Pullerits: Mis on Eestis lahti olümpia peaalaga?

Tulid kolm sporditarka Kuku raadiosse kokku ja hakkasid suve ühe tippsündmuse, kergejõustiku EM-võistluste eel Eesti parimate kohti ennustama. Kõik kolm, spordisaadet «Mehed ei nuta» vedavad Peep Pahv, Jaan Martinson ja Tarmo Paju, jagasid lahkelt medaleid. Kui kaks neist tõstsid pjedestaalile kaugushüppaja Ksenija Balta, mõtlesin endamisi: hea oleks, kui Balta üldse lõppvõistlusele pääseks.

Nagu mäletate, ei pääsenudki.

Ja nagu teame – ehkki paadunud spordihuvilised eelistaksid selle tõsiasja pigem unustada –, ei saanud Eesti Barcelonast ühtki medalit.

Taas tegid kõik sinisilmsed prognoosijad kroonilise primitiivvea. Nad eeldasid, et Eesti esindajad saavutavad EMil oma isikliku rekordi lähedase tulemuse ning konkurendid esinevad alla võimete. Eesti spordi lähiajalugu on aga lõpmatuseni tõestanud, et eestlased suurvõistlustel imet ei tee ega üle oma varju hüppa.

Lollikindlalt lihtlabane valem ütleb, et sportlase taset ei näita pingevabas koduõhustikus püstitatud hooaja isiklik tippmark, vaid viimaste võistluste kümne parema tulemuse keskmine. Baltal on see näitaja IAAFi andmetel 6.74, mis andnuks Barcelonas 7. koha.

Oma unistustes medalite enneaegne kaelariputamine on enesepetlik veel seetõttu, et juhib tähelepanu kõrvale spordiala tegelikult seisult. Meenutage Vancouveri taliolümpia eelseid suuri lootusi seoses Kristina Šmigun-Vähi ja Andrus Veerpaluga – neid lootusi üles puhudes ei pannud keegi enam tähelegi, et nonde seljatagune on tühi. Kuni Vancouveri fiasko selle teadmise valusalt meelde tõi. Ńagu tulnuks see üllatusena.

Samasugune kurb seis nagu suustamises valitseb Eesti kergejõustikus. Balta õhulende ja Gerd Kanteri kettakaari imetledes ei ole kellelgi jätkunud silmi, et näha, mis toimub staadioni teistes sektorides ja rajal.

Kesksuvised Eesti meistrivõistlused, kus igat masti kiibitsejad ja manulised keskendusid EM-normi täitjate lugemisele, näitasid aga halastamatult, et spordialade kuninganna on alasti. Ja mitte ainult alasti, vaid põdur ka. Nii et lausa piinlik vaadata.

Aga vaatame ikka, kui söandate. Ükski naine ei jooksnud 100 meetrit kiiremini 12 sekundist. Vaid kaks meest läbisid 200 meetrit alla 22 sekundi. Ainuski naine ei suutnud läbida tõketega staadioniringi minutist nobedamini. Meeste samal võistlusmaal suutis vaid Aarne Nirk jõuda finišisse rutem kui naiste seas sel alal Euroopa meistriks tulnud venelanna Natalja Antjuhh.

Meeste 1500 meetri jooksus lõpetasid kõigest kolm osalejat ajaga alla nelja minuti. Sama palju mehi sai 5000 meetri jooksus jagu 15 minuti piirist, kusjuures kolmas neist jäi oma tulemusega alla Euroopa naiste meistrikulla võitnud Alemitu Bekelele Türgist. Meeste 3000 meetri takistusjooksus jäänuks Eesti meister Sergei Tserepannikov oma ajaga 9.22,41 naiste seas EMil alles kolmandaks, kaotades kahele kiiremale viie sekundiga.

Teivashüppes ei olnud Eesti meistritiitli võiduks vaja ületada viit meetritki. Piisas 4.90st. Meeste kõrgushüppes viis Kadriorus lõppvõistlusele 1.90. Eesti meistri medali teenis 2.10ga, teise-kolmanda koha sai kõigest 2.05ga.

Naiste odaviskes otsustas politseinikuna töötav Moonika Aava pärast unetut ööd patrullis oma lõbuks staadionilt läbi astuda. Tuli, nägi, võitis. Meeste samal alal – eestlaste ammusel trumpalal – said vaid neli võistlejat jagu 70 meetri joonest. Võiduks piisas Ahti Pederile 73.33st. Meeste kuulitõukes oli osalejaid kaheksa, neist kuue tulemus jäi alla 17 meetri.

Meeste vasaraheite Eesti meistriks tuli 47-aastane Aivar Räni 58.59ga. Naiste kettaheite ja kuulitõuke võitis sama vana Eha Rünne, kusjuures kuuli polnud vaja lennutada kaugemale kui üksnes 13.60.

Selline on Eesti kergejõustiku tegelik tase. Tase, millest keegi millegipärast kõval häälel rääkida ei taha. Isegi pärast seda, kui koondis sai Budapestis võistkondlikel Euroopa meistrivõistlustel eelviimase koha ja pudenes esiliigast välja.

Mis parata, kui latt on võrreldes kümnendite taguse ajaga hirmus alla lastud. Ajakirja Jooksja värskes numbris kiidab kergejõustikuliidu kestusjooksu vanemtreener Toomas Tarm 17-aastast noormeest, kes läbinud 800 meetrit pisut alla 1.57. Omal ajal, 1980ndail, olin seesuguse ajaga tundmatu reajooksja, kel paremate sekka mingit asja polnud.
******Vanajõgi, Hiiumaa. 9. juuli 2010. Pildistanud Priit Pullerits.

Foto 1: Ksenija Balta Kadrioru staadionil ERGO maailmamängudel. Foto autor: Joosep Martinson, Õhtuleht/Scanpix
Foto 2: Gerd Kanter Kadrioru staadionil ERGO maailmamängudel. Foto autor: Joosep Martinson, Õhtuleht/Scanpix
Foto 3: Aarne Nirk Euroopa meistrivõistlustel. Foto autor: Tairo Lutter, Õhtuleht/Scanpix
Foto 4: Eha Rünne Eesti meistrivõistlustel. Foto autor: Tairo Lutter, Õhtuleht/Scanpix