu lootkugi

 
At 23:06, Anonymous Anonüümne said...

Keda selle plikatirtsu nimi ikka huvitab, ahh? Ainuke mis võib huvipakkuda on kas telefoni number või meili aadress. Kõik. Mis tas siis erilist on? Sportlase hambad, noore inimese näolapp, imeõhuke nahaaluse rasvakiht (sisuliselt 0) ja vsjooo. Kui isegi kõmuajakirjaniku pilk ei suuda FIS-i lehel olevate tüdrukute piltidega seda piigat amastada sii mis meil temast? Hale pildiküsimus kahjuks. Loomulikult võime selle muti nime väljaraalida aga noh, ütleme nii, et vaim ei tõuse selle pildi peale. PP oleks võinud lasta kõmuajakirjanikul miski lahedam pilt letti visata. Tasuta me ju siin arvame, kuna PP pappi välja ei käi, järelikult peab olema miski muu motivatsioon selle asjatundja raske töö tegemiseks. Visuaalselt pole selles pildis kahjuks miskit, mis kutsuks seda tuvastama. Võibolla Kiku või tema treener tunnevad seda aga meie kiibitsejatena kindlasti mitte ilma tutvumistööd tegemata. So. Mis võiks olla veel motivatsiooniks. Nuh näiteks priviligeeritud õigus ilma oma näo ja pildita ja kindla IP ning muidu kindla hüüdnimeta siin aegajalt teravamaid tekste kirjutada. Kahjuks blogipidaja keeras selle võimaluse kah nässu ja nõuab kõige vägevama võimuga enese identimist. Sooh. Kahjuks meie blogiiidol pole veel arusaanud, et miskis päevalehes, kus kommari tuvastamine on sunniviisiline pole enam komme ja nende oma nimeall kirjutajate kommid ei kannata ju lugemist. Nonde kommide loojaid võib enamuses mseal nimetada moroniteks, sest nende tase on tõesti nõnda hull. Mõistusega inimene seal enam ei kommi. Nagu näha soovib ka PP, et siin hakkaksid kommima sarnased näod. Noh mis siis ikka. Ma igaljuhul loobusin päevasel ajal teatud lehtede ja nende kommide lugemisest, sest puudub vabadus - sõnavabadus! Võite muidugi demagoogiliselt vaielda teemal, et mis ikkagi on sõnavabadus, kuid see ei muuda asja kõige ehedam sõnavabadus on Eestist kadunud, järgi on jäänud selle nälginud vari. Olgu muld kadunukesele kerge, eks! Nagu näha ka siinsest blogist, on lubatud vaid pugemisvabadus, seda ei keela keegi ja kõik kes keelata soovivad nende arvamus tõmmatakse maha. Mis siis ikka. Saame ka nii hakkama. Päeval pole enam mõtet blogi lugeda, sest huvitavaid ja asjalikke komme enam lugeda ei saa, käib ainult miski mis ei paku ju reaalset huvi ja mida võib igavuse korral kärmelt õhtul üle vaadata. Ütleme nii, et intertsist noh. Mõne aja pärast kaob aga ka inerts ja me ei mäletagi enam siinset autorit nagu keegi ei tea neid anonüümseid kommareidki. Ja lähemegi kõik unustuse hõlma. Nujah, baiii!

 
At 23:22, Anonymous Anonüümne said...

Madis, millised haigusnähud? St millist kehaosa külmetad, kus tekivad sümptomid, kas treenid kerge väsimuse foonil või pideva hea/väga hea enesetunde foonil?

Tihti on võimalik siiski riietusega külma mõju eemaldada, vähemalt praeguse pakase puhul.

Kui oled tõstnud mahtu/intentsiivsust/treeningute sagedust ja viibid väsimuse foonil, tuleks koormustega nõks mängida. Ka uni ja toit võimaldavad enamasti jonksu saada. Eraldi üldisest enesetundest peaks käsitlema erialase lihaskonna kurnatust - võitu saab erialase kordinatsiooni abil lõdvestuse suurendamisest, massaažist, samuti koormustega mängimisest. Vahel aitab puhkepauside lisamine treeningusse - minu isikliku arvamuse järgi kasutavad treenijad liiga rangelt 3-1 ja 2-1 tugev-nõrk nädalajaotust, kui enesetunde põhjal puhkamisel saaks suurema edasimineku võimekuses ning värskema olekuga treenida.

Viirushaiguste puhul sõltub kindlasti ka palju tööelust - kui palju liigud inimeste seas (nakkusoht ka mittetreenijatel või tervisesportlastel kõrge) ja kas on, nagu siinsel autoril, võimalik ka tööjuures näiteks varbaid pidi kraanikaussi ronida või jalavanni teha.

 
At 09:23, Anonymous Anonüümne said...

"eks oleks analoogset trenni teha kergem nt. uisusuusaga,st. ilma pidamiseta"

Kui oled blogi tähelepanelikult jälginud siis Priidu treeningud koosnevad:
1.uisutamisest
2.ainult paaristõuketööst
Ehk siit võid ise loogilise järelduse teha et ega tal pidamist sel määral et tehniliselt korrektselt klassikat sõita saaks kunagi all ei olegi-isegi kõige lihtsamat 60 eegust universaalmääret pole vend vist raatsinud muretseda.
Mida näiteks tänane(23.01) sünnipäevalaps Raul Olle sellisest "suusatamisest" arvab võite vaadata Veiko Tääri eelmise talve videopäevikutest.

 
At 10:26, Anonymous Anonüümne said...

TM-i läbimise põhjused mis avaldatud Zilmeri poolt sport.err.ee lehel

Vastused:

· 20 a. tagasi olin Tartu maratonil regulaarne osaleja
· 37 aastaselt alustasin suusatamisega
· Aastaid sporditud
· aastakümnete harjumus
· AK spordiuudistest
· alaline spordipisik :)
· alates 1980.a.- kes see enam täpselt mäletab. Siis oli küll Tartu Maraton.
· Algul olin pealtvaataja,hiljem hakkasin ise ka osa võtma.
· AS Norma organiseeritud
· ei mäleta - paljude asjade koosmõju
· tõesti ei mäleta,
· ei oska teisiti- Tartu maratoni ei saa ju vahele jätta
· eluaeg on tegeletud spordiga
· elustiil
· enda algatusel,sest meeldib suusatada
· Enda veendumus, et see üks väärt asi on
· endal tuli idee, et võiks osaleda, mitte mingi kanali mõjutusel
· Endise suusatajana taasalustasin sportimisega ja interneti vahendusel leidisin ühe väljundi muuhulgas Estoloppeti näol
· enese proovilepanek
· Esimesed suusamaratonid 80-ndatel, kus osalesin
· Esimesel korral soov ennast proovile panna
· esimesel korral sõbraga kaasa, edasi jäi 'pisik' sisse
· esimest korda pakkus koolis kehalise õpetaja vabaks jäänud numbrit
· esimest korda viis treener, nüüd tean juba, isé et maraton toimub iga aasta
· et end vormis hoida ja õhtust õllejoomist paari tunni võrra edasi lükata
· Et enda vormi ja treenitus proovile panna. Sest ainult treenimine on vähe igav.
· et treenida jaksaks on tarvis aegajalt oma taset võrrelda, ni leidsin sobiv olevat vastupidavusalade rahvaüritused

jne

 
At 14:13, Blogger Madis said...

23:22 Kui see vaid nii lihtne oleks. Olen juba mitmeid aastaid meie meditsiini uksi kulutanud, kuid keegi ei ole suutnud öelda, milles on probleemi põhjus. Oma keha kuulamisest ja kogemuste najal tean, mida tohin, mida mitte. Seni aga käib saaga edasi...

20-nda eluaastani probleeme endal mälupildi järgi ei täheldanud, mis ei tähenda nende puudumist. Nad on võinud vaid aja jooksul kumuleeruda.

 
At 23:07, Anonymous Anonüümne said...

Teate mehed! Ma arvan, et oma lapsepõlve puudujääke praegu enam tasa ei tee. Pullerits ja paljud teised treenivad sama kava järgi nagu tippsportlased....ajastavad vormi ja puha ning analüüsivad, et miks vorm pole hea. Samas unustavad ära, et tipud on treeninud juba 10- 20 aastat sama kava järgi. Nüüd mõned mehed üritavad 4 -5 aastaga 20 aastat tasa teha. Mingist vormist ja selle ajastamisest ei tasu teil unistadagi, sest organismi arengu´järgus 10-20 aastaselt te intensiivselt ei treeninud. Seega kõik need treeningkavad jne on täielik enesepettus. Tervisesportlasteks kõlbate küll aga ei enamat.
Teet

 
At 23:23, Anonymous Anonüümne said...

Madis,
Kas vahetad ikka kohe peale trenni riideid või sõidad märjad riided seljas autoga koju?
Mandlid tasuks ka üle kontrollida.

 
At 12:16, Anonymous Anonüümne said...

Teet , sa loe 10:26 kommentaare motivaatoritest. Ega siin ei üritatagi Veerpalule ära panema hakata,mäng käib ikka igaühel üle omaenese varju .

Vorm on alati vorm isegi kui see on vaid saiavorm..

Vormi ajastamine töötab ja tuleb kasuks Tartu maratoni nii 3 kui ka 9 tunniga läbija puhul.

Ja miks sa arvad et näiteks Pullerits pole 10-20 aastat juba treeninud. Ise ta vahepealseid aastaid muidugi sporditegemiseks ei loe,ometi oli tal siiski kõvem mahv peal kui enamusel siinsetest blogilugejatest eales.

 
At 15:46, Blogger Madis said...

23:23 Nagu juba kirjutasin, siis kõik pole nii lihtne. Mandlid kontrollitud. Midagi hullu pole. Küsimus on temperatuuris ja verevarustuses. Arvatavasti. Ei ole mina suutnud, ega arstid suutnud. Kus pole veel käinud - MRI, CT. Ja oma raha pole mul nii palju, et meditsiini puudujääke tõdeda.

 
At 20:01, Anonymous Anonüümne said...

Teet, see ongi koht, kus veteranid üritavad tippsportlase moodi olla, vähemalt üks neist.
Kui oleks rohkem raha, saaks need probleemid millegi suurema ostmisega leevendada (näiteks suur auto).

 
At 23:23, Blogger Madis said...

Ja ikka ajavad enamus raha taga :-)
As it matters

 
At 12:52, Anonymous Anonüümne said...

Ehk pakub veidi offtopicuna huvi, et näiteks sõudjad (võistlus 2 km, aeg u. 6.00 -6.30, laktaat finishis 12-15 mmol/L)teevad talvel ja sügistalvel 90 -95% treeningutest aeroobsel lävel ja allpool seda (Laktaat kuni 2 mmol/L). Võistlusperioodil ca 70%. 20% intensiivsustsoonis aeroobne-anaaeroobne lävi ja vaid 10% ülalpool anaeroobset läve. Kusjuures puhtalkujul anaeroobsete treeningute maht on vaid 1-2% (sh võistlused).
Et miks siis sellise kõrge intensiivsusega võistluse juures nii madala intensiivsusega treeningud?

Jarek

 
At 20:00, Anonymous Anonüümne said...

See vene suusataja on Ekaterina Naldeeva!

 
At 21:02, Anonymous Anonüümne said...

http://www.elu24.ee/?id=216595

niipalju siis vene suusatajast

 
At 09:14, Blogger oakleyses said...

nike air max, ugg boots, oakley sunglasses, burberry outlet online, tory burch outlet, michael kors outlet, ugg boots, ray ban sunglasses, uggs on sale, replica watches, cheap oakley sunglasses, louis vuitton, louis vuitton outlet, louis vuitton, chanel handbags, jordan shoes, longchamp, longchamp outlet, michael kors outlet, michael kors outlet, louboutin, louis vuitton outlet, ray ban sunglasses, burberry, oakley sunglasses, nike air max, kate spade outlet, louboutin shoes, polo ralph lauren outlet, tiffany and co, tiffany jewelry, prada outlet, ugg boots, christian louboutin outlet, michael kors outlet, gucci outlet, replica watches, prada handbags, ugg boots, michael kors outlet, nike outlet, polo ralph lauren outlet, longchamp outlet, oakley sunglasses, louis vuitton, michael kors

 
At 09:17, Blogger oakleyses said...

north face, sac longchamp, louboutin pas cher, oakley pas cher, true religion jeans, michael kors, nike air max, lululemon, converse pas cher, coach outlet, ralph lauren uk, michael kors, sac guess, north face, nike roshe run, vans pas cher, hermes, hollister, timberland, coach purses, new balance pas cher, hogan, vanessa bruno, nike free, michael kors, true religion jeans, air jordan pas cher, air force, abercrombie and fitch, true religion outlet, coach factory outlet, ralph lauren pas cher, burberry, kate spade handbags, nike blazer, lacoste pas cher, mulberry, tn pas cher, nike free run uk, longchamp pas cher, ray ban pas cher, nike air max, hollister pas cher, michael kors, true religion jeans, nike air max, air max, nike roshe, coach outlet, ray ban uk

 
At 09:19, Blogger oakleyses said...

ralph lauren, longchamp, ray ban, mont blanc, herve leger, hollister, gucci, vans, birkin bag, nike roshe, iphone 6 cases, celine handbags, hollister, converse, timberland boots, valentino shoes, bottega veneta, abercrombie and fitch, jimmy choo shoes, ghd, north face outlet, nike air max, insanity workout, lululemon, beats by dre, louboutin, nfl jerseys, instyler, asics running shoes, babyliss, p90x workout, hollister, north face outlet, soccer shoes, oakley, baseball bats, reebok shoes, wedding dresses, giuseppe zanotti, nike air max, converse outlet, soccer jerseys, nike trainers, ferragamo shoes, mac cosmetics, mcm handbags, vans shoes, nike huarache, new balance, chi flat iron

 
At 09:22, Blogger oakleyses said...

coach outlet, supra shoes, ugg pas cher, toms shoes, canada goose, bottes ugg, barbour, moncler, canada goose, swarovski, pandora jewelry, pandora charms, canada goose outlet, juicy couture outlet, doudoune canada goose, louis vuitton, ugg,ugg australia,ugg italia, canada goose uk, moncler, michael kors outlet online, moncler outlet, canada goose, canada goose outlet, moncler, wedding dresses, louis vuitton, pandora charms, ugg boots uk, pandora jewelry, michael kors handbags, moncler, moncler, sac louis vuitton pas cher, louis vuitton, hollister, montre pas cher, barbour jackets, louis vuitton, doke gabbana outlet, canada goose, lancel, ugg,uggs,uggs canada, thomas sabo, moncler, links of london, michael kors outlet, juicy couture outlet, replica watches, karen millen, marc jacobs, moncler, swarovski crystal

 

Postita kommentaar

<< Esileht