Medteenistuse pealik: Kuidas Tartu maratonil külmaga ellu jääda?

Siit tuleb eluliselt tähtis informatsioon, mille lugemata jätmine võib tuua fataalseid tagajärgi. Andras Laugamets, SA Tartu Kiirabi koolitusjuht ja 40. Tartu maratoni meditsiiniteenistuse koordinaator, annab väärt nõu, kuidas külma ilmaga suusatada:

Pühapäevane Tartu maratoni avatud raja sõit näitas mitmeid kitsaskohti spordisõprade arusaamades ohutuse kohta. Paljude osavõtjate riietus ei olnud vastav ilmastikule, samuti ei arvestatud ektreemse külma ilmaga kaasneva suurema energiavajadusega, mis viis erakordse väsimuseni ja katkestamiseni. Külmad ilmad tekitavad lisaprobleeme ka suuskade määrimisel (vähe kogemusi, libisemine vilets). Kõik see suurendab energiakulu.

Raske on prognoosida, kui mitmel suusasõbral tuleb oma sõrme või varbaga peagi osaliselt või tervenisti hüvasti jätta. Loodame, et mitte kellelgi. Vaatamata kiirabitöötajate keelitusele keeldusid nii mitmedki külmunud sõrmedega spordihullud maratoni avatud rajalt lahkumast. Esmaspäeva õhtuse seisuga olen saanud kolm teadet selle kohta, et kellegi varbad või sõrmed on mustad. Mis nüüd saab?

Ei tea, kui paljudel on köha, kui paljudel on hääl ära külma õhu sisseahmimisest. Spordisõber võib küsida, et mis te korraldate siis sellist üritust. Rahvusvahelised eeskirjad lubavad suusamaratoni läbi viia kuni 25 miinuskraadiga. Alljärgnev jutt on ennetav ja hoiatav.

Esimeseks soovituseks oleks see, et kallid spordisõbrad, kes avatud rajal oma sõrmi, varbaid või ka ninaotsa, kõrvu, põski tõsiselt külmetasite ja kellel esmaspäeval ihuliikmed veel huugasid, valutasid, kipitasid (aga ei ole mustad) - ärge, palun, nädal hiljem enam põhisõidule saatust proovima tulge. Kahjustunud koed on viletsa verevarustusega ja kipuvad oluliselt kiiremini külmuma ning siis võivad tulemused olla kirurgilised, st otsast äravõetavad.

Paikne külmakahjustus tabab ennekõike organismi äärealasid ja katmata kehaosasid. Juhtivaks sümptomiks on tundetus, nahk muutub tihkeks, hiljem võib täheldada villi, nekroosi. Külmas liikudes kontrollige pidevalt, kas tunnete kinda ja saapa sees oma sõrmi ja varbaid. Oluline on ka teiste spordisõprade jälgimine. Härmatise eemaldamisel (juustest, kulmudest) olge ettevaatlik, et nahka mitte vigastada. Ettevaatlik tuleb olla ka juhtudel, kui kinnas või sokk on naha külge jäätunud (rohkem kalameeste teema) - siis ei tohi hakata riietust energiliselt eemaldama, vaid tuleb lasta sel sulada.

Sõrmede või varvaste tundetuse korral tuleks sportimine lõpetada (vajadusel paluge meditsiinisaanil end toitlustuspunkti viia). Vahepeal soojendamine ja siis uuesti rajale minek on puhas hullumeelsus.

Tulnud külma käest sooja, ärge hakake külmunud kehaosa masseerima ega hõõruma (eriline rumalus on lumega hõõruda). Kindlasti ei tohi külmunud kehaosa panna kuuma vette; vee temperatuur ei tohi olla üle 42 kraadi, vastasel juhul tekib kuumakahjustus. Vältida tuleb ka suurt kuumust (puhurid, tule lähedus, kohe saunalavale minek). Juhul, kui sooja vett ei ole, laske külmunud kehaosal lihtsalt sulada, proovige liigutada. Sõrmi ja varbaid haarava külmakahjustuse korral mingit kiiret haiglaravi tavaliselt ei rakendata. Juhul, kui külmumine (tundetus, valge/sinine nahavärv) haarab labajalga, ei tohiks külmunud jalale astuda. Konsulteerige meditsiiniteenistusega!

Peale külmunud kehaosa soojenemist võib tunda kipitust, kihelust, valu, võivad tekkida villid. Sõrm või varvas võib olla pärast ülessoojenemist turses ja punetav, villiline, sinaka varjundiga või halvemal juhul suisa must. Nüüd on oluline valuvaigistite kasutamine, uue külmumise vältimine ja hügieen. Arsti poole pöörduge siis, kui lähipäevadel peale külmumist on tegemist ulatusliku turse ja põletikuga. Sageli kehtib siin nn jälgimise printsiip: jõuluajal külmud ja jaanipäeva paiku on jupikene läinud.

Riietumise soovitus: kihiline, pigem rohkem kihte, vajadusel lisariideid kaasa võtta. Suusakombensioonid ei ole tavaliselt mõeldud nii külmadeks oludeks. Liigsetest riietest saab alati vabaneda, andes need toitlustuspunktides TP ülema kätte, kes toimetab riided lõpuks finišisse, sekretariaati või saate need kätte peale üritust klubist Tartu Maraton.

Vesi juhib sooja oluliselt paremini kui õhk. Kui nahk või riietus muutub niiskeks või märjaks, on oht külmakahjustusi saada tõenäolisem.

Eriti oluline: sokid ja saapakatted! Pange kasvõi nagu vanasti suured sokid saabaste peale, kui spetskatteid ei raatsi soetada. Saapa alla pange spetsiaalne termosokk, vana hea villane sokk ei ole kõige parem, sest imab endasse niiskust. Hügieenisidemete, kilekottide, ajalehtede toppimine saapa sisse pole spordisõbrale ehk tänapäeval kõige õigem tegevus - need pole mõeldud aktiivseks tegevuseks. Kaaluge kuivade ja soojade sokkide kaasavõtmist, et sokke vahepael vahetada (toitlustuspunktides nn katkestajate bussides).

Kindad – head on labaku tüüpi kindad, kus väiksemad sõrmed saavad “nautida” suuremate (parema verevarustusega) soojust. Vältige kinda ja varruka vahel katmata ala - see soodustab käe külmumist. Kaaluge kahe kindapaari kaasavõtmist ja vältige kinnaste märjaks saamist toitlustuspunktides juues ning kinda käest võtmisel käe kiiret külmumist. Nagu teame, käed kipuvad külmuma just laskumistel.

Enda kaasa võetud jook võiks olla termopudelis. Külma joogi soojendamine on organismile lisaenergiakulu. Vajadusel pakkuge seda ka kaaslasele. Ekstreemses külmas on keha energiavajadus oluliselt suurem – sööge rohkem!

Loomulikult on külmas ilmas aktiivselt liikudes palju abi näomaskidest, buffidest (eestikeelne väljend: memme rätt - P.P.), spetsiaalsetest õhusoojendajatest jne. Kreemitage nägu rasvase külma ilma kreemiga ja kasutage hügieenilist huulepulka.

Veel üks tähelepanek: pulsikellad kipuvad ekstreemses külmas “hulluks minema”, näitavad müstilisi südamelöögisagedusi.

Oluline on silmas pidada, et maratoni ühisstardi korral on alguses liikumistempo väga aeglane ja kui siis külm naha vahele poeb, võib kogu maraton saada rikutud. Lisaks on esimene toitlustuspunkt avaral väljal.

Klubi Tartu Maraton üritustel kehtib juba aastaid ühtne hädaabinumber 112. Olles ise hädas või nähes hädas kaaslast, helistage ja öelge, et olete maratoni rajalt - teid ühendatakse meditsiiniteenistuse staabiga, kes saadab abi. Oluline on siinjuures teada, kus te asute – kui mitu kilomeetrit jääb lõpuni, millisest toitlustuspunktist olete läbi tulnud. Arvestage ka sellega, et ekstreemses külmas vajab mobiiltelefon soojas hoidmist, et toimida.

Lõppude lõpuks kaaluge, kas üldse starti minna, kui teil ei ole piisavalt õiget varustust. Madalate temperatuuride korral minge sooja, toitlustuspunktide bussidesse - rahunege seal ja mõelge, kas on ikka mõtet jätkata.

Tore oleks, kui spordipidu jääks spordipeoks, mitte ei kujuneks sõjaks, mida aastaid hiljem meenutatakse, et selle kehaosa kaotasin ma legendaarsel 40. Tartu maratonil Palu väljadel, võideldes iseenda rumaluse ja sportliku vihaga.
***
Aga siin jääb üles veel üks valus küsimus: kuidas kaitsta külme eest näo neid osi, mis tavaliselt on raske kaitsta. Vana suusamees Peip Reedi, kes siin blogis sageli ja alati julgelt ja asjalikult oma nime all sõna võtnud, saatis kõigile sellise soovituse, mille ta omakorda oli saanud oma tuttavalt Aili Lopmanilt, kes kirjutab nii:

"Tundub, et mu pildi mõte pole mitteasjaosalistele teada. Suusatajad kasutavad kinesioteibiga näo katmist kaitseks külma ilma ja tuule eest. Olete kindlasti telekast näinud - tavaliselt lõigatakse lihtsalt ninaalune välja, teip läheb nina peale ja põskedele; kes buffi ei kasuta, siis kaugemale ka põsesarnadest. Leidsin, et kui teipi mitte lõigata, vaid nina juurest tagasi pöörata, tekib soojal õhul võimalus teibi alla jääda ning külma ilmaga on niiviisi hingamine kergem. Soovitan siiralt maratonile minejatele. Kiiretel laskumistel, külma tuulega - parem kaitse kui kasutada maski, mis kipub tavaolukorras liiga paks ja palav olema. Kinesioteip on puuvillasest materjalist ja laseb õhku läbi - mugavam kui tavaline plaaster ja sporditeip."
******Plitvice järvede rahvuspark, Horvaatia. 25. juuni 2010. Pildistanud Priit Pullerits.

Foto 1: Sloveenia laskesuusataja Klemen Bauer kannab MK-etapil Fort Kentis külma eest kaitseks näol kinesioteipi. Foto autor: AP/Scanpix
Foto 2: Andras Laugamets. Foto autor: Sille Annuk, Postimees/Scanpix
Foto 3: Tartu maratoni avatud raja start pühapäeval Tehvandi staadionil. Foto autor: Kaimo Puniste, Scanpix
Foto 4: Külmakahjustusega jalgadega poiss Venemaal Stavropoli haiglas. Külmakahjustus tekkis seetõttu, et ta jooksis kehalise kasvatuse tunnis paljajalu. Foto autor: RIA Novosti / Scanpix
Foto 5: Uskumatu, aga pühapäeval käisid mõned inimesed Valgamaal väljas ujumas. Foto autor: Aldo Luud, Õhtuleht/Scanpix
Foto 6: Kinesioteibiga kaitstud nägu. Foto autor: Aili Lopman (pildi saatis Peip Reedi)