Pullerits: Kuidas tõrjuda välismaa sportlasi Eestist?

Poleks osanud arvata - inimesed on ikka ettearvamatud, nagu näitasid ka aprilli alguse sündmused -, et kolme Etioopia jooksja saabumine Tartu nn jooksumaratonile üleriigiliseks teemaks kujuneb. Miks nad siia tulid, seda uurisin juba vähem kui tund pärast oma finišit Elvas treener Harry Lembergilt, kes aitas nad Otepääle starti tuua. Aga enne pean rääkima kõnest, mille tegi mulle täna olümpiavõitja Erki Nool. Ja see kõne näitab, et teema on tõesti aktuaalne ja üleriigiline.

Niisiis, helistas Nool ja tegi pikema jututa ettepaneku käivitada uus liikumine. Liikumised on ju meil nüüd popid, näiteks "Usume Andrus Veerpalu!". Noole kui vana isamaalase ettepanek oli ellu kutsuda liikumine, mis võitleb välismaa sportlaste Eestisse võistlema toomise vastu.

Et ettepanek jõulisemalt kõlaks, seletas Nool, peaks see mullegi meeldima, sest siis on ju vaja vähem trenni teha, aga suhteline tase ehk koht protokollis tõuseks. Igal juhul peaks vähem pingutama, väitis ta. "Muidu on muudkui pudru ja pulbrid," seletas ta, "raiskad neile tuhandeid kroone, aga siis saaksid Tartu maratonil ilma probleemideta kohe 50 kohta ettepoole. Igatahes oleks see palju efektiivsem metoodika kui näiteks epot tarvitada, võtaks vähem aega ja raha." Ta lisas, et selle ettepanekuga oleks pidanud juba varem välja tulema: näiteks Gerd Kanterile ei oleks tohtinud Virgilijus Aleknat Eestisse vastaseks tuua, sest leedukas võitis teda ju nii mitmelgi korral meetriga.

Nool lubas, et hakkab välismaa sportlaste Eestist tõrjumisega juba homme, s.o reedest, 13. maist riigikogus tegelema ning algatab selleks spordiseaduse muutmise.

Rääkisin täna Lembergiga pühapäeval finišialas räägitu veel kord üle, et kõik oleks korrektne - et ei oleks mingi omavahelise jutu rahva ette tirimist, vaid kõik oleks ametlik. Lemberg küsis minult, mis on spordi aluseks. Pakkusin, et äkki areng. Lemberg ütles, et konkurents. Ehk kui ei ole konkurentsi, siis ei ole ka arengut. Kui aga Eesti sportlased areneda ei taha ja välismaa sportlaste konkrentsi kardavad, siis võivadki nad jääda endale vastu rinda taguma, lisas ta. Ja tõi paralleeli Klubi Tartu Maraton rattavõistluste ja suusamaratoniga, mida üldiselt loetakse ju nurjunuks, kui raja tagant tuleks vähe osalejaid.

Sedapuhku on aga mingid anonüümsed jooksjad - kas teil ei saa sellest anonüümitsemisest juba villand? mul küll - tõstnud hädakisa, et välismaalased viivad nende auhinnaraha minema. Lemberg kostis seepeale, et nii kõva tasemega Etioopia jooksjaid, nagu võis kohata pühapäeval Otepää ja Elva vahel, peaks Eesti inimestel olema suur asi näha. Liiati, lisas ta, on rahaliselt soodsam tuua konkurendid mujalt maailmast siia, kui viia Eesti jooksjaid siit mujale maailma maailmatasemega sportlaste vastu võistlema. Tõepoolest, ükski Eesti jooksja pole minu teada nii tugev, et võiks stardinaha nõuda.

Tagatipuks on raske vaielda vastu Lembergi räägitule, et igasugused metsa-, maantee- ja järvejooksud ning muud mittestandardse pikkuse ja reljeefiga üritused ei peegelda Eesti jooksjate tegelikku taset. Taset näitab ikkagi see, mis ajaga nad läbivad 1500, 5000 või 10 000 meetrit. Seega, järeldus: mingite rahvajooksude põhjal otsustada, kes on kui kõva jooksumees, on tühi töö ja vaimunärimine (minu sõnad).

Etioopia jooksjad ei lähe Eestist edasi siiski Riiga, nagu algul teatati, vaid Göteborgi, kus toimub tugevama tasemega poolmaraton kui Läti pealinnas. Nende tulek Eestisse, kinnitas Lemberg, tõi neile rohkem kulu kui tulu. Ehk jättis nad rahaliselt miinusesse. Eesti jooksu oli neile ilmselt vaja järgmiseks stardiks valmistumiseks. Et Göteborgis tõeliselt tugevas konkurentsis juba tõeliselt suurt raha noolida.

Eesti jooksjad, kui nad ennast tugevaks peavad, võiks minna etiooplastele Göteborgi konkurentsi pakkuma. Ja kui nad on tõeliselt tugevad, siis teeniks nad seal ajaliselt mõnevõrra lühema pingutuse eest märksa rohkem, kui nad teeninuks võidumehena Elvas.
******Pima County Courthouse, Tucson, Arizona. 2. aprill 2011. Pildistanud Priit Pullerits.

Foto 1: Kaks Etioopia esindajat on Tartu jooksumaratonil eestlastest pikalt lahti rebinud. Foto autor: Aldo Luud, Õhtuleht/Scanpix
Foto 2: Tartu jooksumaratoni võitjate autasustamine: kaks esimest kohta kuuluvad etiooplastele, kolmandal astmel seisab Keio Kits. Foto autor: Aldo Luud, Õhtuleht/Scanpix
Foto 3: Eesti harrastusjooksjad Tartu jooksumaratonil esimese toitlustuspuntki eelsel tõusul. Foto autor: Aldo Luud, Õhtuleht/Scanpix