teisipäev, veebruar 15, 2011

Medteenistuse pealik: Kuidas Tartu maratonil külmaga ellu jääda?

Siit tuleb eluliselt tähtis informatsioon, mille lugemata jätmine võib tuua fataalseid tagajärgi. Andras Laugamets, SA Tartu Kiirabi koolitusjuht ja 40. Tartu maratoni meditsiiniteenistuse koordinaator, annab väärt nõu, kuidas külma ilmaga suusatada:

Pühapäevane Tartu maratoni avatud raja sõit näitas mitmeid kitsaskohti spordisõprade arusaamades ohutuse kohta. Paljude osavõtjate riietus ei olnud vastav ilmastikule, samuti ei arvestatud ektreemse külma ilmaga kaasneva suurema energiavajadusega, mis viis erakordse väsimuseni ja katkestamiseni. Külmad ilmad tekitavad lisaprobleeme ka suuskade määrimisel (vähe kogemusi, libisemine vilets). Kõik see suurendab energiakulu.

Raske on prognoosida, kui mitmel suusasõbral tuleb oma sõrme või varbaga peagi osaliselt või tervenisti hüvasti jätta. Loodame, et mitte kellelgi. Vaatamata kiirabitöötajate keelitusele keeldusid nii mitmedki külmunud sõrmedega spordihullud maratoni avatud rajalt lahkumast. Esmaspäeva õhtuse seisuga olen saanud kolm teadet selle kohta, et kellegi varbad või sõrmed on mustad. Mis nüüd saab?

Ei tea, kui paljudel on köha, kui paljudel on hääl ära külma õhu sisseahmimisest. Spordisõber võib küsida, et mis te korraldate siis sellist üritust. Rahvusvahelised eeskirjad lubavad suusamaratoni läbi viia kuni 25 miinuskraadiga. Alljärgnev jutt on ennetav ja hoiatav.

Esimeseks soovituseks oleks see, et kallid spordisõbrad, kes avatud rajal oma sõrmi, varbaid või ka ninaotsa, kõrvu, põski tõsiselt külmetasite ja kellel esmaspäeval ihuliikmed veel huugasid, valutasid, kipitasid (aga ei ole mustad) - ärge, palun, nädal hiljem enam põhisõidule saatust proovima tulge. Kahjustunud koed on viletsa verevarustusega ja kipuvad oluliselt kiiremini külmuma ning siis võivad tulemused olla kirurgilised, st otsast äravõetavad.

Paikne külmakahjustus tabab ennekõike organismi äärealasid ja katmata kehaosasid. Juhtivaks sümptomiks on tundetus, nahk muutub tihkeks, hiljem võib täheldada villi, nekroosi. Külmas liikudes kontrollige pidevalt, kas tunnete kinda ja saapa sees oma sõrmi ja varbaid. Oluline on ka teiste spordisõprade jälgimine. Härmatise eemaldamisel (juustest, kulmudest) olge ettevaatlik, et nahka mitte vigastada. Ettevaatlik tuleb olla ka juhtudel, kui kinnas või sokk on naha külge jäätunud (rohkem kalameeste teema) - siis ei tohi hakata riietust energiliselt eemaldama, vaid tuleb lasta sel sulada.

Sõrmede või varvaste tundetuse korral tuleks sportimine lõpetada (vajadusel paluge meditsiinisaanil end toitlustuspunkti viia). Vahepeal soojendamine ja siis uuesti rajale minek on puhas hullumeelsus.

Tulnud külma käest sooja, ärge hakake külmunud kehaosa masseerima ega hõõruma (eriline rumalus on lumega hõõruda). Kindlasti ei tohi külmunud kehaosa panna kuuma vette; vee temperatuur ei tohi olla üle 42 kraadi, vastasel juhul tekib kuumakahjustus. Vältida tuleb ka suurt kuumust (puhurid, tule lähedus, kohe saunalavale minek). Juhul, kui sooja vett ei ole, laske külmunud kehaosal lihtsalt sulada, proovige liigutada. Sõrmi ja varbaid haarava külmakahjustuse korral mingit kiiret haiglaravi tavaliselt ei rakendata. Juhul, kui külmumine (tundetus, valge/sinine nahavärv) haarab labajalga, ei tohiks külmunud jalale astuda. Konsulteerige meditsiiniteenistusega!

Peale külmunud kehaosa soojenemist võib tunda kipitust, kihelust, valu, võivad tekkida villid. Sõrm või varvas võib olla pärast ülessoojenemist turses ja punetav, villiline, sinaka varjundiga või halvemal juhul suisa must. Nüüd on oluline valuvaigistite kasutamine, uue külmumise vältimine ja hügieen. Arsti poole pöörduge siis, kui lähipäevadel peale külmumist on tegemist ulatusliku turse ja põletikuga. Sageli kehtib siin nn jälgimise printsiip: jõuluajal külmud ja jaanipäeva paiku on jupikene läinud.

Riietumise soovitus: kihiline, pigem rohkem kihte, vajadusel lisariideid kaasa võtta. Suusakombensioonid ei ole tavaliselt mõeldud nii külmadeks oludeks. Liigsetest riietest saab alati vabaneda, andes need toitlustuspunktides TP ülema kätte, kes toimetab riided lõpuks finišisse, sekretariaati või saate need kätte peale üritust klubist Tartu Maraton.

Vesi juhib sooja oluliselt paremini kui õhk. Kui nahk või riietus muutub niiskeks või märjaks, on oht külmakahjustusi saada tõenäolisem.

Eriti oluline: sokid ja saapakatted! Pange kasvõi nagu vanasti suured sokid saabaste peale, kui spetskatteid ei raatsi soetada. Saapa alla pange spetsiaalne termosokk, vana hea villane sokk ei ole kõige parem, sest imab endasse niiskust. Hügieenisidemete, kilekottide, ajalehtede toppimine saapa sisse pole spordisõbrale ehk tänapäeval kõige õigem tegevus - need pole mõeldud aktiivseks tegevuseks. Kaaluge kuivade ja soojade sokkide kaasavõtmist, et sokke vahepael vahetada (toitlustuspunktides nn katkestajate bussides).

Kindad – head on labaku tüüpi kindad, kus väiksemad sõrmed saavad “nautida” suuremate (parema verevarustusega) soojust. Vältige kinda ja varruka vahel katmata ala - see soodustab käe külmumist. Kaaluge kahe kindapaari kaasavõtmist ja vältige kinnaste märjaks saamist toitlustuspunktides juues ning kinda käest võtmisel käe kiiret külmumist. Nagu teame, käed kipuvad külmuma just laskumistel.

Enda kaasa võetud jook võiks olla termopudelis. Külma joogi soojendamine on organismile lisaenergiakulu. Vajadusel pakkuge seda ka kaaslasele. Ekstreemses külmas on keha energiavajadus oluliselt suurem – sööge rohkem!

Loomulikult on külmas ilmas aktiivselt liikudes palju abi näomaskidest, buffidest (eestikeelne väljend: memme rätt - P.P.), spetsiaalsetest õhusoojendajatest jne. Kreemitage nägu rasvase külma ilma kreemiga ja kasutage hügieenilist huulepulka.

Veel üks tähelepanek: pulsikellad kipuvad ekstreemses külmas “hulluks minema”, näitavad müstilisi südamelöögisagedusi.

Oluline on silmas pidada, et maratoni ühisstardi korral on alguses liikumistempo väga aeglane ja kui siis külm naha vahele poeb, võib kogu maraton saada rikutud. Lisaks on esimene toitlustuspunkt avaral väljal.

Klubi Tartu Maraton üritustel kehtib juba aastaid ühtne hädaabinumber 112. Olles ise hädas või nähes hädas kaaslast, helistage ja öelge, et olete maratoni rajalt - teid ühendatakse meditsiiniteenistuse staabiga, kes saadab abi. Oluline on siinjuures teada, kus te asute – kui mitu kilomeetrit jääb lõpuni, millisest toitlustuspunktist olete läbi tulnud. Arvestage ka sellega, et ekstreemses külmas vajab mobiiltelefon soojas hoidmist, et toimida.

Lõppude lõpuks kaaluge, kas üldse starti minna, kui teil ei ole piisavalt õiget varustust. Madalate temperatuuride korral minge sooja, toitlustuspunktide bussidesse - rahunege seal ja mõelge, kas on ikka mõtet jätkata.

Tore oleks, kui spordipidu jääks spordipeoks, mitte ei kujuneks sõjaks, mida aastaid hiljem meenutatakse, et selle kehaosa kaotasin ma legendaarsel 40. Tartu maratonil Palu väljadel, võideldes iseenda rumaluse ja sportliku vihaga.
***
Aga siin jääb üles veel üks valus küsimus: kuidas kaitsta külme eest näo neid osi, mis tavaliselt on raske kaitsta. Vana suusamees Peip Reedi, kes siin blogis sageli ja alati julgelt ja asjalikult oma nime all sõna võtnud, saatis kõigile sellise soovituse, mille ta omakorda oli saanud oma tuttavalt Aili Lopmanilt, kes kirjutab nii:

"Tundub, et mu pildi mõte pole mitteasjaosalistele teada. Suusatajad kasutavad kinesioteibiga näo katmist kaitseks külma ilma ja tuule eest. Olete kindlasti telekast näinud - tavaliselt lõigatakse lihtsalt ninaalune välja, teip läheb nina peale ja põskedele; kes buffi ei kasuta, siis kaugemale ka põsesarnadest. Leidsin, et kui teipi mitte lõigata, vaid nina juurest tagasi pöörata, tekib soojal õhul võimalus teibi alla jääda ning külma ilmaga on niiviisi hingamine kergem. Soovitan siiralt maratonile minejatele. Kiiretel laskumistel, külma tuulega - parem kaitse kui kasutada maski, mis kipub tavaolukorras liiga paks ja palav olema. Kinesioteip on puuvillasest materjalist ja laseb õhku läbi - mugavam kui tavaline plaaster ja sporditeip."
******Plitvice järvede rahvuspark, Horvaatia. 25. juuni 2010. Pildistanud Priit Pullerits.

Foto 1: Sloveenia laskesuusataja Klemen Bauer kannab MK-etapil Fort Kentis külma eest kaitseks näol kinesioteipi. Foto autor: AP/Scanpix
Foto 2: Andras Laugamets. Foto autor: Sille Annuk, Postimees/Scanpix
Foto 3: Tartu maratoni avatud raja start pühapäeval Tehvandi staadionil. Foto autor: Kaimo Puniste, Scanpix
Foto 4: Külmakahjustusega jalgadega poiss Venemaal Stavropoli haiglas. Külmakahjustus tekkis seetõttu, et ta jooksis kehalise kasvatuse tunnis paljajalu. Foto autor: RIA Novosti / Scanpix
Foto 5: Uskumatu, aga pühapäeval käisid mõned inimesed Valgamaal väljas ujumas. Foto autor: Aldo Luud, Õhtuleht/Scanpix
Foto 6: Kinesioteibiga kaitstud nägu. Foto autor: Aili Lopman (pildi saatis Peip Reedi)

39 Kommentaarid:

At 12:33, Anonymous Anonüümne said...

Kust saaks seda teipi osta? Kas spordipoest on mõtet küsida?

 
At 12:42, Anonymous Anonüümne said...

täpselt sama küsimus kus seda teipi saada?

 
At 12:58, Anonymous Anonüümne said...

Tartus Salutarises peaks olema. http://www.salutaris.ee/www?id=346

 
At 13:01, Blogger TÄPI said...

teipi saab pigem meditsiinivahendite kauplustest, ortoosikeskustest, tervisekaupu müüvatest kohtadest (salutaris). ja kui on hea tuttav füsioterapeut, ka tema käest :)
aga tegelikult tahtsin kiita hoopis külmakreemi. väga hästi on kaitsnud -28 juures joostes ja -19 juures suusatades.

 
At 13:05, Anonymous Anonüümne said...

Täpi, ole täitsa, ehk oskaksid konkreetsed marki kreemi soovitada, ei kreemindusega kursis. Tänades.

 
At 13:08, Anonymous Anonüümne said...

Keegi teab, kui palju see rull ligikaudu maksab? Tänan!

Pets

 
At 13:13, Blogger TÄPI said...

mul on selline http://www.weleda.ee/tooted.php?type_id=8&id=112

 
At 13:31, Anonymous Anonüümne said...

Ellu jäävad ainult tugevad. See on maratoni seadus!

 
At 13:53, Blogger Heiki said...

Siin infot teibi kohta - hind ja kus saab: http://www.healthcare.ee/index.php?Menu=5&Lang=est

 
At 14:10, Anonymous Anonüümne said...

Karurasv on ka väga hea:) saab karult.

 
At 15:04, Anonymous Anonüümne said...

Karu on tugev ja magab hetkel.

 
At 15:12, Anonymous Anonüümne said...

Sa vaata mida teeb päike ja tuulevaikus. Hommikusest -26C on Tartus alles jäänud -12C. Ärge siis ennast üle riietage, kui peaks sama ilm tulema.

 
At 15:15, Anonymous Anonüümne said...

See Weleda kreem on tõesti sobiv, sest seal pole vett sees.
Nii külma korral ei sobi vett sisaldavad kreemid, aga kui apteeki lähed külmakreemi küsima, siis ole ettevaatlik, sest paljud külmakreemi nime all müüdavad kreemid sisaldavad vett. Ja isegi apteekrid ei süvene. Loe silte!

Kairit

 
At 15:19, Anonymous Anonüümne said...

Lisan siia klassikalise käte päästmise tegevuse. Kui käed on nii külmad et neid enam ei tunne ja lähedalt pole abi saada, siis tuleb need endale püksi ajada. (võib ka kellegi teise püksi ajada, kuid see võib teatud tagajärgi tuua).
Ise olen proovinud mõlemat varianti. Kord on neist esimene parem, siis jälle teine.

 
At 15:24, Anonymous Ants said...

Oluline on sisemiselt põleda. Kavatsen Priidu alistada. Treeningud on olnud edukad.

 
At 15:49, Blogger dr Holden said...

Hää Priit, see postitus on asjakohane, kuid täpselt seda sama juttu on juba refereerinud kõikvõimalikud meediakanalid.

Äkki tutvustad rahvale, mis sa ise kavatsed teha? Kui paks riietus, mida silmnäo katteks, millised kindad, kas saapakatted või sisemised soojendavad tallad, kas ajaleht püksi strateegiliste kohtade kaitseks jne jne jne?

 
At 16:16, Anonymous Anonüümne said...

Kas tavaline sporditeip sobib ka nina ja põskede plaasterdamiseks

 
At 16:20, Anonymous Anonüümne said...

Iga teip sobib, ainult et mõni tuleb pärast ära koos nahaga:(

 
At 17:22, Anonymous Anonüümne said...

Tallinnas saab kineseoteipi osta MI Massaazikoolist. Mustamäelt, Kullo keskusest.

 
At 17:38, Anonymous Anonüümne said...

Käisin just Tartu Salutarises ja ostsin eelviimase rulli ära. Maksis 12 EUR ja saadav ainult 5 cm laiune.

 
At 18:00, Anonymous Anonüümne said...

Mina olen kasutanud külmadega Orto toodetud Pehmendavat Kaitsekreemi avokaadiõli ja meevahaga. 20 külmakraadi juures on olnud täitsa OK. Lisaks 2 head omadust: käepärane väike tuub 50ml ja odav hind (vist mõniteist krooni).

 
At 18:18, Anonymous Anonüümne said...

Ma ei näe probleemi, kui inimene sõidab seal alla 5-6 h. Samas kui start lükatakse edasi (1-2 h), siis 20-30 % võib lõpetada juba pimedas. 8 h sõit, olgu kui kihiline riietus tahes, puhvid, maskid, teibid jne, hakkavad ikka kõik asjad külmuma, inimene ei suuda sellises külmas enam keha tem hoida. Eelmisel pühapäeval oli mitu meest hädas külmunud varba, sõrme, kõrvalestaga (tegemist oli heade harrastajatega). Kas keegi on Tartu tohtritega ka nõu pidanud, on neil lisavalve pühapäeval EMO töötajatega kaetud (me ei räägi enam ammu 2-3 tuhandest kirglikult suusatamist harrastavast osavõtjast vaid ikka kuuest tuhandest (esimene ots lõpetab ju päevavalges, soojendava päikese käes, teine ots osaleb vahest üldse esmakordelt maratonil).
Kiirabi võib sealt rajalt selle alajahtunud või sinise jäsemega sportlase profesionaalselt ära transportida, aga kas nõu on peetud ka tohtritega, kes neid pärast ravima peavad hakkama (palju suudab vastu võtta, kas riskid on ikka maandatud). Loodan, et Kelk peab nõu ka Tartu EMO tohtritega (vahest peaks distantsi lühendama). Axel

 
At 18:28, Anonymous Anonüümne said...

kinnaste koha pealt - raudkindel variant on sõrmikud alla, labakud peale. Ise olen tõmmanud tavalisele suusakindale tavalised villased labakud peale ja anna ainult minna. Ainult pikemalt sõites kuluvad villaritese augud...

 
At 18:51, Anonymous Anonüümne said...

EMHI täpsustatud ilmaprognoosi (9:00 24 ja paäval 12 kraadi) järel tundub stardi 1h võrra nihutamine sobilik kopromiss olevat nii esi- kui tagumise otsa sõitjatele. 2h oleks aeglasematele ehk juba tõesti ebasoodsam.

 
At 20:34, Anonymous Anonüümne said...

Väga kasulikud nõuanded. Ja väga eetiline seisukoht arstilt: öelda välja, et kui on kahtlus, ära mine. --
Holden, aga sa saad siit äriidee: hakka pakkuma teipimis- ja külmaauditi teenust. 8)

 
At 20:47, Anonymous Harrastaja said...

ERR Ringvaates: "Kuidas riietuda Tartu Maratoniks?"
Allar Levandi: saapakatteid ärge poodidest otsige - otsas!
-- Kas Levandil kulub raha kasiinosse, et tippajal poes hädavajalikkugi laoseisu ei suuda hoida? Või ei oska lihtsalt äri teha? Miks ei näidatud labakindaid? Madshusil on selline. Ka otsas? Pangast saaks ju käibekapitali suurendamiseks laenu. Krt
Suusapede kaup, 6-8 tunni sõitjale neist Briko asjandustest küll jääb väheks.

 
At 21:12, Anonymous Anonüümne said...

Olge Sõbrad rahulikud. Andras Laugamets on missiooni meedik, ehk Ta on hakkama saanud Indoneesias, Pakistanis jms. Päris kindlasti on Tartu EMO kursis, et Tartu Suusamaraton toimub. Kui teete omalt poolt kõik, et mitte külmaga hätta jääda, siis võin mürki võtta TM med teenistusel on muud asjad läbi mõeldud.
terv
Peip

 
At 21:59, Blogger wandahl said...

Soe soovitus on proovida veel riietust õhtuti suusatades saab enamvähem ülevaate mis selga sobib ja mis kohad külmakartlikumad.

 
At 08:09, Anonymous Anonüümne said...

küsimus tarkade klubile - kuida hommikust pulssi mõõta? Mille pealt sekundeid vaatate? Elektroonilist kella, mis sekundeid pimedas näitaks elektroonikapoes ei leidnud. Ehk mingi hea nipp...

 
At 08:56, Blogger wandahl said...

Telefoni stopper nt ?

 
At 09:21, Anonymous Anonüümne said...

Pulsisageduse mõõtmiseks on vaja kahte asja: ajamõõtjat ning pulsiloendurit; lisaks tuleb mõlemad vidinad sünkroniseerida, et nad alustaksid ja lõpetaksid mõõtmise samal ajal. Pärast mõõtmist tuleb pulsiloenduri tulemus jagada ajamõõtja tulemusega ning ongi perioodi keskmine pulsisagedus käes.

Pulsianduriks sobib väga hästi omaenda käsi, mis saadab signaali ajju pulssi loendamiseks. Ajamõõturi osas võib kasutada kella, sõpra, raadiot, pendlit vms.

 
At 09:31, Anonymous Anonüümne said...

Kas Sa Priit sellise külmaga jääd ikka "memme räti" suhtes negatiivseks?

 
At 09:33, Anonymous Anonüümne said...

Palun andke nõu mis sobiks põlvede ja noku kaitsmiseks külma eest. Sai proovisõit tehtud ja neis kohtades hakkas külm liiga tegema. Ajalehte kasutaks viimases hädas ja põlvedele seda ei saagi panna.

 
At 10:07, Anonymous Anonüümne said...

9:33 sul ongi viimane häda ja kui see on piisavalt suur, siis saad ka põlvedele panna.

 
At 10:09, Anonymous Anonüümne said...

Sekunditega kellaga on kaubanduses tõesti probleem, ise kasutan veneaegset. Aitab see kui lugeda minuti vahetusest minutivahetuseni (60 sek)

 
At 10:12, Blogger dr Holden said...

To 9:33

Endal on spordiriiete hulgas 3 sellist taskurätiku suurust õhukese fliisriide tükki - 2 neist lähevad suure külma korral põlvedele pesu ja pealiskihi vahele, kolmas siis sinna kohta.

On olemas ka spetsiaalsed põlvesoojendajad: http://www2.et-bike.ee/product_info.php?cPath=95_225&products_id=2010 aga need hakkasid põlveõndlast kiskuma ja olid ebamugavad. Riidepalakas põlve eesküljel aga ei sega.

 
At 10:23, Anonymous Anonüümne said...

Kuldesed sõnad, kogend mehelt, ärge nende kreemidega liialdage.
"Kreemi võiks enne treeningus järele proovida - halb kreem võib asja hullemaks teha. Kindlasti ei tohiks maratoni hommikul habet ajada, ehk võiks laupäevagi vahele jätta. Samuti mitte nägu pesta mingi seebi või vahendiga, silmad võib hommikul lihtsalt veega loputada.
Alar Sikk käis Everesti tipus, kus "pisut" karmimad tingimused kui Otepääl - tema sõnad olid ka, et ükski kreem ei asenda organismi enda kaitset"

http://maraton.postimees.ee/?id=388561&com=1

 
At 11:22, Blogger Madis said...

Kui spordipoest õhukesi kindaid ei leia, siis kiigake ka töökaitsevahendite poodi. Ise olen Tamrex-is sedasorti kindaid näinud.

 
At 09:32, Blogger raybanoutlet001 said...

sac longchamp
pandora jewelry
nike blazer pas cher
los angeles lakers jerseys
ray bans
nike huarache trainers
adidas nmd r1
michael kors handbags
gucci sale

 

Postita kommentaar

<< Esileht