Pullerits: Kuidas töö kõrvalt edukalt sporti teha?

Kas teile ei tundu, et 1. september, mil mõnus suvi vahetub sisuliselt töise sügise vastu, on õige aeg vaagida, kuidas tööd ja sportimist ühildada. Kellelt teiselt seda ikka uurida, kui neli ja pool aastat Eesti Energia juhatuse esimehena rüganud Sandor Liivelt? Noorpõlves lootustandva jooksjana silma paistnud Liive (40) ei salga, et pingeline amet on ahendanud tema sportimisvõimalusi. Seetõttu on ta pidanud harjutamiseks aega näpistama sealt, kust see enamikule teistele üle tahtejõu käib. Ometi on ta talviti vähemalt kolm maratoni läbi sõitnud.

Kui palju olete saanud viimasel ajal treenida?
Vähe. Pühapäeval tegin tunnikese ja teispäeva hommikul enne tööd käisin ka jooksmas. Regulaarse raja peale pole veel saanud nagu talvel. Jaanuaris, kui maratonid hakkavad tulema, tegin parematel nädalatel kümme tundi suusatamist. Laupäeval-pühapäeval võtsin ette pikemad otsad, kaks ja pool tundi, kõige pikem oli isegi kolm tundi.
Uus oli mulle möödunud talvel see, et mõnikord käisin nädalas kolmel hommikul enne tööd suusatamas. Tõusin kella kuuest üles, läksin pool seitse rajale ja tegin tunni või tund ja 15 minutit. See oli päris huvitav kogemus. Öösel oli käinud rajamasin ja olin esimesena raja peal. Seal oli tegelikult teisigi. Ühel hommikul nägin kuut-seitset tegijat – ei tea, kas täiskuu oli väljas (naerab).
Õhtuti on mul mõni üritus või läheb tööl kaua. Kui kell seitse või kaheksa koju jõuad, siis enam välja ei lähe – lapsi tahaks ka vahel näha. Pigem olen otsinud hommikust trennivarianti.

Miks te suvel enam nii sageli ei harjutanud nagu talvel?
Arvan, et see on motivatsiooni küsimus. Kui oled end suusamaratonile kirja pannud ja kellegagi kihlveo ka sõlminud, siis pole pääsu. Mis sa 60-70 km ikka piinled – kui lund on, siis kolm-neli nädalat saad korralikult trenni teha.
Põhjus, miks ma jooksu tõsiselt käsile pole võtnud, on selles, et pole kehtivat kihlvedu. Kui oleks kihlvedu, et jooksen näiteks sügisel Berliinis maratoni, arvan, et küll ma siis ka rohkem välja läheks. Neid hommikuid, kui panen kella varem helisema, et läheks trenni, aga ei lähe, on tegelikult päris palju (naerab).

Mille peale möödunud talvel kihla vedasite, et võistlustel välja tulla?
Sel talvel ei vedanudki. Lihtsalt oli ilus lumi. Aga varasematel aastatel olen küll vedanud. Kõige parema kihlveo, mis pani end hästi liigutama, sõlmisin 2004: pidin 2005. aasta Tartu maratonil ühte kolleegi poole tunniga võitma ja lisaks kümme kilo kaalust alla võtma, 82 kilolt 72-le. Siis tegin korralikult trenni, suvel läbisin maatikurattaga 2000 km. Talvel tulidki parimad maratonitulemused, nii Vasaloppetil kui Marcialongal. Tartu maratonil sain koha alla 300. Võitsin mõlemad kihlveod.

Mis on olnud viimaste hooaegade eesmärgid?
Väga selget sportlikku eesmärki pole olnudki. Peaasi, et oleks mõnus maratone sõita, et ei peaks piinlema.
Kuna ma ei ole maratoni veel jooksnud, siis on väike mõte, et võiks ühe maratonijooksu ära teha. Küll ma mõnel üritusel kellegagi kihla vean ja siis hakkan valmistuma.

Kas on plaan selleks ka treener võtta?
Nii kaugele ei ole veel mõelnud. Kõigepealt peab keegi tabama mind olukorras, kus ma kihlveo alla neelan. Tavaliselt on need sõlmitud kuskil peo käigus ulja peaga.
Kui kihlvedu on sõlmitud – ja mitte lihtsalt maratoni läbimise peale, vaid ikka mingi aja peale –, küll ma siis vaatan, kas on vaja treener võtta või mitte.

Kas suusatamist teete oma tarkusest või küsite kelleltki nõu?
Treenerit pole küll kasutanud. Mul eesmärk on distants rahulikult läbi sõita ja selleks on lihtsalt üldvastupidavust vaja. Ma ei rahvasportlasena niisugusele tasemele jõudnud, et teeksin nii palju trenni, kus peab juba vaatama, millist trenni teha.

Kuidas suure vastutuse ja pingega juhitöö sportimissoovile mõjub?
Alati, kui olen välja trenni pääsenud, olen saanud väga hea tunde. Neil hommikuil, kui olen teinud suusa- või jooksuringi, tunnen tööle tulles, et olen pauerit täis ja töövõime on palju suurem. Põhiline on see, et uneaeg lühikeseks ei jääks, kui pead kella kuue ajal tõusma. Muidu võib pealelõunal tukk peale tulla.

Kui suureks ise oma sportimiskoormust hindate? Koormus on olnud väga kõikuv. Suvel on trenn olnud hästi ebaühtlane. Vahel on tekkinud pikad pausid. Aga kui lumi tuleb maha, siis suusapisik viib rohkem välja. Mul oleks vaja lisamotivatsiooni, et aasta läbi trenni teha. Jah, üks hea kihlvedu kuluks ära.

Millised peaks olema panused?
See ei ole tähtis. Ei ole vahet, kas see on üks õhtusöök või midagi suuremat. Tähtis on kokkulepe.

Kuidas spordipausid organismis tunda annavad?
Kaalu tuleb kohe juurde. Ja loiumaks muutun, ei ole nii erk.

Kus veel peale Tartu suusamaratoni olete viimastel aastatel kaasa löönud?
Olen käinud Marcialongal viis aastat järjest, möödunud talvel seetõttu enam sinna ei läinud. Nüüd käisin Sapporo ja Engadini maratonil. Sapporos olin esimese saja sees. Kolm maratoni olen ikka üritanud talve jooksul kaasa teha. Kui motivatsiooni saaks paika, peaks sügisel mõne maratonijooksu kavva võtma.

Kas olete märganud, et teie kaliibriga juhtide ja ettevõtjate hulgas on sportimine üha populaarsemaks muutunud?
Neid, kes harjutavad, on pidevalt olnud. Aga vahel olen küll näinud metsa all ka selliseid inimesi, keda ei oskaks seal oodata. Näiteks tean ühte advokaati, kes on koguni maratoni jooksnud – ta on täitsa hulluks läinud, juba talvel jooksis 20 km päevas.
Üldiselt arvan, et kui kolmekümneselt paljud tervise peale veel ei mõtle, siis neljakümneselt mõeldakse rohkem. Selles mõttes on vist väikest muutust näha küll.

Saite ka talvel 40. Kas see pani teid samuti mõtlema, et oleks vaja regulaarsemalt harjutada, sest muidu on varsti kuri karjas?
Mul on, jah, väike uitmõte, et peaks saama rütmi kätte. Kolmel tööpäevahommikul kuni tunnine jooks ja kord või kaks nädalavahetusel oleks väga hea graafik.

Kas mingit tulemust ka silmas peate?
Seda ambitsiooni mul küll ei ole, et peaks Tartu maratonil olema saja või kahesaja sees. Peaasi, et endal oleks hea ja mõnus olla.

Aga kui nüüd tõsiselt harjutamise käsile võtaksite, siis mis koha võiksite järgmisel Tartu maratonil välja sõita?
Kolmesaja sees olen olnud. Kui teeksin ilusasti trenni edasi, siis sinna võiks jõuda küll. Aga sealt edasi – selleks peab ikka paar hooaega järjest korralikult harjutama.
Tartu maratonis viiesaja sekka jõudmine peaks olema valvetase. Sel aastal kukkusin natuke välja – see on väike ohumärk. Ise lohutasin end sellega, et oli palju lund ja üldine tase oli kõrgem.
******
Pühajärv. 21. juuli 2010. Pildistanud Priit Pullerits.

Fotod 1 ja 3: Sandor Liive. Fotode autor: Toomas Huik, Postimees/Scanpix
Foto 2: Sandor Liive (paremal) ja Toomas Annus 2006. aasta kevadel Pirita terviserajal. Foto autor: Mihkel Maripuu, Postimees/Scanpix
Foto 4: Sandor Liive (vasakult), Erki Raasuke ja Arvo Kivikas 2006. aasta kevadel Pirita terviserajal. Foto autor: Mihkel Maripuu, Postimees/Scanpix
Foto 5: Sandor Liive Ühtse Eesti suurkogul. Foto autor: Teet Malsroos, Õhtuleht/Scanpix Foto 6: Sandor Liive (ees) ja Raul Olle 2006. aasta 13. aprillil Pirita terviserajal. Foto autor: Mihkel Maripuu, Postimees/Scanpix