Pullerits: Tuleb tappev katsumus

Pikalt keerutamata: homme tuleb ilmselt Eesti kõigi aegade üks rängemaid maratone. Uurisin Viru maratoni peakorraldajalt Anu Kilkilt ja vaat, mida teada sain.

Ringi pikkus on 12 km, seda tuleb läbida kolm korda. 36 km kokku pole ju palju? Aga milline ring see on! Neid hullumaja-tõuse, mis tavaliselt jäävad viimasele 5 kilomeetrile, tuleb nüüd võtta tervelt kolm korda.

Eile käisin Tartu dendropargis 4-5 km ringil sõitmas, tegin kaks tiiru, seal sees oli kokku umbes kümme tõusu (võrreldes Viru rajaga on need muidugi künkad) - ja küll oli raske. Peaegu et astud üles. Košmaar! Nii et need, kes kahtlevad, kas Virusse minna - ma ikka mõtleksin nende asemel kõvasti järele. Arvan, et need, kes homme üldse lõpuni jaksavad sõita, on sooritanud inimvõimete piiril balansseeriva kangelasteo.

Matkajaile on lohutus see, et korraldajad loodavad Kilki sõnul täna öösel ka klassikajälje sisse tõmmata, aga kas kogu distantsi pikkuses seda teha õnnestub, pole veel kindel.

Rajal saab olema kaks joogipunkti: üks staadionil ja teine ringi 7. kilomeetril. Nii et pikale rajale minejad saavad end vähemasti võistluse jooksul viis korda turgutust.

Eile õhtuks oli end kirja pannud peaaegu 500 suusatajat, neist pisut vähem kui 400 pikale distantsile. Startijate nimekirjast leiab näiteks Meelis Aasmäe ja Tatjana Mannima.

Arvestades ees ootavaid karme olusid ja ränki katsumusi, viisin oma uisu-Atomicud täna Tartu Lõunakeskuse Silja Sporti ja andsin lahinguülesande: määrida need nii, et Risto Roonetil jääks Viru maratonil suu ammuli, et kust küll Pullerits nõnda head suusad sai. Ja aeg läks! - lõin stopperi tööle ja lubasin poole tunni pärast tagasi tulla.

Nagu siis selgus, olid mehed kõvasti nuputanud. Ma ei saa öelda, mis nad sinna alla panid, sest ütlen ausalt, et ega nad ise ka tahtnud oma sõjasaladust reeta, kuid nii palju sain aru, et vähemalt viis minutit pidin tänu nende pingutustele ja panustamistele kindlalt aega vähemaks võitma. No näis!

Aga võitu Viru maratonil vaevalt sellegipoolest tuleb, kas või iseenda üle. Me koer, kääbusšnautser Morgensilber Cherry Blossom võitis eile õhtul oma debüütetteastel agility võistluse ja on äärmiselt kaheldav, et kaks võitu järjest ühte peresse satuks. Mis siis, et see teine võit, nagu öeldud, oleks kõigest võit iseenda üle.

Või on võit juba see, kui end homme üldse välja ajada ja ränkraske raja stardijoonele sättida?

Foto 1: Laskesuusatamine on tõesti kuum ala: Albina Ahhatova (vasakul) suudlemas Andrea Henkeliga. Foto autor: Marianne Loorents, SL Õhtuleht / Scanpix
Foto 2: Morgensilber Cherry Blossom kogu oma ilus ja uhkuses. Foto autor: Priit Pullerits