Pullerits: Kus on plaan B?

Mõned päevad tagasi astus kolleeg Villu Päärt, kes istub toimetuses minust kaheksa meetri kaugusel, hommikul tööle saabudes joonelt minu juurde ja ilma, et oleks teretanudki, tulistas kohe: "Palun pane suusablogi kinni."

?!

"Siis hakkab lund ka sadama."

Päärt ei ole ainus ja esimene, kes on pakkunud, et talve viibimine on seotud suusablogi tegevusega. Neid hääli on kostnud teisigi. Kuid pole näinud põhjust neid üksikasjaliselt registreerida, sest tegemist on ilmselge ebausuga. Süüdistada suusablogi talve viibimises on täpselt sama absurdne, kui kirjutada talve seni taeva jäämine Edgar Savisaare ja suusaässade ühise jõulureklaami arvele. (Tõele au andes on Savisaare süüdistamine talve põrumises palju levinum kui selle kirjutamine suusablogi ilmumise arvele.)

Aga see, et nüüd lubab ilmajaam tulevaks nädalaks tugevaid miinuskraade, mis annavad lootust Otepää MK-etapiks lund toota, ei tähenda põrmugi, et need kraadid garanteeriks ka Tartu ja teiste Estoloppeti maratonide toimumise. Samas ei ole paanikaks ka põhjust. Vaatasin 2005. aasta treeningpäevikusse ning nägin meeldivaks üllatuseks, et kaks talve tagasi sain jaanuaris teha esimese suusasõidu alles 27. jaanuaril. Seni polnud lihtsalt piisavalt lund. Sai vaid joosta. Kuid poolteist nädalat hiljem toimus Tartu maratoni avatud raja sõit. Kaks ja pool nädalat hiljem peeti aga tuisus ja piisavas lumemöllus Tartu maraton.

Ometi oleks rumal jätta koostamata plaan B. Ehk varuvariant. Sest oleks ju mage lugu, kui kolmekümnetunnised treeningkuud ilma kogutud vormi realiseerimata vastu taevast lendaks.

Kogenud suusaõppejõud Kaarel Zilmer lohutas pessimismi kaldujaid selle nädala algul, öeldes mulle: "Kui mõni mees nutab, et Tartu maraton ära jääb - mõelgu, et ta on aasta läbi korralikult harjutanud. Sellest, et i-le jääb täpp panemata, on kahju, aga sellest ei saa traagikat teha."

Ka Otepääl elav näitleja Veikko Täär, kes harjutab suusahooajaks viis korda nädalas, korraga poolteist kuni kaks tundi, trööstis telefonis, et sest pole väga hullu, kui harjutamise viljad jäävad kohe realiseerimata, sest tema teada pidid vastupidavustreeningu tulemused avalduma väga edukalt aasta pärast.

Seega siis, kui talv taevasse peaks jääma, tuleb senist ettevalmistust lugeda heaks sissejuhatuseks kevadsuvisele jooksuajale. Ainus väike probleem, minu arust: suusatamise treening on liiga madala intensiivsusega, nii et küsitav, kui suurt efekti see jooksmiseks annab? Või saab seda siiski lugeda heaks üldfüüsilise põhja ladumiseks?

Kümmekond päeva tagasi trehvasin Tartu Ülikooli taga jooksutreener Harry Lembergi, tippmaratoonar Pavel Loskutovi ühe juhendajaga. Uurisin siis temalt, kas suusatrennist jooksmiseks tolku tõuseb.

Ta seletas, et näiteks suusaimitatsioon on jalgadele väga hea jõutrenn ja suurepärane ettevalmistus, kui kavas on joosta 10 km, olgu Valgas Loskutov Cupil, ümber Pühajärve või Tartu maratoni jookusvõistluse lühemal distantsil. Aga keskmaajooksuks, mida noorest peast harrastasin, on tõepoolest vaja rohkem kiirust.

Ta märkis, et näiteks veteranide MMil pidid kiiremad läbima ühe miili alla nelja minuti, milleks Lembergi hinnangul oleks Eestis suutelised vaid kaks jooksumeest. Tõsi, ta mainis, et võib-olla võiksin ka sama suuta, ent üksnes ühel tingimusel - siis tuleb töölt küll ära tulla.

Lihaste arendamine, millega paljud suusa- või jooksuharrastajad vaeva ei taha näha, on vastupidavusaladel samuti tähtsad, tuletas Lemberg mulle meelde. Ehk lihtvalemisse ümber panduna: edu saavutamiseks on tähtis nii mootor (südame-veresoonkond) kui rehvid (lihased). Jäta üks neist unarusse, ja tulemust pole. Või nagu Lemberg sõnas: pane Zaoprožetsile Ferrari kummid alla, kuid ega ta seetõttu veel kihutama hakka.

Sealsamas astus meist mööda Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna emeriitprofessor Teet Seene, kellel Lemberg nööbist haaras, et tulgu ja öelgu ka mõni tark sõna. Ta ütleski: ainus nooruse säilitamise retsept on jõutrenn. Pani muuseas just noortele tüdrukutele südamele, et ei ole mõtet enda meikimisele aega ja raha raisata, sest meigikorra all jäävad nad ikka koledaks, vaid kulutada oma energia pigem jõutreeningule.

Aga jõutrenn pole tähtis ainult tüdrukuile, lisas ta, vaid ka meestele, sest neid tabab vananemine, kui see ükskord saabub, eriti järsku, kuna meestel on rohkem kiireid lihaskiude kui naistel.

Sellele järgnes veel ta lühimonoloog teemal, et erinevalt varasemast ajast, mil räägiti ainult kiiretest ja aeglastest lihaskiududest, on nüüd aru saadud, et on olemas ka hübriidkiud, millele varem tähelepanu ei osutatud, ja väitis, et just need on spordis otsustava tähtsusega.

Millele Lemberg omalt poolt lisas, et jõutrenni ei tasu teha hingamispeetusega, sest siis võib tabada sama saatus nagu tema isa, kes veel 75-aastaselt teinud veerandsada rippes kätekõverdust, aga siis saanud, tjah, infarkti.

Mis siit siis järeldub? Nimelt see, et sport on tõsine teadus, kus omapäi lahmides oma edulootused ilmselt veelgi väiksemad kui šansid loteriil miljon võita. Et tark ei ole see, kes lihtsalt kõvasti trenni lõhub teha, vaid tark on see, kes tarkadelt nõu küsib. Muidu on tulemuseks see, mida spordiringkondades nimetatakse Eesti korvpallikoondise juhendaja ja olümpiavõitja Tiit Soku järgi Soku efektiks. Too efekt pidi seisnema selles, et kohe pärast hooaja lõppu, ilma igasuguse eelneva ettevalmistuseta, kutsutakse korvpallurid nn surmalaagrisse, kus nad kurnatuks tambitakse. Seetõttu on järgmisel hooajal tagajärjeks kas traumad või ei suudeta kohtumisi korralikult lõpuni mängida - jaks saab enne otsa. Ja kõik need hädad pidid alguse saama sellest, et puuduvad elementaarsed algtõed.

***
Mõned huvitavad andmed lumeseisu kohta Euroopas, mille leidsin ajakirjast Newsweek:

Viimase kümnendi jooksul on neljal aastal püstitatud Alpides uued talvised soojarekordid.
Vähemalt 90 protsenti Alpide suusakeskustest saab talve jooksul nii suure lumekatte, et pakkuda aasta jooksul vähemalt 100 päeva suusarõõme.
Kui aasta keskmine temperatuur peaks kerkima neli kraadi, suudaks 100 päeva tegutseda vaid 30 protsenti Alpide suusakeskustest.
Kui keskmine temperatuur tõuseb vaid ühe kraadi, satub 60 protsenti Saksamaa suusakeskustest ohtu, nii et nad peavad oma tegevuse seisma panema.

Foto 1: Pildil on Villu Päärt kontorirottide jooksul. Foto autor: Margus Ansu / Postimees / Scanpix
Foto 2: Pildil on Veikko Täär. Foto autor: erakogu
Foto 3: Pildil on Harry Lemberg. Foto autor: Margus Ansu / Postimees / Scanpix