reede, aprill 11, 2008

Pullerits: Kas jalgratturid on puupead?

Pange tähele, et mul on pealkirjas küsimus, mitte vastus. Nii et ärge hakake jalgratturi kombel kohe kihutama, vaid mõelge enne pisut kaasa, kui paugutama asute.

Alustame kõvadest meestest. Toomas Kirsipuu on lõpetanud eliitkooli, Miina Härma gümnaasiumi Tartus. Nagu minagi. Samas koolis õppis ka Jaan Kirsipuu (mul pole andmeid, kas ta ka selle lõpetas või võttis sport temalt ennem oma osa), aga juba fakt, et ta sinna sisse sai, räägib paljust (kodusest heast kasvatusest ja headest geenidest). Ka Indrek Olkonen, kes tuli NSV Liidu meistrivõistlustel paarissõidus pronksile, on MHG vilistlane – ta oli mu paralleelklassis (nagu ka Marcel Vichmann, kelle me oma klassi korvpallimeeskonna tugevdamiseks abituriendina end sekka meelistasime, ja Tiit Pruuli, kes juba sügaval stagnaajal pidas isamaalisi riigivastaseid kõnesid). MHG poiss on ka Raivo Maimre.

Aga mõni aeg tagasi rääkisin selleski blogis tuntud tegelasega, kui juttu tuli sellest, mis on sportlastel kahe kõrva vahel, ning esitasin hüpoteesi, et kestusalade tegijaist – jooksjad, suusatajad, ratturid (ei mingeid rulluisutajaid, pliiz) – on ratturitel (ütlen seda hästi viisakalt) tarkuse ja intelligentsi vallas kõige suurem arengureserv. Mu vestluskaaslane, ise innukas rattur ja vist kõigi Eesti endiste ja nüüdsete ratturite tundja, mõtles pisut ja nentis: jah, raske on sellele arvamusele vastu vaielda.

Et nüüd mõnel mehel tuurid kohe taevani ei tõuseks ja ta pedaali liiga varakult põhja ei suruks, olgu märgitud, et siin käib vaid kolme kestusala tegijate võrdlus. Ja ratturite kõrvutamine poksijate või tõstjate või maadlejatega annaks hoopis teistsuguse tulemuse. Nagu ka jooksjate ja suusatajate võrdlemine kirimaletajate ja kilvaritega.

Kui mõni üritab mind rajalt maha tõugata argumendiga, et spordis tarkus ja intelligents ei maksa ning tulemust ei too, siis see kontrarünnak on küll kergesti tõrjutav. Sport, kui kivipall välja arvata, on juba ammuilma täppisteadus, mis nõuab protsessi kõigi üksikasjade mõistmist mitte ainult treenerilt, vaid ka sportlaselt endalt. Mõelge, miks muidu alustab suusakoondise peatreener Mati Alaver iga hooaja ettevalmistust muu hulgas ka teoreetiliste õppustega, kus suusameestele käivad esinemas omal alal Eesti helgeimad pead, alates psühholoogidest ja lõpetades toitumisspetsialistidega. Loomulikult kutsub Alaver nad esinema seepärast, et sportlane ei saa olla robot, kes pimesi käske täidab, vaid peab ka ise aru saama, mida ta teeb ja milleks ta teeb. Vastasel juhul on oht bambusesse põrutada – ületreenida, režiimi eirata, puudulikult toituda, liiga vähe puhata, organismi mitte kuulata.

Ma arvan, aga ei oma selle kohta teadusandmeid, et kestusalade tegijaist – kui räägime ikkagi globaalsel tasandil, sest ainult seda aluseks võttes saab üldistada – on intelligentseimad jooksjad. Ameerika ülikoolides on kestusaladest jooksmine levinuim, mis tähendab, et jooksjad peavad olema ikka piisavalt korraliku IQga, et kõrgkooli saada ja seal püsida. (USA ülikoolides on sportlastel oma õppenormid, mida nad peavad täitma, niisama ei hoita kedagi „palgal”.) Vaadake kas või Keenia jooksjaid, kui palju on nende hulgas USA kõrgkoolides õppijaid-õppinuid. Ja ärme unustame omasid. Ants Nurmekivi on Eestis tunnustatuim jooksuspetsialist, ka enamik omaaegseid tippe, alates Aivar Ojastust, Aivar Otsaltist, Raivo Raspelist ning lõpetades Rein Valdmaa ja Toomas Turbiga on minu teada kõik ülikooli edukalt läbinud mehed.

Heidame pilgu suusatajate leeri. Mati Alaver on selgelt teel sama kaugele, nagu on jõudnud Ants Nurmekivi – ega teda muidu suusaakadeemikuks nimetata. Naiste koondise treenerist Kalmer Trammist on ülikooli õppejõud mulle samuti rääkinud lugusid kui äärmiselt teadmistejanulisest mehest. Kui nüüd õli tulle valada, siis Peeter Kümmel on Alaverist koguni ette jõudnud – tema õpib juba doktorantuuris. Tatjana Mannima on lõpetanud pedagoogilise kõrgkooli Venemaal. Kaspar Kokk ja Timo Simonlatser üritavad ka sportimise kõrvalt Tartu Ülikoolis õppida. Jaak Mae kontol on samuti lühiajalised õpingud omaaegses Tallinna Pedagoogikaülikoolis.

Aga pole ime, kui õpingud visalt sujuvad. Sest suusatamine tähendab ikkagi, et tuleb parimal õpinguajal, talvel, vahetpidamata metsas viibida. Siit see teadmistevahe paratamatult sisse kärisebki.

Aga jalgratturid? Siit võivad nüüd välja paista mu enda vähesed teadmised rattaspordist, aga eriti ei tule meelde neid pedaalijaid, kes ka kõrgkooli ustest oleks edukalt sisse, ja mis veelgi tähtsam – sealt edukalt välja sõitnud. Paljude nende haridustee on päädinud kutsekooliga, kas pole nii? Janek Tombak on ju tuntud rattur, kelle käest verbaalselt vastu pead võib saada (meenutage Ateena olümpia grupisõidu järgset skandaali, kui Tombak kõik kuu peale saatis). Või heidame pilgu Aavo Pikkuusi atestaatidele.

Arvestades, kui palju ratturid treenima peavad, et neil on talvel vaja olla kaugel soojal maal, kodunt eemal, pole ime, et sportimise kõrvalt muuks aega ei jäägi. Ja mööngem: eks rattasport nõuab ka selliseid jõhkramaid tüüpe, nagu Pikkuus, kes millegi ees põnnama ei hakka ja kuskil risti ette ei löö. Nahaalsus ja intelligentsus omavahel kokku ei sobi.

Sellegipoolest, meenutades Miina Härma gümnaasiumist sirgunud rattureid, ei väida ma, et kõik ratturid on puupead, vaid küsin tagasihoidlikult, kas kestusalade harrastajaist on rattureil teie arvates suurimad reservid aju potentsiaali paremaks ärakasutamiseks?

PS. Loodan, et ratturid kui sitked mehed ei löö pealkirjast põnnama ning saavad aru - sedasi ka oma tarkust tõestades -, et pealkirjas kasutatud puupeade mõiste on ajakirjanduslik liialdus huvi tekitamiseks, millel tegelikkusega ei ole mitte mingisugust pistmist. (Loodetavasti.)

PPS. Tunnistan, et jalgratturitele pole minust vähimatki vastast. (Vähemasti mitte ratta seljas.)

Pilt 1: Jalgratturid Belgias. Foto autor: Scanpix
Pilt 2: Jalgratturid Indias. Foto autor: Reuters / Scanpix
Pilt 3: Jalgrattur Berliinis. Foto autor: Reuters / Scanpix
Pilt 4: Jalgrattur Walesis. Foto autor: Reuters / Scanpix
Pilt 5: USA jalgrattur Iraagis. Foto autor: AP / Scanpix

31 Kommentaarid:

At 19:08, Anonymous Anonüümne said...

Ei oska kohe öelda ei poolt ega vastuargumente aga juhiksin tähelepanu nende alade harrastajate väga erinevale treeningute kestvusele. Võrreldes suusatajate ja eriti jooksjatega treenivad ratturid ajaliselt märgatavalt pikemalt. Ehk ei jää neil treeningu/võistluse ja taastumise kõrval muuga (õppimisega) tegelemiseks lihtsalt aega?

 
At 20:46, Blogger Priit Pullerits said...

Aga seda ma ju oma arust ütlesingi.

 
At 22:54, Anonymous Anonüümne said...

selle jutu kirjutamise asemel oleks võinud küll trenni minna.
(jooksja).

 
At 22:58, Blogger Vana Kala said...

... ja ainsad kes võivad eesti näite põhjal oma saavutustega tänapäeval rahul olla sellest valikust on ratturid ning suusatajad ...

Kõige kallim ala on kah rattureil, seega võib järeldada, et targad jooksjad ei kuluta raha varustusele, kuid ilmselt ravivad suure raha eest hiljem tervist. Samas rattureil on alati see võimalus, et tervist polegi vaja ravida, sest pauk käib nii äge, et maast enam tõusta pole vajagi, jooksjad selle variandiga hiilata kahjuks ei saa. Kõige põnevam ala on kah rattureil, nii kui keskendumisvõime kaob (näiteks väsimuse tõttu) oled kas pundi all või jääd pundist maha.

Samas ma ei mõista, et kus siis jutu point on - kas PP väidab, et ratturid on madalama keskmise haridusega tublid spetsialistid või, et rattasõit sobib kõikidele, sest pea ei takista sõitmist või, et suusatamisel pead omama häid teadmisi biokeemiast, meditsiinist, keemiast ja füüsikast, kuid ratta seljas edukaks saamiseks ei ole vaja nende distsipliinidega niipalju vaeva näha ja piisab oskustööst ja rahakotist. Või tahab PP öelda, et Košelev on targem kui Kirsipuu või mille üle ja millisel tasemel siin vaielda tahetakse?

Kui räägime arenguruumist siis millisest? Spordimeedia vallas konkureerib PP-ga väga edukalt Jurtsenko, kah rattur... Kas paneme Jurtsenko ja PP seljad vastakuti ja hakkame neid kahte lahkama? Vaevalt sellest kestvusaladele mingit kasu on. Samas võib ju küsida mis kasu on keevitajal ajakirjanduslikust kõrgharidusest? Ajakirjanik võib ju tänu kõrgharidusele väänata uudise välja ka sammaldunud kivist, kuid keevitajal pole MacGuiver'i mängimisest tühja gaasiballooni juures suurt abi, sest alternatiivsete nippide kasutamisel kindlasti muutub tehnoloogiline protsess olulisel määral nii, et tema töö kvaliteet ning tootlikus pole enam see mis vaja.

Selleks ongi insenerid ja treenerid, et tarkusi otsida, leida ning rakendada. Kui treener usub, et tema keerukat mõtet oskab edasi anda paremini eriala spetsialist noh siis see on treeneri valik. Eks suusatajate vaimu tuleb musta maa kõrval mingi huvitava jutuga ju virge hoida selleks, et paar kuud aastas võistelda saaks. Jooksmisega on aga nii, et ega pärast jooksutrenni peale laua taga istumise (ja tukkumise) muud tööd teha ei saagi, seega see ala hästi igale ühele ei sobigi. Ega kõik Koshelevi sarnased imemehed pole.

 
At 23:00, Blogger Vana Kala said...

Jutt õige jooksja, ma jäin kah PP juttu kugedes liiga kauaks mõttesse ja lähen nüüd parem trenni.

 
At 23:27, Anonymous Anonüümne said...

http://www.kalev.ee/est/?news=929920&Kalev-Sport-–-maailma-koige-akadeemilisem-rattameeskond

 
At 13:50, Anonymous Anonüümne said...

Eks need suusatajad ja jooksjad tudeerivad meeleheitlikult selleks, et kunagi mingi tööots saada, aga kuna rattamaailmas käivad ringi sellised summad(enne dopinguskandaale käisid veel suuremad), millest jooksjad ning suusatajd ainult und näevad, siis tasub esialgu püüda treenimisega tugevamaks saada ning siis head palka saama hakata. Ja veel. Ma suutsin tekstist välja lugeda argumendi suusatajate kasuks, et Alaver korraldab mingeid seminare, kus teatud spetsialistid annavad sportlastele nõu ja õpetust. Sellele näen ma vastust asjaolus, et kuna jalgrattasport on klubidel baseeruv ala, klubid toetuvad sponsorrahadele ja sponsorrahad tulevad siis, kui tulemused on head. Kuna aga Euroopas on jalgrattaklubidel omavaheline konkurents ülitihe, siis ei hakka mitte ükski endast lugupidav klubi kõva häälega oma hooajaks valmistumise saladusi meedias eksponeerima nagu seda teeb meie suusakoondis. Kuna jooksmisest ei tea mitte midagi, siis selle kohta ei oska ma midagi muud kosta peale selle, et jooksmine on võrreldes suusatamise ning rattaspordiga väga odav ja palju kättesaadavam ala.

 
At 15:45, Anonymous Anonüümne said...

Sellisel juhul on PP TÜ haridus täiega mööda külgi maha jooksunud, sest spordis on tal täiesti keskpärased tulemused. Ega kõrghariduse omandamine ei tee kellestki paremat ratturit, suusatajat või jooksjat - olen omal käel seda kogenud. Sellest artiklist saame aind seda teada, et PP oskab vaid mõne näitega teha põhjapanevaid järeldusi. Kui mõni algharidusega inimene peaks PP jooksus või suusas võitma, siis võiks teha samasuguse järelduse, et kõrgharidust pole vajagi.

 
At 16:56, Anonymous Anonüümne said...

PP ajab kohvimasina ja kapsasupi ka omavahelisse sõltuvusse. See ongi tema suurim õnnetus - ajuvabasid seoseid tekitada ja mulle puhuda.

Ta ei arvesta üldse, ega kedagi tema kommentaar riivab - antud juhul kas või Tombakut.
Aga kui keegi astub temale pisut varba peale, siis viitab ta sõnavabadusele ja blogipidaja vabale tegutsemise võimalusele

Juba talvel läks ta lausa segaseks, aga nüüd kruvib suviseid tuure üles

 
At 17:00, Anonymous Anonüümne said...

Ega haritus ei näita intelligentsi ja asjadest aru saamist.

 
At 21:34, Anonymous Anonüümne said...

Ilmselt ikka mõtlesid - haridus

 
At 14:47, Anonymous Anonüümne said...

ta olla ju kunagu Ameeeeerikas käinud, eks see sealne tava vist ole siis, tühjast mulli puhuda :P

 
At 17:10, Anonymous Anonüümne said...

Tunnistan, et pole meie ajakirjandusega sügavuti "sina peal"olnud. Kui aastaid tagasi käis aeg-ajalt meediast läbi mõiste PP=Ameerika ajakirjandus stiili viljeleja, oskasin selle peale vaid õlgu kehitada. Nüüd, veidi põhjalikumalt asjade käiku jälgides, jõuab kohale küll, mida meediakriitikud öelda tahtsid. Jumalast mõtetu tühikargamine, rämpsu tootmine on see PP poolt viljeletav "ajakirjandus"
Kuna PP ei ole minu teada Postimehes mingi kolmandajärguline tegija, siis võib teha ka üldistusi Postimehe, kui terviku osas. Oot-oot, kas Elu24 nimeline värd ka mitte Postimehe sünnitis ei ole?
Ehk siis: "Kas Postimehe ajakirjanikud on puupead?"

 
At 17:31, Anonymous Anonüümne said...

Rattamehed, mida ootate ?

Loen neid arvamusi ja ka kommentaare ning on uskumatu, et ajakirjanik Priit Pullerits teeb ,mida tahab.
Kui blogipidaja võtab endale sellised õigused ja teeb seda PM soosingul, siis on asi naljast kaugel.

Arvan, veel enne , kui sünnib suusatamise nahutamisega toimunu, on aeg teha tõsiseid järelepanärimisi PM toimetajatele, omanikele jt. asjaga seotud isikutele.

 
At 19:00, Anonymous Anonüümne said...

Olen jalgrattur ja enda arust küll mitte puupea!
Nii et mind see artikkel küll riivab.

 
At 20:54, Anonymous Anonüümne said...

Olen samuti jalgrattur ja enda arust ka mitte puupea.
"Ajakirjanik" Priit Pullerits, mind ka see artikkel riivab.
Milleks Te kirjutate taolisi asju- arusaamatu?

 
At 22:28, Anonymous Anonüümne said...

Lihtsalt märkeks. Saaremaa rattur Indrek Rannama on minu teada doktorant. Mullu saadud Saaremaa tuuri etapivõit näitab aga, et mees on täiesti tõsiseltvõetav pedaalija.

Aga peamine põhjus rattur-magistrite/doktorite puudumisel on kindlasti aeg. 20-aastaselt 20 000 km aastas sõita ei tule päevas tunnise tööga.

Üks asi veel. Erinevalt suusatajatest, kes on rahvuskoondistes ehk n.ö. riigpalgal, on ratturid oma profiklubides sisuliselt nagu FIE-d. Nemad peavad ikka pidevalt rabama ja üks võistlus (nagu Mae teine koht Otepääl) tervet hooaega ei toida. Järelikult tööd tuleb veel rohkem teha, sest kui tulemust pole, pole ka klubi, raha jne.

 
At 22:44, Anonymous Anonüümne said...

Üks mõte tekkis veel

Blogipidaja (kellele meeldib ju kõige üle arutleda, kõige vahel seoseid leida ja kummalist loogikat viljeleda) võiks ühes kirjutises viimase 365 päeva tulemusi võrreldes analüüsida, kummad on siis Eestis tugevamad - ratturid või suusatajad. Pean silmas maailma tipptasemel tegijaid.
Ehk siis, kui suusatajatel oleksid ka profiklubid, mitte riigi koondised, siis mitu Eesti suusatajat praegu n.-ö. Pro Touri tasemel klubisse kuuluks.
Rattureid peaks olema praegu neli, profilepinguid on muidugi tublisti rohkem.

 
At 01:14, Anonymous Anonüümne said...

Teen ühe järelduse:
tippratturitest Lance Edward Gunderson pole/polnud puupea aga Jan Ullrich oli/on puupea.

 
At 01:24, Anonymous Anonüümne said...

PP soovib vist sellega siin vihjata, et ilma kõrgkooli diplomita inimene on nö loll e kitsa silmaringiga. Huvitav, kas mina olen ka selle kategooria inimene, et mul selline PABER puudub? Ei vaidle vastu, et kõrgkoolist kasu on. Huvitav, kuidas enne kõrgkoolide tekkimist seda tarkust siis hinnati? Mõne ala meister, maailma tipp, pole kolme klassigi lõpetanud. Aga kes olen mina siin arvustama kõrgharidusega inimeste teadmisi/maailmavaateid.

 
At 09:20, Anonymous Anonüümne said...

KÕVAD jooksjad on jah teadlased ja doktorandid, aga praegu pole meil ühtegi kõva jooksjat vaid üks eliit maratonlane (kes avatud õppes kõrgharidust pürib) ja hulk tugevaid harrastajaid.
See tase, kus jooksid Nurmekivi, Pärnakivi (kes elulugu on lugenud teab kui hea ta veel õppimises oli) on Eesti jooksjatele väga kaugel.
Rääkigem siis vaid ratturitest ja suusatajatest.

 
At 10:52, Anonymous Anonüümne said...

Lubasin endale, et kirjutan siia komme ainult äärmisel vajadusel ja see teema on seda kindlasti.
1. Kui võrrelda alade populaarsust maailmamastaabis siis jooksmine on kindlasti oma kättesaadavuse poolest kõige lihtsamini harrastatav ja seega maailmas enim levinud. Kui aga võrrelda ratast ja suuska siis saage ometi aru, et suusatatakse peaaegu ainult põhja euroopas. Juba Austrias, Sveitsis ja Saksamaal mõistetakse suusatamise all ikkagi eelkõige mäesuuska ja murdmaa on täiesti tagaplaanil. Seega on suusatamises maailmatipus olemine võrreldamatu kui vaadata jalgrattaspordi harrastamise geograafiat.
2. Mulle küll ei meenu hetkel maailmatipus olevaid Eesti jooksijaid. Jalgrattureid on see eest mitmeid ja isegi naisi.
3. Mis sellest tarkusest kasu on kui mina kui rattafänn vaatan igal aastal suusaülekandeid ja hoian kahe käega pead kinni sest taktikast ja positsiooni valikust ei tea meie suusatajad mitte midagi. Ikka veetakse enda järel kogu punti ja lükatakse lumesajus jälg sisse selleks, et viimasel km. kõik endast mööda lasta. Alaver võiks ka rattureid oma loengutele esinejateks kutsuda.

 
At 12:44, Anonymous Anonüümne said...

Natuke teiselt alalt - kui paljudel tippmaletajatel on kõrgharidu ? Arvan, et mitte eriti paljudel. Järrelikult on nad puupead ?

 
At 14:07, Blogger Priit Pullerits said...

Tere kõigile,
tahan tunnustada kõiki, kes seda - tunnistan - väga provokatiivse pealkirjaga tükki on ilma ülemäära erutumata lugenud ja kaasa argumenteerinud. Mõned suskamised minu kui autori pihta tuleb mul loomulikult stoiliselt alla neelata, sest see on lihtsalt sedasorti sõnavõttude hind, aga üldiselt olen positiivselt üllatunud, et pahatahtlikkust ja õelust, erinevalt kesmisest netiruumist, on siin nii vähe vastu vaatamas.
Kohe näha, et siin käivad intelligentsed inimesed - ja olgu neil kõrgkooli diplom või mitte, vahet pole -, kes suudavad asju ka kõrvalt vaadata, kurjaks minemata.
Ei ole tõesti mõtet liiga põlema minna, sest vastasel korral oleme me tõesti varsti otsapidi seal, kus on Ameerika, nii et rääkida saab vaid poliitiliselt ülikorrektses keeles kedagi puudutamata, vastasel juhul saad kohe jamad kaela. (Juhin tähelepanu, et ma ei ole siin sissekandes kellegi kohta midagi halvasti öelnud.) Selline liberaalläänelik tasalülitatus ei vii kedagi ega midagi edasi. Uued arengud sünnivad ikka läbi konfliktide ja kriiside. Ma ei ole ninnunännutamise poolt, aga just nanny society mentaliteet on see, mis meile Ameerikast Euroopa kaudu viimasel ajal peale tungib.
Jah, võib-olla oleks pidanud sellest puupea kujundist loobuma, oleks asi ehk kokkuvõttes rahulikum. Aga tunnistage ausalt, kui paljud just sellest pealkirjast lähtudes asja lugema hakkasid. Kui pealkiri oleks olnud, et "Spordis tarkus eriti ei loe", kas see oleks kaasa tõmmanud?
Aga vaatame seda teemat veel ühest aspektist: öelge, kas on tark tegu kasutada dopingut, eriti EPOt? Ega ju. Aga mis alal on kõige rohkem sportlasi, kes seda lollust teevad? Loomulikult ratturite seas. Teisel kohal on suusatajad, eeskätt tänu meie põhjanaabritele. Ja siis tulevad üksikud jooksjad, needki peamiselt sprinterid (aga me oleme ju rääkinud siin kestusalade tegijaist), nagu Ben Johnson ja Marion Jones. (Nii et seegi pingerida räägib mu püstitatud järjestuse poolt.)
Tark selliseid lollusi ei tee, et esiteks rikub oma tervist, teiseks paneb oma ausa sportlasmaine mängu ja kolmandaks, et elab pideva vahele jäämise hirmus.
Nii et jalgrattasõbrad, ärge ülemäära küsimuse püstituse peale erutuge, sest nagu ütlesin, see oli vaid diskussiooni käima tõmbamiseks. Kui mul oleks kõik faktid, pole siin ju kellelgi midagi enam lisada. Diskussioon selleks ongi,. et asju arutada.
Aga nagu mulle soovitati, võtan nüüd mõneks ajaks aja maha, hingan Itaalia õhku, et siis päikese käes laadinuna uuesti mängu astuda.
Vaielge siis seni selgeks, mis alal kõige rohkem rumalaid dopingu pruukimise juhtumeid esineb.

 
At 14:21, Anonymous Anonüümne said...

põgene-põgene Itaaliasse. a kuhu jääb lubadus Vanalinna suusasprindi pankrotti valgustada? hakkasid kartma? Pressinõukogu pani kehkenpüksi paika, asi see siis "spordipoistel" õiglus jalule seada ei ole.

 
At 14:35, Anonymous Anonüümne said...

Kui juba Itaaliasse lähed siis vaata kui populaarsed seal need kõnealused alad on.

Mis puutub dopingusse siis seda on kindlasti igal alal, lihtsalt ratas on erilise tähelepanu alla sattunud.
Samas tunnistan, et kui vaadata suurtuuride pikkust, raskust ja keskmist kiirust siis ma ei saa aru kuidas seda on võimalik üldse ilma dopinguta üle elada. Hetkel ei meenu ühtegi teist nii rasket spordiala nii pikkade võistlustega.

 
At 17:38, Anonymous Anonüümne said...

Rahu Pulleritsust - päris tervistkosutav!

Võttis ikka nõu kuulda, läks rahunema.

 
At 18:56, Anonymous Anonüümne said...

Tead sa PP Tartus on teisigi koole, kus tarku inimesi käib Härma ei ole mitte mingi näitaja. Sinna saab ka tutvustega.
Ja ratturite intelligentsi üle arutamise asemel võiks sa pöörduda kuhugi ravile, kus sind muudetakse hoopis teiseks inimeseks(loe: saada ennast garantii korras remonti), sest selliseid imbetsille meil küll siin ilmas vaja ei ole.

 
At 13:11, Anonymous Anonüümne said...

Naisjalgratturitest Erika Salumäel oli ju spordikõrgharidus (kuigi teadamata palju ta selle tarvis ka teoreetilisi teadmisi pidi omama). Hedi Peterson, kes trekil Salumäe jälgedes käis mõnda aega, on nüüdseks TÜ bioinformaatika doktorant ja teeb edukalt teadust. Laura Lepasalu, kellest sel kevadel juba päris mitu uudislõiku on olnud, on bakalaureuse õppe viimase aasta füsioteraapia tudeng. Grete Treieril ning Maaris Meier tõesti pole ülikooliradadel (veel) käinud.

 
At 15:33, Anonymous Anonüümne said...

Vaadates spordialade populaarsuse järgi siis puupäid-jalgrattureid on päris palju :)isegi rattaorienteerumine on tõusuteel. Ja tipptasemel ka. Suusatamine on ikka väga marginaalne ning piiratud vana-kooli-meeste harrastusala. Hea, et kepikõndi saab teha aga sõudeergomeetri paigutaks eespoole.

 
At 07:44, Blogger oakleyses said...

abercrombie and fitch, mulberry, ray ban pas cher, hollister, air force, nike air max, air jordan pas cher, nike blazer, nike air max, vans pas cher, hermes, michael kors, true religion jeans, lacoste pas cher, louboutin pas cher, converse pas cher, coach outlet, north face, air max, ray ban uk, coach outlet, longchamp pas cher, tn pas cher, true religion jeans, ralph lauren uk, lululemon, timberland, true religion outlet, nike free run uk, vanessa bruno, michael kors, sac longchamp, hollister pas cher, north face, ralph lauren pas cher, new balance pas cher, nike roshe run, coach purses, hogan, coach factory outlet, nike free, kate spade handbags, nike roshe, nike air max, sac guess, michael kors, true religion jeans, michael kors, burberry, oakley pas cher

 

Postita kommentaar

<< Esileht