reede, veebruar 02, 2007

Šmutov: maraton tuleb läbida alla kuue tunni!

Maratonile võin ma igatahes minna, kuid korralikust või isegi enda ea kohta keskmisest vormist olen ma siiski maas ehk arenguruumi on veel tublisti, tõdesin pärast eilset spordimeditsiinikeskus Vomax külastamist, misjärel suundusin kohe Aura veekeskusesse ujuma ja põrutasin oma 500 meetrit, vaid käsi kasutades.

Vomax (http://www.vomax.ee), mis on tuletatud lühendist VO2max ehk maksimaalne hapnikutarbimine, on äsja Tartus avatud spordimeditsiini ja –nõustamise keskus, kus saab teha nii koormustesti kui ka maksimaalse hapnikutarbimise testi. Lisaks antakse seal nõu treeningplaanide koostamise ja toitumise kohta ning veel palju muud.

Mina valisin maksimaalse hapnikutarbimise ehk kardiopulmonaarse testi, mis hõlmab paralleelset hingamisnäitude, südametöö ja koormustaluvuse uuringut.

Põhimõtteliselt koormust järjest tõstetakse ja masinad mõõdavad näitajaid ning lõpuks määrataksegi nende põhjal sinu töövõime. Praegu maksab selline test 500 krooni.

Kuid mis seal sinuga tehakse? Midagi hirmsat pole, vahetad riided ära ehk lühikesed püksid ja jooksusussid jalga. Tegelikult pole tosse mõtet jalga panna, sest alguses kaalutakse ja mõõdetakse ning särgi võib kohe seljakotti tagasi toppida, sest kehale kinnitatakse 10 juhet, mistõttu on särgi kandmine võimatu. Seejärel näole mask ja hopsti linttrenažöörile, mis maksab umbes 200 000 krooni. Kellele linttrenažöör ei meeldi, see võib valida ka ratta. Ratta plussiks on see, et sa saad kõiki oma näitajaid reaalajas jälgida.

Linttrenažöör tundus mulle lahedam, sest pole sellel kunagi hullanud ja professor Toomas Karu pakkus seda esimesena. Lisaks saab seal tõsta nii jooksukallet kui ka suurendada kiirust.

Tegelikult pole linttrenažööril olles ülesanne jooksmine, vaid kõndimine, mida tuleb teha muidugi üha kiiremini ja mis muutub ka järjest raskemaks.

Alguses oli natuke harjumatu, kuid paari minuti möödudes polnud nagu vigagi ja leidsin täiesti normaalse rütmi. Mida aeg aga edasi läks, seda keerukamaks läks, sest jalad hakkasid tasapisi krampi tõmbuma – joostes saab neid veel kuidagi lõdvestada, kuid kiirkõnniga tundus see küll võimatu. Minu jaoks läks asi karmiks umbes 12 minuti möödudes ja lagi saabus 14 minuti alguseks ehk siis lõi professor Karu punast paanikanuppu ja ma sain rahulikult jahtuma hakata.

Hingamisekoefitsient jõudis 1-ni 10 minuti ja 15 sekundi möödudes ehk see oli ajaks, mil hakkas raske. Lõpuks sain koefitsiendi viidud 1,32 juurde (1,1 tähendab, et pingutasin suutlikkuse piiril).

Pärast nö. paanikanupu vajutamist ja rahuliku kõnni alustamist tundus korraks, et ma näen ka kahekordselt. Kindel pole see seetõttu, et ma olen ilma prillideta (need tuleb ära võtta, sest pähe pannakse ligi 400 000 krooni maksev mask – mask tegelikult nii palju ei maksa, kallis on aparatuur, mis analüüsib asju, mida sa maski hingad) peaaegu ametlikult pime ehk siis kõik tundub udune ja veider.

TULEMUSTEST
Hapnikutarbimine
Maksimaalne hapnikutarbimine oli mul testi põhjal 37,7, mis jääb keskmisele (minu ea kohta 40-45) päris korralikult alla, kuid professor Karu põhjendas seda keskmisest kõrgema kehakaaluga. Kehakaalu alandamine oleks kohe ka üks nippidest, kuidas hapnikutarbimise näitajat tõsta. Ehk siis hooaja tipphetkeks võiks kaalu nii 90 kanti surada – äkki isegi õnnestub, proovime.

Samas madal näitaja ei tähenda Tartu maratoni kontekstis eriti midagi. «Teha võib kõike, kuid küsimus on vaid selles, et mis ajaga,» nentis Karu.

Ehk siis – inimesed, kellel näitaja on umbes 50 või üle selle, peaks maratoni läbima alla 5 tunni – 55-60 on üldse väga hea treenitusega, sest suusatajad on näitaja umbes 70 ja päris tippudel 80 juures.

40-se näitajaga tulek maratoni läbida umbes kuue tundi, mis on nüüd minugi eesmärk. Ütleme selle siis otse välja: Tartu maraton tuleb läbida alla kuue tunni.

Hingamisest
Hingamise osas on mul meeletu reserv. Kõige väiksema koormuse juures oli reservi suuruseks 87 protsenti (mida suurem, seda parem), keskmise koormuse puhul 70 ja maksimaalse koormuse puhul 60 protsenti. Karu sõnul peaks see viimane näitaja tavaliselt olema kuskil 33 protsendi juures, mistõttu pean antud teemat veel täpsemalt uurima, sest kui mul on reserv ligi kaks korda suurem, siis ma teen (või on) tõenäoliselt midagi valesti.

Hapnikku tarbisin minutis 3702 milliliitrit, mis oli parem kui programmi pakutud tulemus 3527.

Ventilatsioon oli aga vilets. Mina suutsin nö. minutis puhuda (nagu puhuks õhupalli täis) 98 liitrit, kuid programm arvas, et ma peaks suutma 132.

Süda ja pulss
Süda on mul Karu sõnul täitsa okei, maksimumpulss oli 178, mis programmi arvates võinuks olla 196. Anaeroobse töö lävi oli 160-165 ehk minu arendavaks treeningintensiivsuseks on 140, 120-140 oleks säilitav intensiivsus.

Laktaat
Treeningu lõpuks oli laktaadinäitaja 5,9, mis on täitsa normaalne tulemus, üle 10 oleks juba veider olnud. Anaeroobse läve juures on laktaat kuskil 4 m mol/l (millimooli liitri kohta). Samas tõuseb see näitaja päris kiiresti ehk minuti pärast võinuks ta juba päris palju kõrgem olla.

Karu sõnul on tema nähtud kõrgeim laktaadinäitaja 25, mille saavutasid Eesti kergejõustiklased, kes jooksid 4X400 meetrit (5-minutiliste intervallidega).

Lõpetuseks
Igati vahva test, kuid nüüd peab vist ikkagi pulsikella muretsema, et treeningu ajal jälgida, et ma liiga kõvasti ei ponnistaks. Samas kõige salakavalam osa on ikka puudu – toitumine. Vomaxi juhatuse liige Tõnis Saag kinnitas, et toitumisuuringud on neilgi olemas, kuid see maksab ligi 1000 krooni. Samas lahatakse siis toit täielikult lahti ja pannakse kokku kõige sobivam variant. Praegu ma vist seda veel küll ei võta, kuid ehk paari kuu pärast, et järgmise aasta suveks saledaks saada.

Saag lisas ka, et tulevikus tahaks nad igale testi tegijale kaasa anda võrdlustabelid ja legendid, mis annaks andmeid teiste samas vanuses inimeste kohta, kuid praegu on andmebaas veel liiga väike. Seega plaanid on võimsad.

Pilt 1: üldnäitajad
Pilt 2: Numbrigraafikul: aeg (time), koormuse tase (Load W), pulsisagedus (HR 1/min), kopsuventilatsioon (V’E L/min), hingamissagedus (BF 1/min), hapnikutarbimine (VO2/kg), hingamisekoefitsient (RER)
Pilt 3: Maksimaalne hapniku tarbimine meestel (Shvartz, 2000; Karu, 2003)
Pilt 4: graafik hingamise kohta, et palju reservi on.
Pilt 5: Tulemused graafikutena. (esimene rida) kopsuventilatsioon (V’E L/min), pulsisagedus (HR 1/min), hapniku tarbimine ja süsihappegaasi eritumine. (teine rida) kopsuventilatsioon, hingamissagedus.
Märkus: kõik pildid erakogust

16 Kommentaarid:

At 10:49, Anonymous at said...

Mis tähendab, et laktaat üle 10 oleks juba veider olnud? Ma käisin samas kohas testimas ja laktaat oli 12. Kahjuks unustati see lahti seletada ja ise ka ei taibanud küsida. Kas keegi teab aidata?

 
At 12:54, Anonymous Eric Roots said...

Laktaat üle kümne ei ole kindlasti veider näitaja. Nagu professor Karu ütlusest näha, on tippudel maksimaalsed laktaadi näitajad anaeroobsel koormusel 20 ringis. Laktaat on energiarikas produkt, mis aeroobses töös kasutatakse täiesti ära ja näitajad on alla 4 mmol/l. Kui laktaadi näitaja jõuab 4 mmol/l, käivituvad organismis teised energiatootmise mehhanismid, mida nimetatakse anaeroobseks energiatootmiseks - siit ka väljend anaeroobne lävi.

Kui inimese lihases domineerivad nn punased ehk aeglased lihaskiud, siis on võimsuse potentsiaal väiksem ja laktaadinäitajad on väiksemad. See tähendab, et organism on ökonoomsem ja sobivam pikaajalisteks koormusteks nagu seda on maratonid. Ülikõrgeid laktaadinäitajaid esineb pigem sprinteri tüüpi inimestel, kelle lihases domineerivad nn valged ehk kiired lihaskiud.

Koormustesti tehes sõltub laktaadi näitaja ka sellest, kas minnakse püüdma maksimaalset pulssi. Tavaliselt katkestatakse koormusest, kui lihaste maksimaalse hapnikutarbimise (VO2max) võime on saavutanud haripunkti ja näitaja hakkab vaikselt langema. Koormustestijärgne laktaadinäitaja on kõrgem, kui määratakse ka maksimaalset pulssi. Maksimaalse laktaadi määramiseks tuleb sooritada väga intensiivne jõukomponente sisaldav koormus ning näitajad määratakse 3-5 min peale koormust.

 
At 13:07, Anonymous Anonüümne said...

" ... inimesed, kellel näitaja on umbes 50 või üle selle, peaks maratoni läbima alla 5 tunni ..." - no ennekõike sõltub aeg ikka suusatamisoskusest, isegi varustuse osakaal on ilmselt suurem, kui VO2max-l.

 
At 15:47, Anonymous Anonüümne said...

Minu maratoniajad 3.50-4.50 ,Vo2 max stabiilselt 45 kandis.Aja erinevused tulenevad ainult erinevatest libisemistingimustest.

 
At 16:24, Anonymous Anonüümne said...

* 178 oli tõenäoliselt maksimaalne pulss selle testi käigus,tegelik maksimum on ilmselt tunduvalt kõrgem-võta see arvesse kui kunagi pulsoka muretsed.
*120-140 on maratonimehe jaoks just õige treeningpulss,see ei ole pelgalt"säilitav koormus".
*Kaalu langetamine tuleb kasuks,kuid viimastel nädalatel enne maratoni sellega enam tegeleda ei tohiks.

 
At 16:45, Anonymous Anonüümne said...

Kuule Eric Roots, laktaat pole küll nüüd mingi energiarikas produkt vaid anaeroobses reziimis tekkiv energiatootmisel tekkiv jääkprodukt. Aeroobses reziimis lihtsalt laktaati ei teki, segareziimis juba tekib ja 4 mmol/l juures saavutab ülekaalu anaeroobne energiatootmine.

 
At 20:47, Anonymous Tõnis Saag said...

Anonüümsele (Aeroobses reziimis lihtsalt laktaati ei teki, segareziimis juba tekib ja 4 mmol/l juures saavutab ülekaalu anaeroobne energiatootmine.):

Mina saan asjast aru niimoodi: Laktaat on glükoosi anaeroobse ainevahetuse lõppprodukt ja seda kasutatakse O2 abil ka glükoosi taastootmiseks, samuti kreatiinfosfaadi taastamiseks. Kuna suurematel koormustel hapnikuvõlg organismis suureneb ja piimhappe tootmine suureneb, siis kasvab ka vere laktaadi tase. Laktaat tekib igasugusel lihastööl, kuid saadaval oleva hapniku hulgast sõltub alaktaatsete mehhanismide efektiivsus.

Kui laktaadist saab toota glükoosi, kas võib siis öelda, et laktaat pole energiarikas produkt? Kust pärineb väide, et aeroobses rezhiimis laktaati ei teki?
Paranda mind, kui oskad. (Paha ei teeks ka oma nime lisamine...)

 
At 21:22, Anonymous skunks said...

Laktaati peaks tekkima kogu aeg.Aeroobsel lävel liigutades on laktaat 2 mmol/l.

 
At 22:10, Anonymous Eric Roots said...

Üks hea omadus on veel laktaadil, nimelt võib püruvaat anaeroobse glükolüüsi käigus muutuda mitmeks metaboliidiks, kuid peamiselt konverteerub ta laktaadiks. Nii väheneb võimalus, et püruvaat saaks kuhjuda ja põhjustada neurotoksilisi efekte.

Kuna laktaadi ja glükoosi oksüdeerituse tase ei erine on laktaadist organismil väga lihtne glükoosi resünteesida. Seega võib väita, et glükolüütiliselt toodetud laktaadil on organismis teatud energeetilise reservi roll (M.Zilmer jt Meditsiiniline biokeemia lk 63).

 
At 12:10, Anonymous Anonüümne said...

Kuidas leida nendest testitulemustest seda max. laktaati? Endal ka aruanne olemas, kuid ei märganud üle küsida.

 
At 12:43, Anonymous Anonüümne said...

kas sul üldse näpu otsast verd võeti? Laktaat pole mingi jooksev tulemus, mis numbrite reana protokollis jookseb. Tavaliselt võetakse laktaati enne koormust, peale koormust ja 3min peale koormust.
Igalpool ei võeta laktaati ja tegelikult pole see kah harrastajale mingi oluline näitaja, sõltub pingutusest.

 
At 12:46, Anonymous Anonüümne said...

Verd ei võetud, ma mõtlesin et see on kuidagi tuletatav ka testiandmetest. Mui mõtlema hakata, siis ilma vereanalüüsita seda ei arvuta jah.

 
At 19:37, Anonymous Anonüümne said...

Max.laktaadil puudub praktiline väärtus,oluline on ,mis on pulss(või kiirus) 2 ja 4mmol/l juures,ehk aeroobne ja anaeroobne lävi.

 
At 18:39, Anonymous Erik said...

Segased numbrid: esimesel pildil on absoluutne hapnikutarbimine 3702 ml/min ja kehakaal 97 kg, mis teeb hapnikutarbimiseks 38,2 ml/min/kg nagu on kirjas ka esimesel pildil. Samas allpool on toodud tulemuseks 37,7? Samamoodi ventilatsioon, maksimaalseks on märgitud 98, samas andmete listingus on näha ka väärtus 100? Hingamisreserv paistab esimesel lehel olevat 39%? See oleks algaja vastupidavussportlase jaoks ok tulemus.

 
At 04:42, Blogger chenlina said...

true religion
beats solo
coach outlet
ray ban sunglasses
adidas superstars
coach factory outlet online
louis vuitton outlet
polo ralph lauren outlet
nfl jerseys wholesale
tory burch handbags
michael kors purses
coach outlet store online
michael kors handbags
jordans for sale
coach outlet store online
michael kors
ray ban sunglasses
ray ban sunglasses
cheap toms
oakley sunglasses
toms shoes
oakley vault
coach outlet
oakley outlet
coach outlet
louis vuitton handbags
coach outlet store online clearances
michael kors purses
true religion
longchamp bags
michael kors outlet
cartier watches
rolex watches
michael kors handbags
ray ban sunglasses
louis vuitton outlet
polo ralph lauren outlet
oakley outlet
pandora jewelry
louis vuitton outlet
chenlina20160729

 
At 06:59, Blogger Yaro Gabriel said...

www0803


ralph lauren uk
moncler outlet
basket nike femme
kate spade outlet
supreme clothing
pandora jewelry outlet
ralph lauren outlet
nike outlet
christian louboutin shoes
pandora charms outlet

 

Postita kommentaar

<< Esileht