Pullerits: Laske nüüd raha lendu!

Te oleks pidanud eile Haanja meeste nägusid nägema. Siis, kui nad Tartusse jõudsid. Need olid pikad ja lootusetud. Sest Tartus on paks lumekate, Haanjamail aga vaid peen kirme, millel õieti suusatada ei anna. Nii Haanja mehed vähemalt kurvalt tunnistasid.

Nii ei saanud pärast eilset Tallinnas käiku, mis lõppes kell kaheksa Tartusse naasmisega, suusatamata jätta. Mis siis, et treeningplaanis oli vaba päev. Aga nüüd näib iga lumepäev kullahinnaga. Seda enam, et tänahommikune ilmateade juba ähvardas, et Saaremaal, kus olla ka kõvasti lund sadanud, pidi reedel tervelt kolm soojakraadi tulema ning vihma ladistama hakkama.

Eileõhtune Tartu spordipargi rada oli juba sootuks teisest mastist kui üleeilne - sõidetav. (Või pandav, ütleks vist noored.) Nii paningi seal oma määrimata suuskadega tunni ja 13 minutiga 20 ringi paaristõuget, sest Tartu maratonil saab just see sõiduviis distantsi teisel poolel otsustavaks. Soonetsi Art, vana hunt ja konkurent (ja selle blogi peakangelasi, nagu oli kuskil Baari-Paavo ja teisal Bussi-Pirjo; siin on - saage tuttavaks - Blogi-Art!), ilmus ka peale üheksat välja, ja tunnistas siis, et tal kulus kolm ja pool ringi, et oma udupeente kollaste Fischeritega mind kätte saada. What took you so long? - nagu vist mingis filmis küsiti. Ehk miks sul nii kaua läks? Mul oli ju puhkepäev, mees. Ja et keegi, s.t Soonetsi Art mind bluffimises ei kahtlustaks, siis kui koju jõudsin (kuhu on spordipargist 5-6 minutit kerget jooksu), ei suutnud ma tuvastada alussärgil ühtki higipiiska. Olgugi et olin sõidu ajaks paksu vesti üll visanud. Nii et oli kerge puhkus suuskadel.

Aga tegelikult on selge, et ega õige ja kvaliteetse varustuseta korralikku sõitu ei tule. Seega siis tuleb siin nüüd nõuandeveerg, kuidas soetada endale väärt sõiduvahendid. Võtke pliiats ja paber välja ning tehke märkmeid enne, kui poodi lähete. Käisin mõni aeg tagasi asja uurimas Tartu Lõunakeskuses Silja Spordis, kus seni ikka suudetud asjatundlikku teavet jagada. Seekord jagas seda Jaanus Kunts, kes juuniorina tulnud Eesti meistrivõistlustel 30 km klassikasõidus teiseks ning A-klassis võitnud teatesõidus kulla. (Kui ma midagi siin edaspidi valesti panen, siis palun mind parandada!)

Suusad. Parimad Fischerid leiate kollase värvi järgi. Aga vaadake ka suuri tähti: RCS tähistab võistlussuuski, RCR on nõks tagasihoidlikumad, sest nende all on vähem grafiiti, aga grafiit tagab parema libisemise, seletas Kunts. Kuid palja silmaga vahet ei näe. Eelmise aasta RCSid maksavad laias laastus 5300 krooni, tänavused 6500-7000 krooni. RCRid, mis pidid Kuntsi hinnangul sobima tõsisele harrastajale, saab kätte umbes 3300 krooni eest.

Tasemelt järgmised Fischerid on lühendiga CS, väliselt punased, ja maksavad 2000 krooni. Need on kollastest juba tunduvalt raskemad: ehkki sisu olevat ikka valdavalt kärjetaolisest materjalist, on CSides rohkem puitu sees. Neljandas järjekorras tulevad sinised SC-d - need on mul ka -, mis maksavad 1500 krooni. Erinevalt RCRidest, RCSidest ja CSidest, mida on ainult kas klassika- või uisuvariant - ja tähelepanu: klassikasuusaga ikka uisku sõita ei tasuvat, seletati mulle kunagi, sest siis neist suuskadest enam õigeid klassikalaudu ei ole -, on SCdel olemas ka kombivariant, mis sobib mõlemaks sõiduviisiks.

Kes tahab veel odavamat mudelit, valigu 900-kroonised Fischer Nordic Comfort, aga arvestagu, et need sobivad Kuntsi sõnul neile, kel meeldib pühapäeviti käia metsa all linde kuulamas ja loodust nautimas.

Ka Salomon teeb võistlussuuski, mis maksavad 5000 krooni. Silja Sport müüs neid mullu vaid mõned paarid - inimesed eelistavad neile siiski tuntumat marki, nagu Fischer. Ka Atomicu võistlussuusad maksavad 5000 krooni, nagu punased Madshusi omadki. Millist neist eelistada, sellel Kuntsi sõnul vahet ei ole. Sinised harrastajate Madshusid saab 1800 krooni eest.

Uuendusena ei ole Madshusile sideme paigaldamiseks enam kruve vaja. Tänavustel mudelitel on peal plaat, millele käib side külge, ja selle plaadi peal saab asendit reguleerida.

Järvineni suuski nimetas Kunts pühapäevasõitja laudadeks. "Võid määrde alla panna, aga see kaob ära, ei võta sisse," seletas ta.

Kui teil kodus just suusapukki, triikrauda, harju ja muid vidinaid ole - ja ega suusatriikraud enam pesu triikimiseks ei kõlba, ärge lootkegi -, siis ise ei maksa hakata määretega mökerdama. Las spetsialistid tegutsevad: pidamise määrimine maksab Silja Spordis 30 krooni, libisemise määrimine (fluorita) 50, libisemine ja pidamine kokku 75. Suuskade puhastamine tehakse seal ära 25 krooni eest. Muidugi saab ka kallimat hooldust osta, näiteks libisemise määrimine fluorpulbriga maksab 550 krooni.

Kepid. Moodsaima suusakepi saab ei rohkema ega vähema kui 5760 krooni eest. Minge seda ise vaatama, ei hakka siin kirjeldama. Las Silja Spordi mehed seletavad, miks see nii kallis on. Ma ei sõidaks sellega siis ka, kui tasuta antaks, mis siis, et sellega pidi sõitma maailma üks paremaid naissuusatajaid, tšehhitarist olümpiavõitja Katerina Neumannova. (Isiklikult usun, et kui soostute tolle minu arvates õuduspaari ära ostma, siis ilmselt saate kõva allahindluse tingida - kes see seda paari ikka tahab.)

Hakkame nüüd altotsast pihta. Kõige odavam on Järvineni kepipaar - 179 krooni. Fischeri keppide hinnad algavad 500-600 kroonist. Neil on korkkäepide, mis teeb kepid kergemaks ja mugavamaks ning samuti soojemaks kui plastkäepidemega kepid, väitis Kunts. Need pidid tema sõnul harrastajale päris hästi sobima. Kes tahab pisut paremaid, võib osta SWIX CT 3 kepid, mis maksavad 1400-1500 krooni. SWIXi võistluskeppide hinnad küünivad 3300 krooni kanti.

Saapad. Salomoni uued uisu- ja skiatlomisaapad maksavad 4100 ja klassikasaapad 3600 krooni. Salomoni vanemad uisumudelid saab 3800 ja klassikamudelid 3200 krooni eest. Ning kui leiate kusagilt veel vanema uisusaapapaari, siis nende hind jääb 3300 krooni kanti.

Harrastajate saapad algavad Silja Spordis 900 kroonist ja küünivad 1250 kroonini. Neil on ilusasti lukk peal, et lumi vahele ei läheks ja jalg märjaks ei saaks.

Ise kavatsen oma ajast ja arust Aplinad vahetada Madshusi mustade kombisaabaste vastu. Need maksavad Silja Spordis pisut alla 2000 krooni, aga neil on pehme tald, mis pidi klassikasõiduks suurepäraselt sobima. Ainult et uisusõiduks, kus pidi parem olema jäik tald, ei ole nad nii head - aga uisk ei ole ka minu põhisõiduviis (nagu Eesti tippmeestelgi), nii et selle peale pole mõtet eriti panustada.

Sidemed. Neid on kahte tüüpi. Madshusi suuskadele lähevad NNN-tüüpi sidemed ning Fischerile ja Salomonile SNS-tüüpi sidemed. Seega siis, kui hakkate uusi suusasidemeid ostma, vaadake, millised te saapapõhjad on. Iga side ei käi sugugi iga saapaga kokku! Odavamate sidemete hinnad algavad 390 kroonist, harrastajate sidemete kallim hinnotsa jääb 650 krooni kanti.

Nüüd jääb asi paraku pooleli, sest pean jälle Tallinna hakkama sõitma. Aga kirjutamata jäi soojast pesust, kombinesoonidest, sokkidest, kinnastest, mütsidest ja paljust muust, mis teile ehk tundub väheoluline - aga ei ole seda mitte! Nii et sel lool tuleb mõne aja pärast järg. Seni koguge raha ja pange seda ilusasti kõrvale, sest raha - oi-oi-oi! - seda kulub suusatamiseks oi kui palju.

Foto 1: Pildil on Priit Pullerits eile kella kümne ajal õhtul tartu spordipargis pärast treeningsõidu lõppu. Foto autor: Art Soonets / Scanpix