Pullerits: Millest räägib Alutaguse maratoni tulemus?
Kuhu jäi Jaak Mae, kes võitis mind Eesti meistrivõistlustel Mammastes 15 km klassikasõidus ligi 18 minutit ja kes pressiteadete põhjal pidi samuti Alutaguse maratonil starti tulema? Mammaste tulemustest lähtudes pidanuks ta edestama mind Alutagusel 48 minutit. Tõenäoliselt pidas ta seda ülejõu käivaks ning lihtsalt loobus. Mingisugused tühised 14 miinuskraadi ei saanud küll põhjuseks olla. See on ju selline ilm, kus ei ole vaja isegi memme rätti, muust atribuutikast rääkimata.Ometi olnuks Mael oluline lisaeelis: täiesti mõistetamatu valemi järgi olid korraldajad kukutanud mind temast päris kaugele, teise stardigruppi, "õnnistades" mind rinnanumbriga 126. Silma järgi oletades sain koha alles oma grupi viiendasse-kuuendasse ritta, kunstpõlvega, kuid tänavu kõva-kõva klassikalise arenguhüppe teinud Arvi Suurpere kõrvale. Kui ma õigesti mäletan, oli otse minu ees nr 147, st Ene Aigro, ja vähemasti Alutagusel tähendas see automaatset pidurit.
Stardipaugu järel tuli näha kurja vaeva, et normaalse kiirusega liikuma saada. Ees oli rada blokeeritud, mõlemal pool kõrval samuti kinni. Langesin muudkui tahapoole ja tahapoole. Lõpuks õnnestus kõige vasakule põigata, kus oli lahti sõitmata rada, aga vähemasti õnnestus seal möödumismanöövreid sooritada. Ent mitte kauaks. Pärast täisnurk
set parempööret sattusin taas aeglasevõitu rongi peale: laskumistel tikkusin tagant sisse sõitma, tõusudel tuli rahulikult jalutada. Läks vähemalt kolm kilomeetrit, enne kui enam-vähem "vabasse vette" jõudsin.Siis sai lõpuks sõitma hakata. Asusin eest mehi püüdma. Üllatavalt kiiresti, umbes 4.-5. km kandis, tuli selg ees vastu Võrumaa mees Tarmo Mõttus (nr 27), kes hiljem tunnistas, et tal suusad üldse ei libisenud ning lisaks katkes kepirihma kinnitus, mistõttu tahtsid tal sõrmed kepist kõvasti kinni hoides ära külmuda. Mõni ime siis, et ta kaotas mulle lõpus 8.20.
Keegi luges raja ääres kohaks 99. No nii, vähemasti olen saja piirile jõudnud. Kuid ees paistis veel mehi, kellele järele jõuda, näiteks punases kombes Indrek "Alati kohal nr 54" Pak ja Tamsalu maratonil oma elu sõidu te
inud ajaloolane Pärtel Piirimäe. Esimese toitlustuspunktini käiski peamiselt positsiooni parandamine. Julgen öelda, et tegin aktiivselt üksinda tööd, kellegi vedamisteenust ei kasutanud.Esimeseks TPks saidki kõik kinni püütud, kes vähegi lähemasse nägemisulatusse jäid. Aga kaugemal kulgevas suusarongis paistis veel paar meest pudenevat, seetõttu jätsin esimeses TPs geeli võtmata, piirdusin kahe joogiga, millest teine, vesi, loksus valdavalt maha, ja asusin järgnenud laugel sirgel järgmisi eessõitjaid püüdma.
Tolle pika metsasihisirge lõpuks, kui rada suundus metsa alla, saingi kaks eessõitjat peaaegu kätte. Kuna nüüd polnud eespool enam kedagi näha, võtsin kinnipüütuile, Karli Kõvatomasele (nr 74) ja rattamehele Raido Kodaniporgile (nr 31) tuulde. Tundus, et tempo langes. Mõtlesin, mida teha. Meenutasin pärast Tamsalu maratoni Jaak Teppani öeldut, et ei ole mõtet ette tempot tegema minna, kui sa eest ära ei sõita ei suuda. Lasin vahepeal selga nimme lausa sirgeks, et anda tagumistele - ja minu taha oli rivistunud neli-viis meest - märku, et minu pärast võib teist keegi minna ette tempot tegema, aga mina küll mitte, sest olen juba piisavalt ees rabanud. Keegi ei tahtnud ette minna. Endine Eesti jalgpallikoondislane Marek Lemsalu (nr 109), kes mulle otse kandadele hoidis, tunnistas hiljem, et ei söandanud ka ette
nihkuda, sest polnud klassikasõitjana oma võimetes sugugi kindel.Siiski, üks-kaks kilomeetrit eesmiste selja taga passinud, otsustasin, et peaks sõitu aktiveerima, ja läksin metsa vahel kurvilistel kohtadel ise ette. Aga ilmselt see Kõvatomasele ei meeldinud, sest mõne aja pärast asus ta uuesti juhtima, ent sedapuhku juba märksa hoogsamate liigutustega. Ehkki vahepeal vahetusid liidrid taas, ja sain ise ka mõnda aega ees vedada, tulin teise TPsse Kõvatomase järel kindlalt teisena. Kuna üksvahe olin tundnud, et kõht hakkab tühjaks minema, siis rabasin rinnanumbri alt geeli (heast tugevast materjalist number küll, aga ühe geeli kaotasin selle alt ära - teip ei nakkunud piisavalt tugevalt kinni) ja kaitseväelase vormis noormehe personaalse ergutuse saatel, et "pane, Priit, pane!" - üldse peab tunnistama, et neid, kes mulle isiklikke ergutussõnumeid saadavad, on maratonidel päris palju (mis näitab, et sõbralike toetajate armee on päris suur - kindlasti suur pettumus neile, kes armastavad mõelda, et küll mul on palju vihavaenlasi [ärgu nad oma ennastpõletavat viha ikka teiste peale laiendagu...]) - võtsin uue hooga Kõvatomase tuulde.
Järgnevatel kilomeetritel ei toimunud suurt midagi. Siis aga hakkasid mõned mehed rahutuse märke ilmutama. Esimesena ilmus tagantpoolt ettepoole Emeri Lepp (nr 182), kellega
tunamullu jäi maratonide seis 3:3 (mullu, kui õigesti mäletan, oli ta sageli haigustega kimpus). Seejärel hakkas end rohkem näitama noorpõlves laskesuusatamisega tegelenud nüüdne Saint-Cobaini klaasimanufaktuuri esindaja Hannes Veide (nr 279), kes hooaja esimestel võistlustel Tartus mulle alla jäi. Veel, kui õigesti mäletan, oli meie grupis nr 106, Andrei Dudarev. Lemsalu, nr 109, lükkas ka end sel lõigul, kus jäljed olid lahti sõitmata, minust mööda. Tundsin, et sel jäljeta, kergelt tõusva reljeefi ja värske lumekirmega kaetud rajaosal hakkan maha jääma. Ebameeldivuse tekitajaks, nagu silmasin, oli Lepp. Aga õnneks astus ta peagi eest kõrvale ning sain uuesti grupil sabast kinni.Suusad, tuleb tunnistada, olid Alutaguse sõidul küll head. Ma ei näinud, et kellelgi oleks paremini libisenud. Pidamise kohta ei saa ka ühtki kurja sõna öelda, kuigi kindluse mõttes võtsin lisaks kahele seinatõusule distantsi viimasel kolmandikul veel kolm tõusu käärsammuga - ei ole ju mõtet jälje
s ponnistada, eriti kui näed, et ega kääri minnes jäljes rabelejatest maha jää. Suusavennad Jaanus Kunts ja Kristjan Oolo olid teinud suurepärase töö.Loomulikult, sest nemad tegid ka võitja suusad. Nad olid paar minutit enne starti toonud Vahur Teppanile uisusuusad ning soovitanud, et võtku risk, mingu nendega rajale. Teppan võttiski, ja tulemuseks oli see, et talle kaotasid nii Eeri Vahtra kui Karel Tammjärv. Tammjärv koguni minutiga. Vahtra küll ainult sekundiga, aga kuuldavasti oli Teppani edu lõpus tema ees vägagi kindel olnud.
Umbes 10 km enne lõppu, kui raja ääres oma hoolealuseid jootnud Jaanus Teppan oli ulatanud ka mulle "Jänksi" pudeli ja öelnud, et "Priit, võta, joo rahulikult!" (kas nüüd hakkab siin tühjast uus temaatika, et mind peaks diskvalifitseerima?), tuli tagant sinises kombes Alo Raudik (nr 140) ja hakkas tõusudel paugutama. Läks kõvaks võidusõiduks. Kõik tuli välja panna, et mitte maha jääda. Pisuke vahe siiski tekkis. Aga õnneks järgneb enamasti tõusudele laskumine ning neil sain kaotuse ilusasti kinni tõmmata. Mõne aja pärast Raudik ja teised temaga kaasajooksikud rahunesid ning paar kilomeetrit kulges sõit täiesti talutava kiirusega.
Kuid 5-6 km enne lõppu hakkasid Raudik ja Lemsalu ja Lepp ja Veide uuesti mul eest är
a vajuma. Sedapuhku ei olnud ka laskumistest päästvat abi. Olgu, las lähevad pealegi, ei jaksa mina nendega sammu pidada, mõtlesin endamisi. Liiati oli kõigi eelduste kohaselt koht esisaja sees tagatud ehk enda esimese stardigrupi kõlblikkus tõestatud. Sellele sain kinnitust, kui 4-5 km enne lõppu loeti kohaks 85.Ent sedagi kohta, nagu selgus, andis veel parandada. Näiteks jäi oma kollastes suusasaabastes ühel tõusul ette Raivo Laanemets (nr 71). Edaspidi õnnestus veel paarist mehest mööduda, aga kuna mu silmad jahtisid rohkem toda rongi, kes minu maha oli raputanud, siis ülejäänute numbreid väga ei fikseerinud. Nimelt tekkis lootus, et äkki saan oma rongi uuesti kätte. Ühel tõusul umbes 3 km enne finišit oli vahe juba kiviga visata: jõudsin tõusu alla, kui mu endine rong üle nuki laskumisele kadus.
Kuid lootus järele jõuda oli illusoorne. Lepp rääkis pärast, et oli lõpu eel tempot alla lasknud, et ennast mitte liiga kurnata. Aga lõpukilomeetreil läks neil uuesti kihutamiseks, kusjuures Lemsalu oli Lepa üllatuseks demonstreerinud finišiheitluses nii võimast paaristõuketööd, et tal polnud midagi vastu panna. Lemsalu edestas Leppa kolme sekundiga.
Üks, kellest viimastel küngastel möödusin, oli nr 261. Arvasin, et olen temast lahti saanud, aga suusastaadionile lähenedes pani ta seesuguse tugeva käigu sisse, millele mul polnud mingit vasturohtu. Pärast tuli ta mind sõbralikult tervitama ja tänama, et olin talle lõpu eel uue motivatsioonipuhangu andnud, kui ta nägi tuttavat selga. O
li temagi mulle tuttav, aga mitte selja tagant, kui möödusin, ja kui olnuks, siis poleks seda uskunud - Ilmar Udam, kes ju paar aastat tagasi Alutagusel võitjaks tuli. Kui imestasin, miks ta nii taga lõpetas, vastas ta, et paraku on tema selle talve pikim suusasõit vaid 15 km.Ütlen ausalt: jäin sõidu ja tulemusega rahule. Aeg 2:12.56,5 andis 82. koha - stabiilsus missugune, kas pole? - , kaotust võitjale ei tulnud ka teab mis palju, 4,2 sekundit üle 20 minuti. Ehk pool minutit kilomeetri kohta. Aga ühest asjast ei saa ma aru: olles pärast võistlust ja söömist-joomist pikalt põit tühjedanud, tabas mind vaevalt 15 minutit hiljem, kui olin hakanud just Tartu poole tagasi sõitma (ikka Art Soonetsi autoga, mille muuga), ühe u-ga kuusepeatuse vajadus, ja tunni aja pärast vajas põis taas tühjendamist. Kusjuures värvus kahel viimasel korral: valge.
Aga et mitte lõpetada heitmeteemadel, tunnistan ausalt sedagi, et järgmisel päeval oli ja veel tänagi on nn klassikasõidulihased (reite siseküljed ja puusast painutavad lihased) valusad. Et väsimus oli võistluspäeva õhtuks ikka päris suur. Et kui eile, pühapäeval, Tartu dendroparki vabatehnikas lõdvestussõidule läksin, oli tegu, et korralikku sõidurütmi kätte saada. 12,7 kilomeetrile kulus 1:01. Ma ei saa aru, kuidas suutsid Soonets ja teised kanged mehed eile veel Tartu maratoni avatud raja sõidule minna. Ja tagatipuks, olgu lisatud, hakkas taas valu tegema vasaku käe ranne, nagu see juhtus mulluselgi Alutaguse maratonil - ja hoolimata tõsiasjast, et seekord panin aegsasti randmele toetava teibi ümber ja et sügisel olin ju küllaga keppidega vastu asfalti peksnud, aga valu ei mingit.
Jah, suusatamises on minu jaoks veel palju müstilist.
******
Plitvice järvede rahvuspark, Horvaatia. 25. juuni 2010. Pildistanud Priit Pullerits.Foto 1: Võistlejad siirdumas Tamsalu-Neeruti maratoni starti. Foto autor: Arvet Mägi, Virumaa Teataja / Scanpix
Foto 2: Tamsalu-Neeruti maratoni stardipaik Uudeküla väljal. Foto autor: Arvet Mägi, Virumaa Teataja / Scanpix
Foto 3: Tamsalu-Neeruti maratoni esimesed kilomeetrid Uudeküla väljal. Foto autor: Arvet Mägi, Virumaa Teataja / Scanpix
Foto 4, 6 ja 7: Tamsalu-Neeruti maratoni juhtgrupp umbes 10. kilomeetril. Nr 7 all sõidab Kristjan Nurmsalu. Foto autor: Arvet Mägi, Virumaa Teataja / Scanpix
Foto 5: Telereporter Lembitu Kuuse püüdmas Tamsalu-Neeruti maratonil uudispilti, paremal vallavanem Toomas Uudeberg. Foto autor: Arvet Mägi, Virumaa Teataja / Scanpix
Foto 8: Siim Holtsmann (nr 93) Tamsalu-Neeruti maratonil. Foto autor: Arvet Mägi, Virumaa Teataja / Scanpix
Postitas: Priit Pullerits @ 08:05
kommentaare: 50
50 Kommentaarid:
Pane tähele, Priit, kui Sa kunagi juhtud kelleltki bufi kingiks saama (ise Sa ju spordivarustust ei osta, lollid ostavad :), siis saab Sinust selle blogi suurim "memme räti" kiitja. Et kui hea ja kui universaalne ja mida kõike veel! Nii, nagu varemgi Sinuga on juhtunud. Kunagi parastasid aeglaselt treenijaid, et paned neile Supipargis ringidega ja siis vastupidi, parastasid kiiresti treenijaid, et nad ei tea, mida teevad. On kuidas on, peaasi, et Sa oma tegemistest rõõmu tunned ja meiega jagad!
Panen siia Priidule, kes ikka on rääkinud, et mida rohkemat temavanuselt tahta, järelemõtlemiseks M60 ja M70 võitjate tulemused
Koht Nimi Võistkond Aeg
M60
51 Voloshin Jevgeni Narva Firn 2:07:15,4
M70
127 Sokolov Jevgeni Narva Firn 2:18:36,6
Stardinimekirja sirvides avastasin isegi, et olen teise gruppi paigutatud, täpsemalt number 101. Saatsin seepeale korraldajale kirja ja stardinumbrile oli lisatud märge "I stardigrupp".
Need ädad on külmast.
See oli väga tore ja võitluslik punt, Priit sa selja taha eriti ei vaata, aga see punt oli vahepeal ikka 10-12 liikmeline. Priit minu said sa kätte, natuke enne esimest TP-d, mul oli siis väga raske, kuna olin üksi juba 4 km püüdnud eesolevat punti ja endale liiga teinud, sel hetkel oli tõesti raske, aga sinust ma enam lahti ei lasknud, ja peagi läks enesetunne paremaks. Suured tänud Karli Kõvatomas'ele, kes 60 % ajast tegi tööd ees, viimane km algas meil väga rahulikult ja mina olin sellise mõttega, et las Karli läheb esimesena üle joone kui kõige rohkem tööd teinud, ja mina tema järgi ja siis ülejäänud 2 kaaslast, ja tundus et nii mõeldigi, sest kõik sõitsid rahulikult, kuid siiski viimasel tõusul ca 250m enne lõppu Marek tagant paugutas, mõtlesin et las läheb, ja see viiv maksis selle, et vahe oli 5 m, panin paaristõukel kõik mängu, tõusin varvaste peale, kuid vahe vähenes sentimeetri haaval, 30 m enne lõppu oli vahe 2 m, sain aru et teda ma kätte ei saa ja lasin selja sirgu.Väga võitluslik punt oli, TM-l oleme kõik erinevates gruppides, eks näe kas saame rajal kokku.
Emeri
PS suusk oli sul seekord päris hea, aga üldiselt oli seal pundis kõigil suhtvõrdsed suusad.
Sportinfo foorumis oli stardinumbrite teemal pikem vaidlus. Sealt tuli üsna selgelt välja, miks Priit seekord esimesse gruppi ei mahtunud. Eelmisel aastal juhtus mäletatavasti sama Haanjas, ehkki ka enne seda polnud ta esisajast välja langenud. Lihtsalt neid mehi, kellel veelgi parem koht ette näidata, kogunes sada või rohkem.
Süsteemi õigluse üle võib muidugi vaielda. See kahjustab eeskätt kõvasid klassikamehi, kes uisumaratonidega oma eelmise talve head kohad "annulleerivad". Samas pole ju mõtet sellest suurt numbrit teha, rajal on möödumisruumi reeglina küllaga. Mu klubikaaslased Jaak Teppan ja Arvi Suurpere startisid, nii nagu ette nähtud, teisest grupist ja lõpetasid vastavalt 25. ja 44. kohal; seevastu minu puhul (olematu paaristõukevõimsus) ei aidanud Tamsaluga kätte võidetud esimene stardigrupp ka midagi :)
Ja nagu mullu Haanjas nii ka tänavu ei takistanud stardigrupp Priitu saja sisse sõitmast. Seega on kogu problemaatika minu arvates liiga suureks puhutud.
Kui vaadata Tartu Maratoni stardikruppe, siis see on ikka suht pornograafia, Eelmisel aastal 33. lõpetanud mees stardib grupis 100-300, TEMAST EESPOOL ON PAARSADA TSAINIKUT. Kellele sellist süsteemi vaja on???
Eesmärk peaks olema paigutada startijad tugevuse järgi, millegipärast stardib esimeses grupis näiteks mees, kes oli eelmisel aastal 227. ja ka sellised kes eelmine aasta ei startinud. Miks oli vaja teha see 10 000grupp, need tegelased mahuvad ilusti 201+ stardikohta? Samuti on FIS numbritega trikitajaid, kellel on eelmise aasta koht teises tuhandes, aga stardivad eliitgrupis. Kas Tartu Maraton, ei hinda nende eelmise aasta kohti vääriliselt? Mina nende asemele häbeneks ja korraldajate asemel, arvestaks nende tegelikke võimeid.Miks seda võrdsematest võrdsemate kampa vaja on?
Priit ole hea uuri see välja. Ansipi puhul tegid küll kõva kisa, siin on asi veel halvem, sest selliseid trikitajaid on hulgi, nad takistavad tugevamate sõitu.
10:09 - ma üldse ei välista, et teil võib veel kunagi õigus olla. (Ja muide, tuligi meelde, et üks spordipood, A&T Sport Tartus, andis mulle tõepoolest kas kevadel või sügisel mingi kirju räti... aga ma arvasin, et vaevalt mu tütar sellist kannaks...)
10:12 - no otse loomulikult on minust tugevamaid mehi. Kas Vološin pole endine tippsuusataja? Siis tema ei loe...
Taavi Kaiv - kas kujutate ette, kui mina oleks midagi säärast teinud - milline hukkamõist ja mõjuvõimu kuritarvitamise süüdistused oleks mind tabanud... Ei, ma ei mõista teid hukka, absoluutselt mitte; kunagi kasutasin samasugust võtet jooksul ümber Viljandi järve, sain ka, kui korraldajatega ühendust võtsin, mingi tagumise numbriga lõpuks 2. gruppi, mille hindasin oma võimetele vastavaks. Ma ei eksinud.
10:35 - õige, jah, on vist küll. Kuigi ma ei mäleta, et mul väga külm oleks olnud.
Emeri, aitäh, väga huvitav on lugeda, kuidas asi tagant ja teiste silmade läbi paistis. Aga miks sa pidid vahepeal tõmblema hakkama? Kas tahtsid minusuguse elu põrguks teha? Minu arust tegi ka Karli Kõvatomas mehe moodi ees tööd. See on üldiselt ilus mõte, et kui tuleb lõpus grupikas, et las siis need lõpeta eespool, kes ees rohkem rabanud. (Tegin sama Tartu rattamaratonil, kui Art Soonets ja Leho Rips mind lõpuni vedasid, et kui nad finišisirgel jala sirgu lasid, siis pidin lausa pidurdama, et enne lõpujoont neist mitte mööda sõita.) Aga samas, võistlus on võistlus ja Lemsalul oli täielik õigus oma võimeid realiseerida. Kõige vahvam oleks, kui on mingi väiksem grupp, nt 4-5 meest, ja seal on selge, et üks on üle poole ajast tööd teinud, et siis lepitakse enne finišit kokku, et las töötegija lõpetab esimesena (muidugi juhul, kui ta siis pärast kokkulepet lausa jalutama ei hakka) ja las siis tema taga teised klaarivad oma kohti. Aga muidugi on keeruline garanteerida, et tagapool heitlejad vedajamehest omavahel võideldes lihtsalt mööda ei sõida...
Pärtel, jah, saan aru, et tegelikult on minust üle saja parema sõitja, ainult et kõik ei ole alati ja iga kord kohal. Teppan ja Suurpere olid hoopis teisest klassist, aga minusugusel läks esimeste kilomeetritega ikka hea mitukümmend sekundit kaotsi, kui mitte rohkem. Lihtsalt ei saa mööda, ei saa sõitma hakata. Lootusetu seis...
11:12 - saan aru, et meelepaha Tartu maratoni stardinumbrite asjus on suur. Eelmine aasta sain numbri 159, koht oli enne seda vist 156. Nüüd olen number 192, ehkki koht oli mullu 145. Ei saa aru! Mulle tundub, et siin peab Indrek Kelk meile tõsiselt aru andma. Palun, kui viitsite, pange vastuolulised näited siia kirja (nimed, numbrid), koondan need kokku ja siis pärin Kelgult aru, sest saan aru, et meelepaha on suur, ja minu meelest õigustatud. Aga vaja on konkreetseid näiteid, neid teilt palungi, muidu, kui neid ei ole, saab anda üldisele jutule ka üldise ja mittemidagiütleva seletuse. Ja siis me ei saa üldse targemaks. Ja ärge unustage, et see blogi kujutab Eesti suusatamises juba survejõudu - ikka tänu teile, head lugejad ja kaasarääkijad!
Tartu Maratoni stardigrupid võiks jääda nii nagu nad on, kuid selle lisa grupile (10101-10200) võiks teha eraldi lindiga piiratud ala 100-200 ja 200-300 grupi vahele. Tulemuste järgi nad peaksidki seal olema ja siis ei jääks nad segama ka kiiremaid (100-200).
T.L.
Ja üleüldse on mul ettepanek, et kui tuleb paukuv pakane miinus 25 kraadi ringis, siis lükkame maratoni nädala võrra edasi või laupäevale (et pühapäevane Tallinna maraton saaks ka toimuda). Mis me sellest võidame? Külmakahjustuse vältimise, see on peamine (-25 puhul pole pääsu, et paljud saavad viga, osalejaid on ikka 6000...). Ja saame lahti ka neist trikitavatest välismaalastest, kes, nagu eespoolt lugeda, on end etteotsa smugeldanud. Ja see pole mingi vabandus, et FISi kalendri järgi ei saa edasi lükata. Kurat, siin on tuhanded inimesed maksnud sadu kroone, treeninud looma moodi, ja siis jälle - jälle, ma rõhutan! - mingid välismaalased dikteerivad, millal me võime Eestis oma kalli kodumaa pinnal sõita ja millal ei tohi. F**k the foreigners! Vaat nii ütlengi.
Pagan, ma ei saa ise ka aru, kust mul need head mõtted kõik tulevad... :)
Täiesti võimalik, et tagapoolsem stardigrupp on tegelikult Priidule õnnistus. Kirjutab küll, et sõit algul aeglane jne. kuid see on puhtalt subjektiivne tunnetus.
Raadiost oli kuulda, et ehk nihutatakse stardiaega hilisemaks.
Indrek Kelk räägib pikemalt Tartu maratonist ja külmast.
http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=3347746
"Kuid ameeriklaste ilmaprognoos annab Merilaini sõnul pühapäevaks meile peaaegu et sulailma"
http://www.tartupostimees.ee/?id=387824
Küsiks nii: kui palju suusatajaid FIS gruppi mahub? (sinna saab raha eest) Kui näiteks oleks seal 1000 suusatajat, kas siis TM 33 mees peaks järgmisel aastal startima teises tuhandes? Miks neid rahamehi eelistatakse, kui nad on tegijad, kes käivad paljudel maratonidel, siis on nende tegelik tase teada ja saab nad paigutada vastavatesse gruppidesse.
Vist jälle mingi lõmitamine lääne ees või saksa täpsusega lolluste järele tegemine.
Kui palju seal 6000 poolses otsas rahvas üldse saapakatetest, näomaskidest, aluskinnastest, kihilisest riietusest kuulnud on? Huntidel ja rebastel saab palju tööd olema..
Eelmine aasta küsisin Tartu maratoni stardikohtade kohta seletust meili teel TM-i klubist ja saingi just sellise ümmarguse vastuse. Kui nende väited oma vastukirjas ümber lükkasin, siis järgnes vaikus. See aasta pole isiklikult selliseid nö halbu näiteid tuua või pole lihtsalt neid veel leidnud endale teada inimeste hulgast.
Siin point ongi ,et ise sai lõpetatud täiesti ausalt 200 -ja seas ,kuid nüüd avastad ennast 10 xxx numbriga ja peaks nagu häbi tundma ? Las olla need FIS litsentsiga (neid ei olegi niipalju) ,aga mulle tundub ,et 100 -200 sekka on uhatud "täiesti huvitavaid kodanikke? Huvitav oleks tõesti kuulda korraldajate kommentaare,et kuidas ikka nõnda palju see grupp lõhki läheb - arvestades ,et kõik 10 000 numbrid (ja neid on ~200) saavad startida 1. grupis?
Möödunud aastal 134. koht, tänavu stardinumber 180.
Mulle tundub, et neid, kes on veidra numbriga eesotsas, on 96, mitte ~200. Mitte et see asja selgitaks, kuid siiski ei tasu liialdada.
Asi ei olegi üksiknäidetes vaid süsteemis, mille alusel stardigruppidesse jagatakse. Miks oli vaja teha 10200 grupp ja panna see startima 1. gruppi? Juhend ei näe sellist jama ette. Teinud näiteks grupp 300.-400 ja asi oleks loomulikum. Miks on FIS raha maksmine stardikoha saamisel olulsem kui eelmise aasta TM koht?
Kas TM korraldajad ei hinda oma maratoni tulemusi? (raha on tähtsam) Kuhu jääb sportlik printsiip?
"kuigi kindluse mõttes võtsin lisaks kahele seinatõusule distantsi viimasel kolmandikul veel kolm tõusu käärsammuga - ei ole ju mõtet jäljes ponnistada, eriti kui näed, et ega kääri minnes jäljes rabelejatest maha jää."
Kuidas siis on, kas tõusu on säästlikum võtta käärsammuga või otse jäljes üles eeldusel et pidamine on olemas? Ise olen pidanud ökonoomsemaks ikka jäljes sõitmist, jah tõusunurk on ilmselt ka oluline, seinast tuleb ikka kääri üles minna.
Alar
Pealkiri võiks olla "Tartu Maratonil saab stardikohta raha eest osta"
Sisuks oleks jutt FIS trikitajatest ja sellest kui eba sportlik, ebademokraatlik, ebaõiglane jne see on.
See, et trikitajaid on vähe, ei ole mingi õigustus. Vargaid ja mõrvareid on ka vähe, kas see õigustab seda tegevust?
Paistab, et "vana hea numbriteema" on jälle kahest ostast lõkendama löönud.
Paari aasta eest sai seda teemat veidi ülesse tõstetud ning ka mõned soovitused Estolopeti osas välja käidud, kuid üksi korraldaja ei reageerinud. Vaid Priit tegi siin blogis väiksese lookese, mis üldiselt ka toetust leidis. Tunnistan, et korraldajad ei peagi igasuguste kõrvaliste targutusi kuulda võtma, aga formaalelt oleks võinud siiski paar rida vastuseks anda. Eriti kuna sama idee pooldajaid oli mitmeid. Aga nn osalusdemokraatia on meie ühiskonnas veel tundmatu nähtus.
TM osas meeldis vana süsteem oluliselt rohkem, siis võis oma numbri juba järgmiseks aastaks +-10 täpsusega välja nuputada. Uue süsteemi korral jagatakse palju kohti välja suvaliste muude võistluste tulemuste järgi ning osad ilmselt ka muid kanaleid pidi. Loodan, et Priit seda teemat veidi ülesse tõstab, sest tavaharrastaja jutt sumbub kiiresti.
Erki
PS osalen küll maratonil, kuid ei kavaste võistelda. Seega mind isiklikult see teema ei puuduta, aga toetan neid, kelle suhtes siin ebaõiglust esineb.
See FIS Maraton Cup pileti ostnute automaatselt eliitgruppi paigutamine on ilmselt ebaõiglane, ebasportlik ja diskrimineeriv. Kui ikka piisavat sportlikku tulemust ette näidata pole - palun astu tahapoole. Sealjuures peaks oluline eelistus olema Tartu Maratonil eelmisel (või eelmisel paaril) aastal saavutatud kohal. Inimesed uurivad stardiprotokolli järjestust vähemalt sama palju kui lõpp-protokolli!
Klubilt tuli järgnev pressiteade. Aga stardinumbrite arvestamisest ei sõnagi...
Täna kogunes 40. Tartu Maratoni korraldustoimkond, et otsustada sündmuse saatus. Peale erinevate ilmaprognooside üle vaatamist ja
korraldustoimkondade ülemate arvamusavalduste kuulamist kinnitati maratoni toimumine. Küll aga võivad sõltuvalt ilmaprognoosidest muutuda stardiajad. Viimaste kohta tehakse otsus neljapäeva keskpäevaks.
„Erinevalt harjumuspärasest suusamaratonieelsest rutiinist ei olnud tänase koosoleku peamine teema lumi ja rada. Sellega on kõik kõige paremas korras. Põhiküsimuseks on hoopis külmakraadid, mida ennustatakse tänase seisuga maratoniks ligi -20,“ räägib Kelk. Tema sõnul satub sündmuse toimumine rahvusvahelistest reeglitest lähtudes ohtu kui õhutemperatuur
raja enamikus osas on alla -25C. „Praegused ilmaennustused lubavad õnneks mõnevõrra mõistlikumat temperatuuri,“ lisab Kelk. Samas tuleb ilmaoludesse väga tõsiselt suhtuda. Kui miinuskraade on alla 15, avaldab see arvestatavat mõju kõigile osalejatele. Just seetõttu võib hilisemaks lükkuda ka stardiaeg. „Hilisem lähe võimaldab seda teha mõnevõrra pehmemas
õhus. Vastavad otsused tehakse neljapäeval,“ lõpetab Kelk.
Priidule ja teistele:
1. Tartu Maratoni juhendi punkt 12 annab minu meelest piisava vastuse küsimusele miks ei ole 2011 stardinumber ja 2010 tulemus vastavuses 1:1.
http://www.tartumaraton.ee/index.php?sisu=tekst&mid=1792&lang=est
2. Kuna tegemist on ka muuhulgas FIS Marathon Cup võistlusega, siis kõik litsentsiga võistlejad paigutatakse eliit gruppi. Võistlejaks loetakse see, kes omab aktiivset FIS koodi.
Kuidas neid litsentse väljastatakse ja kellele, on puhtalt Eesti Suusaliidu jt. rahvuslike suusaliitude südametunnistuse asi.
Reeglid: http://www.worldloppet.com/fmcrules.php
3. Murdmaa suusatamise reeglid veelgi laiemalt sh. "popular race":
http://www.fis-ski.com/data/document/icr_cc_2008.pdf
3.1.punkdidest 203 ja 204 saab selgeks kes ja kuidas on võistleja.
3.2.punktist 387 leiate selgitused külma ilma kohta.
ja nii edasi.
Kõik osalejad sh Priit ise ja teised etteheitjad on kinnitanud TM -le registreerimisel, et nad on teadlikud kehtivatest reeglistikest sh. juhendist mille alusel TM toimub ja aktsepteerivad seda!
Kui on soov, korraldada suusavõistlus mis ei toimu FIS reeglite alusel - andke tuld.
4. Veelkord dlja osobenno dupõh: litsentse jagavad rahvuslikud suusaliidud. Eesti oma http://www.suusaliit.ee/
Peip
Lisaks. Isegi kui hüpoteesi korras unustada FIS ja Worldloppet, siis kas Te suured ja mõistlikud inimesed tõesti aru ei saa, eriti pettunud Priidus, et nii suurt üritust nagu Tartu maraton ei saa ilma väga suurte lisakuludeta edasi lükata nädala jagu.
Litsentsimeeste ettelaskmine ei saa Tartu Maratoni Klubile kuidagi kasulik olla. FIS kogub neil vist mingid armetud eurod - palju sellest klubile üle kantakse? Eesti Suusaliidu osas: kes kelle patronaaži rohkem vajab, Suusaliit või Klubi? Kas eestlased siin välimaalastele omade arvelt mitte liigset külalislahkust ei osuta?
Peip, kas sinu sõnum on JOK?
Propageerid JOK mentaliteeti?
See klausel on vist ajast, kus eestlane veel välismaratonile ei sattunudki. Arvati, et võib-olla need ida-eurooplased ei oskagi suusatada, las alustavad lääne-eurooplaste taga. Tänasele reaalsusele väga jalgujäänud reegel!
Hästi mõistlik on loetud päevad enne maratoni mingeid reeglimuudatusi nõudma hakata. Enne registreerimist keegi juhendit ei loe(ma ka ei loe aga ei virise) ja nüüd hädaldate :)
Koguge oma ettepanekud kokku ja esitage need TM korraldajatele, äkki järgmisel aastal muudetakse midagi, või siis mitte.
Marek
Kiire excel näitas, et 10000+ numbriga on paigutatud sinna, kus nad peakski olema. 2010 või 2009 olid nad kohtadel 150-227. Mõni üksik erand ei peaks seal olema tulemuste järgi.
Alates numbrist 200 on osalejad saanud pigem parema numbri kui kehvema oma 2010 tulemusest.
Eranditest: Nii mõneski grupis on ports välismaalasi, kes pole TM'l kunagi osalenud (sh gruppides 10000+ ja ka tagumistes). Võib olla need, kellest Peip räägib.
FIS grupis on numbrid 51-54 ja 56-58 sellised, kes on ilma FIS koodita ja tulemused eelnevatest võistlustest ei lubaks seal mitte sõita. 55 tulemuste järgi võiks seal olla, aga teised samasugused on paigutatud 100-200 gruppi.
Tulemuste järgi on kahtlased veel 289, 458, 460, 474, 563, 658, 659, 1927.
Esimese tuhande sees stardib 157+/- sportlast, kes pole kahel viimasel aastal osalenud. Teise tuhande sees on neid 155 +/-. Kolmandas 169+/-.
Ei võta vastutust, kuna pole isikutele eraldi tuvastust teinud (nimed, sünniaastad jmt). See oli kiire 2009-2010 tulemuste ja 2011 stardinumbrite võrdlus (copy, paste ja mõned valemid).
Marek, jutt sul nagu demagoogilistel poliitikutel, kes seostavad kõik asjad, mis neile ei meeldi, valimistega.
Enne valiomisi ei võeta ettepanekuid tõsiselt. Enne maratoni ei tohi maratonist rääkida jne. :)
Numbrid 51...58 on vist "Alati kohal" , kes on I stardigrupi auga välja teeninud.
Peipu jutt on õige st reeglid on reeglid, aga ta lihtsalt ei tea ilmselt, et vähemalt eelmisel aastal tehti punti 12 osas märkimisväärselt erandeid. Kui mälu ei peta, siis numbrite 700-730 ja tuhande alguses oli palju tegeleasi, kellel igasugune lopeti taust puudus. Selle aasta numbreid pole vaadanud, aga kodanike reageeringust järeldan, et sellel korral on toimitud samamoodi.
Erki
Bravo, 16:14
meisterlik andmeanalüüs!
Peip jälle vastamas:
1. Korraldaja jaoks on FIS rules ülimuslik. Kui mõni kodanik on kuidagi susserdanud endale eliit võistleja litsentsi, siis on korraldaja jõuetu!
Sellistel juhtumitel on tõesti JOKK (kahjuks kasutavad sellist skeemi ka eestlased) ja meeldib see korraldajale või mitte, midagi pole teha.
Siinlohal võiks oma pahameele adresseerida www.suusaliit.ee
või veel parem, omavahel JOKK -tajatega kohtudes, oma hukkamõistu väljendada. avalik arvamus on suur jõud.
2. lp. 15:29. loe palun läbi minu poolt eelnevalt viidatud reeglid. Kes kelle patronaazhi vajab? Kas hommikuse konjakijoomise oled juba järel jätnud?
3. lp. 16.14. ei oska neid nähtuseid kommenteerida. Minu hoolealused on välja toodud aadressil: http://www.tartumaraton.ee/index.php?sisu=tekst&mid=1831&lang=est kahes esimeses failis.
terv
Peip
Ausad inimesed ,räägite siin aususest,aga nii, kui tööpäev läbi on ka teie jutud otsas.Tehke tööajal ikka tööd ja hobidega tegelege vabast ajast.
üks teemaväline küsimus ka sekka. oskab keegi öelda kas tähtvere radadel suusatamas käies oleks võimalik paksem jope kuskile riietehoidu jätta?
endal autot pole ning jala on radadeni oma poole tunni tee ning praeguse külmaga ei tahaks seda maad ainult suusariietega läbi kõmpida (eriti tagasi koju kõndides).
Maaülikooli spordihoones peaks vist olema riidehoid... ja kui tulla mitte mingi uhke jopega - mina käin suusatamas näiteks rohkem kui tosin aastat vana PMi tumesinise jopega -, mil turuväärtust enam eriti pole, siis ei usu, et keegi selle ära viib, kui raja kõrval puuoksale riputate. Olen ise riputanud oma joogivööd nt dendropargi ringi alumise otsa algusse nii okstele kui rajamärgistusele, seljakotti jalatsitega ovaali rajaviidale nii sügisel kui talvel ja seni ei ole keegi midagi ära viinud (kolm korda sülitan üle vasaku õla).
Exceliga saab ka ligikaudselt näha kes 2010 a kõige rohkem teistest mööda sõitis (finishi koht - stardi nr). Paremad on kuni 4000 võistlejast mööda sõitnud. See teeb üks möödumine iga 15-20 m kohta.
Kalev Raudsepp sõitis aga kõige kindlamalt - stardinr 1623, finishis koht - 1623.
Kui pikk suusakeppe te klassikat sõites kasutate? Kehapikkus ja kepipikkus paluks!
Teet
Millest siis räägib Alutaguse maratoni tulemus, kas oled vormi minemas või vormi minetamas? Eelmise aasta aeg oli Sul ju parem.
Kas stardikohaga andsid palju ära?
Esimeses stardigrupi oli ka mehi kes ei suutnud startida ja vajasid restarti:-)
Olid siis suusad kinni määritud või mootor kiirendab aeglaselt, igatahes kaotasin nad stardikoridori "aegsasti 30min" ette viidud suuskadega võidetud kohad kiirelt ära. Kas oli mõtet siis ronida ette kui ei suudeta seda ära kasutada.
Samas Alutagusel sõideti kiirelt vahed tagasi 2 grupist sõitsid esimese 50 hulka: Kaiv Taavi koht 18 Jaak Teppan 25 Mihelson Olaf 32 Suurpere Arvi 44 Rakkaselg Jaan 45 Sala Arvo 46.
Tartu maratonil on rada laiem ja ruumi rohkem mööda sõita
Kui siin käib kõva arutelu stardigruppidesse paigutamise üle siis ütlen kui pole rahul oma stardigrupiga ole stardis kiire - sõida ja ära mölise!
Suure tõenäosusega näeme TM-il üle hulga aja täisadamata head klassika jälge!
Tulemuste järgi on kahtlased veel 289, 458, 460, 474, 563, 658, 659, 1927.
Selgitan, miks tundub 1927 kahtlane :) Juhendis on kirjas punkt: • Osavõtja soovil arvestatakse teistel Worldloppeti maratonidel (viimasel kolmel hooajal) saavutatud tulemusi ja EMT Estoloppet 2010 ja 2011 tulemusi (ainult 63 km-l).
Saatsin enne 30.01 soovi avalduse, nagu juhendis kirjas, et arvestaksid minu 2011 aasta Viru tulemust. Sellest tulenevalt tõstetigi stardigruppi oluliselt ette poole. Eelmine aasta sõitsin ilma trennita TM aga nüüd aasta aega trenni tehtud ja loodan, et sõidan oma koha välja :)
:-) moraal räägib tööajast ja siis käib kohvitamas ja suitsunurgas. Mõni teine käib jälle samas PP blogi lugemas. :-)
Nimetus "kahtlane" ei olnud mul vast kõige õigem. Pigem oleks pidanud neid numbreid defineerima kui hälbeid tavapärasest. Vabalt võib iga numbri taga olla mingi loogiline seletus.
16.14
to 16.14
Mis see loeb, et alates numbrist 200 on mitmed saanud natuke parema stardikoha, kui neil eelmise aasta TM koht oli, kui sinna ette on pandud ligi 100 teistsuguse numbriga startijat ja seetõttu stardivad nad reaalselt ikka tagantpoolt kui eelmise aasta koht lubaks? Võrdle ikka õigeid numbreid!:)
Sass
"Tore oleks, kui spordipidu jääks spordipeoks, mitte sõjaks, mida aastaid hiljem meenutatakse, et selle kehaosa kaotasin ma legendaarsel 40. Tartu Maratonil, Palu väljadel võideldes iseenda rumaluse ja sportliku vihaga"
http://www.tartumaraton.ee/?sisu=uudis_edasi&lang=est&id=1081&mid=10
Sass. Märkus üldjoontes õige, aga kaotus ei ole mitte 100 vaid umbes 50 kohta. Enne 201st on 279 võistlejat ja nt nr 201 võistleja oli eelmisel aastal 229s. Teiste kohad on umbes samad.
vabandust, mis numbripededede kokkutulek siin on?
Postita kommentaar
<< Esileht