esmaspäev, aprill 24, 2023

Pullerits: Sportlik nädalalõpp keset eimidagit ootamatusega lõpus

See nädal, mis tõi kohtumise peaminister Kaja Kallasega (fotol vasakul), lõppes spordi- ja taastumislaagriga Eesti piiri lähedal.

Kallas eraldas Stenbocki majas, kuhu läksin mööda Patkuli treppe – lugesin 159 astet – mulle tunni. Kohtumine oli põhjalikult planeeritud – mul. Nagu ikka, tuleb algul tekitada paari küsimusega intervjueeritavas mugav tunne. Selleks tuleb tal lasta rääkida meeldivast, sellest, kuidas ta ühe või teise asjaga hakkama saab. Seejärel oli mul kavas asuda peateema, maksude kallale. Need küsimused tuli hoolega läbi mõelda, sest arvata võis, et sel teemal tuleb peaministrit mitmest kandist piirata. Nii läkski.

Intervjuu teine pool oli teisest olulisest teemast, Eesti julgeolekust, mis on Kallasele kahtlemata kergem teema seletada. Ja usutluse lõppu tuli jätta mõned isiklikumat laadi küsimused, et tunnine kohtumine lõppeks sõbraliku ja positiivse noodiga. Lühidalt: puhas klassika.

Reedel katsetasin, kas saan oma tööd ka õues teha. Sain küll, tegin kindlaks. Arvasin, et tekib mõningaid keskendumisraskusi, näiteks tahtmine hüpata ratta selga ja minna sõitma. Või lihtsalt päikese käes sirakile visata. Kuid eesmärk oli silme ees – teha valmis uue nädala alguseks lugu, kuidas mõjutab majutusettevõtetele plaanitav käibemaksu tõus 9 protsendilt 22-le nende toimetulekut – ning see hoidis fookuse paigas. Lõpetasin punktipealt kell viis ning sõitsin siis läbi Misso metsavahelist käänulist teed pidi (fotol ülal vasakul) põhja poole Nopri talupoodi.

Nopri poe uksed tootmishoone teisel korrusel on ööpäev läbi avatud. Kaup on riiulitel ja külmikutes väljas, hinnasildid juures. Ladusin seljakoti värsket talutoitu täis ning pedaalisin siis juba laiemat teed pidi tagasi. Oli näha, et võrreldes eelmise nädalavahetusega olid järved jäävabad. Kuid metsa all oli siiski üksikuid valgeid lumelaike.

Laupäeval ja pühapäeval avastasin uusi teid. Riia-Pihkva kiviteest lõunas on RMK panustanud taristu rajamisse. Sinna on tehtud korralikud tugeva kruusakattega teed, millel peaks isegi kaks sõiduautot teineteisest mööda mahtuma. Teede äärde on kaevatud kraavid. Üks tee on nii värske, et seda pole isegi Strava kaardil. Kõik need teed lõpevad suurte ringteedega (fotol ülal vasakul).

Ühte metsaalust teed pidi proovisin ka Lätisse jõuda. See oli kohati porine, kahes kohas tuli langenud kuusepuudest mööda sõita. Kahe kilomeetri pärast lõppes kitsas tee Murati järve kaldal (fotol paremal). Selle lõunaserv ulatub Lätisse. Too kant on ikka täielik pärapõrgu. Riia-Pihkva kiviteest lõunas on ainult metsad (fotol all vasakul), peaaegu ei ainsatki majapidamist, isegi märki talukohast. Kes tahab tsivilisatsioonist eemale saada, siis see osa Eestist on neile.

Kuid ei õnnestunud Lätti pääseda. Mitte et see olnuks eesmärk iseeneses. Sest nagunii oleksin ringi pööranud. Teel laius ees sopane ja vesine koht, kust kuiva jalaga poleks läbi saanud ning läbi vändates oleks kindlasti mutta takerdunud.

Laupäeval sai kinnitust tõsiasi, et inimorganismi kogutud energiast jätkub varusid täiendamata pooleteiseks, maksimaalselt kaheks tunniks. Tegin 37,6 kilomeetri pikkuse sõidu, mis koos peatustega vältas kaks tundi ja 20 minutit. Pead kinni, naudid loodust ja ilma, teed pilti (fotol paremal) – nii see aeg lendab. Ilm oli soe, aga mitte palav, seega kulus pudel vett.

Kuid tasapisi hakkasin tundma, et energia raugeb, kuigi olin enne teele asumist söönud. Leidsin rattasärgi tagataskust vana-vana lutsukommi, koukisin selle paberist puhtaks ja tõstsin veres suhkru taset. Ega sest kaua muidugi jätkunud. Viimased kilomeetrid tagasi mööda maanteed (fotol vasakul) läksid õnneks taganttuulega, nii et seetõttu oli lihtsam.

Mis on tähtis pärast sellist pingutust? Muidugi taastumine. Kõigil kolmel õhtupoolikul käisin mullitavas tünnisaunas (fotol paremal ja all vasakul). See on puudega köetav, nii et töötab roheenergial, eks ole? Lased tünni tiigist vett täis, siis kütad ahju kuumaks ning kui vesi tunni-pooletiese pärast vannisoe, vulpsad sisse. Vaatad, kuidas päike loojub eemal punasena puude taha. Ja kui taevas pime, siis võid seal tähti lugeda. Et üle ei kuumeneks, tuled veidi aja pärast veest välja, lased kehal jahtuda ja siis uuesti vette mõnulema. 

See on juba eeskujuliku spordilaagri moodi, kas pole? Ei tea, kas peaministril ka midagi sellist on võimalik?

Foto 1: Kaja Kallas sõidab ilusa ilmaga tööle Stenbocki majja rattaga. Foto autor: Tairo Lutter, Postimees/Scanpix
Foto 2: Põlluteed Rammuka kandis. Foto autor: Priit Pullerits
Foto 3: Metsatee Misso ja Nopri vahel. Foto autor: Priit Pullerits
Foto 4: Metsatee Kagu-Eestis. Foto autor: Priit Pullerits
Fotod 5 ja 8: RMK loodud metsatee Kagu-Eestis. Fotode autor: Priit Pullerits
Foto 6: Murati järv. Foto autor: Priit Pullerits
Foto 7: RMK loodud metsatee Kagu-Eestis, lumi laupäeval kraavides. Foto autor: Priit Pullerits
Foto 9: Riia-Pihkva kivitee. Foto autor: Priit Pullerits
Foto 10: Köetav tünnisaun, Cube, RAV4 ja Eesti vimpel kolmandat päeva lehvimas. Foto autor: Priit Pullerits
Foto 11: Priit Pullerits reede õhtul tünnisaunas lõõgastumas. Foto Priit Pulleritsu erakogust

34 Kommentaarid:

At 11:00, Anonymous Anonüümne said...

"...kahes kohas tuli langenud kuusepuudest mööda sõita..." -- lugesin põnevusega, et tojots saab reaalset sõitu ometi maanteelt kõrval, aga ei, jalgrattaga sõideti!

 
At 12:03, Anonymous Anonüümne said...

Oli jah kaval intervjuu. Aga küsimuste teravusest puudu ei olnud, kuigi toon oli sõbralik. Küsimuste raskus tuli välja peaministri repliikidest "küsige neid küsimusi ka teiste [parteide esindajate] käest". Üldiselt, kui PP konkurendid rapslevad maksutõusuahastuses, loob PP peaministriga suhteid - Nursipalu kohtumine rahvaga ja intervjuu ning nüüd lühikeses aja tagant jälle. Oma positsiooni ülesehitamine - Ansip vol 2. Õppige sitakotid!

 
At 12:31, Blogger Priit Pullerits said...

Olete teinud olulise tähelepaneku: küsimuste teravusest puudu ei olnud, kuigi toon oli sõbralik.
Selles ongi mu ameti suuremaid nõkse: küsida võid kõike, aga oluline on see, mis toonis küsid.
Liiati, intervjueeritava peale klähvima hakates või teda n-ö marutõbisena rünnates ei saavuta sa mitte midagi peale selle, et... ei saavuta mitte midagi. Nii ei saa dialoogi pidada ega intervjuud teha, mis on samuti ju dialoog.

 
At 13:25, Anonymous Anonüümne said...

Esiteks RAV4 värv on meestekas. Naistele see ei meeldi. Testitud.
Teiseks nägin RAV4 liikluses ja imestasin siiralt, et mis moodi sellisesse on võimalik ratast mahutada. Vahel harva võib ju nikerdada esiratta ära võtmisega aga väga jätkusuutlik see lahendus küll ei ole. Kas Priit tahab tõesti rattasõidu mingi muu hobi vastu välja vahetada nt elektriga Full Suspension Üksratas? See ei ole ruuminõudlik, võib käia muretult poes shoppamas võib läbida igasuguse pinnasega teedel oluliselt rohkem kui Trekiga vändates inimvõimete piiril.
Kolmandaks intekas. Jube pikk lugu oli. No küll seda andis alles kokku kirjutada, uhh. Väga vinks vonks lugu aga pärast kui seda seedisin ei saanud ma aru, et miks seda teha oli vaja, mingi PR kampaania või?
Neljandaks, trepiastmete lugemine on miski üldrahvalik hobi või? https://vaatavanalinna.ee/patkuli-trepp/ ütleb, et trepiastmeid on 157. Lugesin spetsiaalselt üle ja sain 155 aga möönan, et 2 astet võis kahe silma vahele jääda. Siin tekib aga küsimus, et kuidas on võimalik saada kokku 169 astet ehk 6 % enam reaalsusest, äkki peitub selles lugemisviisis ka riigieelarve kokkusaamise võti. Tuleb lihtsalt veenvalt väita, et raha on puudu ning kärbime, kas tegelikult kah puudu on sõltub ju ametnike suvast, kes kõhutunde järgi tulusid prognoosivad.
Viiendaks, tünnisaun, mulle tundub, et Priidule on tünn tehtud või pole kogu see lugu nii nagu paistab?

 
At 18:50, Anonymous Anonüümne said...

13:25, ma isegi jagan teie skepsist tünnisaunast, sest pilt on erakogust mitte Soonetsi meediahiiglase pildikataloogist. Erakogu asjad võivad olla manipuleeritud.
Mõned küsimusi tekkivad asjaolud:
1. Kes pildi tegi? Abikaasa?
2. Privaatne olemine, miks susped jalas on?
3. Mida annab uduste prillidega tünnis istumine. Virmalisi vahib või?
4. Täielikult konstrueeritud fotoseanss? PP käskis naisel pilt teha, naine käskis püksid jalga panna. Tünnis olid nad ikka ju koos?
5. Väike õll käib juba tipptulemusi näidanud vana spordimehe lõõgastuse juurde. Kui naisega kulles vees, siis võibla mullivein ja vaagen puuviljadega. Seda siin pole, pole haisugi.

 
At 19:25, Anonymous Anonüümne said...

Kümblustünn mitte tünnisaun. Saunas ikka loobitakse leili.

 
At 19:28, Anonymous Anonüümne said...

Kas nood ringteed metsas on uue baaside lepinguga võõrvägede rasketehnika manööverdamiseks mõeldud?

 
At 20:10, Blogger Priit Pullerits said...

Ei, 19:28. Need on metsamaterjali väljavedavatele autodele ringi keeramiseks.

 
At 21:08, Anonymous Anonüümne said...

Tõe rääkimine on kulukas. Fox New's maksab solvatule 787,5 miljonit dollarit kahjutasu ja ankur lahkub meediamajast. Suurim tünn ever?
https://maailm.postimees.ee/7760816/fox-newsi-staar-tucker-carlson-lahkus-ootamatult-ametist

 
At 22:09, Anonymous Anonüümne said...

CNN puhastab ka ridu.
https://kultuur.postimees.ee/7760872/ebameeldiv-vallandamine-17-aastase-staaziga-hommikusaatejuht-lasti-paevapealt-lahti

Newsweek, kus Padre oli, teeb ehk uut digitaalset tõusu? Pentagoni pabereid on ajakirjanikud tõsiselt võtnud ja nendest avalikkust teavitanud.
Kas keegi veel Vanity Fairi loeb?

 
At 22:19, Anonymous Anonüümne said...

ETV Urmas Vaino lahkub iseseisvalt. Tunnustan ja kiidan heaks!

 
At 22:47, Anonymous Anonüümne said...

"Tõe rääkija" tegi siis kuldse kolmiku- ta on kinga saanud nii CNN'ist, MSNBC'st kui nüüd siis ka Fox'ist: https://twitter.com/RepBrendanBoyle/status/1650525589332189187

Tulevik on tal siiski aga helge- tahavad teda nii konservatiivne RussiaToday kui ka esirahvuslane Solovjov- https://twitter.com/JuliaDavisNews/status/1650563875627220992

Tõe rääkimise eest hakatakse maksma muidugi rublades ja on oht sattuda ka narkodiilerina vangimajasse.

 
At 22:54, Anonymous Anonüümne said...

Küll elektriautomees härra Musk talle eriti magusa pakkumise teeb.

 
At 07:54, Blogger Priit Pullerits said...

Eile sõitsin RAV4-ga Kagu-Eestist tagasi Tartusse. Jälgisin hoolega liikluses kiiruse piiranguid, ehkki peab tunnistama, et selle autoga tikub väga kergesti minema kiirus saja ligi, erinevalt Pacificast, mida tunnetasin palju paremini - nagu jalgratastki, millega sõites olen teinud eksperimente, et pakun, kui suur on kiirus, ja siis vaadanud spidomeetrilt - tavaliselt ei eksi rohkem kui 1 km/h.

Igatahes näitas auto kompuuter, et bensiini (98) kulu oli 5,2 liitrit 100 km kohta. Päris hea ju!

 
At 09:31, Anonymous Anonüümne said...

Kas RAV4-l ei olegi püsikiiruse automaati põhivarustuses? Uuel autol võiks ikka selline vidin toimida ja ei ole vaja hoolega midagi jälgida. Mina saan aru nii, et uut autot on mõtet soetada selleks, et ta ise kiirusepiiranguid ära tunneks ning vastavalt ka kiirust sobivaks sätiks. Juhi asi on ainult rooli hoida. Muidu on sellise masina ostmine raha raiskamine.

 
At 10:28, Anonymous Anonüümne said...

Kas lugupeetud PP sõidabki spido järgi 90ga 90 alas, kui olud lubavad?

 
At 10:32, Anonymous Anonüümne said...

Kas Debbiet punases kleidis saab kuskil interneti arhiivis näha?

 
At 11:20, Anonymous Anonüümne said...

Mul on üle 30a staaži ja ma ütlen, et püsikiirusehoidja on saatanast, olgu nad nüüd adaptiivsed jne. Hea küll, TLN-TRT otsal kannatab kasutada küll, aga tuleb teha ikkagi valik, kas juhid või reisid kaasa. Liiga mugav ei tohi roolis olla. Talvel unustage ära.
Kas RAV4-l on juba suverehvid all? 5 liitri lähedal kulu on suhteliselt suure auto juures muljetavaldav. Ootaks kah juba maastikusõidumuljeid ja lapatsi vajutamise emotsioone, 129kW-ga annab üht-teist teha. Mitu sekundit 0-100-ni paberite järgi kulub?

 
At 12:24, Anonymous Anonüümne said...

Mõni võib arvata, et püsikiirusehoidja on saatanast ja teeb autojuhi liiga laisaks, kuid mina näen selles pigem võimalust säästa oma jalgu ja keskenduda rohkem olulisemale - lõõgastumisele ja meditatsioonile rooli taga.

Alguses võib püsikas tunduda veidi keeruline, eriti kui nupud on kuskil käiguhoova kõrval või muudes kahtlastes kohtades. Kuid kui olete seda kord proovinud ja mõne õppekurvi läbinud, siis pole see enam mingi probleem!

Nüüd võin ma uhkusega öelda, et olen püsikaga sõitnud nii kõrbes, mägistes piirkondades kui ka lihtsalt linnas ummikutes. See muudab sõidu palju mugavamaks, kuna ma ei pea enam end väsitama gaasipedaali vajutamisega, vaid võin lihtsalt istuda ja nautida sõitu.

Niisiis, kasutage püsikiirusehoidjat julgelt, sest see muudab teie sõiduelamuse palju lõbusamaks ja vähem pingeliseks. Ja kes teab, äkki kohtate te püsikaga sõites Debbiet punases kleidis!"

 
At 12:43, Anonymous Anonüümne said...

Vaevalt et Debbie püsikamehi hindab. Naturaalne ilu ja perutav loomus sõidab ikka masinaga, mida opereeritakse aktiivselt käte-jalgadega. Meditatsioon ja lõõgastumine my ass. Ei tea, miks tänapäeval sellise ajaraiskamisega tegeletakse. Mugavused on aju tuksi keeranud? Mõelda ka ei viitsita enam tänapäev, vaid küsitakse kretiinselt ChatGPT-lt debiilseid asju. Murelikuks teeb.

 
At 13:04, Anonymous Anonüümne said...

ChatGPT peksab jah väheke segast kommertsi. Tegelikult on ikkagi nii, et talvel on püsikas asendamtult mugav. Paned lumevaalu sisse neljarealisel teel kahe raja vahel , tava oludes hakkad suruma gaasi, et kiirust hoida või lased autol juhitavuse kaotada kuna ei jõua gaasi suruda. Püsikaga aga sõidad vaalu sisse ja kõrv ainult fikseerib kuidas kapoti all urin muutub isasemaks ja Debbidele tähelepanu äratavamaks. Automaatselt. Sinu asi on vaid hoida rooli. Juhul kui lihtsalt liiga libedaks läheb, siis ta niikuinii annab juhtimise üle ja lõpetab tegevuse aga tavaliselt on olud sellised, et võib ka kohe restore teha ja sõit jätkub ilma manuaalse pusimiseta. Oluline on alati hoida 2 kätt roolil. Liiga lõdvaks ei tohi ennast rooli taga lasta. Sellel pole aga mingit pistmist püsika kasutamisega. Kahtlemata on vaja püsika kasutamine selgeks õppida nii, et kasutad seda pimesi ilma nuppe otsimata. Siin aitab ainult praktika erinevates oludes. Pead oskama püsikat sujuvalt vabastada, mitte nii, et kui mingit jama näed siis ehmatades hüppad pidurile. Sedasi tehes keerad kettad tuksi.

 
At 13:08, Anonymous Anonüümne said...

Õige mees käib SPA-s ja kümblustünnis ikka prillide ja nokamütsiga! Tubli : D

 
At 13:43, Anonymous 30+ aastat staaži said...

Ei taha kuidagi teie püsika vaimustusega nõustuda. Mootori ajad nurruma ikka pedaalidel tallates. Pulleritsu masinal on variaatorkäigukast, seal lööd julgelt pedaali põhja ja naudi.
Samas nõustun teiega, et 2 kätt olgu roolil, eriti algajatel ja naistel. Kogenud mehed võivad sõites vasakut küünarnukki toetada allakeritud akna piidale. Mõnus ja šeff tunne.

 
At 13:50, Anonymous Anonüümne said...

Saan aru, et kui kogu aeg on soov piirkiirusi ületada, siis tõesti on ebamugav kulgeda püsikaga. Samas, ma ei ole kedagi näinud liikluses küünarnukk aknast väljas sõitmas. Seega meil pole roolis kogenud mehi. Vene ajal jah kui masinad olid kipakad ja täismees ei mahtunud auto sisemistesse gabariitidesse ära, siis pidi oma kehaosi väljapoole masinat läbi akna sirutama. See tunne on tuttav. Olen ka ise pisikeses kuudis sõitnud. Kahjuks pidin nentima, et püsivalt nõnda toetades kippusid tekkima tugevad vajutised kätele. Seetõttu eelistan ikkagi RAV4-st suuremaid masinaid. Siis ei teki kätele kuskilt ebameeldivaid surveid. Väikeses autos oli muidugi Debidega lihtsam, et istus teine autosse ja kohe olid küljed koos. Sedasi on tore hääletajaid krabada. Eks ta sihuke noorte isaste teema ole, et väike ja kiire manuaalne auto, teeb Debistamise lihtsamaks.

 
At 14:33, Anonymous Anonüümne said...

Pulleritsu blogist õpib suusatama tsikeldama vaarutama ja püsikaga noori naisi võrgutama. Kasulik. Kiidame heaks.

 
At 17:28, Anonymous Kägu, kehakultuurlane said...

Mõned aastad tagasi hakkas Tallinna jõusaalidesse üha sagedamini sattuma tumedanahalisi tegelasi, kes lisaks vastikule ja lärmakale käitumisele , jäid silma sellega, et läksid alati riietusruumist dushiruumi bokserite väel ja võtsid need jalast vahetult enne veejoa alla astumist ära. Peale pesemist panid esimese asjana taas trussikud jalga. Viimasel ajal on jõusaalidesse, aga siginenud vähemalt sama lärmakaid tegelasi, kes lähevad dushi alla suisa trussikute väel. Serbo-Horvaadi keele laadsest mulast võib eeldada, et tegemist on meile ukrainast saabunud pagulastega, ehk siis desertööridega, kes on siia sõja eest pakku tulnud. Vaatan pilti Pulleritsust, kus ta istub suures vannis trussikud jalas ja mõtlen, et toetusavaldus lemmikutele oleks veel effektsem, kui need trussikud oleks valge-kollased. Mis puudutab püsikiirusehoidjat, siis küsin, et miks tegelased, kes seda alavääristavad, üldse autoga sõidavad? Võiks ju jäädagi hobuvankri juurde?

 
At 17:47, Anonymous Anonüümne said...

Püsikiirusehoidja on pehmodele.

 
At 18:49, Anonymous Anonüümne said...

Peab ikka peast täitsa loll olema, kui pikal sirgel maanteel püsikiiruse hoidjat ei kasuta

 
At 19:15, Anonymous Kägu, kehakultuurlane said...

Pehmo või mitte pehmo, aga tänapäevases haigalases kontrolli ja trahvi ühiskonnas on püsikiiruse hoidja suisa hädavajalik vidin. See võimaldab sul timmida kiiruse kenasti lubatud tippkiiruse lähedale ja sutsukese üle, nagu Eestis kombeks on. Saad sõita rahulikult ja ökonoomselt ühtlase kiirusega takistamata teisi. Vastikud on need "mitte pehmod"oma jõnksutamisega,need kes seda maanteel ei kasuta, aga ühtlast kiirust ka hoida ei suuda. Nõus, et kurvilisel kruusateel ja talvel libedaga on seda mõistlikum mitte kasutada. Pealegi, sirgel maanteel sõitmine on niigi loll ja nüri tegevus, milleks seda veel nürimaks teha? ON fakt, et päris suur osa juhi tähelepanust kulub kiiruse jälgimisele ja aegajalt spidomeetri vaatamisele. Pimedas, halva nähtavusega ja vahel peale võistlusi mitte just kõige värskemas olekus roolitaga olles kulub iga olemasolev "energiamolekul" trajektoori ohutuse (loomad jalakäijad ratturid teised autod, teel olevad esemed, mis seal olema ei peaks jne.) jälgimisele. Sellises olukorras muudab püsikas teekonna oluliselt turvalisemaks. Usaldan masina tegema masinlike asju ja keskendun ise asjadele, mida tänapäeval veel täiesti masinatele usaldada ei saa. Kuigi need täitsa ise sõitvad autod on muutunud üpris lollikindlateks. Ilmselt on käib siin selliseid "umbä kõvu mehi" , kes ei kasuta GPS i ka. Mina ka Eestis enamasti ei kasuta, aga te proovige Euroopa kiires linna liikluses või sadade maha ja pealesõitudega kiirteedel ilma hakkama saada! Olete suureks nuhtluseks iseendale ja kõigile kaasliiklejatele.

 
At 19:40, Blogger Priit Pullerits said...

On ilmnenud tõsiasi, et kui kiiruskaamera ees vähendan kiiruse 74 km/h-ni RAV4 spidomeetri järgi, siis posti otsa kinnitatud ekraan näitab 70 km/h.

Kui palju valetab teie auto?

 
At 19:57, Anonymous Anonüümne said...

Need postid on nii ja naa. Need valetavad tahtlikult, et tekitada sofris süümekaid. Mõned on igaks petteks adekvaatse numbriga aga noh nendega pole mõtet oma spido taadelda.

 
At 20:49, Anonymous Anonüümne said...

Kõigi autode spidokad on valetama seadistatud ja näitavad 4-5 km/h üle tegeliku. Postid enamasti on täpsed, vähemalt gps-iga võrreldes.

 
At 21:22, Anonymous Anonüümne said...

Minu autodel on olnud nii, et väikestel kiirustel st kuni 40 on nad suht täpsed need auto spidokad, aga kiiruse suurendes viga suureneb st. kui spido järgi sõidan näiteks 170 ga siis tegelik kiirus on 158. GPS pole küll mingi täpisriist, aga sirgel lõigul siiski suht täpne

 
At 22:36, Anonymous 30+ aastat staaži said...

Ei kasuta GPSi jah Eestis, ega ma toidukuller ole. Vanast ajast ja harjumusest on teedeatlas autos. Nii moblarakendusi kui atlast kasutan väga harva.
Teel olles jälgin pidevalt, kas ega ma teistele oma kiirusega ette jää? Kolonnitekitaja püsikiirusega ei ole, lasen taganttulija rahulikult mööda - näitan suunatuld ja võtan kiiruse väheke maha või panen reipamalt eest ära.

 

Postita kommentaar

<< Esileht