Pullerits: Kas nüüd alistamegi Veerpalu?

Vist on ilmaaegu kõvasti trenni tehtud. Tundub, et tulemusi saab ka palju lihtsama vaevaga. Nagu Martin siin mõni päev tagasi hoiatas, olen leidnud imeravimi, mis võib aidata isegi Andrus Veerpalust mööda saada - ja tegemist ei ole tõepoolest mingi nandrolooniga, mis esiteks on keelatud ja teiseks, mille toime on võrdlemisi väike.

Lugesin hiljuti Newsweekist lugu, mille autorid on David Sinclair ja Anthony L. Komaroff, Harvardi ülikooli meditsiinikooli professorid (seda on oluline teada uskumaks, et edasine pole mingi soolapuhumine).

Nad kirjutavad novembri keskel teadusajakirjas Cell (e.k rakk) avaldatud uurimusest sellise aine nagu resveratrol kohta. Tsiteerin: "Hiired, kes said resveratroli, muutusid saledamaks ning nende aeroobne töövõime suurenes oluliselt; nende musklid muutusid selliseks nagu Lance Armstrongil, omandades hapnikku palju tõhusamalt ning sisaldades suuremal arvul terveid mitokondreid (ja seetõttu omades suuremat energia tootmise võimet). Uskumatu, aga hiired suutsid joosta kaks korda kaugemale kui seni, ilma et nad oleks väsinud, hoolimata sellest, et nad polnud kunagi trenažööril harjutanud. Vähemalt hiirte tulemuste paranemisele andis resveratrol väljapaistva mõju."


Teise uurimuse kohaselt suurendas resveratrol hiirte vastupidavust kaks korda, lisaks pikendas nende eluiga 15 protsendi võrra. Pärast seda, kui uurimus avaldati, suurenes Ameerikas nõudlus resveratroli järele nädalaga 2400 korda.

Kuigi me teame, et hiirte peal tehtud katsetused ei pruugi inimeste peal anda kaugeltki samasuguseid tulemusi, on ju loomulik kiusatus järele proovida, mis efekti resveratrol annab, kas pole nii? Hea uudis on see, et resveratroli on igal pool vabalt saada. Seda leidub nimelt punases veinis. Halb uudis on see, et enne joote ennast surnuks, kui sealt vajaliku koguse kätte saate. Nimelt peate kummutama tuhat klaasi punast veini, väidavad eelnimetatud teadlased, et saada kätte samasugust resveratroli päevadoosi, nagu anti katsehiirtele.

Aga Newsweekis oli veel üks paljulubav lause: "Resveratroli tablette ja kapsleid müüakse käsimüügis, ehkki neil pole inimestele veel tõestatud väärtust, ning nende tootmist ei kontolli riiklik ravimiamet." Jutt käis mõistagi Ameerikast.

Läksin toimetuse lähedal apteeki ja küsisin ka resveratroli. Farmatseut lõi minu dikteerimisel nime arvutisse, aga selgus, et sellist ainet Eestis müügil ei ole. Seega siis, kes tahab katsetada, peab Ameerika sõprade abi paluma.

Seniks võtsin aga ühendust Tartu Ülikooli spordipedagoogika ja treeninguõpetuse instituudi juhataja Mehis Viruga (mulluse aasta isaga, muide), kes minu teada sellelaadse temaatikaga tegelenud, nii et isegi Vene suusakoondise esindajad on tema jutul käinud, ja palusin tal asja selgitada. Esimese hooga ütles ta kohe, et seda, nagu võiks mõni mees hakata mingi ravimi ajel kohe kaks korda kiiremini suusatama, ta küll ei usu. (Mina ka mitte.) "Mis asja peaks sportlane sisse võtma, et ta jookseks 100 meetrit 10,0 asemel 5,0-ga?" küsis ta retooriliselt. "See on võimatu, lollus. Küsimus võib olla paaris protsendis."

Pärast seda, kui Viru oli veidi teaduskirjandust uurinud, selgitas ta, et resveratrol on aine, mis mõjutab geeniekspressiooni ja toob kaasa selle, et mitokondreid tekib rohkem. Aga mis võivad olla selle kõrvalmõjud, seda ei oska veel keegi öelda, nentis ta. Ja tõi võrdluse anaboolsete steroididega, mida 1950.-1960. aastatel samuti uljalt pruugiti, ilma et keegi oleks tollal aru andnud, mis hädasid need kaasa toovad (näiteks maksale). Igatahes ühte võib kindlalt väita, sõnas Viru: et 100 protsenti või isegi 50 protsenti resveratrol töövõimet ei tõsta.

Järelikult jõuab Veerpalu oma karjääri enne ilmselt lõpetada, kui selgub, kas ja millist kasu inimene resveratrolist võiks lõigata. Seni peavad need, kes tahavad talle iga hinna eest järele jõuda, kasutama muid abivahendeid, mida pidavat saama jõusaalidest, kuhu need omakorda saabuvat Venemaalt. Aga ka mujalt. Küll näiteks need suusatajad, kes pruukinud, tea paremini öelda, kust nad on hankinud valgusünteesi stimuleerivaid kasvuhormoone IGF-1 ja ka IGF-2 (insuline-like growth factor). Ent on ka legaalsemaid viise enda suutlikkuse suurendamiseks. Kui pärisin Virult, kuidas hemoglobiini taset tõsta, ütles ta naerdes, et eks kõnni Munamäe otsa, ja kui sellest ei aita, siis pane kilekott ka pähe - organism pidi hapniku puudusele hästi tormiliselt reageerima.

Selline treeningmeetod ei tundu samuti kuigi tervislik. Seetõttu olen seni kasutanud vaid lubatavaid abivahendeid. Sügisest saadik olen söönud C-vitamiini ning A- ja E-vitamiine, samuti multivitamiine, ja nüüd ostsin 330 krooni eest Victell Elite karbi, kus on 30 päeva jagu toidulisandeid, igaks päevaks kolm tabletti ja üks kapsel. Ma ei tunne, et need sama suurt efekti annaks, nagu andis resveratrol katsehiirtele, aga loodetavasti nad niisama tühjalt ka läbi organismi ei kulge.

***

Eelmise nädala lõpus helistas mulle olümpiavõitja Erki Nool. Ta oli mõni päev tagasi teinud oma tavapärase 800 meetri kontrolljooksu, läbides sisehallis koos Rainer Nõlvakuga neli ringi 2.09-ga, seejuures kolmanda ringi 32 ja viimase ringi 30 sekundiga (ikkagi on see kehvem aeg kui mina jooksin temast poolteist aastat vanemana - 2.07).

Tal oli üks küsimus: kuidas seletada, et olümpiavõitja Andrus Veerpalu saab Postimees Online'i aasta eestlast selgitavas rahvaküsitluses ainult viis protsenti häältest ja kahekordne olümpiavõitja Kristina Šmigun jagab kohta ühe naisterahvaga, kelle kohta ta isegi meenutada ei suutnud, millega ta õieti hakkama on saanud. (Jutt oli Ülle Aaskivist.)

Nool meenutas, et kui tema tuli Sydneys olümpiavõitjaks, pälvis tema küll aasta inimese tiitli ning isegi president Lennart Meri ei saanud talle vastu. (PM online'is oli Toomas Hendrik Ilves suveräänne võitja.)

Ma ei osanud muud kosta, kui et küllap on Eestis latt vahepeal väga kõrgele tõusnud, ehk sellepärast.

Aga Nool, kes küsis, ise ka vastas. Ta pakkus, et Veerpalu ja Šmiguni väikestes toetusprotsentides on süüdi nende jõulukaart ja jõulureklaam koos Edgar Savisaarega.

Huvitav ja mõtlemapanev mõte. Ja kummaline, et keegi teine polnud selle peale veel tulnud.

Foto 1: Pildil on Andrus Veerpalu. Foto autor: Peeter Langovits / Postimees / Scanpix
Foto 2: Pildil on kaelushiir. Foto autor: Küllike Rooväli / Postimees / Scanpix
Foto 3: Pildil on Mehis Viru. Foto autor: Tiina Kõrtsini / SL Õhtuleht / Scanpix
Foto 4: Pildil on Erki Nool. Foto autor: Toomas Huik / Postimees / Scanpix