Esmaspäev, mai 31, 2010

Pullerits: Miks lõpetasin rattaralli uhkes üksinduses?

Ei mäleta enam, kes, aga keegi oli enne Tartu rattarallit õpetanud, et Riia mäest eluga üles saamiseks tuleb end soojendusel korralikult lahti sõita. Tegingi umbes 40 minutit enne starti stardikoridori ja Sõpruse silla vahel neli kiirendust, tõmbasin kiiruse üle 40 km/h. Oleks ma neid kaks-kolm tükki veel teinud, oleks süda pahaks läinud.

Aga tõepoolest, Riia mäest sain grupi 301-500 kolmandast reast startides kergesti üles. Olin paar päeva tagasi käinud proovimas, mis tempoga tohib seda võtta, et end kinni ei kangutaks. Igatahes algus hirmus meeletu küll ei tundunud. Vere maitsetki ei tekkinud kurku. Kui raudtee viadukti kõrgeima punkti eel kiirust vaatasin, oli see ainult 36 km/h - eelmine aasta oli samas punktis kiirus koguni 53 km/h. Ilmselt oli küljetuul see, mis tempot alla kiskus.

Võru maantee alguseks oli grupp valmis. Halb oli see, et paremale serva hoides jäid tuule kätte, vasakul aga ohustasid liikumist tee äärde pargitud sõidukid. Kogu grupp hoidis julmalt vasakule, ehkki minu teada on reeglites kirjas, et tuleb sõita oma sõidusuunas.

Pärast Tõrvandit tekkis väike rahunemine. Ilmselt oli vedajatel üksjagu tegemist tuule murdmisega, aga tunnistan ausalt, et nii varases staadiumis ei näinud ka mõtet ettepoole nihkuda, sest asja kainelt võttes oli selge, et ega kusagile ju minna ole ja ega üksinda ikka vastutuult gruppi kiiremini liikuma vea. Tuul pidi põldude vahel olema ees ikka väga vali, sest Tatra oru eelsel laskumisel sai vaevalt kätte üle 40 km/h. Ja ega Tatra orgu ka kuigi tormakalt sööstetud. Siiski püüdsin hoida grupi esimesse poolde, sest pikad tõusud olid ju tulemas.

Nn karjalauda tõus tuli ootamatult kergelt, ei pidanud sadulast end püstigi ajama. Sellest järeldasin, et võiks ehk pisut ettepoole liikuda: seal rahvast vähem kõrvuti ja sõita lahedam. Traumatoloog Leho Ripsi kannul võtsingi koha sisse esimese kümne hulgas, aga mitte kauaks. Nimelt ilmnes sel sõidul äraspidine loogika.

Nii palju kui ma rattaspordist jagan, siis need, kes veavad, võtavad mõne aja pärast kõrvale ja langevad tahapool puhkama. Meie grupis käis kõik vastupidi: külgedelt sõideti hoopis ette vedama. Nii vajusid need, kes ees tööd tegid, üha sügavamale. Kui ees juba liiga suur punt moodustus, tuli taas küljele saada ning end ettepoole suruda. Sai isegi mitu korda nii toimitud. Ühel korral tõmbasin vasakule hästi kõrvale ja heitsin pilgu üle õla, kui suur me grupp ikkagi on. Väga-väga suur, tuli välja.

Alates Reolast olin märganud vähem kui kilomeetri jagu eespool paarikümnemehelist punti. Vahe nondega püsis tükk aega stabiilne. Aga enne Otepääd hakkas see aegamööda vähenema. Tundus, et minu grupis keerati ka gaasi juurde. Kiirus kasvas igatahes jõudsalt üle 40 km/h. Ja Otepää tõusul, mida minu arvates võeti liigagi rahulikult, saime eessõitjad viimaks kätte. Tekkis megagrupp.

Ent megagrupp polnud midagi rõõmustavat. Kuna kuulusin taganttulijate hulka, jäin esimese grupi taha kinni. Silma järgi hinnates võis ees sõita sadakond meest. Vaja olnuks ettepoole nihkuda, aga ruumi absoluutselt polnud. Üks hetk nägin, millega üritamine lõppeda võib. Kaasvõistleja minu ees kaotas ratta juhitavuse, põrutas vasakule rohu sisse, ja kohe-kohe, tundus, kihutab ta järsust pervest käkaskaela alla. Läbi ime suutis ta seda katastroofi siiski vältida. Aga samas ilmus ta teele maantee piirdepost - sellele rammib ta küll otsa, mõtlesin. Kuid ei, ta suutis ka sellest mööda laveerida, ja sai ilusasti asfaldile tagasi. "Tubli! Püsti jäid!" hüüdsin talle tunnustuseks, kui mööda sõitsin. Etterutates olgu öeldud, oli see ohtlikem situatsioon, mida rattarallil nägin.

Siiski avanes ühel pikal laugel metsavahelisel tõusul vasakul rohkem ruumi ning seda ära kasutades parandasin mitme rea jagu positsiooni. Targad mehed on õpetanud, et esiteks varitseb tagapool alati mahajäämise oht, ja teiseks on seal kukkumise oht suurem. Aga rõõm oli, et grupis leidis mind üles hea sõber Art Soonets, Scanpixi fotoagentuuri pealik (kõik selle blogi fotod on Scanpixilt, nagu teate). Sättisin end tema laia kaitsva selja taha. Kuigi peab tunnistama, et seekord ei olnud hirm grupisõidu ees nii suur nagu eelmisel aastal. Võib-olla olid kindlustunnet tõstnud neli ühistrenni Tartu Velo klubi liikmetega.

Kuid pikkamisi pressisid konkurendid end minu ja Soonetsi vahele. Küllap olen liiga pehme, et oma positsiooni eest võidelda. Rattasõit nõuab aga üksjagu agressiivsust.

Pühajärve rollerirajal, kui rada läks kitsaks, olin oma arust ohtlikult taha vajunud. Tulemus oli see, et Poslavitsa tõusul jäin taha kinni ning pidin seda võtma liiga rahulikult. Järgneval s-kurvi laskumisel, muide, tundsin, kuidas pidurid hakkasid kärssama. Järve ääres oli kett juba päris pikaks veninud. See ei tähenda midagi head, haistsin. Sest ees ootas veel kaks tõusu.

Aedlinnaku tõusul leidsin vasakult vaba ruumi ja sain pisut ettepoole. Aga ainult pisut. Otepää tõusul jätkasin ka aegamööda positsiooni parandamist. Enne tippu jõudmist hakkasid vasakult ja paremalt kaks ratturit keskele, minu trajektoorile ette nihkuma, mistõttu pidin kõva häälega hüüdma: "Keskelt!" "Mis sa karjud," kuulsin vastuseks. Eelmisel aastal olin ühe mehega pannud samal tõusul küljed kokku ja tänavu ei tahtnud seda korrata, seepärast tegingi kõva häält. Hiljem nägin seda meest, kellele olin karjatanud, rajal, sõitsin kõrvale ja vabandasin ning seletasin, et röögatasin nii enda kui tema turvalisuse huvides, sest annan endale aru, et olen ju kogenematu sõitja. Ta naeratas selle peale ja ütles: "See-eest kirjutad hästi." See oli parim kompliment, mille rattarallil teenisin.

Kuid pärast Rõngu tee peale keeramist avastasin, et meie suur grupp oli tükkideks pudenenud. Minu grupi ees oli moodustunud kaks eraldi punti. Kuna laskumisel oli käinud kõva pedaalimine, siis olin liiga tühi, et esimesel tõusul ettepoole tõmmata ning kinnipüüdmist initsieerida. Järgnes laskumine, mil sai piisavalt taastuda, ning järgmisel tõusul väntasin hooga ettepoole, et kaaslastele elu sisse puhuda. Kuid vastutuules sai peagi selgeks, et püüdmine on lootusetu. Küllap said teised ka sellest aru ning kollektiivselt lasti jalg võrdlemisi sirgu. Vaat siis, mis tähendab, kui satud otsustaval ajal valesse kohta. Ainus pluss oli see, et väikses, umbes 30-liikmelises grupis oli rahulik ja muretu sõita.

Aga kiirus vajus meil hirmus alla. Ilmselt oli enamikul motivatsioon kadunud ning keegi ei tormanud intsiatiivi üles näitama. Otsustasin seda aega täita kõhu kinnitamisega. Pistsin hinge alla batooni.

Palupera laugel tõusul otsustasin, et aitab küll loksumisest ja looderdamisest. Sõitsin vasakult grupist mööda, et tempot üles vedada. Mõne aja pärast piilusin üle õla - mitte keegi ei teinud minust väljagi. Loomulikult, ega ma kavatsenud üksi eest ära sõita. Aga kiirust võinuks ühiselt ju lisada küll. Andsin siis pisut järele.

Aga pärast Elva peale keeramist kiirendasin uuesti. Enesetunne oli lihtsalt sedavõrd hea. Esialgu paistis, et üks mees tuli kaasa. Mõne aja pärast, kui hakkasime üksteise alla vahetama, paistis, et kaasajooksikuid on kolm. Hellenurmeni tegime ees tööd, siis võttis grupp meid kinni. Selge, järeldasin, paari mehega ei tee siin midagi. Ja kui grupp nagunii sind mõne aja pärast kinni püüab, ei ole mõtet jõudu nii uljalt pillata. Võtsin targu teiste varju. Aga vähemasti sain grupi tööle veetud, sest tempo tõusis ikkagi üle 40 km/h.

Kuna kiirus tõusis, hoolitsesin peamiselt selle eest, et grupis mitte päris viimaseks jääda. Seetõttu nihkusin aeg-ajalt ikka ettepoole. Seal, nagu selgus, olid mehed päris korralikult tööle hakanud. Koguni nii korralikult, et enne raudtee ülesõitu tekkis minu eest esikolmikuga lõhe. Tunnistan ausalt, et ei üritanudki seda kinni tõmmata, sest minu arvates läks liiga vara liiga suureks kihutamiseks ning oli selge, et kui ma neljandal positsioonil tempot veidi alla lasen, peab ka esikolmik hoogu vähemaks võtma. Kalkulatsioon osutus õigeks.

Läbi Elva ja Peedu kulges me väike grupp, mis ei väärinud isegi saate- ega julgestusmasinat, mõõdukas tempos. Aga Tartu maanteele keeramise järel tõsteti kiirus taas üle 40 km/h. Hoidsin paremale tee serva, seal sai päris head tuulevarju. Külitsest alates algasid väiksed kiirendused, aga need olid kõik kaootilised. Lõunakeskuse ringile jõudes olid kõik taas koos.

Siis lasin läbi taktikalise vea. Jäin üksinda paremale tuule kätte. Viaduktile sõites pidin seetõttu ilmselgelt rohkem rügama. Aga vasakule poole ei saanud tihedas rivis kuidagi võtta. Viaduktilt laskudes sai parempoolne positsioon eriti saatuslikuks. Pikas kurvis ei pakkunud keegi tuulevarju ning kogu grupp läks vasakult mööda. Lühidalt, juhtus see, mis kunagi ammu, kui sõitsin naise Optimaga veel lühikest distantsi: jäin üksinda grupist maha.

Mis siis muud kui tuli üksinda lõpuni pressida. Kuni Tarbuseni polnud vahe grupiga kuigi suur, ehk sadakond meetrit. Aga Ringtee laskumisel kärises see eriti jõudsalt. Üksinda laskudes sain kiiruse napilt üle 50 km/h, samas kui isegi lühikese maa läbijad, nagu hiljem kuulsin, olid seal kätte saanud ligi 70 km/h.

Alates vangla kurvist läks küljetuul eriti valjuks. Vaatasin, et kiirus on 36 km/h. Küsisin raja julgestajailt, kas kedagi tagant on tulemas. Ei ole, vastasid nood. Sellegipoolest ei kavatsenud ma hakata veel lõdvestust tegema. Ma ei tahtnud oma grupile väga palju ka kaotada. Kuid Sõpruse silla alla jõudes oli kiirus kahanenud juba 33 km/h-ni. Umbes sellise tempoga lõpetasingi, 27 sekundit pärast eelmist võistlejat ja 2.02 ehk pisut rohkem kui kilomeeter enne järgmist, suusatalve konkurenti Kunnar Vahit. Minu grupp tegi viimase seitsme kilomeetriga minuga sisse minuti ja 20-sekundilise vahe.

Pisut pärast lõpetamist küsisid Soonets ja Erik Pallase, endine kergejõustikuliidu peasekretär, et kas ma ka ikka sõitsin, et näost nii värske olen. Ah, mis võistlus see on, puhas mugavussport - kolm ja pool tundi istumist, vastasin. Tõepoolest, kaks taktikalist möödapanekut läksid ikka kõvasti maksma. Kui minu koht ajaga 3:30.57 oli 367. (vähemasti parem kui stardinumber 371), siis Soonets lõpetas kaheksa ja pool minutit eespool - sai 3:22.32ga 286. koha. Võitjale kogunes mul kaotust 27 minutit.

Aga peaasi, et õnnelikult, ilma ekstsessideta finišisse jõudsin. Kõik muu on boonus, nagu öeldakse. Kuid rattaralli jättis sellise mulje, et järgnenud ööl nägin seda isegi unes. Koos grupist mahajäämisega.

Foto 1: Allan Oras (paremal) kontrollib ratturite asetust Tartu rattaralli stardijoonel. Foto autor: Aldo Luud, Õhtuleht/Scanpix
Foto 2: Tartu rattaralli start on antud. Vasakul kolmandas reas valges särgis Priit Pullerits. Foto autor: Aldo Luud, Õhtuleht/Scanpix
Foto 3: Tartu rattarallil osalejad hakkavad lähenema raudteeviaduktile. Foto autor: Karli Saul, Scanpix
Foto 4: Kiiremad võistlejad Tõrvandi kandis. Foto autor: Sille Annuk, Postimees/Scanpix
Foto 5: Priit Pullerits (vasakult teine valges särgis) Tartu rattarallil. Foto autor: Urmo Fuchs
Foto 6: Tõus Otepääle. Foto autor: Karli Saul, Scanpix
Fotod 7-9: Ratturid Tartu rattarallil. Fotode autor: Aldo Luud, Õhtuleht/Scanpix
Foto 10: Üksik võistleja pärast rattaremonti Otepää aedlinnas. Foto autor: Karli Saul, Scanpix
Foto 11: Noor ema nautimas Tartu rattarallit. Foto autor: Sille Annuk, Postimees/Scanpix
Foto 12: Võistlejad keeravad Paluperas Elva poole. Foto autor: Karli Saul, Scanpix
Foto 13: Tartu rattaralli käib täie hooga. Foto autor: Sille Annuk, Postimees/Scanpix
Foto 14: Ja päästev finiš ongi käes! Foto autor: Sille Annuk, Postimees/Scanpix
Foto 15: Vytautas Kaupas Leedust võidab Tartu rattaralli. Foto autor: Karli Saul, Scanpix

29 Kommentaarid:

At 11:07, Anonymous Anonüümne said...

Palupera laugel tõusu ja Elva peale keeramise kiirendused andsis tunda, et ei suutnud lõpus isegi grupi sappa ennast haakida. See on see mugavussport.
Muidu tubli sõit ja hea jutt siin.

 
At 13:31, Anonymous Anonüümne said...

leks sul piisvalt jalga olnud, siis poleks sa selle valearvestuse tõttu pidanud grupist maha jääma. Mina arvan et 7km enne finishit grupist majaäämine oli ikka kehva ettevalmistuse mitte taktika viga. Tugevad ei jää grupist maha;) Eriti mugavusalal!

Rain

 
At 13:38, Anonymous Anonüümne said...

Nägin seda hetke, kui enne ülesõitu maha jäid. Ise veel mõtlesin, et näis, kas kirjutab pärast nii nagu oli või "puhub" stiilis " ei hakanud lõpus riske võtma ja hulludega rabelema".
Tubli ülestunnistus, hea jutt. Arvan, et vähest rattatrenni arvestades võid sõiduga rahule jääda.

 
At 14:17, Anonymous Anonüümne said...

Kui nüüd kõik ausalt ärarääkida, siis seekordne ralli oli minu elu kergeim. Tsiteerides PP-d: "puhas mugavussport, 3,5 h istumist".

Kuidas selline asi oli võimalik? Vanaviisi rabeledes poleks see isegi õnnestunud, kuid see aasta otsustasin võtta kokku kõik oma vastavad kogemused ja voilaa õnnestuski esimest korda elus läbida rada 3,5h-ga.


Esimene asi oli loomulikult ettevalmistav treening. Puhtalt nii vähe nagu see aasta sõitsin treeningul km vast eelmine aasta, kui imesin täiega ja lõpetasin koos lühikese raja baikidega. Kuid see mida tegin oli see, et kogu treening oli suuunatud spetsiaalselt ainult TRR eriettevalmistusele, lähtuvalt selle mugavusspordi spetsiifikast. Milles on siis spetsiifika? See on grupis luusimises, küngaste ületamine kiirendades ja seejärel tippkiiruse üleskruvimine kohe laskumisel. Seega vaja on suuta 3,5 tundi grupis loksuda ja kaasa minna iga grupi kiirendusega - kõik. Puhas üldvastupidavus 3 * 4 h treeninguga 2 TRR-le eelneva nädala jooksul. Ja 2 minutilised anaeroobsed intervallid 3-4 korda lisaks kiirendused ja kõikide jalalihaste jõu-kiirustreeningud niipalju kui 2 nädalaga neid enam treenida jõuab. Lisaks veel eriharjutused ja 2 korda (a ca 1 h) päevas treeningud. Noh ega see ettevalmistus kõlbas tegelikult nii alla 4h grupi vedamiseks ja töö tegemiseks, kuid mitte kiires grupis toimetamiseks. Samas kogemuste põhjal olin kindel, et selle ettevalmistusega sõidab 3,5 h ära. Varasematel aastatel nühkimine näitas samuti, et kui midagi olulist jääb treeningul kahe silma vahele siis ongi sõit metsas. Seekord panin kõik ühele kaardile. Nimelt Riia teele. Tänu kehvale stardikoridorile polnudki mul muud teha kui enne starti 40 minutit soojendust praktiliselt stardini ja siis kui Riia teel õnnestus vaba vesi ja üks korralik haug leida, kes tuult murdes plagama pani, siis talle lihtsalt tuimalt sappa võtta ja mitte maha pudeneda. Kõik kokku 7 minutit ja oligi käes grupp mis sõitis 3,5 h-ga. Protokollist uurides selgus, et ega paremat kohta sealt välja ei punnitanuks kuidagi ilma meeletu treeninguta. Samas need kes siiski päris ette jõudsid tekitasid mus küsimust, et miks ma neid endast mööda kimamas ei näinud? Eriti tore oli vaadata kuidas rahvas kangutas Riia mäest üles oma külmade jalgadega. Püüdsin veel küüti pakkuda mõnele kelle võimed oleks pidanud samuti3,5 h peale küündima, kuid kangete jalgadega sõitjatele ei olnud sellest pakkumisest väga kasu.

Kodutöö oli mul hästi tehtud. Kuna TRR kodulehel oli ka interaktiivne kaart väljas, siis tuletasin meelde sealt kaardilt kõik olulisemad tõusud, enne mida tuleb ennast geeli taolise ollusega turgutada. Lisaks tutvusin ka ralli ajal puhuvate tuultega ja seetõttu oli mul väga hästi teada, kuhu rajaserva tuleb millal hoida, et vältida mõttetut positsioonivõitlust. Tagantuule lõik oli juba teada ja seetõttu tuli hoida jalgu, et kiiret otsa ikka kerida ja võimalikke tekkivaid vahesid kinni sõita jaksaks.

Üldiselt peab ütlema, et grupp sõitis maru hästi ja ühtlaselt Ainuke tõsisem kukkumine juhtus grupi peas Nõunis, kuid sellest õnnestus siiski mööda laveerida. Samas järske kiirendusi tuli ette igal tõsisemal tõusul, mis ma olin eelnevalt omale kaardi peal meeldetuletanud. Samas ei juhtunud peale ette jäänud gruppide allaneelamise ja nõrgematest lahtirebimise selle sõidu ajal midagi meeldejäävat. Nii kerget tunnet peale finisheerimist pole mul kunagi varasematel aastatel olnud, ei mingeid krampe väsimust ega lõõtsutamist. Igatahes tänud töötegijatele, oli ilus pühapäev!

 
At 15:08, Anonymous Anonüümne said...

14:17 kas sa seda "haugi" ikka vahepeal aitasid vedada ka et ta saaks korraks puhata või olid niisama luuser tema sabas

 
At 15:12, Anonymous Anonüümne said...

Eks grupist mahajäämise juures on muidugi väga palju ka mõtlemises kinni. Eks see rattasõit olegi pidev võitlus enese mõistusega, kes käsib kogu aeg jalga sirgeks lasta.
Olen kindel, et juba 3 min peale lõppu olid veendunud, et tegelikult oleks jõudnud grupi sabas ikka "ära imeda" need 7 km.
Põdeda ei ole vaja aga kua juba 365 päeva pärast saab vigu ja kohti parandada

 
At 15:45, Anonymous Anonüümne said...

Vaata 15:08 - selle Haugi aitamisega oli mul selline värk, et mul oli tegelikult eesmärk üks konkreetne nägu endale sappa haakida, kuid kahjuks polnud ma seda protseduuri varem läbitreeninud, mistõttu kulus haakimisele palju aega ja lõppes ikkagi saba kaotamisega ( see oli otsustamise hetk, kas loobuda sisaliku kombel sabast või kohast mugavas expressrongis) ning siis oli tegu, et havile uuesti sappa saada. Peale hauginolgi paari osavat manööverdust Riia teel TRR-i ülessoojendussõiduga tegelevate ratturite selja taga tekkis mul raskusi tema saba eristamisega teiste seast, kuid ta sai selle kaitsva tuulevarju nende soojenduspuntide selja tagant läbi laveerides. Mul isegi ei tekkinud võimalust tast möödumiseks. Igatahes oli ta tubli purikas. Kui mu haugimälu ei peta siis number hakkas tal 144-ga viimast kaht numbrit (sh "4") ma enam täielikult meenutada ei suuda. Selles suhtes ma siin ikka imestan PP kirjatükkide üle, et kuidas see mees suudab kõiki numbreid käigult endale meelde jätta ja kas ikka suudab või suudab ainult neid, kes talle juba varasemast ajast on meelde jäänud?!
Veelkord tänud ka "tundmatule purakale havile" kes raske töö ära tegi! Samas TRR algus on alati selline, et tagant tulevad mõned tugevad, kes sinna taha kuidagi kuuluma ei peaks ja keda TRR korraldajad vabatahlikult ettepoole ei lase ilma vastava litsentsita. Seega on minusugustel luuseritele alati võimalus neid ekspluateerida, kui eelnevalt on vähemalt TRR superspets lühiettevalmistus tehtud.

 
At 17:27, Anonymous Anonüümne said...

Tubli sõit.

 
At 19:56, Anonymous Anonüümne said...

to 14:17, Vaadates protot, pakun su Haugi(de)ks näiteks:
431 1457 Tilk Arne Põlva 3:33:20 M40 65 7
461 1442 Part Taavi Lääne-Viru 3:33:23 M21 157 2

Kuna 3,5 h peal 14xx rohkem numbreid pole ja su mälu usaldame, siis peaksid ehk mõlemale mehele välja tegema.
Ja kuna kaldusid 144x kasuks, siis on su Haug arvatavasti Part hoopis :)
juss

 
At 19:56, Anonymous Anonüümne said...

seda ta on jah, et kelgu kompanii ratta puhul ei arvesta teiste võistluste tulemusi ja nii ongi olukord kus tugevad amatöörrattamehed (kes sõidavad MTBd kõvasti) kuid kes ei ole TRRl osalenud varem, pannakse lõppu, ja need siis panevad hullu, veavad alguse olelusvõitluse tulemusena juba tekkinud grupid uuesti kokku suurteks megagruppideks, mis on üsna ohtlikud, sest seal on väga erineva tasemega rattureid, osad kes sõidavad aeroobses ja osad kes on punases ja siis need punases vennad ronivad veel grupi pea ligidale ja ei adu enam olukordi tihti.

 
At 21:45, Blogger Kristjan said...

Rattaralliga õnnelikult ja tervelt ühelpool. Mis oleks järgmine eesmärk, mille tarvis edasisi treeninguid sätid?

 
At 01:14, Anonymous Anonüümne said...

Eks Tartu Rattaralli on selline sõit kus võid 3 tundi pundis istuda ja lõpu peale mõelda,näiteks kõikidel Maantekarikasarja etappidel on olnud küll distants märgatavalt lühem,aga seal on alati olnud punt vahepeal ikka väga pikalt ketis.

 
At 01:37, Anonymous Anonüümne said...

Ei no haugi mälu, mis sa teed, ei tule mul enam kuidagi meelde, mis see nr olla täpselt võis. Ainuke sähvatus mis meelde lõpuks tuli oli see, et kui nö kaine mõistusega mehe numbri kuju meelde jätta proovisin, siis sain aru, et tegu oli hoopis viimase stardigrupi nr-ga. Rohkem enam ei meenu. Teoorias peaksin teda ka pildi pealt nägema aga see kõik on mattunud palju olulisemate pisiasjade laviini alla ja ilmselt mul ei õnnestu tõde enam kunagi välja kaevandada.

 
At 09:11, Blogger Priit Pullerits said...

Ei noh, eile üle 1100 lugeja, aga kui tsiteerida ühte tuntud ütelust, siis "all I got for that is the lousy t-shirt". Ehk üllataval kombel ei ole peaaegu kellelgi midagi kriitilist öelda. Kolme ja poole tunni jooksul võinuks ju ikka midagi tähele panna, mul oli korralikult Postimehe särk seljas, nii et märkamisega ei oleks tohtinud raskusi tekkida. Või passis enamik hoopis kuskil tagapool preerias?

 
At 10:34, Anonymous Anonüümne said...

Tänan Priit, et oma eesmärgi välja ütlesid, eesmärk on Sul halvasti öelda või, et keegi halvasti ütleb.
Pingutad ise selle nimel.
Edu Sulle!

 
At 10:42, Anonymous Anonüümne said...

See tuleb sellest, et sa suutsid ise ühe artikli kirjutada kedagi solvamata.
Ja ennnäe, kohe lugejaid ka kohe rohkem. Mõtle sellel, enne kui jälle oma piiratuses mingeid eiriti jaburaid solvanguid lendu lased. Kas on ikka vaja maailmas kõige harrastavam spordiala mõttetuks kuulutada. Lihtsalt niisama.

 
At 12:36, Blogger Priit Pullerits said...

Eelmistele:
kriitika all ei pea ma sugugi silmas halvasti ütlemist. Kriitika on see, mis aitab asju paremaks teha. On ju selge, et ma rattasõidust suurt ei jaga. Kindlasti oli nendes suurtes gruppides, kus ma kaks kolmandikku distantsist läbisin, neid, kes teavad minust rattaspordi kohta palju rohkem. Oleksin väga tänulik, kui mõni neist midagi tähele pani, mida valesti või ebaratsionaalselt või suisa teistele ohtlikult tegin. Eesmärk on oma kogemustest ja asjatundlikust tagasisidest õppida, olgu siinkohal rõhutatud, mitte mingit shouting matchi initsieerida.

 
At 13:18, Anonymous Lars said...

Kommenteerin ühte katkendit:

"/.../ koguni nii korralikult, et enne raudtee ülesõitu tekkis minu eest esikolmikuga lõhe. Tunnistan ausalt, et ei üritanudki seda kinni tõmmata, sest minu arvates läks liiga vara liiga suureks kihutamiseks ning oli selge, et kui ma neljandal positsioonil tempot veidi alla lasen, peab ka esikolmik hoogu vähemaks võtma."

Kui nüüd veidi norida, siis see liigutus ei olnud päris korrektne - töötava karuselli puhul tuleb käia eest läbi! Vahe võib sisse lasta tagapool, kui oled eest läbi käinud (kasvõi hetkeks). Sellel konkreetsel juhul olin ma just vedamast tulnud ja keerasin sinu selja taha - selle loogika järgi oleks pidanud ma kohe uuesti tööle hakkama, et vahe kinni tõmmata, kuna mul ei olnud küll vähimatki plaani kellestki maha jääda, samuti ilmselt enamusel meie grupist :) Seetõttu panin sulle käe selja peale ja lükkasin järgi.

Ehk siis järgmisel korral eest läbi ja tempot reguleerima!

Aga muidu igati tubli sõit mitte-ratturi kohta!

 
At 15:55, Anonymous Anonüümne said...

millise statistikaga need 1100 lugejat kokku arvutasid? küpsised, lehekülje sirvimised vms?

 
At 15:57, Blogger Priit Pullerits said...

Aitäh, Lars, lõpuks sain teada, kes lahkelt käega tõugates aitas. Aga vahe oli liiga suureks kärisenud, nii et sain aru, et tol hetkel minust kinnitõmbajat lihtsalt pole. Ja ega noil kolmel tegelikult ju kuskile minna olnud, varem või hiljem oleks me grupp nad ikka kinni võtnud. Kokkuvõttes: sattusin valel ajal valesse kohta.

Aga üks asi häiris mind veel, mis segas pärast viaduktilt laskumist kurvis gruppi püüdmast. Teel olid lõhesid katvad-paikavad kõrgendused ja mu ratas hakkas nendel hüppama, nii et tükk aega ei saanud aru, mida teha - lasin seetõttu automaatselt jala sirgemaks. Saan aru, et oleksin pidanud hoolimata sellest, et ratas all põrutas ja kargles (nagu ka kõigil teistel, loomulikult), ikka edasi pressima? Või kuidas selles olukorras ikkagi toimida?

 
At 16:51, Anonymous Anonüümne said...

Seda nimetatakse rattavalitsemise oskuseks. Hea rattur oskab ka rappuva ratta otsas täie võimsusega kulgeda. Selleks, ei pea ju muidugi sadulas istuma vaid võib jalgu ja käsi kasutada muuhulgas ka amortidena. Ühestküljest vajab see harjutamist, teisest küljest näitab, et olid juba rappumise hetkeks süsi sest esimene kord värske mehena viadukti ületades ei kaeblenud sa nende konaruste pärast.

 
At 19:13, Anonymous Anonüümne said...

Neil konarustel kergita kergelt tagumikku, käed kergelt annavad järgi ja jalad teevad ikka oma tööd. Kindlasti ei tohi tempot järgi lasta. Peale viadukti oleksid pidanud hambad risti grupile järgi pressima, sest raudteeülesõidul(pöördel) lastakse kiirus alla ja edasi oli taganttuul. Siis sai puhata ja taastuda.

Ei taha norida, aga s*** ajas keema, kui lõpuprotokollis otsisin üht "meie" grupis olnud numbrit. Enne Elvat oli ta meie grupis ja finišis on ta 3:20 lõpetanutega koos. Isegi profid ei suuda 30km-ga 8 minutilist vahet tagasi sõita. Nr. oli 4** ja sini-valgete riietega !!!???
Parimat
T.

 
At 09:15, Blogger oakleyses said...

nike air max, ugg boots, oakley sunglasses, burberry outlet online, tory burch outlet, michael kors outlet, ugg boots, ray ban sunglasses, uggs on sale, replica watches, cheap oakley sunglasses, louis vuitton, louis vuitton outlet, louis vuitton, chanel handbags, jordan shoes, longchamp, longchamp outlet, michael kors outlet, michael kors outlet, louboutin, louis vuitton outlet, ray ban sunglasses, burberry, oakley sunglasses, nike air max, kate spade outlet, louboutin shoes, polo ralph lauren outlet, tiffany and co, tiffany jewelry, prada outlet, ugg boots, christian louboutin outlet, michael kors outlet, gucci outlet, replica watches, prada handbags, ugg boots, michael kors outlet, nike outlet, polo ralph lauren outlet, longchamp outlet, oakley sunglasses, louis vuitton, michael kors

 
At 09:17, Blogger oakleyses said...

north face, sac longchamp, louboutin pas cher, oakley pas cher, true religion jeans, michael kors, nike air max, lululemon, converse pas cher, coach outlet, ralph lauren uk, michael kors, sac guess, north face, nike roshe run, vans pas cher, hermes, hollister, timberland, coach purses, new balance pas cher, hogan, vanessa bruno, nike free, michael kors, true religion jeans, air jordan pas cher, air force, abercrombie and fitch, true religion outlet, coach factory outlet, ralph lauren pas cher, burberry, kate spade handbags, nike blazer, lacoste pas cher, mulberry, tn pas cher, nike free run uk, longchamp pas cher, ray ban pas cher, nike air max, hollister pas cher, michael kors, true religion jeans, nike air max, air max, nike roshe, coach outlet, ray ban uk

 
At 09:20, Blogger oakleyses said...

ralph lauren, longchamp, ray ban, mont blanc, herve leger, hollister, gucci, vans, birkin bag, nike roshe, iphone 6 cases, celine handbags, hollister, converse, timberland boots, valentino shoes, bottega veneta, abercrombie and fitch, jimmy choo shoes, ghd, north face outlet, nike air max, insanity workout, lululemon, beats by dre, louboutin, nfl jerseys, instyler, asics running shoes, babyliss, p90x workout, hollister, north face outlet, soccer shoes, oakley, baseball bats, reebok shoes, wedding dresses, giuseppe zanotti, nike air max, converse outlet, soccer jerseys, nike trainers, ferragamo shoes, mac cosmetics, mcm handbags, vans shoes, nike huarache, new balance, chi flat iron

 
At 09:29, Blogger oakleyses said...

coach outlet, supra shoes, ugg pas cher, toms shoes, canada goose, bottes ugg, barbour, moncler, canada goose, swarovski, pandora jewelry, pandora charms, canada goose outlet, juicy couture outlet, doudoune canada goose, louis vuitton, ugg,ugg australia,ugg italia, canada goose uk, moncler, michael kors outlet online, moncler outlet, canada goose, canada goose outlet, moncler, wedding dresses, louis vuitton, pandora charms, ugg boots uk, pandora jewelry, michael kors handbags, moncler, moncler, sac louis vuitton pas cher, louis vuitton, hollister, montre pas cher, barbour jackets, louis vuitton, doke gabbana outlet, canada goose, lancel, ugg,uggs,uggs canada, thomas sabo, moncler, links of london, michael kors outlet, juicy couture outlet, replica watches, karen millen, marc jacobs, moncler, swarovski crystal

 
At 06:11, Blogger Unknown said...

chrome hearts online
michael kors outlet handbags
nike air max 2017
kd shoes
yeezy boost 350
kobe basketball shoes
retro jordans
michael kors outlet
kobe basketball shoes
nike dunk low

 
At 11:39, Blogger chenminghui said...

nike outlet online
nhl jerseys
mulberry sale
cheap oakley sunglasses
longchamp
pandora outlet
pandora outlet
polo outlet
louis vuitton outlet
yeezy boost 350
chenminghui20180330

 
At 09:02, Blogger raybanoutlet001 said...

oakley sunglasses wholesale
ecco outlet
coach outlet
oakley sunglasses
nike huarache femme
michael kors
supreme clothing
pandora jewelry outlet
reebok shoes
christian louboutin shoes
zzzzz2018.5.14

 

Postita kommentaar

<< Esileht