Pullerits: Kuidas sõita maantee grupisõitu?

Ma ei taipa maantee grupisõidust suurt midagi. Kui Pekingi olümpial naiste sõidus venelanna üksi eest plagama pani, kutsusin teisest toast koguni naise teleri ette, et tule, vaata lolli. Kui ta kohale jõudis, seletas kommentaator hoopis, et see võib olla Vene tiimi väga kaalutletud eestminek, et ajada konkurendid närvi ja panna nad ees tööd rabama samal ajal, kui kõik teised venelannad saavad nende tuules asja mõnuga võtta.

Säh siis! Naine läks oma asjatoimetuste juurde tagasi.

Aga loll ei ole see, kes on loll, vaid loll on see, kes ei õpi. Kutsusin pärast meeste grupisõitu endale külla endise koolivenna Toomas Kirsipuu, NSV Liidu ühe esimese rattaprofi, kellel palusin seletada, mis meeste võistluses ikkagi toimus. (Usutluse lühem variant ilmus tänases Tartu Postimehes.)

Kuidas oleks olümpia grupisõitu mõistlik sõita?

Rada muutis selle võistluse hoopis teistsuguseks kui tavaliselt. Tavaliselt on MMi ja olümpia grupisõidud 13-15 km pikkusel ringil. Seekord oli start mujalt, sealt sõideti suhteliselt siledat maad pidi ringile. Kaks meest sõitsid eest minema, kuid kõigil oli loomulikult ükskõik.
Ringid olid väga rasked. Mulle jäi mulje, et kogu aeg sõideti vastumäge. Ega seda võidusõitu huvitav vaadata olnud – ei toimunud midagi. Selles mõttes, et keegi oleks väga spurtinud. Keegi ei julgenud eriti midagi ette võtta.
Tavaliselt ei ole kunagi nii pikka tõusu olnud. Teiseks oli tõus pärituult. Nõrgal vennal on kõige kergem sõita pundis ülesmäge, kui on hästi kõva vastutuul: tuuletakistus tingib, et sõidetakse aeglasemalt, taga vajub punt laiali ja seal on hea olla. Nüüd oli küll tõus pärituult, aga oli õudsalt palav ja niiske, hapnikku ei olnud. Kõik olid väga limiidi peal.
Kui 26-meheline punt sai minema, siis vaatasin, et ohoo, kas nii lähebki. Aga siis hakkas lõpuks ikkagi maksma see, et päris õiged mehed ei olnud ees, lisaks temperatuur ja õhupuudus – lõpuks kustusid nad seal vaikselt seal. Näha oli ka, et seal ees ei kimatud väga.
Allamäge ka väga ei veerenud. Oli vastutuul, ja selleks, et grupp siis kiiresti liiguks, peab keegi ees kohutavalt vaeva nägema. Kiirusega läheb õhutakistus ju veel suuremaks.

Kas favoriidid sõitsid rohkem mõistuse kui jalgadega või tegi mõni neist ka superlollusi?

Enne viimasele ringile minekut oli austerlane Christian Pfannberger üksinda eest ära – see mees oleks küll protokollis kindlalt kõrgema koha saanud, kui ta selle liigutuse oleks tegemata jätnud.

Miks mõned teevad selliseid tobedaid liigutusi?

Kõik ei saa targad olla ju. Kui kõik oleksid kavalad, siis ei sõidetakski üldse.

Kes kõige targemini sõitis?

Davide Rebellin oli üks targemaid. Õigel ajal tuli välja.

Ometi ta ei võitnud. Kus ta vea tegi?

Kas ta otsest viga tegigi, lihtsalt Samuel Sanchez oli tugevam. Ilmselt ei olnud Rebellinil piisavalt jõudu.

Sanchez oli hispaanlaste töömees, ometi tuli just tema võitjaks. Kuidas nii?

Carlos Sastre pani ühe tõusu pikalt ees. Ilmselt oli hispaanlastel kokku lepitud, et ta töötab Alejandro Valverde heaks. Tõenäoliselt aga Valverde ei olnud nii hea, nagu oleks pidanud olema, ja Alberto Contador vajus samuti läbi. Siis neil ei jäänudki enam kedagi teist ette. Kui Schleck pani paugu, siis Rebellin ja Sanchez kannatasid selle ära. Ta oli hispaanlastest kõige parem – selles oligi asi.

Kas sellisel võistlusel on kõige tähtsam külma närvi säilitamine, et sa ei läheks tõmblemistega liiga kaasa?

Sõltub sellest, kes satub paanikasse ja kes mitte. 26-mehelise grupi ärasõit toimus ka ju nii, et üksteise alla hakati siledal maal paugutama, äkki tekkis ette grupp, kus igast olulisest meeskonnast oli mees kohal. Kõik vaatasid pundist, et rong on olemas, meie mees on sees, las lähevad. Loomulikult lastakse siis jalg sirgemaks, et vaatame, mis edasi saab. See on kellegi teise asi neid püüda. Venelasi ja ameeriklasi aga ees ei olnud, meie mehi ka mitte, ja nii sattuski Tanel Kangert sinna vahele olukorda päästma, hakkas viga parandama.
Sellises situatsioonis satubki mõni paanikasse. Kui vaatad, et ohoh, võidusõit hakkab ümber saama, pean midagi tegema, siis hakkadki lollusi tegema ja hullult lammutama. Tollal aga, kui 26-meheline punt sai eest ära, oli ainult kolmandik maad sõidetud. Peab olema närvi oodata.

Kui tagantjärele võistluskäiku vaadata, siis kuidas olnuks tark sõita?

Oleks tulnud ainult istuda õige koha peal, et eest keegi vahet sisse ei jäta, säästa nii palju energiat kui võimalik ja oodata.

Mida Rein Taaramäe ka tegi.

Jah, Taaramäe sõitis väga hästi. Täiesti kõval tasemel neis ekstreemsetes tingimustes.

Kui sa ei ole nii pikka maad varem sõitnud, ega siis olegi vist võimalik midagi paremat loota?

Ei ole, jah. Kuni 23-aastastel ei ole nii pikki võistlusmaid. Kui oled esimest aastat proff, sõidad tuure, kus on kuni 200-kilomeetrised etapid, üle 200 km on vähe. Pikkadeks maadeks peab olema eriline organism, nagu oli Schleckil, või pead olema vanem ja kogenum vend, et hakkama saada. Võidusõit algas ju siis, kui üle 200 km oli sõidetud, kui hispaanlased eelviimasel ringil ette tulid.

Mida nad küll mõtlesid, kui hakkasid neljakesi tööd rabama?

Nad lootsid ilmselt Valverde peale, kes on suhteliselt universaalne sell. Valverde on selline sell, kes jõuab finišeerida, kui ei ole liiga tugevaid finišeerijaid vastas. Nad panid sellel tõusul nii kõvasti, et gruppi hästi väikseks saada, võimalikud sprinterid maha raputada, et jääksid ainult mägironijad. Kui nad ees oma töö ära tegid, siis vaatasid, et midagi ei juhtunud, et märkimisväärset kahju ei suutnud nad tekitada ja lõpetasid ära.

Kui tähtis on sellisel võistlusel tiimi olemasolu?

Olümpia on teistmoodi võistlus. Ühest küljest peaks see olema absoluutne tippvõistlus, aga tegelikult ei ole. Sest Itaaliast on stardis ainult viis venda, kuigi võiks olla 15, kes on heal tasemel. Hispaaniast samamoodi, ka Saksamaalt oleks palju tugevama pundi kokku saanud. Paljud tugevad jäid kõrvale. Tavalisel Pro Touri Classicud on võistluse poolest palju tugevamad, seal on jõudu palju rohkem. Nüüd oli stardis umbes 150 meest, nende seas mehi Iraanist, samuti need mehed Tšiilis ja Boliiviast, kes algul minema panid. Classicutel on staris umbes 200 meest ja seltskond on palju tugevam. Olümpial on tugevate hulk piiratud, natuke on pandud sousti juurde, et võistlus oleks rahvusvahelisem.

Aga ikkagi, kui sul on väljas neli-viist meest, peaks andma eelise nende ees, kellel on ainult üks-kaks meest?

Annab ikka. Kui on suured võistkonnad, siis nad kontrollivad võidusõitu rohkem, aga kui võistkonnad on väiksemad, siis on kontroll lahjem.

Mida Tšiili ja Boliivia mees võisid mõelda, kui nad 15 minutit algul eest ära sõitsid?

Ma ei tea, mis nad mõtlesid, aga see oli täiesti välistatud, et nad ette oleks jäänud.

Milleks siis niiviisi eest sõita?

Neil ei ole muud võimalust end näidata. Kui nad grupis istuksid, jääksid nad mingil hetkel nagunii maha ja keegi poleks märganud, et nad sõitsid. Nüüd nad olid vähemalt pildis.

Äkki oleks meie mehed ka võinud samamoodi pildile trügida?

Ma ei arva, et see oleks õige tegu olnud. Võib-olla saadud kohad ei olnud teab mis head, aga Taaramäe tulemus oli tegelikult väga tugev arvestades tema vanust ja sealseid tingimusi.

Kas Eestist olid õiged mehed sõitmas?

Olid küll. Too tõus oli teistele liiga suur. Kangert on see aasta raskete mägedega Šveitsi tuuri 14. ja Taaramäe jõuab ka mägedes sõita. Olümpial jäidki mägedes sõitvad mehed ette.

Mida arvata Ukraina ja Valgevene mehe üpris muljetavaldavast eestminekust?

Eks nad üritasid. See oli nende võimalus. Aga oli ette näha, et nad kätte saadakse.

Kas võistlusel kaob siis mõnel mehel kaine mõtlemine ära, et selliseid aferistlikke eestminekuid tehakse?

Aga võib-olla trehvab eest minema niisugusel kohal, kus grupis jäädakse üksteisele otsa vaatama ja saab kohe pikema vahe sisse? Seejärel on võimalus, et peagrupist pääseb mõni väiksem kõvade meeste grupp minema. Kui tagant tuleb kiirem rong, istud sinna hopsti saba peale ja sul on võimalus.
Olümpiaraja tõus oli liiga raske, selekteeris väga teravalt mehed välja. Aga on kergema rajaprofiiliga võistlusi, kus see, et sõidad õigel ajal minema ja pärast saad õigete meeste ree peale, on nõrkadel üks paremaid võimalusi näole tulla. Vähemalt on nii võimalus tunduvalt eespool finišisse tulla.

Kas seekordne võistlus tundus loteriina, nagu paljud olümpia grupisõidud on olnud?

See ei olnud loterii. Muidugi, mingi loterii on alati igal võistlusel, sest kõik ei saa ju võita, ja võib juhtuda, et kõige tugevam sell ei satu mingil põhjusel õigel ajal õigesse kohta.
Kui lõpus tuleb 5-6-meheline grupp, on see, jah, mõneti loterii. Samamoodi oleks võinud Rebellin võita.

Kas sõidu saatuse otsustas Andy Schleck oma kiirendustega lõpuringil?

Schleck pani väga teravalt, kogu aeg järjest. Ta on kerge ja ta oli mägedes kindlalt kõige tugevam. Rebellin kannatas selle ära vaikselt ja Sanchez tuli ka kaasa.

Kas Alaksandr Kolobnev ja Michael Rogers oleksid neljanda-viiendana enne finišit ka tagant tulnud Fabian Cancellara abita esikolmiku kätte saanud?

Arvan, et oleks. Kolm meest olid ees, nad oleks hakanud sprintima. See tähendab, et viimasel kilomeetril oleks hoog alla läinud, nad oleks hakanud üksteisele otsa vaatama. Nüüd said kuus meest enne lõppu kokku ja toimus juba väike grupifiniš, kus enam sprintida ei saanud.

Kas sellest kõigest järeldub, et rattasõit ei käi ainult jalgade, vaid ka peaga?

Jah, ka natuke nõrgemana on võimalik võita tugevamaid. Aga seda ei tee ilma jalgadeta. Tavaliselt võidab see, kellel on sama jõu juures rohkem nutti. Ja vedamist ka.

******

Wahweap Marina, Lake Powell, Utah. 26. juuni 2008. Pildistanud Priit Pullerits. (Täismõõdus vaatamiseks klikkida pildile.)

Foto 1: Hispaanlane Samuel Sanchez (vasakul) sööstab Pekingi olümpial võidu poole, tõrjudes itaallase Davide Rebellini (paremal) teiseks ja venelase Aleksandr Kolobnevi neljandaks. Foto autor: AP / Scanpix
Foto 2: 150 meetrit enne lõpujoont juhtis Pekingis olümpial meeste grupisõitu Aleksandr Kolobnev. Foto autor: AFP / Scanpix
Foto 3: Samuel Sanchez võidab Pekingi olümpial meeste grupisõidu Davide Rebellini ees. Foto autor: Reuters / Scanpix
Foto 4: Rein Taaramäe ületab Pekingi olümpial meeste grupisõidus lõpujoone seitse minutit võitjast hiljem. Foto autor: Jarek Jõepera, SL Õhtuleht / Scanpix
Foto 5: Hispaanlane Carlos Sastre veab olümpiarajal meeste rivi pikaks. Foto autor: AFP / Scanpix
Foto 6: Ukrainlane Ruslan Pidgornõi (vasakul) ja valgevenelane Aliaksandr Kutšinski on olümpial peagrupist lahti rebinud. Foto autor: AFP / Scanpix
Foto 7: Andy Schleck (vasakul) tõstab tempot Aleksandr Kolobnevi ja hilisema võitja Samuel Sanchezi ees. Foto autor: AFP / Scanpix