Pullerits: Miks kuninganna lahkumisest on kahju?
Kas tõesti arvate, et möödunud spordirohkele kuule kriitilist tagasipilku heites peaks esmajoones panema jalgpalli jõhkra MM-finaali leviva vägivallakultuuri konteksti, tõstatama küsimused dopinguskandaalide haihtumise kohta Tour de France’ilt ja siunama, miks Eesti sportlased, nagu näitas kergejõustiku EM, suurvõistlustel ikka ja jälle närvi ning suutlikkuse kaotavad?Kaugemast tulevikust tagasi vaadates ei ole need 2010. aasta juulikuu kaalukamad küsimused. See, mis mäletamist väärib, on Kristina Šmigun-Vähi suurest spordist loobumise otsus. Sest just temast hakkame järgnevail aastail – või lausa kümnendeil? – tundma enim puudust. Eesti jäi ilma (uhh, see kõlab küll fataalselt, ent nii see on) ainsast maailma tipptasemel naissportlasest. Ja ajakirjanikud jäid ilma fantastilisest intervjue
eritavast.Sest erinevalt enamiku teiste Eesti sportlaste küsitlemisest kujunes Šmigun-Vähi usutlemisest alatasa sündmus. Need usutlused olid pahatihti ettearvamatud. Kui neist, muidugi, üldse asja sai.
Torino olümpiahooaja hakul sõitsin Eesti suusakoondisega Oslo lennujaamast 200 km põhja poole võistluspaika. Palusin, et igaüks pühendaks bussisõidu algul lugejate heaks minutit viis, et rääkida senisest ettevalmistusest, ja pärisin, kes ei ole sellega nõus. Tõusis vaid üks käsi. Šmigun-Vähi käsi.
Ei, see ei olnud kättemaks mu varasematel aastatel kirjutatud kriitiliste kommentaaride eest. Tal, erinevalt kõigist teistest koondislastest, oli põhimõte: ei mingeid intervjuusid võistluseelsel ajal.
Loomulikult on mul Šmigun-Vähiga ette tulnud ragistamisi. Kellel poleks? Pärast Torino olümpiavõitu rahvusvahelisel pressikonverentsil ei unustanud ta sõbraliku sõnaga meenutamast ka Eesti ajakirjanikke, kes ei ole tal just alati elu kergemaks teinud.
Kord Saku suverulli aegu vaatasin ühisusutluse ajal tema öeldu peale vist liiga imestava või kahtleva näoga. Šmigun-Vähi otsustas, et niisama ta seda ei jäta. Igatahes oli ta pöördumine minu poole niivõrd jõuline, et isegi kõikenäinud kogukas kolleeg Gunnar Press eelistas tasahilju tema nägemisväljast selg ees taanduda.
Pärast lahendasime Šmigun-Vähiga olukorra rahulikult ära. Ta seletas, et peab mõist
likumaks sisimasse kogunenu välja paisata, et see edaspidi tuha alla hõõguma ei jääks.Mis seal salata, eks ole tulnud Šmigun-Vähi suhtes ebamugavaid ülesandeid täita. Niipea kui enne Salt Lake City olümpiat tabasid teda dopingusüüdistused, pidin sõitma Otepääle. Arvestasin targu, et ilmselt tuleb naasta tühjade pihkudega. Kes see ikka tahab pärast sellist šokiteadet ajakirjanikku näha.
Ema Rutt Šmigun ütles koduukselt, et Kristina on treeningul. Sättisin end Tehvandi staadioni nõlvale ootama. Ja sinna ta peagi saabuski. Seega oli mul 200 meetrit, mis jäi staadionilt tema koduukseni, et küsimused ära küsida.
Nüüd, kaheksa aastat hiljem, on mul tollest napilt kaheminutilisest kõnnivestlusest meeles tema hämmastavalt naerusuine nägu, nagu poleks midagi juhtunudki. Suusaringkondades läks tollest ajast peale lahti aga legen
d, et uurivajakirjanik Pullerits luurab Šmigunide majas toimuvat kõrge hange tagant.Üks vastuolulisemaid juhtumeid, mis isegi spordiajakirjanikud kahte leeri lõi, leidis aset 2001. aasta Lahti MMi aegu, kui oodatud medalite asemel piirdus Šmigun-Vähi 12., 19. ja 41. kohaga. Osa ajakirjanikke kuulis võistlusjärgses usutluses, nagu oleks Šmigun-Vähi öelnud, et «ise olen üks igavene sitapea», teiste kõrv püüdis kinni, et «isa on üks igavene sitapea». Vaidlus, kummal leeril on õigus, kiskus õige ägedaks ning hakkas mind, kes ma ise kohal ei viibinud, paeluma meediateaduslikust aspektist.
Läksin raadiomajja ning küsisin reporter Tarmo Tiislerilt lindi Šmigun-Vähi intervjuuga. Linti sai suurel makil käsitsi edasi-tagasi liigutada, nii et iga häälik oleks selgelt kuulda. Kutsusin ühekaupa kohale neli raadiotöötajat, kõik naised, ning küsisin, mida nad kuulevad. Kõik neli ütlesid, et kuulevad «is
a on». Tiisler, kes vaatas protseduuri kõrvalt, kinnitas, et tema kuuleb «ise olen».Taibates, et sellesse vaidlusse selguse toomine lisab vaid õli tulle – ja ei maksa varjata, et sinna sekka mahtus ka üks kõne Šmigun-Vähilt mulle –, otsustasin kohtumõistja rolli sinnapaika jätta. Las midagi jääb Eesti edukaima naissportlase kohta ka tulevastel spordiajaloolastel vähemkiretult distantsilt avastada ja selgitada.
Aitäh, Kristina Šmigun-Vähi, unustamatute elamuste eest suusarajal ja ajakirjanike ees!
******
Varahommikune päikesetõus kell 4.20 Prangli saare tagant. Foto autor Kaarel Zilmer.Foto 1: Kristina Šmigun-Vähi teatab 2. juulil tippspordiga lõpparve tegemisest. Kõrval tütar Victoria Kris. Foto autor: Joosep Martinson, Õhtuleht/Scanpix
Foto 2: Kristina Šmigun-Vähi annab 2. juulil seni viimase suure intervjuu Eesti ajakirjanikele. Foto autor: Joosep Martinson, Õhtuleht/Scanpix
Foto 3: Suurest spordist lahkumise teatamine tõi Kristina Šmigun-Vähile pisara silma. Foto autor: Liis Treimann, Postimees/Scanpix
Foto 4: Ajakirjanikud püüdmas 2. juuli pressikonverentsil Kristina Šmigun-Vähi iga sõna. Foto autor: Liis Treimann, Postimees/Scanpix
Foto 5: Millest räägib see portree? Foto autor: Joosep Martinson, Õhtuleht/Scanpix
Foto 3: Võiduka naerunäoga Kristina Šmigun-Vähi 2. juulil ajakirjanike ees. Foto autor: Joosep Martinson, Õhtuleht/Scanpix
Postitas: Priit Pullerits @ 16:08
kommentaare: 16
16 Kommentaarid:
Eks igal kirjutajal ole omad meenutused, aga kas Kristinast ka memuaare kirja pannakse, see on juba omaette küsimus. Vaevalt et see võimalus Pulleritsule langeb. Tal ju igal sammul vastuolud. Imelik , et ta tänase loo juurde on Zilmeri tehtud pildi pannud, selle mehega pole tema suhted ka just mitte kõige roosilisemad. Aga pilt on hea !
Ei saa mina aru, mis selles päikseloojangu pildis erilist on, minumeelest on see tavaline meediatapeet ja puhas infomüra sest tehisobjektid rikuvad loodusliku ilu.
Mul pole kuninganna lahkumisest sentigi kahju, pigem on kahju,et ta comebacki peale aega ning meedia tähelepanu kulutas.
Eesti on väike maa ja iga tippsportlane kes esikohti koju toob on ime. Kahjuks on Eesti spordipoliitikud võtnud südameasjaks kantida raha vaid käputäiele meelelahutusspordialadele, sest mis see olümpiaala muud on kui üks iga nelja aasta tagant korraldatav meelelahutushamburger - puhas kiirtoit millest mitte mingit maitset suhu ega meelde ei jää. Alade virvarr surub ka entsüklopeediliste teadmistega asjatundja nurka sest kõike ei suuda jälgida ja mõista ka need mehed. Rääkimata siis veel tavatugitoolispordivõhikutest, kes suudavad jälgida vaid neid alasid kuhu eestlased kahurilihaks on komandeeritud ning neile nägudele õlletatti pritsides verbaalselt ära panna. Kellele seda jama vaja on? Ainult ajakirjanikel a'la PP, kes teenivad oma õnnetuid sente just seda räpsmeediasündmust analüüsides ning kajastades. Noh kirjatsurad on teil oma tegevuse ja Eesti spordi õigustuseks veel miskit lisada? Tõelised spordialad, kus eestlased medaleid järjekindlalt nopivad pole ju teie huvisfääris!
Lihtsalt huvist - mis on need "tõelised spordialad", kus eestlased järjekindlalt medaleid nopivad? Naisekandmine, automudelite kiirusvõistlused?
Kuule Heiki - blaa blaaa blaa, kahju, et nii piiratud silmaringiga oled, siin muidugi kivi jälle ajakirjanike tegematajätmistele!
2009. a. MAAILMAMEISTRIVÕISTLUSED
Koht Osav. arv Sportlane/võistkond Spordiala I/V Võistlusala Millal? Kus?
1 29 Erko Aabrams veemootorisport I O-125 11.-12.07 Tallinn - EST
1 17 Art Raudva veemootorisport I -550 23.-24.05 Dunaujvaros - HUN
2009. a. EUROOPA MEISTRIVÕISTLUSED
1 118 Vaiko Vooremaa jääpurjetamine I DN 17.-22.01 St. Peterburg - RUS
1 104 Allan Oras jalgratta maastikusõit I maastikumaraton 89 km 20.09 Otepää-Elva - EST
1 23 Imre Pauklin karate I Kimura Shukokai karate - 70 - 80 kg 24.-25.07 Potsdam - GER
1 11 Taavi Koovit kulturism I klassikaline kulturism - üle 180 cm 22.-25.05.2009 Novi Sad - SRB
1 Anžela Voronova laskesport kaitsejõudude MM (CISM) 60 lasku lamades - 589 silma 12.08 Zagreb - CRO
1 Epp Mäe sumo VI maailma mängud kuni 80 kg 17.07.2009 Kaohsiung - TPA
1 Kirill Kotšegarov triatlon Ironman Florida poolpikk triatlon - 8:24.29 7.11.2009 Panama City Beach, Florida - USA
2010
1 Bruno Nopponen ujumine taliujumise MM 25 m krooli, 50 m krooli, 25 m rinnuli 22.-24.01.2010 Bled - SLO
1 Eesti meeskond: Kinne Tõnnison Henri Kaarma Romet Tepper Bruno Nopponen ujumine taliujumise MM 4 × 25 m krooli 22.-24.01 Bled - SLO
1 Eesti meeskond: Priit Narusk Indrek Tobreluts Kauri Kõiv Roland Lessing laskesuusatamine sõjaväelaste MM 25 km patrullsuusatamine - 1:04.09,9 25.03 Brusson - ITA
1 Mihkel Tigas jääpurjetamine MM Ice Blokart - keskkaal 21.02 Nida - LTU
2010 EM
1 49 Inge Sirkel-Suviste vibu maastikulaskmine I vibujahi EM - pikkvibu 22.-28.05 Stuhlfelden - AUT
1 17 Johann Lents gomoku I individuaalne 5.-12.07 Karepa - EST
1 16 Vjatšeslav Ištšik taekwon-do (ITF) I kahevõitlus - kuni 78 kg 12.-14.03 Barletta - ITA
1 13 Liisa Otsus kulturism I fitness kuni 163 cm 28.-30.05 Novi Sad - SRB
1 10 Viktoria Mazina taekwon-do (ITF) I kahevõitlus - kuni 57 kg 12.-14.03 Barletta - ITA
Rääkimata muudest kõrgetest kohtadest. Võiks ikka enne oma mulgu kinni hoida kui lolle küsimusi hakatakse esitama!
allikas
Kuule Heiki - blaa blaaa blaa, kahju, et nii piiratud silmaringiga oled, siin muidugi kivi jälle ajakirjanike tegematajätmistele!
2009. a. MAAILMAMEISTRIVÕISTLUSED
Koht Osav. arv Sportlane/võistkond Spordiala I/V Võistlusala Millal? Kus?
1 29 Erko Aabrams veemootorisport I O-125 11.-12.07 Tallinn - EST
1 17 Art Raudva veemootorisport I -550 23.-24.05 Dunaujvaros - HUN
2009. a. EUROOPA MEISTRIVÕISTLUSED
1 118 Vaiko Vooremaa jääpurjetamine I DN 17.-22.01 St. Peterburg - RUS
1 104 Allan Oras jalgratta maastikusõit I maastikumaraton 89 km 20.09 Otepää-Elva - EST
1 23 Imre Pauklin karate I Kimura Shukokai karate - 70 - 80 kg 24.-25.07 Potsdam - GER
1 11 Taavi Koovit kulturism I klassikaline kulturism - üle 180 cm 22.-25.05.2009 Novi Sad - SRB
1 Anžela Voronova laskesport kaitsejõudude MM (CISM) 60 lasku lamades - 589 silma 12.08 Zagreb - CRO
1 Epp Mäe sumo VI maailma mängud kuni 80 kg 17.07.2009 Kaohsiung - TPA
1 Kirill Kotšegarov triatlon Ironman Florida poolpikk triatlon - 8:24.29 7.11.2009 Panama City Beach, Florida - USA
2010
1 Bruno Nopponen ujumine taliujumise MM 25 m krooli, 50 m krooli, 25 m rinnuli 22.-24.01.2010 Bled - SLO
1 Eesti meeskond: Kinne Tõnnison Henri Kaarma Romet Tepper Bruno Nopponen ujumine taliujumise MM 4 × 25 m krooli 22.-24.01 Bled - SLO
1 Eesti meeskond: Priit Narusk Indrek Tobreluts Kauri Kõiv Roland Lessing laskesuusatamine sõjaväelaste MM 25 km patrullsuusatamine - 1:04.09,9 25.03 Brusson - ITA
1 Mihkel Tigas jääpurjetamine MM Ice Blokart - keskkaal 21.02 Nida - LTU
2010 EM
1 49 Inge Sirkel-Suviste vibu maastikulaskmine I vibujahi EM - pikkvibu 22.-28.05 Stuhlfelden - AUT
1 17 Johann Lents gomoku I individuaalne 5.-12.07 Karepa - EST
1 16 Vjatšeslav Ištšik taekwon-do (ITF) I kahevõitlus - kuni 78 kg 12.-14.03 Barletta - ITA
1 13 Liisa Otsus kulturism I fitness kuni 163 cm 28.-30.05 Novi Sad - SRB
1 10 Viktoria Mazina taekwon-do (ITF) I kahevõitlus - kuni 57 kg 12.-14.03 Barletta - ITA
Rääkimata muudest kõrgetest kohtadest. Võiks ikka enne oma mulgu kinni hoida kui lolle küsimusi hakatakse esitama!
allikas
Seda pulli tulen ma küll vaatama, PP ja rullimaratoni stardis.
Mis läbimõõduga rattad on, 100sed ikka, ja saabas on poolpotik või madal, fiiber või carbon. Paar nõuannet ka, kui tunned et keegi sulle käe selja peale paneb, siis ära arva et sa meeldid talle, lihtsalt nii tehakse, et mitte eessõitjale kõrvale sõita. Ise võid samamoodi teha, kui mõni ilus tüdruk ees on, siis võid ju käe isegi tagumiku ülaosa vastu panna :), aga vaata et see su pulssi siis üles ei löö ja taju ei kaota.
Super loetelu 8)))))
Anžela Voronova laskesport kaitsejõudude MM (CISM) 60 lasku lamades // Kas medaleid jagatakse ka puusalttulistamises?
Epp Mäe sumo VI maailma mängud kuni 80 kg -- Epp viitab naisterahvale!!!???
Kirill Kotšegarov triatlon Ironman Florida poolpikk triatlon - 8:24.29 // Kes on Kirill Kotsegarov? Poolpika trikoo triatlon? Kas selle ajaga ei läbita ikka täispikka?
Bruno Nopponen ujumine taliujumise MM 25 m krooli, 50 m krooli, 25 m rinnuli // Mis on taliujumine?
Priit Narusk Indrek Tobreluts Kauri Kõiv Roland Lessing laskesuusatamine sõjaväelaste MM 25 km patrullsuusatamine // Eestlaste poolel võitles ka üks saksa sõdur?
Inge Sirkel-Suviste vibu maastikulaskmine I vibujahi EM - pikkvibu // OMG!
Johann Lents gomoku I individuaalne // Mis on gomoku? (Käi, möku!) Karepa? seal korraldatakse lastele suvelaagreid.
Liisa Otsus kulturism I fitness kuni 163 cm // Kas meestele on хуйtness võistlus?
Väide on siis selline, et sumo, jääpurjetamine ja taliujumine on "tõelisemad spordialad" kui kergejõustik, jalgpall, korvpall vms? Kogu austuse juures Su loetelus toodud sportlaste ja spordialade kohta(mõistan, et ka need alad nõuavad tohutult aega, vaeva ja pingutamist, sugugi mitte vähem kui populaarsemad spordialad), aga tõelisemaks see neid küll nüüd ei tee. Sinu tsitaat: "Kahjuks on Eesti spordipoliitikud võtnud südameasjaks kantida raha vaid käputäiele meelelahutusspordialadele, sest mis see olümpiaala muud on kui üks iga nelja aasta tagant korraldatav meelelahutushamburger - puhas kiirtoit millest mitte mingit maitset suhu ega meelde ei jää." Jah, olümpia võib olla tsirkus, aga see on tsirkus, mida vaatab maailmas ca miljard inimest(panin arvu huupi). Palju vaatab neid alasid, mis Sa oma loetelus tõid?
Heiki sa oled spordivõhikust jobu! Hakkame nimekirja algusest pihta Sa kirjaoskamatu täheväänaja. veemootorisport, rattasõit, karate pole sinu aravates sittagi väärt. Mõtle peaga mitte tagumikuga. Millal tuleb jalgpallis olümpialt Eestile medal või korvpallis olümpiavõit või mitu elu sul peab olema, et sa seda näha saaksid enne päikesesüsteemi laialilendamist?
Kui sa jobu targutad numbritega millest sul kärbse sittagi aimu ei ole siis loe läbi allolev copy-paste õnnelike ajukooma lehelt ja tee endale mõttes häbi-häbi, et nii lolli vaadatavuse jutuga lagedale tulid.
rugby mm on hoolimata sellest, et maailma köige suurem, tähtsam ning olulisem rahvas - eestlased - sellest midagi kuulnud pole, siiski suuruselt kolmas spordiüritus maailmas.
siin käib jutt teleauditooriumist, mitte osalejate arvust.
köige suuremad üritused on jalgpalli mm ning olümpiamängud. mitte need talvised.
natuke keeruline on mingit öiget inffi leida, nii et kui keegi oskab juhatada kätte hullult usaldusväärse maailma spordiürituste vaadatavuse statistika, siis aitäh.
näiteks vörreldakse sageli ühte mängu terve üritusega vöi vaadatakse seda, kui palju oli mängu jooksul keskmiselt vaatajaid vöi lihtsalt korra kiibitsejaid.
no näiteks 2006. aasta üritustest oli köige vaadatavam jalgpalli mm-i finaalmäng. keskmiselt jössis seda 260 miljonit inimest, aga üldse oli vaatajaid 600 miljoni juures. see inff on vöetud initiative media lehelt.
aga see on ainult üks mäng. kokku mängiti turniiril vist 63 mängu, kui ma öigesti kokku arvutada möistan. selge see, et igaüks neist ei saanud nii palju vaatajaid, kuid sellegipoolest väidab fifa lehekülg, et mm-i vaatas kokku rekordilised 26 miljardit inimest.
olümpiakomitee lehelt leidsin sellise numbri (.pdf), et 2004. aasta olümpiamänge kajastati kokku 35000 tundi ning selle ajaga koguti 3,9 miljardit vaatajat üle maailma. (jalka mm-i kajastati 73000 tundi.)
nii, ja siis jöuamegi rugby mm-ni.
2003. aastal austraalias toimunud turniiri vaatas üle maailma 3,5 miljardit inimest. seda numbrit mainib visa oma kodukal. mitte palju vähem kui olümpiamänge, arvestades, et rugby mm-il toimus ainult 48 mängu.
kokku teeb see keskmiselt üle 72 miljoni vaataja iga mängu kohta. (ei kujuta ette, palju tegelikult näiteks gruusia-namiibia mängul vaatajaid oli.)
vördluseks vöibolla see, et ameeriklaste lemmiküritust superbowli (ameerika jalgpalli finaalmäng) vaatab üle maailma 100 miljonit inimest.
kogu f1 hooaja televaatajate hulk on 850 miljonit.
ehkki rugby mm-l praegu mängud alles käivad ja tänavusi mänge selles möttes kokku vötta ei saa, on irb köikvöimalikes teadetes maininud, et arvestades jagatud teleöigusi jms. hinnatakse 2007. aasta mm-i vaatajate hulgaks hinnanguliselt 4 miljardit inimest.
nii et sellega ta lööks eelmise olümpia isegi üle ja oleks möneks ajaks suisa suuruselt teine spordiüritus maailmas. eks näis.
Heiki sa oled spordivõhikust jobu! Hakkame nimekirja algusest pihta Sa kirjaoskamatu täheväänaja. veemootorisport, rattasõit, karate pole sinu aravates sittagi väärt. Mõtle peaga mitte tagumikuga. Millal tuleb jalgpallis olümpialt Eestile medal või korvpallis olümpiavõit või mitu elu sul peab olema, et sa seda näha saaksid enne päikesesüsteemi laialilendamist?
Kui sa jobu targutad numbritega millest sul kärbse sittagi aimu ei ole siis loe läbi allolev copy-paste õnnelike ajukooma lehelt ja tee endale mõttes häbi-häbi, et nii lolli vaadatavuse jutuga lagedale tulid.
rugby mm on hoolimata sellest, et maailma köige suurem, tähtsam ning olulisem rahvas - eestlased - sellest midagi kuulnud pole, siiski suuruselt kolmas spordiüritus maailmas.
siin käib jutt teleauditooriumist, mitte osalejate arvust.
köige suuremad üritused on jalgpalli mm ning olümpiamängud. mitte need talvised.
natuke keeruline on mingit öiget inffi leida, nii et kui keegi oskab juhatada kätte hullult usaldusväärse maailma spordiürituste vaadatavuse statistika, siis aitäh.
näiteks vörreldakse sageli ühte mängu terve üritusega vöi vaadatakse seda, kui palju oli mängu jooksul keskmiselt vaatajaid vöi lihtsalt korra kiibitsejaid.
no näiteks 2006. aasta üritustest oli köige vaadatavam jalgpalli mm-i finaalmäng. keskmiselt jössis seda 260 miljonit inimest, aga üldse oli vaatajaid 600 miljoni juures. see inff on vöetud initiative media lehelt.
aga see on ainult üks mäng. kokku mängiti turniiril vist 63 mängu, kui ma öigesti kokku arvutada möistan. selge see, et igaüks neist ei saanud nii palju vaatajaid, kuid sellegipoolest väidab fifa lehekülg, et mm-i vaatas kokku rekordilised 26 miljardit inimest.
olümpiakomitee lehelt leidsin sellise numbri (.pdf), et 2004. aasta olümpiamänge kajastati kokku 35000 tundi ning selle ajaga koguti 3,9 miljardit vaatajat üle maailma. (jalka mm-i kajastati 73000 tundi.)
nii, ja siis jöuamegi rugby mm-ni.
2003. aastal austraalias toimunud turniiri vaatas üle maailma 3,5 miljardit inimest. seda numbrit mainib visa oma kodukal. mitte palju vähem kui olümpiamänge, arvestades, et rugby mm-il toimus ainult 48 mängu.
kokku teeb see keskmiselt üle 72 miljoni vaataja iga mängu kohta. (ei kujuta ette, palju tegelikult näiteks gruusia-namiibia mängul vaatajaid oli.)
vördluseks vöibolla see, et ameeriklaste lemmiküritust superbowli (ameerika jalgpalli finaalmäng) vaatab üle maailma 100 miljonit inimest.
kogu f1 hooaja televaatajate hulk on 850 miljonit.
ehkki rugby mm-l praegu mängud alles käivad ja tänavusi mänge selles möttes kokku vötta ei saa, on irb köikvöimalikes teadetes maininud, et arvestades jagatud teleöigusi jms. hinnatakse 2007. aasta mm-i vaatajate hulgaks hinnanguliselt 4 miljardit inimest.
nii et sellega ta lööks eelmise olümpia isegi üle ja oleks möneks ajaks suisa suuruselt teine spordiüritus maailmas. eks näis.
kuule targutaja, äkki sa ei postitaks om romaane kaks korda, õpi lihtsaid asju enne kasutama, kui nii pikalt targutad.
Kas teiste inimeste solvamine teeb Sul tuju paremaks?
See postitamine on bloggeri kala, kivi nende kapsaaeda, kui ühe saatmisega 2 korda postitab (ma luban seda kala omaltpoolt vältida). Aga nagu näha on teil nüüd suu vett täis ja teete ainult mull mull mull nagu kalad kuival :) Enne õppige argumenteerima oma väiteid kui need katteta mõtted lendu lasete...
Targutajad - üks räägib aiast, teine aiaaugust.
Tehke enne selgeks, millest räägite.
Kas tähtis on huviliste (tegelejad, pealtvaatajad korraldajad jne.) hulk Eestis, maailmas, teie kodus või kuskil mujal või räägite oma isiklikest eelistustest.
Usun, et enamus eestlastele ei lähe korda, et rugby on Ameerikas populaarne ja murdmasuusatamine ei ole.
T
Allveemale jäi Ano'l lisamata, seal on ka eestlased tegijad.
Huvitav oleks teada, kas PP läheb oma interviueeritavatega konflikti kuna seda nõuab zanrilise käsitluse laad või on tal lihtslt suhtlemishäired?
Postita kommentaar
<< Esileht