laupäev, jaanuar 06, 2007

Šmutov: Imevidinate narrus

Pagan! Pagan! Pagan! 30 protsenti pole naljaasi, see on peaaegu üks kolmandik. Seega ei tohi sellise protsendiga infot kergekäeliselt võtta. Nimelt on San Diego Ülikooli teadlased avastanud, et mehed, kes teevad nädalas kolm korda füüsilist trenni, seksivad 30 protsenti rohkem kui need, kes seda ei tee. Niimoodi kirjutas hingusele läinud ajakirja Sport+ maikuu number.

Vandesõnad olid aga seetõttu, et ma pole endiselt suutnud enda treeningkavva lülitada seda kolmandat treeningut. Tegelikult pole ma vist iialgi regulaarselt kolm korda nädalas treeninud, isegi nooruspäevadel oli korvpalli- ja jalgpallitrenn kaks korda nädalas.

Toona tegin ma isegi tublisti trenni, nüüd on kõik ligadi-logadi, kuigi suusatrenn on mind jälle august välja vedanud. Treener Jaak Teppan mainis viimati õnneks sedagi, et suusakoolis käijad võivad osaleda ka teise grupi treeningutel ja lisaks peaks lisanduma ka ujumistrenn. Seega on olukord kontrolli all ja järgmisest nädalast peaks treeningpäevikus olema kolm trenni nädalas.

Tihedam treeninggraafik on aga igati positiivne, sest lõppenud jõuluajal jäid töökohustuste tõttu ära pea kõik trennid, korra käisin vaid Aura keskuses ujumas. Too ujumine tekitas aga ilgelt hea tuju, sest lahkudes astusin kaalule ja digitaalsele numbrilauale ei tekkinudki kolm numbrit, hoopis kaks. Lisaks tõi naeratuse näole jõuluvana, kelle kotis olid igati superkingid alates lauamängust, lõpetades korralikke tossudega. Ei mingeid vidinaid, mille kasutamine on enam kui kahtlane.

Viimaseks moenarruseks on minu arvates näiteks pulsikell. Seetõttu ei kavatsegi ma seda endale osta. Surve on aga suur, eriti kõvaks veenjaks on üks pealinnast pärit sõber, kes käib mulle nagu seljavalu peale, et ma selle asjanduse ikkagi ostaks. Viimati läks ta minu tõrksuse tõttu tõsiselt närvi ja lubas kella mulle lausa kinkida, et ma lõpuks ometi treenima õpiksin.

Kusjuures nüüd on mul ka korralik argument – treener Jaak Teppan arvab samuti, et pulsikella ostmine ei peaks olema treenija esmane tegevus, sest see vidin on natuke ületähtsustatud.
«Kohati on õigem jälgida enesetunnet,» nentis ta mulle. « Mõnel tekitab kellaga treenimine just stressi ja pidev paaniline jälgimine hoopis suurendab südamelöögisagedust.»

Pulsikella hinnaks on umbkaudselt 2000 krooni, sest alla selle on kellad, mis erilist infot ei anna. Lihtsalt jälgimisseadet pole korralikult treenival inimesel vaja ehk kolm korda nädalas treenival – ja tuletades meelde loo algust, on see nüüd arvatavasti iga mehe eesmärgiks – inimesel võiks Teppani hinnangul käel olla seade, mis annab treeningu lõppedes pisikese kokkuvõtte, mille saab üles märkida ja mida on võimalik hiljem analüüsida, et treeningtöös järeldusi teha.

Mis järeldusi mina oma kahest või kolmest treeningust teeksin, on aga ikka väga segane. Kui keegi tahab vaielda, laske käija, äkki suudategi lõpuks veenda.

Kuid olgu siinkohal ka öeldud, et suusatrennis käijatest kasutab pulsikella vist vaid üks inimene ja muidugi ka treener Teppan, kelle käel on tõenäoliselt selline kallim asjandus.

Samas üks asi mulle Polari puhul meeldib. Nimelt nende abilehekülg https://www.polarpersonaltrainer.com/frontend/, mida saavad vist küll kasutada vaid kella ostnud inimesed. Demoversioone (ka kaalualandajate oma) näppides jättis keskkond igati kasuliku ja huvitava mulje. See on ka ainuke põhjus, miks ma võiksin selle kella ostmist kaaluda – kui jõuaks otsusele, et kella ja abilehekülje koosmõju (kella salvestatud andmed saab sinna üle kanda) aitaks paremini treenida ja miks mitte ka kaalu vähendada. Praegu olen siiski veel skeptiline.

-- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
Eile oli suusatrennis aga jõutreening või siis ÜKE. 12 harjutust, iga harjutuse pikkus 2 minutit. Ja olgu kohe öeldud – ilgelt raske oli, ausalt ka. Eelviimase harjutuse ma lihtsalt lamasklesin, et jõuaks viimast teha. Teistegi täitmisega oli nii ja naa. Kuid äkki kellelegi meeldib. Lisaks oli see minu esimene korralikum trenn pärast jõulupraadide nosimist.

Soojendus: 30 minutit jooksu

Harjutused:
1) paaristõuked kummidega (1 minut), vahelduvtõuked (1 minut)
2) seisa trepiastmel toetudes pöia eesmisele osale. Kätega hoida käetoest, seinast, postist. Venitada kannad allapoole, seejärel tõusta varvastele. Kaelas olgu liivakotike.
3) keharingid, rinna vastu surutud 15 kg ketas (naistel 10 kg)
4) hüppenööriga hüpped
5) kummardu ette ja tõsta rinna vastu 15 kg ketast (naistel 10 kg)
6) pikad etteasted (kaelas liivakott)
7) hantlite tõste kaela tagant, vist olid 3 kg hantlid
8) külghüpped, käed selja taga
9) hantlite tõste – nagu linnud lendavad ehk külgedele
10) pikali olles jalatõsted, toengus võivad olla eriti võimsad tüübid (minut ühel, minut teisel küljel)
11) trepiastmel tehtavad hüpped – ühe jalaga peale, tsipa õhku ja hops teise jalaga peale
12) õige nimi ei meenu, lamad kõhuli ja siis tõstad jalgu ja rindkeha
13) kõhulihased

Seejärel: lõdvestav jooks ja korralik venitamine

Foto 1: Pildil on 23 km jooksumaraton Otepäält Elvasse. Foto autor: Margus Ansu / Postimees / Scanpix
Foto 2: Pildil on Aura veekeskuses toimuv. Foto autor: Margus Ansu / Postimees / Scanpix
Foto 3: Pildil on erinevad pulsikellad. Foto autor: http://www.polar.fi/polar/channels/eng/segments/Running.html
Foto 4: Pildil on Polari veebikeskkonnas asuv treeningpäevik. Foto autor: https://www.polarpersonaltrainer.com/frontend/

27 Kommentaarid:

At 13:38, Anonymous Anonüümne said...

Oman seda lisavidinat juba 3 aastat (polar 720i) ja alles nüüd saan aru asja tegelikust vajalikkusest. Kui treenid 3*nädalas ja rohkem, siis ootad ju ka tulemusi. Enda mälu on liigagi emotsionaalne ja lühike. Nüüd on juba mida analüüsida ja mõelda, mis tulemused olid milliste treeningute tagajärg, ning mida teha, et oma vigu ei kordaks. Kui sul on hea treener, siis pole isegi neid vidinaid vaja, aga üksi punnitades võib ikka väga rappa minna.
Aga keegi ei käse neid ju osta! Edu treenimisel, peaasi, et endal on hea olla.

 
At 17:45, Anonymous Anonüümne said...

Minumeelest on sigadus nimetada pulsikella moenarruseks, see näitab loo autori spordivõhiklikust. Tänapäeval on igasugune vastupidavustreening ehitatud üles pulsitsoonidele. Isiklikult arvan, et näiteks need rahvasportlased, kes üritavad kaalus alla võtta ja kurdavad, et neil ei õnnestu kaalu langetada, treenivad lihtsalt enamasti liiga intensiivselt kuna neil pole aeroobsest treeningust ega pulsisagedustest aimugi, et mida kõvemini punnin seda kiiremini kilosid kaotan, mis on muidugi totaalne vale. Samamoodi võib valedel(liiga kõrgetel) pulsisagedustel treenimine rikkuda südame.
Tippspordist ilma pulsikellata pole mõtet rääkidagi...
Samamoodi võiks need üleeelmises artiklis kirjeldatud Asicsi geeltossud olla moenarrus, et kui tahad võid "hiina ketsiga" edasi joosta, aga ise tead millest ilma jääd.
Pulsikelladel on erinevaid mudeleid mis võivad maksta kuni 6000 krooni(tippsportlastele), aga harrastajale piisab täielikult odavatest mudelitest, peast hindu ei mäleta, kuid alla 2000 saab kindlasti. Omast kogemusest tean, et senised Polari mudelid on küll väga töökindlad olnud, teisi marke pole kasutanud.
Aga ise tead, kui tahad iseendale kaotada, siis treeni rumalasti edasi...

 
At 18:15, Blogger Martin Šmutov said...

Täitsa huvitav. Tippspordi mõttes olen täiesti nõus, seal peab kõik vilisema ja vilkuma ehk teaduse kõrgeim tase.

Samas niisama liigutades jääb kasutegur siiski kahtlaseks. Näiteks jalgpalli või korvpalli mängides pole mul ega kellelgi teisel midagi küljes ja tegutsemine on täiesti tunde järgi. Seega on kahtlane, et sörkjooksu või rahuliku suusatamise ajal peaks järsku pulssi jälgima ja graafikuid pidama. Ehk siin tundub olevat teatud ebakõla - kui juba, siis oleks loogiline jälgida ka teisi alasid harrastades.

Ma tegelikult tean, et Tammeka jalgpallimeeskond on seda teinud - filminud treeningut ja jälginud, kuidas mingil mängija pulss liikunud on. Täitsa põnevad tulemused olid. Kuid harrastajatest ei tee seda ju keegi.

Ma pole seni oma eesmärkidest veel kirjutanud, kuid esisadat ma ei rihi, tahan lihtsalt liigutada, et mitte diivanile pidevalt vatti anda.

Seetõttu pole ka Asicsi ja suvaketsi võrdlus päris õiglane, sest jalavarjul on konkreetne mõju ja need on tehtud spetsiaalselt mingi ala jaoks.

Vot sellised mõtted tekkisid. Ma muidugi veidi provotseerisin ka, kuid tahakski erinevaid arvamusi kuulda ja ehk murtesen lõpuks endalegi.

 
At 19:19, Anonymous Anonüümne said...

palli mängides ei kasuta enamasti isegi tippsportlased pulsikella (kui, siis vahest huvi pärast), kuna see ei annaks eriti adekvaatset tagasisidet, pealegi ei tohi kontaktspordialadel kella juba vastase ohutuse tõttu kasutada.
Aga see on õige, et enesetunne on kah näitaja mida peab arvestama, kell üksi ei aita, ta hea abimees, mis muudab treeningu nauditavamaks ja mugavamaks, näppu arteril hoides ja sekundeid lugeda on lihtsalt tüütu.
Pulsikella valikul tuleb lähtuda vajadustest, näiteks igasugused "fitness" testid ja kaloriloendajad jne on minuarvates küllaltki mõttetud, oluline on lisaks pulsinäidule kella mälu(mis sõltub paljugi mudelist) ja treeningu kokkuvõte(keskmised pulsid, max pulss, tsoonid jne).

 
At 19:36, Anonymous Anonüümne said...

pallimängijatega on veel see lugu, et nende esitusel polegi peamine eeldus südame efektiivsus ja organismi ökonoomsus, neil piisab enamasti keskpärasest vastupidavusest ja otsustavamaks saab kiirus ja oskused. Samas vastupidavusaladel peab sageli mitu tundi järjest hoidma pulssi samal sagedusel ja võistustulemusegi määrab täielikult organismi täiuslik seisund(hapniku tarbimine, lihaste/südame jne ökonoomsus). Pallimängijad ei taotlegi mingit tippvastupidavust, ei ole veel kuulnud, et mõni korvpallur käiks mäestikus harjutamas või ajaks treeningkilomeetreid taga. Sportlaste äkksurmi kajastavates artikklites on alati öeldud, et see puudutab üldiselt pallimängijaid ja teisi sarnaseid spordialasid, mitte aga vastupidavusalasid nagu näiteks suusatamine.
Samamoodi pole eluliselt oluline pulsimõõtja tõstjatele.
Need spordialad polegi tegelikult võrreldavad.
Leppida tuleb sellega, et vastupidavuse arendamine nõuab täpsemat organismi jälgimist.

 
At 21:33, Anonymous Anonüümne said...

Mina võtsin pulsikella kasutusele ca 6 aastat tagasi. Olin tollele suvele eelneval sügisel üle mingi 10 aasta alustanud taas rahvasportlase tasemel iseseisvaid treninguid (rattasõit) ning juunikuu keskpaigaks olin täiesti küpse. Takkajärgi tarkus, aga olin omaenese tarkusest treeninud lihtslt liiga intensiivselt ning "üle pingutanud". Peale seda kogemust olen järgmistel aastatel järginud targemate kogemust, jälginud pulsikella ning seetõttu ennast treeningutel lihtsalt tagasi hoidnud. Ja ütlen, et õieti tegin. Mina igal juhul soovitan ka kõigil algajatel, kellel vähegi tõsisem soov ka tervise- või harrastussportlase tasemel treenida ning endale paremat enesetunnet luua - kasutage julgelt pulsokat, eelkõige selleks et mitte liiga hasarti minna ning saavutata parimal viisil see mille olete endale eesmärgiks seadnud. Minu pulsokas, millise ostsin see 6 aastat tagasi, maksis 1000 krooni ja kasutan teda siiamaani. Jõudu!

 
At 22:04, Anonymous Anonüümne said...

Pulsokas ei pea tingimata üle 2000 eegu maksma. Ainus vajalik funktsioon ,mis sellel olema peab on pulsi näit (ja ehk ka treeningaeg)aga need on olemas ka kõige odavamatel mudelitel nagu FS1.

 
At 03:37, Blogger Martin Šmutov said...

Väga huvitavad arvamused nt. jalgpalli kohta, sest minu nägemus on tegelikult hoopis vastupidine.

Mäletan kunagisest jutuajamist ühe doktoriga, kes väitis, et pulsi jälgimine on vutimeeste osas vägagi oluline, sest selle abil suudetakse kindlaks teha, et mis tema pulsi üles viis ja kui kiiresti ta taasutada suutis.

Veelgi enam - kunagi ammu-ammu olnud Moskva Spartakis lausa sellised lood, et ründajale söödeti palli jooksu peale just kindla ajavahemiku tagant ehk teati, kui kiiresti mees taastuda suudab, et kaitsjaga taas võidu liduda.

Ehk selle info omamine pole kindlasti teisejärguline. Samas mulle tundub, et seda ei koguta, sest treeningutel pole ma taolist tegevust küll näinud.

Luban siinkohal, et uurin järgmise nädala jooksul välja, et kuivõrd pallispordiga tegelevad klubid oma liikmete pulsse jälgivad ja miks seda tehakse või ei tehta.

 
At 13:33, Blogger Anne said...

Muuseas, suusaklubi harrastajate trennis kasutab pulsikella vähemalt neli-viis treenijat. Korralda järgmine kord soojendusjooksul väike väitlusring ja vaata, mida kellaomanikud oma "mõttetu lisavidina" kiituseks pajatavad.

 
At 15:45, Anonymous Anonüümne said...

Mjah. Pulsikella lisavidinaks nimetada on küll minu jaoks üllatav. Olen seda u. 6 aastat kasutanud ning kui millalgi üles ütleb, siis muretsen kindlasti uue. Eriti vajalik on see olnud peale haigusest taastumist, et koormust paremini jälgida.
Aga see Polari kellaga kaasas käiv veebipäevik osutus tõesti lisavidinaks. Ja seda peamiselt seetõttu, et see veebikeskkond ei ole neil eriti paindlik ning sageli on ka liiga aeglane. Paberil või excelis enda koostatud treeningpävik (koos pulsinäitude ja muu vajalikuga) on palju mugavam.

 
At 18:25, Anonymous Anonüümne said...

IMHO,palju parem kui veebipäevik on mõnede kelladega kaasaskäiv "Polar Precision Performance" tarkvara.

NB! Uudisena on väljatulnud uus "Polar ProTrainer 5",mille prooviversiooni saab tõmmata polari kodulehelt.

 
At 20:42, Anonymous Anonüümne said...

Ma küll ei lugenud läbi eelmisi kommentaare, aga igaks juhuks märgin ära, et sellel Polari treeningpäeviku lingil saab ka inimene, kes ei oma Polari toodet, märkmeid teha. Registreerimisel tuleb koht, kus tuleb valida, kas omad Polari kella, kui siis missugust ja kui ei, siis vastav linnuke panna.

 
At 00:57, Anonymous Anonüümne said...

Tahaks ka lisada paar sõna pulsikella toetuseks. Minu arust on selline riistapuu just rahvasportlaste ja mõõdukate harrastajate puhul väga oluline. Tõsisem harjutaja suudab juba enesetunde põhjal tunnetada, mis seisus ta on. Keskmine rahvasportlane uhab aga kogu treeningu anaeroobses tsoonis (mida kiiremini, seda parem ju) ja siis imestab, miks üldine vastupidavus ei parane. Sellist mõttetut punnimist on näha igal vastupidavusalal. Loomulikult on vaja ka lõike ja kiirendusi teha, kuid baastreening peab olema ikkagi aeroobses tsoonis. Täiega rapsides tekib kindlasti ületreening (kui enne motivatsioon otsa ei saa, sest iga treening on ju nii raske, kui kogu aeg punnitada). Seega ei saa pulsomeetrit kindlasti mõttetuks vidinaks pidada. Lisaks ma usun on pulsikell ka küllaltki tõhus motivaator, sest kui harrastaja näeb, et treeningust on tulu ja seisund paraneb, siis lisab see omajagu indu veelgi paremini harjutada.

 
At 10:55, Anonymous Anonüümne said...

Olen ka üks neist suusatrennis osalevatest kellel on polari kell.
Seoses sellega mõned tähelepanekud.
* Kell on kindlasti vajalik siis kui oskad selle andmete hulgaga midagi peale hakata.
* Kui oled suurema kehakaaluga siis on lisaks pulsile huvitav vaadata ka seda palju treeninguga kaloreid kulutasid ja kas see tuli näiteks rasva arvelt.
* Kuna endal on suht vana kell siis olen pidevalt hädas selle täpsusega. Üsna raske on võtta tõena kella näitu kui see haigutama ajava tempo korral näitab laksust 239 ja nii umbes pool tundi järjest. Ma ei tea kas see on mingi minu anomaalia, aga olen kuulnud, et teistel esineb ka sellist asja.

 
At 16:13, Anonymous Anonüümne said...

see ei olene kellast, ega selle vanusest, vaid rihm on lihtsalt halvasti peal või on keha kuiv. Uuema põlvkonna rihmad peaksid paremini püsima. Kui on odavam ja ilma koodita rihm, siis võivad teised läheduses asuvad(u 1 meeter) rihmad tulemusi liita, veel võib kellas segadust tekitada läheduses asuvad elektriseadmed (auto elektroonika, kõrgepingemastid ja muu taoline).
Aga see enamasti oma viga ja rihma korrigeerides kaob ära.

 
At 17:16, Anonymous Anonüümne said...

Rihm on jah kodeerimata, aga olen seda viga märganud sageli ka üksi treenides, eriti just suvel rattaga maanteel olles. Tundub, et mida rohkem riideid on seljas siis asi paraneb, näiteks suusatades seda viga ei teki.
Kui võtab sisse kaaslase pulsi siis ei jää minu kellal olev näit nö. ülesse kinni vaid langeb koheselt kui segav signaal eemaldub.
Igaljuhul tänud reageerimast ja katsetan edaspidi kontakte veelgi rohkem niisutada.

 
At 18:45, Anonymous Anonüümne said...

mida rohkem riideid seljas, seda enam higistad üldjuhul. Higi juhib impulsse paremini rihma ja see omakorda saadab pulsiinfo kellale. Kui ikka keha korralikult higine, siis ta enamasti ikka valesti ei näita.

 
At 22:49, Anonymous Anonüümne said...

Probleem võib olla lihtsalt selles, et rihma patarei hakkab tühjaks saama. Siis hakkab selliseid vigureid tegema ja ei anna ühendust korralikult. Vaheta patarei ära, vast siis hakkab tööle ilusti.

 
At 10:02, Anonymous Anonüümne said...

kella patareide vahetamisega on see lugu, et neid peaks kindlasti esinduses vahetama. Ise kodus ega mingi suvalise kellasepa juures ei tohi(survetest peab tehtama)!! kvalifitseerimata remondimees ei suuda tihendeid korralikult sulgeda ja nii pääseb vesi vahele ja tekivad lühised ning kell minema visata. mitu tuttavat on ise näppinud kella ja p...sse keeranud.

 
At 11:17, Anonymous Anonüümne said...

Mul on see jama olnud juba kahe rihmaga ja seega ei saa patareides viga olla. Kunagi ütles mulle Polari esindaja, et kõhnematel inimestel pidigi selliseid jamasid esinema, aga see ei ole minu arvates eriti pädev jutt. Ise arvasin, et on äkki rattasärk staatilist elektrit täis vms. Aga tänud headele inimestele kes on head nõu andnud ja kindlasti teen rihma edaspidi niiskemaks.

 
At 15:21, Anonymous Anonüümne said...

rattasõiduga on see jama, et kehaasend on ette kallutatud, mis soodustab rihma mittepüsimist, erinevaid spordialasid harrastades paikneb muide rihm natuke erineval kõrgusel, tuleb endal see parim asend välja leiutada. Ja see on kah õige et kõhnadel inimestel püsib rihm natuke halvemini. Ja see on õige, et rattasõidu staatilised särgid võivad rihma tööd häirida.
Polar on muide koostöös Adidasega teinud sellise liibuva särgi, kus elektroodid juba särgi sisse ehitatud, ei tea kas seda Eesti müüaksegi, näinud igastahes pole:
http://www.adidas-polar.com

 
At 15:26, Anonymous Anonüümne said...

neid rihmasid on ka päris palju erinevaid tüüpe viimasel ajal tekkinud, võibolla tuleb valida sobivama suuruse ja kujuga rihm

 
At 15:31, Anonymous Anonüümne said...

mõni niisutab rihma tatiga, ise pean seda meetodit vastikuks ja pole isegi proovinud...

 
At 15:52, Anonymous Anonüümne said...

Pulss 230 pulsokal on staatilisest elektrist.Pane pulsokas peale,trennisärk selga ning hõõru särki kiirelt vastu vööandurit...Pulss missugune!
Vahel aitab särgi niisutamine anduri kohalt .

Rihma tatiga niisutamine on parem kui puhta veega ,kuna tatt on puhtast veest parem elektrijuht.

 
At 22:22, Anonymous Anonüümne said...

Pulsikella hea omadus minu juures on ka see,et tihtilugu teen trenni üksinda ja seetõttu on kella ja näitude vaatamine ka mingiks vahelduseks. Tead oma piire, võrdled enesetunnet, vaatad kuidas taastud jne.

 
At 00:09, Anonymous Anonüümne said...

Pulsuvõhiku jutt - alla 2000.- on "seebikad". Ei tasu sportlasi ehmatada, et see ainult keskklassi luxus. Minu Sigma BC1600 on siiani piisavalt hää. Need, kes pulsokad kogu aeg vahivad ja mitte rada nende ees, ei tohiks kodus isegi peeglit omada...

Pulsokas on vajalik täpse treeningu tarvis - korraks heita pilk näidule ning siis tuvastada enesetunde hetkeseis. Ja ongi kogu jooksev analüüs. Minu kogemused näitavad, et paljalt enesetunne on petlik ja segiaetav entusiasmiga.

Pulleritsule soovitaks teist meetodit, iga ringi või harjutuskorra järel (olgu või anaeroobses) teha paus, lüüa kaks näppu randmele ja 10sek jooksul tuvastada tuksed (anaeroobses siis usutavasti nii 25 tükki). Suusatamise puhul on soovitav kindad enne käest võtta :-)

 
At 21:09, Anonymous Anonüümne said...

Rihma ebatäpsus võib olla ka tingitud elektroodide kulumisest. Selle vältimiseks saab vahetada välja ainult rihma, mitte kogu kella. Oluline on ka rihma regulaarselt pesta (sooja vee ja seebiga) ning enne trenni korralikult niisutada.

 

Postita kommentaar

<< Esileht