Pullerits: Songermaast, termokastist ja (jälle...) Savisaarest
Eilsega sai järjekordsele treeningkuule joon alla. Näitajad tulid sellised: treeninguaega kokku 33 tundi ja 15 minutit ning treeningkordi 26. (Jah, tunnistan ausalt, et olen plaani pisut ületanud. Aga usun, et mitte eriti palju.)Võrdlused ka. Detsember: treeninguaeg 30:40 ja kordi 21; november 28:25 ja 19; oktoober 25:30 ja 20. Vähemasti on näha, et treeningud on läinud ajaliselt tõusvas joones.
Selleks nädalaks on mu treener Kalmer Tramm, Eesti naiste B-koondise juhendaja, planeerinud mahutreeningu. Kokku peab tulema üheksa tundi. Näiteks pühapäeval on ette nähtud 2:45 põhivastupidavustreening. Seda on hea teha kambas Tamsalu maratonil - kuhu mu kolleegidest lähevad kaasblogija Martin Šmutov, pearivaal Art Soonets ja toimetuses kaheksa meetri kaugusel istuv Villu Päärt -, aga kuna tempo ei tohi kõva olla, siis ei maksa kellelgi sellest eufooriasse sattuda, kui ta minust mööda sõidab. Pigem tuleb musta masendusse langeda, kui ta mööda ei suuda sõita.
Järgmine nädal on ette nähtud intensiivne treening, mis kulmineerub pühapäeval kahe ja poole tunni pikkuse kontroll-tühjendustreeninguga. Seda on loodetavasti hea teha Tartu maratoni avatud rajal. Pool distantsi peaks ikka selle ajaga läbima.
Eile sai tehtud Tartu laululava taga spordipargis poolteist tundi klassikat, mille sees oli Tramm ette kirjutanud sammuta paaristõuketöö ehk käte erialase jõu ehk lokaalse lihasvastupidavuse arendamise. Ega raja olukord korralikku vahelduvtõukesõitu soosinudki - ring oli nagu sea songermaa. Kunstlund oli paks kiht peale veetud, aga mitte kogu ringi ulatuses. Ja need kohad, kuhu tehislund oli lükatud, meenutasid kohati suusamoguli trassi: lainetas ja "hüppas". Klassikajälg oli valdavalt imaginaarne. Esimesed 4-5 km läksid rajaoludega kohanemiseks ja tempo oli lausa matkajalik. Siis jõudis kolleeg Villu Päärt mulle uisusammul järele ja tuletas meelde, et ega siin mingi jalutamine käi, tuleb ikka trenni teha.
Aitäh, Villu! Unustasin raja sandid olud ja hakkasin siis tööle. (Ehkki Tartu spordipargi hooldajaile saadan siinkohal sõnumi: kui täna õhtuks ka rada korda pole tehtud, siis läkitan juba mõned Tartu Postimehe ajakirjanikud uurima, milles asi - kuidas küll ei suudeta juba mitu päeva vaevalt 850 meetri pikkust sõiduringi sõidukõlblikuks teha.)
Korralik treeningtempo sai selline, et tasastel lõikudel liikusin paaristõukeid kasutades enamiku uisumeestega võrdselt, kerge tõusuga osal aga lükkasin sammuta paaristõukega neist ette. Pooleteise tunniga sai nii kaetud 22 km. Kui siit teha edasi efektne peastarvutus, on näha, et seesuguse tempoga tuleks Tartu maratoni aeg heal juhul pisut alla nelja ja poole tunni. See ei ole kuigi rõõmustav. Palju kiiremini oleks vaja. Kuid ega see nädal olegi intensiivsuse, vaid ikkagi mahunädal.
Aga Fischerid tuleb tõesti ahju panna, nagu eile mainisin, kui neid korralikult libisema vaja saada. Rain Jaaksoo OÜst Nevene, kes vastavat teenust pakub, seletas mulle telefonitsi, et termokast, kuhu uued suusad sisse panna, on selline kaadervärk, mis esiteks tagab pärast kuumutusprotsessi, et määre hakkab edaspidi kauem all püsima, ja teiseks muudab suusad kiiremaks. Seetarvis katab ta need immutusparafiiniga ning paneb 17 tunniks kasti, et parafiin seal sügavale suusapõhja pooridesse imenduks. Jaaksoo oli kuulnud, aga ei teadnud kinnitada, et samasuguse protsessiga olla töödeldud ka Andrus Veerpalu ja Kristina Šmiguni võidukaid suuski.
Kes soovib konkurentsivõimelisi suuski, see leppigu ise Jaaksooga immutamine kokku kas tema firma kodulehel www.nevene.ee või telefonitsi 53 952 278. Kogu protseduur maksab 250 krooni ja arvestama peab, et Jaaksoo tegutseb oma kastiga Elvas, nii et kaugemate kantide mehed peavad tõsiselt ka logistika peale mõtlema.
Lõpetuseks midagi närvikõditavat, tippsuusatamise ja tipp-poliitika seostest, mis ilmutasid end nädalavahetusel Otepää MK-etapil. Enamikul ajakirjanikest jäi märkamata ja küllap koguni teadvustamata, et teiste seas oli end prominentide paraadile kohale vedanud ka Edgar Savisaar.Ja ega ta siis ainult tribüünil istunud ja lippu lehvitanud. Ta jätkas mullu alustatud rida - koos tippsportlastega pildistamist. Vabandust, aga siinkohal ei saa ma reeta, kellega Savisaar end seekord pildi peale seadis, sest see kahjustaks mu tööandja huve. Nimelt ilmuvad eksklusiivsed pildid Savisaarest ja kuulsustest selle laupäeva Postimehe Arteris. Aga nii palju võin öelda, et Savisaar sai end taas kahe olümpiavõitjaga pildi peale.
Võite siin kommentaariumisse pakkumisi teha, kes olid sedapuhku tema aksessuaariks. Mina omalt poolt avaldan siin oma rivaali Art Soonetsi paar pilti Otepäält kinnituseks, et Savisaar tõepoolest MK-etapil kohal käis.Foto 1: Minister Edgar Savisaar lehvitab Otepää MK-etapil Eesti lippu. Foto autor: Art Soonets / Scanpix
Foto 2: Edgar Savisaar Otepää MK-etapil koos majandusministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Anu Hallik-Jürgensteiniga. Tema ees istuvad Eesti Suusaliidu president Toomas Savi ning peaminister Andrus Ansip koos noorima tütre Liisa ja abikaasa Anuga. Foto autor: Art Soonets / Scanpix
Foto 3: Minister Edgar Savisaar trotsimas koos majandusministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Anu Hallik-Jürgensteiniga Otepää MK-etapi avapäeva lumesadu. Foto autor: Art Soonets / Scanpix
Postitas: Priit Pullerits @ 08:48
kommentaare: 16
16 Kommentaarid:
TM pole siiski Vasaloppet,vaid käte jõul seda nagunii ei läbi,nii et ära vana head vahelduvtõuget unusta.
Songermaast veel: Spordipargi rajameistritele tasuks soovida rohkem sirgemat silma ja kindlamat kätt dendropargi laskumistele suusajälgede tõmbamisel.
Hmm, et siis eelmine aasta sai nagu paaristõugete ja jalgade tõugetega tõusvatel lõikudel kaasa aidatud. Vahelduvat sai vast mõnel karmimal tõusul proovitud, kui kuna kiirus langes, siis jäin ikkagi jalatõugetega-paarisstiilile truuks. Kõik oleneb ikka vaid treenitusest. Tõsi on vaid see, et ilma pidamismäärdeta ei ole mõtet rajale minna.
See jalaga hoo andmine tasasel lõigul viib küll kiirust vaid alla. Ilma jalata ja ainult kätega tõugates saab mu meelest paremini tempot ülal hoida.
Ühesammuline paaristõuge ei vii kiirust alla vaid seda kasutataksegi veidi väiksemal kiirusel kui paaristõuget,ehk see on vahevariant paaristõugetelt vahelduvale üleminekul.Veidi aeglasem on kahesammuline paaristõuge aga seda kasutatakse tänapäeval üliharva.
sellega olen küll nõus, et tartu suusatamisolud on arvestades suhteliselt suurt lume hulka lausa legendaarselt halvad.
850-e sprindirada on nagu sigade songitud karjamaa, kus normaalselt sõita on väga raske. Kõige paremas korras on vast 1,4sed künkad, mis hetkel on vast mingi 700 meetrit kõige rohkem.
Dendropargis on kohati oht väga libeda suusaga võpsikusse lennata, kuna jälg läheb nagu jumal juhatab ja keerab imelikes kohtades.
Viimased uudised ütlevad, et Veerpalu kavatseb ka kogu maratoni paaristõukega sõita. Huvitav kas ta pidamist üldse paneb.
Üleeile hommikul olid Dendropargis head klassikajäljed, mis paraku eilseks hommikuks ei olnud säilinud. No kas tõesti oli vaja sealt rajamasinaga üle käia ja klassikajäljed kaotada?
Vaadates Priidu treeningkavasid ja abiliste kvalifikatsiooni tundub mulle, et esisajasse pürgijatel tuleks arvestada veel ühe konkurendiga. Julgen seda väita oma eelmise aasta kogemuse põhjal, kus treeningmaht okt-jan oli poole väiksem kui Priidul praegu, stardigrupp sama ning lõpukoht julgelt 200 sees. Vaatangi siin heldimusega, kuidas kõik käib treenerite õpetuse järgi ja kurvastan, et pole elus saanud ühtegi näpunäidet suusatehnika kohta (kuigi tahaks...). Ei tea kas ka Tallinnas mõni treenerist entusist leiduks, kes suusaõpetust pisut jagaks ? Usutavasti oleks efekt palju suurem, kui kilometraazi tõstmine, sest muu elu vajab ka ju elamist.
Rolleriraja kunstlumering on kohati mühklik kuid vähemalt klassikameeste jaoks täiesti talutav.Dendropargis on jah võrreldes teisipäevaga täielik häving toimunud,mida pikem rada seda sitem olukord on,kohati on suisa killustik rajal.Samas on jälle alustatud töömahuka "moguliraja "ehitamisega,teisiti ei oska rajale lumehunnikute kuhjamist nimetada.
Üle-eelmisele: Kaarel Zilmer kuuldavasti tahtvat mingeid tehnikatunde teha, kuigi viimati nägin teda tudengitega üleeile hoopis Otepääl.
Savisaar juba uhkustas (tegelt naeris rohkem ajakirjanduse üle), kellega tal Otepääl ühele pildile õnnestus jääda. Pildid olid ka juures. Ei tea, kas Arteris on midagi uut? Ootan huviga.
Tartu suusaradade kohta - kui veel Arvo Kütt tegi, olid nad korralikud.
Arvo peaks praegugi Tartu radadega tegelema,kes see muu rajale lund tassida viitsiks.
Rääkides nüüd asjast täpsemalt, siis ühesammuline paaristõuge on kasutusel rajalõikudel, kus on mingigi tõusev profiil ja maastiku iseärasus tingib paratamatu vajaduse keha raskuskeskme kergitamiseks. Selle kasutamine vajab head tehnilist oskust ja mõte on selles, et viia koormus võimalikult suurele lihasgruppidele, mis tagab pikema vastupidavuse antud kiirusel. Õigel kasutamisel ei vähene paaristõukeline liikumiskiirus, küll aga vajab see piisavalt suurt mootorit, kuna pulss kerkib tavaliselt kuni 10 löögi võrra. Seega, kui pump jääb limiteerivaks faktoriks, siis kiirus tõesti mõnevõrra langeb. Sellise probleemi puhul, tuleb teha järelejäänud aja jooksul veel 5-6 intervalltreeningut ja põhimõtteliselt peaks selle ajaga saama pumba piisavalt palju võimsamaks ning kiiruse langust ei tohiks maratonil esineda. Ainult paaristõugetega ilma jalatõugeteta seda maratoni ei jaksa ilmselt keegi piisava kiirusega läbi sõita, sest füsioloogia on inimestel suht sarnane ja energiavarusi lihtsalt ei ole ülakehasse võimalik piisavalt palju akumuleerida. Selleks peaks olema vähemalt 100 kilone rasvavaba ambaal, kuid, sihukesel sellil on juba hõõrdejõud niipalju suuremad, et energiat kulub palju rohkem ja probleem jääb endiseks.
fitflops shoes
yeezy boost 350
nike huarache
michael kors
ferragamo outlet
michael kors outlet online
tods outlet
canada goose jackets
cheap snapbacks
oakley sunglasses
chanyuan12.29
Postita kommentaar
<< Esileht