Pullerits: Adieu, Renault! Käige jala
See oli mu mälu järgi Piret Niglas - kõige esimene eestlane, kes taasiseseisvunud Eesti lipu all olümpial startis -, kes mulle paar aastat tagasi rääkis, et sponsorite leidmine on hirmus raske, sest Mati Alaver on niigi kõik firmad, kel vähegi vaba raha leidub, juba läbi käinud ja ära rääkinud. Sellises keerulises olukorras, kus rahanõudlejaid on Eesti spordis aegade jooksul vaid juurde tekkinud, juhtus möödunud sügisel ennekuulmatu lugu, et Eesti naissuusatajad pidid väljakaubeldud Renault' sõiduautodest ära ütlema. Kusjuures Eesti Suusaliidu nõudmisel.Aga miks naistele üldse autod, võiks küsida. Las ostavad pigem suusad, eks ole?
Autosid on selleks vaja, et ilma nendeta ei pääse võistlustele ega treeningutelegi. Siin on näide.
Olid Eesti naised sügisel Soomes Levil laagris. Sealt tuli hommikul sõita esimese lume võistlusele Olosele. Külma oli 14-15 kraadi. See oli halb enne, sest nn koduperenaiste klassi kuuluva Jaanika Kalevi Hyundai Elantra ei käivitu, kui miinuspügalaid üle nelja. Aga just Kalev oli see, kes pidi järgmisel hommikul oma isikliku autoga teiste seas starti sõidutama ka B-koondislase Silja Suija.Tõele au andes: kui kraade on üle nulli, pole Kalevi Hyundai Elantrale midagi ette heita. Aga nii kui külmaks läheb, on peale selle, et mootor ei käivitu, häda ka tõsiasjas, et aknaid ei saa seestpoolt puhtaks; sedasi tuleb allalastud klaasidega sõita. Teeninduses on hooldemehed sageli filtreid vahetanud ja selle eest tuhandeid kroone kasseerinud, aga tolku pole veel olnud.
Selleks, et Hyundai, mille sõiduvõimest sõltub ka Eesti mõnede koondislaste käekäik, ikka elu sisse võtaks, käib Kalev sellega õhtuti laagris pärast hambapesu ja enne magama heitmist ringi sõitmas, et mootor kauem soe püsiks. Ja tõuseb hommikul varem, enne kella seitset, et muude toimetuste eel mootorile hinge sisse puhuda lootuses, et ehk on see õhtusest sõitmisest veel natukenegi soe.Ka tol õhtul enne Olosele sõitmist käis Kalev kella 12 ajal öösel Hyundaiga sõitu tegemas. Sest eelmisel hommikul oli ta juba hädas olnud: masin ei läinud ega läinud käima. Lõpuks tuli talle appi Ukraina koondis eesotsas Roman Leibjukiga. (Kalev pöördus abi saamiseks Eesti meeste poole ka, aga nood ütlesid, et neil pole aega.) Ukrainlased möllasid auto kallal kaks tundi, kuni selle viimaks käima said. Leibjuk oli seejärel Kalevile öelnud: "Tule järgmine aasta Kiaga, siis vaatame, mis juhtub."
Liiati ei tasu unustada, millist vatti Kalevi või ka teiste isiklikud autod sageli saavad. Sest nendega on vaja vedada mitmete suusatajate varustust, suuski, kotte, toidumoona. Põhjad käivad vastu maad, amordid lagunevad - ikka Eesti suusatamise hüvanguks.Ja siis, justkui päästeinglid, ilmusid välja Renault' müüjad, kes olid valmis Eesti naistele rattad alla andma. Tervelt neljaks aastaks. Aga suusaliit tõmbas diilile kriipsu. Võib vaid ette kujutada sportlaste pettumust: ajad endale ise abilised välja, kuid siis selgub, et nende abi ei kõlba.
Suusaliidu peasekretär Jüri Järv, kes esimese hooga palus, et ärme sellest lugu kirjuta, seletas siiski, et põhjus, miks naised Renault'dest ilma jäid, peitub selles, et suusaliidu eksklusiivne autodega varustaja on Silberauto. Kõik, kes pääsevad A-koondisse, saavad neilt masina, lisaks ka hooldetiimid.Silberauto toetas suusatajaid juba eelmises olümpiatsüklis, tookord nelja autoga (Veerpalu, Mae, Šmigun, Alaver). Nüüdses olümpiatsüklis tõstsid nad toetust 14 autole. Loetlegem üles:
Andrus Veerpalu - Mercedese maastur ML
Kristina Šmigun - Mercedese E-klass
Mati Alaver - Mercedese E-klass
Jaak Mae - Mercedese C-klass
meeste A-koondis ja Šmiguni tiim - neli MB bussi (kaks kaubikut ja kaks istmetega)
Peeter Kümmel, Aivar Rehemaa, Kaspar Kokk - Dodge
Priit Narusk, Anti Saarepuu, Erkki Jallai - Mitsubishi Outlander
Silberauto maksab nende eest liisingu, kasko- ja liikluskindlustuse ning korralise hoolduse.
Lisaks on suusaliit saanud kolm Mercedest soodushinnaga. Üks neist, Mercedese väikebuss, kuulub naiste B-koondisele.Kui mõni suusataja kukub A-koondisest välja, peab ta auto loovutama, seletas Jüri Järv, sest auto kuulub koondisele, mitte konkreetsele sportlasele.
Ent see ei tähenda, et Veerpalu või Mae peavad nüüd neli aastat ühe ja sama autoga sõitma. Helena Hyldahl, Silberauto klienditeeninduse ja turundusosakonna juhataja selgitas, et firma huvi on selles, et sportlased sõidaks ikka kõige värskemate mudelitega. See tähendab, et niipea, kui turule tuleb uus mudel, vahetatakse sportlaste vana mudel kohe selle vastu välja.
Järelikult peavad naised kõvemini trenni tegema. Saavad A-koondisse, saavad ka C- või E- või mis iganes klassi Mercedese istumise alla. Kuigi rohkem trenni, kui teeb näiteks Piret Pormeister, ei olevat tema kolleegide sõnul võimalik teha. Siit küsimus: kas tema ja teiste temasuguste pingutamised ei väärigi siis toetamist? Nagu väärisid omal ajal Kristina Šmiguni püüdlused - tema sai küll enne palju hüvesid kätte, kui kuldmedalid hakkasid tulema.
***
Mõned tulemused ka, mis mujalt läbi pole eriti jooksnud Nädalavahetusel Norras Scandinavian Cupil said vabastiili sprindi eelsõidus Kaili Sirge 8., Tatjana Mannima 9. ja Piret Pormeister 17. aja. Veerandfinaalist aga keegi edasi ei jõudnud, 80 naise konkurentsis läksid tulemusena kirja vastavalt 18., 19. ja 21. koht. 5 km vabastiilis sai Sirge 12. ja Mannima 22. koha, kaotust võitjale vastavalt 32 ja 44 sekundit. 10 km ühisstradist klassikasõidus (ei kuulunud Scandinavian Cupi sarja) sai Silja Suija 22. ja Pormeister 29. koha. Esimese ringi püsisid nad juhtgrupis, aga siis hakkas liiga libedaks määritud suusk tagasi andma, selgitas naiste B-koondise peatreener Kalmer Tramm.
Samas Scandinavian Cupil sai meeste vabastiili sprindis Peeter Kümmel eelsõidus 10. koha, kuid oma poolfinaali võitis. Paraku lasid korraldajad tal finaaliraja valida millegipärast kõige viimasena ja nii pidi ta esimest kurvi ründama kõige välimiselt rajalt, mistõttu tuligi leppida viimase, kuuenda kohaga. Timo Simonlatseri päralt jäi koht kuuenda kümne alguses. 10 km uisusõidus oli Kümmel 42, kaotades 220 mehe konkurentsis võitjale 1.08, Simonlatser jäi esisaja piirimaile.
Foto 1 ja 2: Pildil on võtmete jagamine. Foto autor: Eesti Suusaliit
Foto 3: Pildil on Aivar Rehemaa. Foto autor: Eesti Suusaliit
Foto 4: Pildil on Peeter Kümmel. Foto autor: Eesti Suusaliit
Foto 5: Pildil on Priit Narusk. Foto autor: Eesti Suusaliit
Foto 6: Pildil on Erkki Jallai. Foto autor: Eesti Suusaliit
Foto 7: Pildil on Anti Saarepuu. Foto autor: Eesti Suusaliit
Postitas: Priit Pullerits @ 10:04
kommentaare: 8
8 Kommentaarid:
Kui auto aknaid ei saa puhtaks, siis on auto seest vaja korralikult ära kuivatada, lisaks on vaja kuivatada ka porimatid (tekstiilist). Udu tekitab auto sees olebv niiskus, mis tuleb siis jalgade juurest, sest jalgadega kantakse niiskus sisse. Oli endal kunagi sama probleem ja peale soojas ruumis hoidmist (24 h jutti) (regulaarselt talvel, korra kuu tagant) kadus analoogne probleem.
Suusaliit tehku kaks eraldi lepingut - üks A koondise varustamiseks Silberautoga ning teine B koondise varustamiseks näiteks Renault'ga. Sest B koondise autodest ilmajätmine on lihtsalt absurd, eriti tingimustes, kus sponsoreid on niigi raske leida.
Igatahes on tore, et see lugu ja see blogi on juba teise korraliku suusaliidu ÄMBRI päevavalgele toonud.
Võiks ju ka Silberautoga teise diili teha, B-koondisele - näiteks nii et B-koondislased saaks Mitsud poole hinnaga osta.
polegi see suusaelu meil nii roosiline kui paistab.
loomulikult ei taha silberauto "reklaampinda" jagama hakata. täiesti mõistetav. aga mingi kompromiss tuleks ikka leida.
ka b koondis vajab häid tingimusi treeninguteks. tobe, et suusaliit nii külmalt asjasse suhtub.
Mis see on mingi säästu Elantra või kus polegi konditsioneeri peal. Või on tegu secondhand väljalaskega, mille esmaomanikud on täie mõnuga äraruunanud :) Ahh vast oleks võinud autojutu puhul vähemalt vältida margi mainimist, nüüd on Hyundai omanikel oma vanu"tõldu" veelgi raskem müüa. Räägitakse, et see pidi olema igavene auto, kord ostad ja kunagi ei õnnestu müüa :)
Teemast vast siiski nõndapalju, et kui tüdrukud nii usinad on siis ehk suudavad mingi privaat sponsorluse välja lunida. Rallis on see ju tavapärane, et igal rallisõitjal on isiklikud sponsorid ja managerid. Meil muidugi liit kasutab oma katuse all olevaid sportlasi lihtsalt jõhkralt ära, pakkudes vaid koondise särki ja riigilippu. Ei ole mina samas pädev ütlema, et see suur jama on, kuid uutel üritajatel on kindlasti keerulisem läbilööki saavutada.
Ma ei näe küll virisemiseks mingit põhjust, isegi hästi elavad, kui 14 autot suusatajate käsutuses. Need B koondislased pole küll mitte mingisuguseid tulemusi näidanud, tegelikult on ainult 3 sportlast tulemusi näidanud. teistel spordialadel küll sellist luksust pole et mingid tundmatud mökud saavad tasuta autod.
Ega ei tasu seda Hyundaid ka nii maha teha. Möödunud talvel kui oli -30 ja külmemgi läks mu Getz ludinal käima ja polnud häda midagi. Samas paljudel vanematel autodel (nt. ka Volvo ja Honda) on seest udused ja ei pruugi hästi käima minna.
Mis puutub teemasse, siis hakkab A-koondis mulle järjest rohkem pettumust valmistama. See hooaeg pole ühtegi head tulemust. Ehk oleks neilegi vaja anda vanad autod, et iga hommik saaks ennast tunnike külmas karastada, et autot käima saada. Ehk siis saavad oma külmetushaigustest ka üle. Ja nt. käimalükkamisel saaksid füüsist harjutada. Voot.
Tydrukud, nii sappi täis artiklit pole ammu lugenud, ei maksa siis päris fakte moonutama hakata ja oma koondisekaaslasi avalikult mustata. Igastahes õhkub artiklist läbi läppund kadeduse hais , mille lehk isegi monitori vahendusel tundub talumatu. Ja panen teile südamele, et kui tahate objektiivset artiklit, siis rääkige faktidest nii nagu on , mitte enda kännu otsast. Teiega võrdväärselt fakte moonutades võiks ju kirjutada ka vastuartikli, mille lugedes vast paljudki küsiks, miks üldse on loodud naiste B koondis??
Postita kommentaar
<< Esileht