esmaspäev, veebruar 05, 2007

Pullerits: Oli see alles sõit!

Kui eile Tamsalu Neeruti maratoni lõpetasin, küsis staadionidiktor Riho Järveläinen muu jutu seas, kuidas treeningplaanide täitmine on edenenud. Vastasin, et sajaprotsendiliselt, ja isegi on plaane ületatud. Kodus lõin arvud kokku: treener Kalmer Tramm oli äsjalõppenud mahunädala treeningtundide arvuks planeerinud üheksa, aga koos eilse maratoniga tuli neid ligi üksteist.

Villu Päärt, toimetusekolleeg, kes samuti Tamsalu maratonil kaasa lõi, tuletas meelde Jaak Mae noorpõlvetreeneri Uuno Aavola öeldut: suur viga, kui sa teed natuke üle selle, mis võib; väike viga on, kui jätad palju tegemata, mis võib; ideaalse tulemuse saad siis, kui teed parasjagu.

Tegelikult saigi tehtud parasjagu. Sest teisipäevane treening Otepääl oli peamiselt klassikatehnikatreening Trammi valvsa pilgu alla, kus lisaks läbitud kolm MK-etapi ringi oli kokku sisuldasa soojenduse ja lõdevstuse eest. Ning laupäevased Tartu spordipargi 20 ringi ehk 16-17 km ühe tunni ja 20 minutiga olid sõidetud nii aeglases tempos, et enam aeglasemalt ei olnuks eriti võimalik. Too oli n-ö sissesõit pühapäevaseks maratoniks.

Tamsalu maratonil nägi plaan ette teha kahe ja kolmveerand tunniga rahulik pikk põhivastupidavuse treening. Seega oli suurim ülesanne mitte teistega koos kihutama hakata. Õnneks oli stardijärgse välja peal nii palju ruumi, et kõik, kes minust esimestel kilomeetritel mööda tahtsid sõita, said seda ka lahedalt teha. Kui alguses rabelema ei hakka, siis suudad enam-vähem plaanijärgses tempos ka lõpuni kulgeda; aga kui hakkad alguses kohe võistlema, siis vaevalt tuleb tahtmist tempot langetada, kui hasart juba sees.

Järveläinen küsis pärast sõitu, et kuidas rada tundus. Vastasin ilma diplomaaditsemata, et see oli igavene sea songermaa, mingit sõidumõnu sealt küll ei saanud. (Korraldajail ei maksa seda südamesse võtta - kui lund on vähe, ega keegi eelda, et nad raja kunstlumega kataks.) Aga Pavo Raudsepp, kes oli sunnitud mulluse võidu seekord viienda kohe vastu vahetama, väitis pärast finišit mulle vastupidist: et kui enne võistlust pakkunuks ta raja hindeks neli miinus, siis pärast läbisõitmist paneks viie miinusega.

Ilmselt siit jooksebki üks klassivahesid: professionaalse suusavalitsemisega uljale sõitjale võis Tamsalu maratoni rada tõesti põnev olla, aga minusugusele harrastajale, kel kunagi pole meeldinud närvikõditavad olukorrad, ebakvaliteetsest rajapinnasest rääkimata, oli eilne võistlus küll kõige kohutavama reljeefiga, mida Estoloppeti sarjas kohanud olen.

Ainsad mõnuga sõidetavad lõigud kulgesid põldudel. Aga niipea, kui rada keeras metsasihtidele, algasid lainetused ja ebatasasused, sekka augud ja murtud võsaotsad, kuhu taha oli kerge takerduda. Pool energiast ja tähelepanust kulus tasakaalu hoidmisele ning jalalüketeks õige trajektoori leidmiseks. Täheldasin, et seesugustel lõikudel sai uisutajatega võrreldes sama kiiresti edasi liikuda ka sammuta paaristõuget kasutades.

Kõige hullemad olid need mehed, kes tõusudel võitlust alustasid. Juba esimesel suuremal tõusul, umbes 3.-4. kilomeetril, kui mäest üles sai minna kahes kõrvuti jäljes, üritasid mõned sealt vahelt läbi pugeda. Milline mõttetus! Või teine näide umbes poolelt distantsilt, kus oli teine poolpüstloodis tõus, millel Raudsepp enda sõnul teiste eest nii ära spurtis, et noil kulus kolm-neli kilomeetrit enne, kui talle järele jõudsid: seal leidsid mõned mehed, et peab hirmsa hooga üle suruma. Aga nad ei anna endale aru, et see tähendab eessõitja kandadele ja keppidele astumist, mis suure tõenäosusega toob kaasa selle, et eessõitja komistab ja kukub ning siis on küll tulemuseks tarbetu aja kaotus, lisaks mõlema mehe närvirakkude kadu.

Villu Päärt, kes tuli üle lõpujoone paar minutit üle kolme tunni, ütles, et tema nägi seesugustel järskudel tõusu- ja samuti laskumislõikudel hulganisti murtud kepiotsi. Nii et mõelgem enne, kui sobimatus kohas tarbetult rabelema hakkame!

Samas võib noist rabelejaist osati isegi aru saada, sest möödasõidukohti Tamsalu rada tõepoolest eriti ei pakkunud. Enamiku distantsist tuli sõita hanereas ja sobivat spurdikohta teinekord paar kilomeetrit passida. Kui ühel laiemal metsasihil seesuguse koha leidsin ja tahtsin kahest eessõitjast mööduda, takerdusin rütmi kiirendades oma kepi taha ning lisaks suusaga veel värskesse lumme ning olingi käpuli. Tagajärg: ma ei saanud kahest mööda, vaid minust läks omakorda viis-kuus meest mööda.

Kõige kohutavamad, peab tunnistama, olid laskumised. Olin kuulnud lugusid - mille tõele vastavust, möönan, ei ole ma kontrollinud -, et inimesed on Tamsalu kurvilistel laskumistel vastu puud sõitnud. Ka peakorraldaja Vahur Leemets kinnitas paar päeva enne starti telefonis, et mitmed laskumised on tõepoolest kurvilised.

Seetõttu lasin enamikust kolme hüüumärgiga kohtadest alla sahka, vähemalt nii kaua, kuni polnud laskumise lõpuosa ohutuses veendunud, sest liigselt riske võttes võib sellistes kohtades lõhkuda mitte ainult varustust, vaid ka iseennast. Villu Päärt rääkis pärast, kuidas üks julge vend oli laskumisel tema kepiotsa endaga kaasa haakinud, misjärel ta oli sunnitud nn peakat hüppama. Hea oli, et ta terveks jäi.

Umbes 34 km sõitsingi normaalses tempos, mitte eriti pingutades. Ega mu uisuvarustus suurt endast välja pigistada annagi. Mul on uisusõiduks odavad halli-sinisevärvilised Fischerid, mille painde kohta märkis Pavo Raudsepp, et see küll uisusõiduks õige pole. Silja Spordi mehed olid krunti ja libisemismääret päeva varem alla pannud, kuid lisasid, et ega seesuguse suusa põhja peal määre kuigi kaua vastu pea. Saapad on mul samuti vanad sinised Alpinad, mille kohta kaasblogija Martin Šmutov, kes läks üldse oma esimesele Estoloppeti sõidule (lühemal distantsil) eile küsis, et mis asjad need on.

Aga uued Madshusi saapad olid mu kannad nii lõhki hõõrunud, et nendega ei söandanud ma mingil juhul välja tulla. Ja 165 cm pikkused Exeli kepid on otstest nii kulunud, et kohati ei tahtnud nad lumme haakidagi ning siledaks lihvitud tõusudel olin neile toetudes püstihädas. Lisaks demonstreeris Pavo Raudsepp pärast, kui pehmed need on - mis tähendab, et suur osa tõukejõust sumbub paindesse.

Kui siia lisada, et uisustiil pole kunagi mu leivanumber olnud, võis tagumistel meestel mu kõikumisi-takerdumisi-komberdamisi-kakerdamisi nähes küll mõte tekkida, et kes selle hullu siia rajale lasi. (Loodetavasti mu Ameerika koondise valge kombinesoon tuletas neile meelde, et ega USA värvides suusatajast maksagi ilmselt enamat loota.) Igal juhul eessõitjaid jälgides veendusin, et nood liikusid palju stiilsemalt ja kindlamalt.

Kusagil sealkandis, kus tuli silt, et lõpuni on jäänud 10 km, panin pisut juurde. Surusin ühes laiemas kurvis mööda viiest-kuuest mehest ja siis hakkas ses suhtes pisut parem, et ei pidanud eessõitjate tempot jälgima, vaid sai omas rütmis liikuda.

Samas hakkasid häirima need, kes end mu kandadele haakisid, sest kogu aeg oli tunne, et nad tahavad kindlasti mööda sõita. Mitte et ma nende tahtmisele vastu soovinuks punnida, aga ma polnud selles kindel, et nad tahavad, ja see pani südametunnistust veidi piinama, et äkki takistan neid. Seda enam, et nüüd näib erinevalt mu koolipõlveaegadest, mil taganttulijad hüüdsid "Rada!" ja saidki selle, olevat saanud tavaks, et tagumine peab ise hoolitsema, kus ja kuidas ta mööda pääseb.

Kaks-kolm kilomeetrit enne lõppu panin käiku rohkem juurde. Tõusudel sain kahest mehest mööda ja tundus, et olen ka jälitajaist lahti rebinud. Aga valesti tundus. Just siis, kui sain 500 meetrit enne lõppu kätte Martin Šmutovi - nagu öeldud, ta debüteeris lühemal, 23 km rajal -, hakkasid mu taga möödumisvõimalust otsima kaks sõitjat. Staadionieelsetes kurvides suutsin neid edukalt blokeerida, aga 200 meetrit enne finišit leidsid nad vaba raja ja sealt nad mööda läksidki.

Diplomile märgiti mu ajaks 2:35.48,2 ja kohaks 164. (www.nelson.ee kodulehel on mu koht täpsustatud 186ndaks), mis plaanijärgse treeningsõidu kohta, liiati mittepõhistiilis, polegi väga paha. Igatahes läbi aegade mu parim koht uisusõidus.

See nädal on treeningplaanide järgi Tartu maratoniks valmistudes intensiivsete treeningute nädal. Näis, kui palju Viru maratoniks nende järel jaksu alles on.

***
Oeh, peaaegu oleksin unustanud, et kuhu jäi mu suurrivaal Art Soonets. Vastus: ilmselt murdus psühhorünnaku all. Neljapäeva õhtul nägin teda Tartu spordipargis sõitmas. Ta küsis, et palju mul kavas on. Vastasin, et 50 ringi klassikat, kokku kolm tundi, küllap läheb kella üheteistkümneni. Ta arvutas, et see teeb üle 40 km. Eks ta sõitis ka mõnda aega minuga uisku kaasa, aga siis, kui mul sai umbes 25 ringi läbitud, läks ära koju. Tegelikult, ega mul 50 ringi kavas olnud, plaan oli vaid kaks tundi ja selle ajaga tegin 36 ringi.

Aga kui järgmisel päeval Soonetsilt küsisin, et nooh, mis temal kavas on, vastas ta, et 50 km. Ütlesin, et pingutagu aga! Mul on kavas 40 minutit jõudu ja siis 20 minutit lõdvestavat ujumist. Küllap ta siis pingutaski oma 50 km trenniga üle. Igatahes teatas ta laupäeva õhtul, et tema Tamsalu maratonile ei tule. Tõi ettekäändeks, et suusasaapa klamber läks kõveraks. Järelikult ei maksa ikka üle ponnistada.

Foto 1: Tamsalu maratoni finiš. Foto autor: Martin Šmutov
Foto 2: Priit Pullerits Tamsalu maratonil. Foto autor: Martin Šmutov
Foto 3: Villu Päärt Tamsalu maratonil. Foto autor: Martin Šmutov
Foto 4: Pavo Raudsepp. Foto autor: Tairo Lutter / Virumaa Teataja / Scanpix
Foto 5: Art Soonets. Foto autor: Margus Ansu / Postimees / Scanpix

18 Kommentaarid:

At 11:50, Anonymous Anonüümne said...

Tegin ka oma kandadele liiga. Katsetasin erinevate tootjate sokke ja sõitsin (klassikaga)kannad villi briko murdmaasuusa sokiga. Salomoni murdmaa sokk, merino villa ja hõbeniidiga on päris mõnus (hind ca 215 kr).

 
At 12:29, Anonymous Anonüümne said...

www.nelson.ee lehelt ma küll mingeid tulemusi ei leia

 
At 12:37, Blogger Priit Pullerits said...

Tuleb seal kodukal lüüa reale XI Tamsalu-Neeruti maratoni tulemused. Segadust tekitab vist see, et esimesena tulevad seal 23 km tulemused. Selle all on 44 km tulemused, skrolli vaid allapoole!
Mina ei leidnud jällegi kaitseminister Jürgen Ligi tulemust, kuigi nägin teda stardis küll.

 
At 14:41, Anonymous Anonüümne said...

sai ka tamsalus käidud, kui tervise probleeme poleks olnud, oleks täitsa hea sõit olnud... kusjuures, pullerits, rada oli täitsa korralik ja möödumise võimalusi oli küllaga, ikka kiirendus teha ja olidki supsti möödas, nii et vaikselt tasapisi ette jõuad, hehh, selliseid tingimusi on ka TM üliharva(üks jälg nii palju libedam et kõrvalt suht raske mööda saada) ... ja mulle ka meeldisid need neeruti mäed, igati lahe oli... kunagi ammu kui Haanjat veel vahel vabas stiilis peeti siis vot seal oli see küll mõttetu värk, rada enamuses totaalselt kitsas

 
At 15:26, Anonymous Anonüümne said...

Oma 11.50 kommentaarile lisaks põhjalikum jutt hõõruvast saapast.

Kanna hõõrumise probleem on ka mulle tuttav. Kui soetasin aastaid tagasi kaasaegse suusavarustuse, siis ostsin algaja harrastajana kombi-saapa. Olen klassikat siiani sõitnud selle kombi-saapaga (Rossignol, see kuramus pole ka ära kulunud, et osta eraldi klassikasaabas).
Oma universaalse olemuse tõttu pole selline saabas lihtsalt mõeldud tõsiseks harrastusspordiks ja ebasobivate asjaolude kokkusattumisel hakkab hõõruma.
Kuna kombi-saabas on selline "sootu" mudel, mis jalas päris õigesti ei liigu, siis olen katsetanud erinevaid lahendusi, et vältida kanna loksumist klassika sõitmisel. Proovisin jätta ülemise rea paelu sidumata, siis jäi liiga lõdvalt. Võib-olla mõni saabas seda võimaldab. Maratone olen sõitnud villaseguse pehme sportsokiga. Jalg on maratoni lõpuks üsna märg olnud, aga puruks pole hõõrunud. Sõidan maratoni ca 6 tundi ja selle ajaga läheb nahk märja saapa sees üsna pehmeks ja kergesti hõõrutavaks. Esimesel aastal üritasin kanda plaasterdada, aga plaastrid ei püsinud peal. Võib-olla on nüüd parema liimiga plaastreid olemas.
Proovisin sel talvel spetsiaalseid suusasokke. Briko mudelil (A&T Sport) oli kanna ülemine osa sünteetikast ja 10 km-ga sõitsin kannad hellaks ja pisikese villi peale. Võib olla õige klassikasaapaga sõites töötaks täie raha eest.
Salomoni suusasokk on päris mugav olnud (ostsin A&T Spordist), maksis natuke üle 200 kr paar. Sokk on villasisaldusega ja sokkidel on tähed peal, kumb vasaku ja kumb parema jala sokk. Sokid sisaldavad ka hõbeniiti, mis peaks õhu värskena hoidma.

Villid on minul kõige paremini paranenud nii, et trenni ajaks plaaster korralikult peale ja kui nahal hõõrumist ei ole siis plaaster kohe maha, et nahk saaks hingata ja kasvada. Kui on pikemalt olnud vaja plaastrit peal hoida, siis olen vahetanud plaastrit regulaarselt, et ta niiskeks ei läheks. Ööseks võib peale panna astelpaju baasil tehtud preparaate. Villist olen mina vedeliku välja lasknud, aga ma ei tea, kas nii on õige teha.
Ma väga ei usu, et plastik (eeldan, et saabas on plastikust kannaosaga) venib. Suusasaapa kannaosa on üsna jäik. Venitamine (ka viinaga) mõjub pigem ehtsast nahast jalatsitele. Polster võib olla vormub, aga arvan, et pehme polster ise jalga ei hõõru. Minu kogemus ütleb, et hõõrub ikkagi sokk või saapa konstruktsiooni osa, mis surub läbi polstri.

 
At 20:19, Anonymous Anonüümne said...

Viimane kommentaar on väga tabav.
endal hõõrus ka combi saabas klassikaga jala villi, ostsin klassika saapa ja suusasoki, sõidu ajal ei toimu enam mingit loksumist ja kannad on terved.
Oskab keegi öelda, mida teha kui saapa lukk lahti tuleb sõidu ajal?

 
At 08:15, Blogger Priit Pullerits said...

Ise küsin, ise vastan.
Pärisin, et kuhu jäi Tamsalu maratonil Jürgen Ligi.
Mu allikas teatas - ajakirjanikul peavad ju kõikjal olema heade silmadega abilised väljas, et tema maraton lõppes 30 minutiga: ta tuli rajalt maha.

 
At 10:26, Anonymous Anonüümne said...

Kuule, priit, su blogi on üks väga lahe asi,aga miks sa pead nii tihti rõhutama seda, et mõnda asja teed vahel niiiiiiiii aeglaselt, et aeglasemini ei saa. Noh, see sinu seekordne "soojendussõit", varasem ujumine jms.
Väga paljud alla keskmise harrastajad selles tempos sõidavadki(ujuvad), sina tahad millegipärast igal sammul anda teada sellest, et oled ikka kõva mees et suurte koormuste:))) sekka satub selliseid ebaõnnepäevi, mis sind sisemiselt niiiiväga muserdavad.
See kõlaks justkui ette vabandusena saavutamata tulemuse õigustuseks. Või eputamisena.
Aga muidu, ikka edu!!!

 
At 10:51, Blogger Priit Pullerits said...

Vastuseks eelmisele: psühholoogilise ettevalmistuse tähtsust on rõhutanud ka Mati Alaver, kes kunagi rääkis mulle, et noori poisse tuleb treenida isegi selleks, et kui ajakirjanik küsib, miks sa oled alles 70. kohal, kas tõesti kiiremini ei jõudnud, et siis noor mees verest välja ei lööks. Eks ma tee alateadlikult samasugust psühholoogilist ettevalmistust ka endale, mis muud. Kuigi eile sõitsin kah dendros tõesti väga aeglaselt, mitmed mehed sõitsid uisku minust mööda. Kas ma pean nüüd ütlema, et ei, sõitsin ikka korraliku tempoga? Ei sõitnud ju, jalutasin, nagu treener soovitas.

 
At 19:06, Blogger merxs said...

Kas ajakirjanikuhärra ka meie tublide laskesuusatajatega suhtleb ja midagi huvitavat võib pajatada?

 
At 09:11, Anonymous Anonüümne said...

jah, tibusid loetakse kevadel, st kes millised maratoni või muu võistluse hästi sõitis. Pärast saab muidugi vabandada et see oli veel ettevalmistus järgmiseks hooajaks... mul endal on näiteks TM viimase 10 aasta jooksul ainult 1.5 korda 90% soovitud eduga õnnestunud, õnneks totaalselt aia taha minekut pole TM'l olnud, küll aga teistel võistlustel. kasvõi varem mainitud terviseproblad Tamsalus näiteks tuues... mis sest et see oli tõesti rohkem selline testimise värk

 
At 16:57, Blogger Priit Pullerits said...

Merxsile - ei, laskesuusatajatega ma ei tegele. Nemad võivad seetõttu rahulikult hingata ja vaikselt edasi toimetada. Aga kui nad mingi imenipi tõttu äkki tegijaks peaks saama, siis ilmselt võib situatsioon muutuda.

 
At 21:30, Anonymous Anonüümne said...

no raske öelda, Eveli Saue sõidab hetkel stabiilsemalt punktikohale kui meie murdmaasuusakuulsused.

 
At 11:47, Blogger Lin Shijun said...

shijun 7.9
ray ban glasses
michael kors outlet
cheap oakley sunglasses
p90x
pandora rings
louis vuitton
hollister
air jordans
oakley sunglasses
burberry outlet
burberry outlet online
nfl jerseys
louis vuitton outlet
coach outlet
ray ban glasses
louis vuitton
coach outlet stores online
michael kors outlet
beats headphones
michael kors handbags
jordan 11
ray ban sungalsses
louis vuitton handbags
pandora bracelets
louis vuitton handbags
burberry handbags
jordan 11s
coach outlet store online
gucci bags
louis vuitton handbags
michael kors outlet
kate spade outlet
michael kors outlet online
ray ban sunglasses
michael kors outlet
cheap nfl jerseys
jordan retro 11
louis vuitton handbags
oakley sunglasses
michael kors

 
At 17:04, Blogger 林磊 said...

2016-5-24 leilei
michael kors outlet clearance
burberry outlet
coach outlet online
true religion
cheap oakley sunglasses
michael kors outlet
michael kors handbags
coach outlet
ugg sale
hermes outlet
nike free run black
oakley sunglasses
vans outlet
nike huarache
timberland boots
nike huarache white
birkenstock
cheap jordans
ed hardy uk
canada goose jackets
louis vuitton bags
the north face
ray ban sunglass,ray ban sunglasses,ray ban outlet,cheap ray bans,cheap ray ban sunglasses,cheap ray bans,ray bans
michael kors handbags
cartier watches for sale
cheap oakley sunglasses
adidas pure boost
oakley sunglasses
polo ralph lauren outlet
kate spade outlet
kate spade outlet
pandora jewelry
longchamp bag
ray ban sunglasses
vans shoes
louboutin pas cher
christian louboutin shoes
armani exchange
kobe 9

 
At 10:32, Blogger Yaro Gabriel said...

www0416cheap ray bans
ray ban sunglasses
vikings jerseys
los angeles lakers
oakley sunglasses
nike air huarache
detroit lions jerseys
nike air jordan
green bay packers jerseys
boston celtics jersey

 
At 05:22, Blogger dongua xie said...

retro jordans
off white
derrick rose shoes
vans outlet
goyard handbags
goyard bags
asics gel kayano
bape hoodie
hermes handbags
longchamp

 
At 10:35, Blogger xjd7410@gmail.com said...

20180518 xiaoou
puma outlet
giuseppe zanotti shoes
cheap nba jerseys
pandora outlet
cheap ray ban sunglasses
cheap jordans
supreme
ugg boots clearance
canada goose
tory burch outlet online

 

Postita kommentaar

<< Esileht