kolmapäev, august 25, 2010

Pullerits: Kuidas telekaamera ees trenni teha?

Saabusin eile õhtupoolikul juba aegsasti Tähtvere parki, kui vaatasin, et kas sa kae - telemehed juba kohal. Järelikult on Tartu Velo klubi kuulsaks saamas, tulin mõttele. Aga see kuulsus oleks jäänud väga lühiajaliseks, vaat et olematuks, kui poleks ilmunud võtmega meest, kes klubi ukse viimasel hetkel lahti keeras - Jaan Veeranna oli nimelt läinud Tallinna trekivõistlusele -, nii et kõik said ikka oma sadula istumise alla.

Selgus, et ETV "Ringvaate" saate uuel hooajal on käivitumas nädalane harrastusspordi rubriik. Ja seepärast telemehed kohal olidki. Eilsest trennist pidi saama uue hooaja uue rubriigi avalöök. Jääb tunda vaid kaasa neile, kes eile trennist puudusid, nagu endine suusamees Peip Reedi ja Velo klubi terav finišijalg Paul Lõiv - nemad ei saagi telepilti. Aga televisioon - see on meedia kunn. Sa võid kirjutada Postimehes 27 artiklit või saada Tartu rattamaratonil 7. koha, aga keegi ei märka seda. Aga pistad pea korra teleekraanile ja järgmine päev teatavad kõik rõõmsalt, nagu oleksid surnust üles tõusnud: kuule, ma nägin sind eile telekas!

Aga telemehed olid hädas. Kuna trenn kulges mööda Tallinna maanteed Laevale, ei saanud nad oma autot kuidagi positsioneerida nii, et gruppi kaadrisse püüda - liiklus oli sedavõrd tihe. Lõpuks, pärast Kärevere silda, kui Velo klubi mehed hakkasid ees karusselli tegema, sõitis auto grupi ette, operaator istus pagasiruumi, tõstis kaamera õlale ja hakkas filmima. Arvata võib, et kõik Velo klubi mehed said vähemalt kaks korda kaamerasilma eest läbi käia. Ja arvan, et kaamera tõi nende trenni üksjagu vaheldust ja loodetavasti ka elevust.

Tagasiteel Tartusse läks meeskonnasõiduks. 5 km kiiret pedaalimist neljastes gruppides. Seekord, tänu Scanpixi fotoagentuuri Baltimaade pealiku Art Soonetsi läbirääkimisoskustele, lubati minusugune ka nn kamandat sõitma. Ainult et meil oli teistest suurem kamanda. Sinna kuulusid lisaks Soonetsile Viljar Kannimäe ja Kermo Tsäro Haanja Rattaklubist, Tartu Ülikooli Kliinikumi kõrvakliiniku juhataja Priit Kasenõmm, Euroopa meister Allan Oras ja tema kannul siis mina kah. Algul läksime 41-42 km/h, igaüks vedas umbes 300 meetrit, seejärel vahetus taha. Oras kiitis, et kõik käib nagu õpiku järgi. Siis mõtlesin, et huvitav, seda kiirust on hoolimata küljetuulest nii kerge hoida, miks ma võistlustel küll sama ei jaksa. Aga ju see eristabki minusugust Orase-taolisest. Lõigu lõpus tõmbasid esimesed mehed kiiruse 47 km/h ligi ja siis, mis seal salata, tuli juba hakata vaeva nägema, et Orasega ikka sellist vahet hoida, et tuulevarjust kasu ka oleks. Õnneks rohkem enam juurde ei pandud. Muidu, kes teab, oleks äkki kaamerasse jäänud pilt, kuidas Pullerits järjekordselt grupist maha jääb.

Lõpus, nagu ikka, oli kavas finišispurt: Tiksoja suurelt ristmikult enne raudteeülestuskohta seisva bussipeatuseni. Umbes kilomeeter enne lõpukiirenduse koha saabumist vahetasid ees suurt gruppi vedanud Soonets ja Oras taha, nii et jäin ette koos Tsäroga. Ausõna, aga selles situatsioonis polnud mul aimugi, mis ma nüüd pean tegema. Meie taha vahetuse aeg saabunuks siis, kui pidanuks minema esimeseks kiirendamiseks. See tähendab, et oleksime ligi kilomeetri ees tööd teinud ja siis oleks kõik meist mööda tuisanud. Ja jälle olnuks suurepärane vaatepilt, jutumärkides muidugi: Pullerits jääb taas maha. Nii ütlesin Tsärole juba saja meetri järel eesotsas, et mina vahetan taha. Vahetasingi. Seal lubasid lahked kaaspedaalijad mind vasakpoolsesse ehk välimisse ritta. Eelmises Tallinna maantee trennis olin parempoolses reas kinni jäänud ning seda viga ei tahtnud korrata. Näete, midagi suudan ikka õppida ka.

Aga kui oled lõpukiirenduse alates grupi sabas, siis seda ma küll ei tea, kuidas sealt edukalt välja tulla ja ettepoole saada. Kui kiirus oli juba pisut üles kruvitud, oli paremal ruumi küllaga, ent nii kui nina välja pistsin, tundsin kohe, mis moodi eessõitja tõmbav tuulevari kadus. Ja isegi kui oleksin temast möödunud, poleks ma rivis enam kohta saanud. Seega hoidsin ikka eessõitjate taha lootuses, et nad veavad rohkem lahti ja siis vajuvad viimaks eest ära. Mõneti nii läkski. Paarist mehest sain mööda.

Kuid minu üks hädasid on see, et ma ei julge lõpuspurdi ajal veel sadulast püsti tõusta ja leistangil alt kinni krabada. Pelgan, et äkki sõidab ratas niiviisi mul lihtsalt alt ära. Aga sadulas püsides ja pidurisarvedest kinni hoides ei ole vist erilist lootust teravusi luua, ega ju?

Võib-olla oleks pidanud proovima asja lahendada nii, nagu tegi Viljar Kannimäe. Kui lõpuspurdi aeg kätte saabus, pani ta kõige ees üksinda plagama. Nägin tagant, et ta sai vähemalt 40 meetrit teistel eest ära. Peaaegu oleks ta võitnud, aga umbes 30 meetrit enne kujuteldavat lõpujoont tuli grupp tagant hooga ja lendas temast mööda. Kuid ta vähemasti üritas! Mitte ei sitsinud teiste sabas, et siis konkurentide selja pealt liugu lasta.

Kahjuks ei tea, kes eilse finišiheitluse võitis. Kuuldavasti ei olnud see Oras. Ju siis ei saanud tema ka tagant piisavalt hästi välja. Hea meelega paneksin võidumehe nime siin kirja, kui keegi mulle selle teataks. Ise jäin taas oma tavapärasele kohale, umbes tosina-kuraditosina kanti. Nii et, kahjuks, ei mingit arengut.

Kas siinne ülevaade on tõene või mitte, seda saab igaüks peagi oma silmaga kontrollida "Ringvaate" saates, mis alustab oma hooaega 30. augustil. Kuulsin, et viieminutiline telelõik eilsest trennist peaks ekraanidele jõudma mõnes esimeses saates. Nii et vähemalt ühes asjas pääsen esimeste sekka. Mis siis, et see ei sõltu absoluutselt minust.
******Tõrvanina rand Hiiumaal. 12. juuli 2010. Pildistanud Priit Pullerits.

Foto 1: Nii filmivad telemehed Tour de France'il selle võitjat Alberto Contadori. Foto autor: AP/Scanpix
Foto 2: Mis viga nii ilusa looduse taustal USAs Idaho osariigis Sun Valleys üksinda trenni teha. Foto autor: AP/Scanpix
Foto 3: Tour de France'i 18. etapp. Foto autor: AFP/Scanpix
Foto 4: Tour de France'i viimase etapi finiš. Võidab Mark Cavendish Inglismaal (vasakult neljas). Foto autor: AP/Scanpix
Foto 5: Profiratturite finišispurt kriteeriumivõistlusel Prantsusmaal Roeselare's. Võidab Thor Hushovd Norrast (paremal). Foto autor: AFP/Scanpix

13 Kommentaarid:

At 11:48, Anonymous Anonüümne said...

Ei no on ikka lobeda jutuga mees, kes viitsib tavatreeningust nii pika artikli valmis treida. Lugedagi on seda maru igav (võimalik ainult kiirlugemisega), mis siin kribamisest siis rääkida.

Aga iva on siin siiski uudistemagasini rubriigis. nimelt ma ei taipa, et mida paganat peaks seal huvitavat olema kui vaadata kuidas inimesed trenni teevad. Ekraanilt ei saa eriti ju aru kas rattur sõidab 30 või 50 km/h. Sama igav kui autosõit. Seega pane Priit siia parem pärast kirja, et mis seal Tv-s siis tegelikult asjalikku räägiti näidati.

 
At 16:14, Anonymous Anonüümne said...

Võin kihla vedada, et selles nn. ringvaate harrastusspordi rubriigis, ei näidata mitte halligi. Mingist 5 min. klipist pole mõtet isegi unistada. Heal juhul üks üldplaan, siis üks lähiplaan kellegi higisest ja pingutatud näost(kas Teie Hr. Pullerits, või A. Oras) teised ei lähe meediale korda ja ONGI KÕIK!

Ma olen sellisest korduvast ja korduvast maksumaksja raha raiskamisest sageli väga üllatunud! Ja nimelt, terve ETV-brigaad on Priit Teie ja minu, kui maksumaksja raha eest terve päeva suure seltskonnaga lõuna-eestis komandeeringus. Kaamerad käivad, vägev orgunn ja puha. Ja ON VÄGA HÄSTI LÄINUD, kui kuskil 10-15 sekundit midagigi ka näeb.

Ka siin on erameedia juba riigitelevisioonile kohta kätte näitamas. Steiv-Filmi poolt tehtud pooletunnised spordiülekanded on sisukad ja asjalikud. Lisaks talviste Estolopetite suusamaratonide pooletunnised korralikud etappide kokkuvõtted - see on midagi asjalikku , sisukat ja spordiinimestele. Aga näidatakse neid saateid kahjuks "Edgari TV-s" Endine TV-14, ehk Kalev Meedias.

ETV spordiuudised ei kannata videomaterjali koha pealt üldse mingit kriitikat. Kaamera võetakse välja siis, kui A.Veerpalu või J. kirsipuu kohal on, nagu oli Tristar 111 triatloni saade - vaadata polnud seal midagi. Kuigi võistlust promoti, kui triatloni populariseerimist harrastajate seas. ETV ja Kuuse Taat, ketrab aga ühtlaselt ja tuimalt oma sissetallatud rada. Ja no ei muutu midagi! Mida kuradit selline saade nüüd populariseeris? Ei ole Kirsipuud-Korts-Laurid-Veerpalud-Maed triatleedid!

 
At 19:51, Blogger Priit Pullerits said...

Väga siiras ja südamest pahameelepurse, 16:14, ja siinkohal pean kohe tunnustama, et kellegi kallal õelutsemata ja tigetsemata.

Siiski söandan kihla vedada, et seekord saab Velo klubi oma viis minutit kätte küll. Ma ju tean selle klipi tegijat ja me ei näe põhjust, et ta pidi mulle luiskama. Sellest lõigust peab saama uue rubriigi avapauk, ja avapauk ei saa olla sosspauk. Seetõttu sedapuhku teie skeptitsismi ei jaga.

 
At 22:07, Anonymous Anonüümne said...

Harrastusspordi rubriik, mis on harrastusport?
Euroopa meistri treening?

 
At 16:15, Anonymous Anonüümne said...

"Ise jäin taas oma tavapärasele kohale, umbes tosina-kuraditosina kanti. Nii et, kahjuks, ei mingit arengut."
Kulla mees! Inimesed harjutavad rattasõitu ja grupifinišeid palju aastaid enne, kui midagi välja tulema hakkab ja sina teed oma elu teist grupifinišit ja siis pole rahul, et "arengut pole"!?
Ole õnnelik, et sa üldse grupiga koos lõpetasid, see on ise paras saavutus niivõrd algaja jaoks.

 
At 18:22, Anonymous Anonüümne said...

Mõelge, kui PP võtaks ratta treeningud tõsiselt käsile, mitte nagu praegultl tilulilutades ja fanni otsides, jääks enamus blogi lugejaid kohe selja taha. Ta pole erialaseid treeninguid võrreldes teistega ju paraktiliselt üldse teinud.Potensiaal on tugev, pluss natuke nahaalsust ja julgust. Ajab ikka närvi küll, kui aastane km on kordi suurem kui PP, pluss veel lõuna laagrid ja siis veered üle lõpujoone pea samas grupis PP.

 
At 21:25, Anonymous Anonüümne said...

PP sõidab ratast ja seletab, et see on mugavusala. Kui ta jookseks treeningutel 10 km ühtlase tempoga 5 min km, siis oleks ka see talle mugavusala. Millegipärast treenib ta jooksu aga nii, kuidas teevad pärisjooksjad - lõigud,intervall- ja kordustreening. Kui ta hakkaks ka ratast trrenima nii, kuidas kõvad rattasõitjad, siis ei oleks see enam mugavusala ja tulemused võiksid olla missugused!

 
At 08:28, Anonymous Anonüümne said...

Priidu väljenduses on mugavusala see, mida ta ei oska. Jalgrattasõit käib sinna alla (veel).

 
At 10:33, Blogger Priit Pullerits said...

Aitäh, 18:22, komplimendi eest! See, kui keegi julgeb midagi ka tunnustavat öelda, teeb meele heaks. Tänutäheks hoian pöialt, et teil endal ka edaspidi võistlustel üha edukamalt läheks.

Rattatrenn on mulle tõesti selleks, et lõbus ja kerge on. Kui ei ole, tulen ära. Näiteks eile: saime Velo klubi grupiga kilomeetri sõita, kui ämbrist tuli vihma kaela. Kuna olime just minu majast möödumas, keerasin koju. Milleks ennast vihma käes külmetada, kui rattatrenn pole eesmärk omaette? Pooleteise tunni pärast - just siis, kui Velo mehed trennist tulid (aga nad isegi ei märganud mind, kui mööda sõitsid!) - läksin hoopis jooksma, tegingi, nagu üks eelkõneleja viitas, 10 km ligi 5 min/km. Ei olnud väga mugav. Ikka palju raskem kui rattasõit. Pead kogu aeg vaeva nägema, ei mingit tirri laskmist.

Mugavusala ei ole see, mida sa ei oska, vaid see, mida on võimalik mugavalt teha. Jooksu ei ole. Olen tähele pannud, et jookse 5 min/km või 4 min/km, ikka on raske.

 
At 12:02, Anonymous Anonüümne said...

Kui jooksmisega pidevalt tegeleda, siis ei ole see raske, on üsna meeldiv ehk mugav.

 
At 14:20, Anonymous Anonüümne said...

to 10:33

tunnustavalt ütlemine pole julguse taga. vanasõna järgi kuidas töö nõnda palk. nii kommentaarid tekivadki.

 
At 21:06, Anonymous Anonüümne said...

Kas sa Priit ka seda tead, et said täpselt samapalju vihma kui meie, kes trenni pooleli ei jätnud. Vihm lõppes Ilmatsalu ringil ja Viljandi maantee oli juba kuiv ja soe. Sulle ju meeldib paugutada, miks sa siis maha jäid. sõitnud üksi järgi oleksid saanud ühe korra öelda, et pole mugavustrenn.

Paul

 
At 16:50, Blogger Priit Pullerits said...

Paul, mul ei ole nii head ettenägemise võimet, et ma teaks, mis järgmisel ristmikul toimub.

Aga ega mul trenn tegemata jäänud. Käisin hiljem jooksmas. Pagan, ikka palju raskem trenn kui rattaga sõita.

 

Postita kommentaar

<< Esileht