kolmapäev, mai 11, 2011

Pullerits: Miks Tartu nn jooksumaraton tuleb likvideerida?

Rahvaspordiüritus peab ju tervislik olema, eks? Kahtlemata, siin pole midagi vaielda. Aga kas Tartu nn jooksumaraton on tervislik? Absoluutselt mitte.

Täna on juba kolmas päev pärast võistlust ja jalad on endiselt valusad. Eriti reielihased. Eile pidin Tallinnas läbima jalgsi korduvalt pikki vahemaid, näiteks Ülemiste keskusest kesklinna Postimehe toimetusse. (Käi jala, ütleb loosung, ja õigesti ütleb.) See oli ikka paras katsumus. Jalgu pidi hoidma põlvest sirge, põlvest ette kõverdada oli väga valuline. Kui varahommikul Tartus koeraga välja läksin, olid jalad algul põlvedest nii ebastabiilsed, et kuku või pikali. Trepist alla minek nõudis vaimujõu ja kannatusvõime tohutut mobiliseerimist. Kui õhtul kella 19 bussile läksin, olin hiljaks jäämas ja pidin laskma pisut kand-ja-varvas - see oli võimatuvõitu. Reied ei pidanud pitsitavat koormust vastu.

Jah, teine päev pärast võistlust, nagu öeldakse, on kõige hullem. Võistlusjärgse päeva hommikul polnud vigagi, aga istuv töö tegi ilmselt õhtuks oma - päeva lõpus püsti ja liikuma saada oli ikka paras ettevõtmine. Õhtupoolikul mõtlesin, et ajan jääkaineid jalgades veidi ringi ja läksin rattaga sõitma. Tegin kergelt kerides 40,3 km 1:30.55ga ehk 26,5 km/h - aga hommikuks oli tunda, et polnud see aidanud tuhkagi. Täna on kangus ja valu veidi järele andnud, aga mitte sedavõrd, et võiks muretult liikuda.

Kui minusugune on Tartu nn jooksumaratonist sedavõrd sandistatud, et eile hommikul oli kodus tegu taburetile astumisega, et lahti tulnud suitsuandurit lae alla kinnitada, siis kuidas võis pühapäevane võistlus mõjuda palju väiksema treenitusega inimestele? Kohutav mõeldagi.

Arvestagem ikkagi seda, et nagu keegi märkis - ja raske on sellele vastu vaielda - , et kahe kuu jooksul enne Tartu nn jooksumaratoni läbitud kilomeetrite poolest võisin ma tavaharrastajate hulgas olla esikümne mees. Arvestagem ka seda, et mul on piisavalt pikk jooksustaaž. Ärgem unustagem ka seda, et varasemate aastate valusad õppetunnid on mind õpetanud lihaste eest korralikult hoolitsema. Venitan põhjalikult enne ja pärast trenni, samuti tegin viimastel nädalatel pidevalt koduste vahenditega veemassaaži.

Samuti tegin pärast võitlust kõik, et lihased valusaks ei jääks. Isegi Allan Oras märkas seda ja tuli kiitma, et mu võistlusjärgne tegevus oli äärmiselt professionaalne. Et tegin lõdvestusjooksu peale ja venitasin lihaseid. Loomulikult jõin suures koguses Ain-Alar Juhansonilt saadud taastusvedelikku. Mida veel? Kui väidate, et ma pidanuks kohe massööri käte alla heitma, siis ärge kaotage reaalsustaju - isegi kui ma oleks selle ettevaatusabinõu peale mõelnud, siis kui paljudel neist tuhandetest jooksjatest olnuks pühapäeval samuti võimalik massööri abi kasutada?

Arvestagem ka seda, et ma ikka veidike tean, mida pärast võistlust on vaja teha, et lihased haigeks ei jääks. Aga kes on õpetanud neid sadu ja võib-olla tuhandeid, kes sellest midagi ei tea? Muidu igati eeskujulikult korraldatud üritus jätab ses suhtes palju soovida, et kui võistleja on saanud üle finišijoone, on saanud medali kaela ja veepudeli kätte (miks peab tavalist kraanivett pudelites jagama?) ja riidepambu näpu otsa, siis sellega on korraldajad oma käed puhtaks pühkinud ja missiooni lõpetatuks lugenud. Et vaadaku inimesed, kellest enamikule on 23 km aasta pikim ja raskeim võistlus, kuidas nad omadega ise edasi hakkama saavad.

Pärast lõpetamist inimeste lihashoolduse unarusse jätmine on korraldajate poolt seda kummalisem, et soojendusele vaevuvad nad tähelepanu osutama küll. Aga andke andeks, kuid minu arvates on tegu pseudosoojendusega. Kõik need kilkavad aeroobikatreenerid ja tantsutüdrukud, keda aastate jooksul enne starti laval vehklemas nähtud, ei tee minu tagasihoidliku arvamuse kohaselt küll selliseid harjutusi, mis eesootavat katsumust arvestades kuidagi kasuks tuleksid. Nende keksimine ja hüplemine ja viibutamine ei käi kuidagi kokku sellega, et vaja on hoopis staatilisi pikki venitusi. Vabandust, kui paistan liiga kuri, aga milleks seesugune tsirkus?

Selle asemel võiks finišialas oodata võistlejaid inimesed, kes oskavad professionaalselt ette näidata, kuidas teha lõdvestust, mis moodi ennast venitada ning samuti anda nõu, kuidas toimida järgmistel päevadel. Praegu on tulemus selline, et rahvaspordiüritus paneb sadade inimeste enesetundele ja elukvaliteedile mitmeks päevaks tugeva põntsu.

Ja üleüldse, miks peab Tartu nn jooksumaraton nii pikk olema? 23 või 23,4 km, mis iganes see õige pikkus on - see on ju absurddistants! Oleks see siis vähemalt poolmaraton. Aga mida on kellelgi peale hakata 23 või 23,4 km ajaga? See ei ütle mitte midagi. Ja kui see on isegi minusugusele treenitud inimesele kurnavalt pikk, siis mida me vähem harjutanutest veel räägime... Miks peab jooksma just Otepäält läbi metsade Elvasse? Mis see Tartu siia ürituse nimetusse puutub?

Minu ettepanek on järgmine. Toome selle võistluse Tartusse, nagu on Tartu rattaralli start ja finiš Tartus, ning lühendame inimeste tervise säästmiseks distantsi. Näiteks 10 km peale. 10 kilomeetriga saaks kenasti nii Tartust läbi joosta kui Tartule ringi peale teha. Ja kui palju oleks raja ääres vaatajaid ja ergutajaid! Otepää-Elva jooks toimub igavas ja inimtühjas üksinduses. Liiati on 10 km palju kiirem jooks, ja mida kiirem, seda vahvam ju, ning ka palju rohkematele jõukohane. Osalejate arv läheks kohe suuremaks, korraldajate logistikakulud peaks ka kahanema. Ja ma ei usu, et Tartu linnaisad võiks olla nii rumalad ja hakata pühapäeval takistama suure jooksuürituse läbiviimist ettekäändega, et see segab linna elurütmi. Sest sellest võiks saada ikkagi Tartu suurim üritus.

Korraldajatele aitäh tehtu eest, nüüd on aeg kreatiivsemalt ehk loomingulisemalt edasi mõelda. Et puudujääke kõrvaldada ja areneda.
******

Convention Center, Tucson, Arizona. 2. aprill 2011. Pildistanud Priit Pullerits.

Foto 1: Tartu jooksumaraton niidab finišis jalust isegi tugevaid jooksjaid, nagu kolmanda koha saanud Keio Kits. Foto autor: Aldo Luud, Õhtuleht/Scanpix
Foto 2: Tavaliselt inimesed Tartu jooksumaratoni alguses - praegu tundub kõik lihtne. Foto autor: Aldo Luud, Õhtuleht/Scanpix
Foto 3: Jooksjad lähenemas Tartu jooksumaratoni esimesele toitlustuspunktile. Foto autor: Aldo Luud, Õhtuleht/Scanpix
Foto 4: Nii viiakse Tartu jooksumaratonil läbi soojendust. Foto autor: Margus Ansu, Postimees/Scanpix
Foto 5: Priit Pullerits (vasakul) vahetamas pärast Tartu jooksumaratoni muljeid Ain-Alar Juhansoniga. Foto autor: Margus Ansu, Postimees/Scanpix

56 Kommentaarid:

At 10:27, Anonymous Anonüümne said...

"Liiati on 10 km palju kiirem jooks, ja mida kiirem, seda vahvam ju, ning ka palju rohkematele jõukohane." - parem siis juba 10 m - veel kiirem ja vahvam ja igaüks on suuteline läbi jooksma:)

 
At 10:34, Anonymous Anonüümne said...

10 km jooks on olemas. Algus ja lõpp elvas, ja poolmaraton on ka olemas, isegi aeg võeti sealt.

 
At 10:36, Anonymous Anonüümne said...

Tunded samad (ehk siis valud). Mõtted ka samad. 100% nõus.
Kusjuures minu arust võiks see distants jääda ka samaks, aga ainult juhul, kui üritus leiab aest keset suve. Jutt sellest, et inimestel on suvepuhkused ja kool on läbi ja blablabla on jama. Tartu maratoni kaubamärk on nii võimas küll, et sunnib inimesed ka kõige suuremat leboaega välja. Küsimus on turunduses lihtsalt. 100 km ettevalmistuse najalt oli see ikka mõtetu tervise tapmine. Õnneks vähemalt on rattakilomeetreid palju ja ajaliselt ei tundunud pingutus seetõttu nii karm.

Priit

 
At 10:43, Anonymous Anonüümne said...

Valusate lihaste üks põhjus on see, et jooks toimus Teile ebaharilikes tingimustes. Tänu vahelduvale profiilile ja mitmekesisele teekattele said koormust ka need lihased, mis tavatingimustes maanteel lipates sügavas unes on.

Ei ole nõus Tartu 10 km asfaldijooksuga. Järgmisel aastal tahate suusamaratoni kah Supilinna tuua!

 
At 10:45, Anonymous Anonüümne said...

Vanaks hakkad vist jääma (sa ise mainid pidevalt oma vanust)... Mõni km võiks lühem olla küll nii kevadine jooks, aga no pole hullu. Tartus nüüd küll joosta ei taha, see metsavahel jooksmine ja see rada ongi selle jooksu üks võlu ju.
Ning ei ole need teised jooksjad midagi nii lollid, et venitada ei oska.

 
At 10:51, Anonymous Anonüümne said...

Tartu Suusamaratonil oli stardinumbri paketiga koos mingi spordikreem, pärast võistlust määrisin ja tegi naha hästi kuumaks. Järgmisel hommikul super enesetunne, mitte mingeid valusid, lihtsalt uskumatu.

 
At 11:04, Anonymous Anonüümne said...

Eks see ole puhtalt valikute tegemise küsimus-kui ikka poole kevadeni uhatakse mööda suusa(küla)võistlusi või suvi pühendatakse mugavusspordile(meenutame PP suve 2010), siis mis tulemusi sellise suhtumise pealt oleks õigust oodata?
Prioriteedid paika, eesmärk pühitsegu abinõud!

 
At 11:05, Anonymous Anonüümne said...

Priit,
Sa kulutasid 1000 tähemärki hädaldamiseks, et oi-oi-oi kui valusad reied on. Võta oma programmi bulgaaria kükid (Bulgarian squat) - neid võid tooli abil kontoriski teha - ja võid reite jõu mure unustada.
Aga jooksu lühendamise osas on Sul õigus. Nii vara kevadel ei ole harrastajad selliseks distantsiks valmis.

 
At 11:08, Anonymous Rene said...

Mind paneb veidi imestama, et "Eesti spordi biograafilise leksikoni" uusimas väljaandes olev arvestatav sportlane tõstab sellist hädakisa. Ise sõitsin nii mitmegi sõbra ja tuttavaga laupäeval Rõuge Rattamaratoni ja pühapäeval jooksime 23km. Jooksutaustad kõigil erinevad, kes on kogenud maratoonar, kes sel kevadel enne pühapäevast jooksu jooksnud kokku 4h ja kes vaid 45minutit. Loomulikult olid kõigil järgmistel päevadel jalad kanged aga lihtsad wannabe'd end sellest küll nüüd segada ei lase :)

Minu arust oli ülilahe nädalavahetus. Ja Priit, kuidas see oligi - valu kaob, tulemus jääb :)

 
At 11:10, Anonymous Anonüümne said...

Kindlasti ei ole nõus lühendamisega. Juba 23 km on kompromiss. Pigem võiks olla ikka 42km, hetkel jooks ainsana ei anna neliküritusel maratoni mõõtu välja. Siis oleks jooksumeestel ka lootust kokkuvõttes parematele kohtadele. Hetkel selge eelis ratturitel.

T.L.

 
At 11:11, Blogger Tauno said...

Oh ei maksa ikka üldistada. Minul oma 75 km jooksumahuga oli TJM järgne esmaspäev ikka üsna leebe. Treppidest kannatas ilusasti käia ja vajadusel polnud ka probleeme teha mõned jooksusammud trepist alla.
Ja üleüldse, kusagil ei ole kirjas, et sport ja sellest taastumine peaks olema kerge chill valge veini ja maasikatega. Tõsine spordimees ja -naine arvestab raskustega ja ja ei hädalda.
Alati on võimalus ka starti mitte minna.
Samas see idee, et võiks rohkem rahvasportlasi juhendada, kudas õieti taastuda, on igati õige mõte. Häid tarkusi ei ole kunagi liiga palju.

 
At 11:27, Anonymous Anonüümne said...

Õige Priit! Edaspidi hakkame osalema 13/8/11 tuumaenergiajooksul Narvas. Lühim distants on 7 km mida võib läbida jalutades ilma aega fikseerimata. Loomulikult saad silgata ka võidu poolmaratoni distantsil, see ju oluliselt lühem (10%) ka kui TJM.

 
At 11:52, Anonymous Tarvo said...

Njah, hakkab pihta hädaldamine distantsi pikkuses ja varajases kuupäevas. Enamikel osalejatel on juba aasta alguses teada, et sellel üritusel osalevad ja kes keelab talvel jooksutrenni teha? See on küll õige ettepanek, et start ja finish oleks ühes kohas.
Priit, kas mulle tundub õigesti, et eelistad nö mugavusalasid jooksmisele? :)

 
At 12:08, Anonymous Anonüümne said...

Aga palun, lühem maa juba sellel laupäeval 14. mail 2011.a.
XXIII ümber saadjärve jooks Ole stardis ja ära hädalda.

http://www.maaspordiliit.ee/index.php?mid=25&evId=274&id=615

 
At 12:30, Anonymous Anonüümne said...

Ise pingutasid tempo valikuga selgelt üle ja nüüd hädaldad. Veidi valusad lihased käivad asja juurde. Alati on võimalus ju distants treeningtempos läbida. Tegelt kui vaadata esimest 200 lõpetajat, siis palju seal neid oli, kes talvel igal nädalavahetusel suusamaratoni läbisid. Kevadiste pikemate jooksudistantside eduka läbimise eelduseks on talvine erialane mahukas treening, mida suusatamine teps mitte ei ole. Endalgi see probleem juba 2 aastat järjest, et 2 kuuga peale suusatalve lõppemist ei jõua ennast vormi ajada....treeningud lähevad liilalt kiiresti intensiivseks, kuid maht jääb väheseks.

L.V

 
At 12:47, Anonymous Anonüümne said...

Keegi pani üles hulga fotosid TM JM tagumise otsa jooksjatest. Enamus oli seal ikka survival mode'is küll.
Aga trend tundub olevat vastupidi hoopis ultrajooksude poole.

 
At 12:48, Anonymous Anonüümne said...

Priit meenutab jooksjat, kes kurdab, et küljes pistab. Kui tegid ettevalmistuses õigesti, siis ei pista.

 
At 12:54, Anonymous Anonüümne said...

Jooksin ka pühaba kaasa ja järgnevad päevad olid lihased tiba hellad. Aga ei nurise distantsi pikkuse üle vaid iseenda ettevalmistuse üle. Tegin ka kõik selleks, et lihas oleks valus - pikalt suuskamine, vähene jooksumaht, olematu erialane ettevalmistus ja jõutrenn, lisaks metsas toitumine, magamata öö enne võistlust st jooksu ja päev enne ca 60km ratast. Soojendust ja venitust ka ei teinud. Ja tulemus käes, pea pool tundi kehvem aeg, valutavad lihased. Aga tuleval aastal olen taas kõpsti stardis ja loodan loetletud vigu vältida.

 
At 13:11, Anonymous Anonüümne said...

Kas M40+ on juba veteranid?

 
At 13:27, Anonymous Anonüümne said...

23 km ei ole küll nüüd pikk maa kui panna Suusamaratoni 63 km kõrvale. Pigem võiks olla distants ikka pikem kuna ei kanna nö maratoni nime välja. 10 km on täiesti mõtetu distants kuna see on maa mida enamus jooksuharrastajad jooksevad vähemalt 3-4 korda nädalas. Maraton peaks siiski ka mingitpidi katsumus olema, mitte jalutuskäik pargis. Priidule soovitus selline, et jookse pikemaid distantse ja äkki probleemid kaovad. Eelmine aasta oli endalgi sama probleem, mida Priit kirjeldas. Peale seda otsustasin ka sügisel täispika maratoni joosta ja selleks sai tehtud augustis trenni ka distantsidel ca 30 km. Sellel aastal peale Tartu Jooksumaratoni olukord oluliselt parem ja laseb rahulikult elada. PS Sport on ikka niikaua tervisesport kui seda sellisena võtta. Kui teha trenni tohutute mahtutega ja seada väga kõrged eesmärgid, siis see polegi enam tervisesport sellepärast, et trenni ei tehta enam tervise nimel vaid tulemuse nimel.

 
At 14:10, Anonymous Maamees said...

Nii kuis vanaste juba köneldi- eks ta üks oma tettu viga ole....
...aga eks see ole ka teisalt PP-le omane viis algatada arutelu küsimustes : kas aeg , koht ja pikkus on see köikse öigem....
Aeg keskenduda(!!!!!) analüüsile- aastate löikes: milline tulemus, milline treenitus, treeningute sisu jne, jne....ehk selgub mingi töde- mis vale, mis öige....

 
At 14:16, Anonymous Anonüümne said...

23 km jooksu on küll pikk distants, eriti võrreldes Tartu maratoni 63 km suusatamisega.Olen kuulnud ütlust staazika jooksja suust, et Tartu suusamaraton on võrreldav jooksu poolmaratoniga. Midagi pole teha, mõnele meeldib suusatada, teisele istub pikkade distantside jooksmine.

 
At 14:29, Anonymous Anonüümne said...

Kas ma saan õigesti aru, et kuna PP ei suuda selleks võistluseks end korralikult ette valmistada, peaks selle võistluse ära jätma või temale sobivamaks muutma?

Kui sa tahad, et Tartus toimuks 10 km pikkune jooksuvõistlus asfaldil, siis on sul võimalus seda ise organiseerima hakata.

 
At 15:22, Blogger Rain said...

Priit, pehmeks oled jäänud. Tean mitut tervisesportlast, kelle kogemused ja treeningmaht on kordades väiksemad kui sinul, aga keegi ei virise, et jalad valutavad ja keegi ei aidanud neid finishis.

Selle sissekande hädaldav iseloom sarnanes talvisele paanikakülvamisele enne TM-i. Mul on hea meel, et korraldajad taolist lapselalinat kuulda ei võtnud. Loodetavasti läheb sul tuju paremaks ja siis tunned ilmselt väikest häbi selle rumala mõtte pärast:) Edu!

 
At 15:26, Anonymous Anonüümne said...

Kui sa tahad, et Tartus toimuks 10 km pikkune jooksuvõistlus asfaldil, siis on sul võimalus seda ise organiseerima hakata.

Ms täitsa hea soovitus- Tartu suuruses linnas ei toimu juba aastast 1998 ühtki arvestataval tasemel rahvajooksuvõistlust.

 
At 15:38, Blogger Priit Pullerits said...

Mul ei ole võistluste organiseerimise MTÜd. Miks need, kellel need olemas, käed rüpes istuvad? Isegi savisaarlikul Tallinnal on oma asfaldijooksud. Ja Valgal ka - Loskutovi Cup! Ja Pärnul on kahe sillma jooks. Aga Tartu linnajuhid, nagu lehest lugeda, oskavad vaid omavahel kakelda ja maid jagada.

 
At 15:43, Anonymous Anonüümne said...

Kus viga näed laita, seal tule ja aita. Astu mõnele MTÜ-le ligi ja tee ettepanek nendega koos see võistlus korraldada. Pane nimeks kasvõi Pullerits Cup.

 
At 16:18, Anonymous Anonüümne said...

See on muidugi õige, et distants on mingi x pikkusega, olgu siis poolmaraton või mingi muu ümmargune number. Harrastajal on nii tüütu isegi oma km aega välja arvutada:) Pealtvaatajate huvi mõttes võik sjooks tõesti Tartus olla. Siia rajale mahuks igasugused põnevad kohad ära, vanemuise mägi või siis riia mägi, samas võiks joosta tähtverre ja dendroparki. Oleks erinevat maastikuu tõuse ja kõike muud põnevat. Aga kindlasti distants võiks linnas olla, oleks rahva möllu ka:)

 
At 16:29, Blogger sk8erboi said...

tjm ongi saatanast, sellepärast ma ei osalenudki (sest rattaralli jääb nagunii vahele, milleks ennast lõhkuda) :)

aga peamiselt pean lõhkumiseks seda esimest 4km, mis tuleb asfaldil joosta. ma ei saa aru, miks seda juppi ei saa kuidagi metsa vahele viidud. ilmselt puhtalt laiskusest.

aga see, et pp joosta ei jõudnud, kuna trenn on kõik siledal maal on epic. kui keegi parajasti jooksmise ABCst raamatut kirjutab, siis soovitan soojalt kasutada ilmestava näitena

 
At 16:46, Anonymous Anonüümne said...

10km PP Cup Tartus, koos kohustuslike venitustega lõpus. Oleks jumet küll. Kes ära teeb?

 
At 17:09, Anonymous Anonüümne said...

Priit on jälle huumorit kirjutama hakanud. Tubli Priit! Samas on jälle hulgaliselt kommentaare neilt, kes naljast aru ei saanud.
Samas ei ole ma kindel, kas peale sellist jooksu venitamist Priit ikka naljaks pidas. Igaks juhuks kordan üle, nimetatud tegevus ei ole kasulik. Suurest pingutusest on lihased kokku tõmbunud ja neid jõuga venitada on ohtlik ning kasu sellest ei sünni.

 
At 17:14, Anonymous Anonüümne said...

100m ja muud lühikesed jooksud tuleb likvideerida. Põhjendus: ma ei saa hoogugi üles, ei väsi äragi, enne saab distants läbi. Ja mis kõige tähtsam, pikal maal ma saan parema koha. Maha kõik lühikesed jooksud!
Aga asfalt sobib heaste, see teeb jalad kõvaks. Eriti kõvad on nad peale jooksu ja vahel koguni nii kõvad, et tuleb kuid ravida.

 
At 17:25, Anonymous Anonüümne said...

No kesse siis JÕUGA venitab...

 
At 21:31, Anonymous Anonüümne said...

kindel, et kõndisid Ümera keskusest kesklinna või hoopis Ülemiste keskusest?

 
At 21:41, Anonymous Anonüümne said...

Kaldun arvama, et tegemist on Priidu peene irooniaga, millega ta tahab tegelikult mõista anda, et nn. jooksumaraton on piinlikult lühike ning "visad harjutajad" ei jõua oma paremust maksma panna. Tõepoolest, vastupidavust testiks jooks, mis on vähemalt 30km pikk. Teised nelikürituse alad on tõelised kestvusvõistlused, miks küll jooksu puhul on tegu sellise poolpeeretusega? Tõsi ta on, pikemaks jooksuks jääb ettevalmistusaega napiks, mistõttu pakuks välja 33km maastikujooksu sügisel praeguse rattamaratoni ajal. Rattavõistlus võiks toimuda kevadel nii nagu varemgi, aga piisab ühest rattaalast - las rattamehed ise teevad omavahel selgeks kas tahavad mudas mütata või asfaldil kihutada. (Pole ju kahte jooksu, ehkki oleks õiglane: üks asfaldisõpradele nagu Priit ning teine asfaldivaenlastele, kellele isegi 4km asfalti on liiga palju). Ise leian, et asfaldil grupisõit ei ole mingi õige rahvasport: parem ikka 1000-l inimesel jalad valusad kui 10-l jalad murtud või, hoidku jumal, 1-l pea puruks nagu hiljuti Girol.

 
At 22:05, Anonymous Anonüümne said...

Ei ole irooniat. Priidu reportaazidest tuleb selgelt välja, et pikkade jooksudistantside jaoks treenimiseks peaks ta end tööst vähemalt osaliselt vabaks võtma. Töö kõrvalt saab harjutada 30 km või maratoni probleemideta läbimise tasemeni, aga mitte hea aja jaoks. Tundub, et suurel osal esimese otsa harrastajatest on võimalus päeva keskel aega võtta, et sporti teha. Kes nad on? Ärimehed? Spordipoodide müüjad? Hommikuti juba kl 8 ajal sõidab mööda Vabakat kirevates särkides rattureid linnast välja. Seetõttu on Priidu üleskutse õigustatud.

 
At 22:10, Blogger Priit Pullerits said...

New York Timesi üks juhtivaid veebitoimetajaid perekonnanimega Pilhofer õpetas, et head kommentaarid tuleb esile tõsta, sest sedasi saab sättida kommentaariumis positiivsema tooni.

Tõstan viimaste arvamusavalduste seast esile:

21:41 - terased ja vaimukad remargid;

16:18 - teema õiges ja konstruktiivses suunas arendamise eest;

ja 21:31 - tänan viga märkamast, parandasin ära.

Üldiselt tänan kõiki heatahtliku suhtumise eest. Talviselt kurjad mehed on vist soojade ilmadega tulekuga vehkat teinud. Hea huumori vastu pole mul midagi, isegi kui see minu pihta tuleb, aga sellised ma-tunnen-sind-paremini-kui-sa-ise-ja-tean-mis-sa-kõik-valesti-teed-tüübid - nendega ei viitsi küll jaurata, see on ajaraisk. Nii et nagu meil Ämeeerikas öeldakse: keep up the god job!

Aga nüüd: good night, and good luck, nagu tolle Clooney filmi pealkiri kõlas.

 
At 22:13, Blogger Priit Pullerits said...

Ja 22:05-le ka aitäh toetuse eest!

 
At 23:02, Anonymous Anonüümne said...

Mina sain oma jalad terveks kahe 3h rattasõidu järgse korraliku venitamisega.
Aga üldiselt oli ikka jube küll, senine pikim jooks on olnud sellel aastal ca 50 minutit pikk ja jooksmas on käidud ca 1x nädalas ning selle tõttu algas see jala-puusalihaste piina lagas juba kuskil peale poole maa läbimist. Jalgratta ettevalmistuse pealt nii pikka maad korralikult ei jookse.

 
At 00:00, Anonymous Anonüümne said...

Võta üks pikk jooks nädalas, üks tunnine jooks, üks 40 minutine jooks, üks staadionil jooks. See on neli jooksu. Lisa 3 muu ala (jõusaal, ujumine, ratas) treeningut. Üks puhkepäev. Siit tuleb juba ühel päeval vajadus teha kaks trenni. Kuidagi ei mahu rohkem.

 
At 00:04, Anonymous Anonüümne said...

to 00:00
kuda kuda?

 
At 10:32, Blogger Priit Pullerits said...

Täitsa lõpp lugu tänases Õhtulehes:

Eesti sprindikoondise endine peatreener Björn Kristiansen tunnistas Õhtulehele antud intervjuus, et pärast Andrus Veerpalu dopingulugu on tal võimatu kodumaal Norras suusatreenerina tööd leida.

Mida ütlete?

 
At 10:44, Anonymous Anonüümne said...

Öelda saab seda, et mees ei lähtu oma seisukohta väljendades loogikast.

 
At 10:55, Anonymous Anonüümne said...

Raske on midagi öelda, ilma et paljude rahvuslikku eneseuhkust ei riivaks. Paljud elavad ju kollektiivse eneseusu uimas - mille seos reaalsusega kipub täiesti kaduma. (Tähelepanuväärne, et sellist soovmõtlemist harrastab AV juhtumi kajastamisel just ERR - erameedia on kordades reaalsem). Norrakad mõtlevad meist pärast AV dopingutarvitamise avalikukstulekut ikka väga, väga halvasti... (See ei loe, et mõni purjus rootslane Stockholmi laeval sulle õlale patsutab ja "musti" kirub). Põhjamaise eetikakultuurini on meil veel pikk maa minna. "Saagem eurooplasteks!" - hüüdis Noor-Eesti .. millal see oli? Täpselt sada aastat tagasi! Aga ei ole veel kaugeltki saanud. Kahjuks.

 
At 10:59, Anonymous Anonüümne said...

Tere! Mõned mehed tegelevad siin autori kurjas toonis hurjutamisega-paikapanemisega, mis minu arust pole kuidagi kohane. Igati asjalik osalusvaatlus, ütleks mina harrastusjooksjana. Veidi provokatiivne kah, lisaks ajakirjanikuna. Viimase postituse järelduste kohta aga pean ütlema, et minu kogemus Otepää-Elva otsast on igati positiivne. Esiteks on suur osa pehmet pinnast, mis on harrastajale ikkagi sõbralikum. Teiseks, Elva-Otepää kandi loodus on meeldiv keskkond. Mõlemad tugeva spordimärgiga linnad. Mis puudutab 23 km distantsi, siis seda saab võrrelda küll - eelmise aasta tulemusega ja teiseks tegin selle sees isikliku rekordi poolmaratonis. Ja jalavalu oli sedapuhku lühike, ainult üks päev veidi hell, mis on minu kui 80 kilose mehe jaoks ikkagi positiivne uudis. Distantsist - mis siis teha, kui Otepää Elvale lähemale ei tule. Iseenesest loogiline rännaku distants - ühest linnast teise linna. Nagu Vasaloppet. Distantsi pikkuste kohta aga - viimases Jooksjas oli pikk jutt Harry Lembergilt, et jooksja peab jooksma võimalikult mitmekesiseid distantse. Ise olen jooksnud sel kevadel 300 meetrit, 1,2 km, 16 km ja 23 km. On tõesti abiks. Priidu kahe viimase Tartu jooksumaratoni tulemuste kohta pakun aga, et tegelikult potentsiaal jäi realiseerimata. Arvan, et rohkem on vaja eeldatavas keskmises võistlustempos treeninguid, sest algused on kaks aastat järjest selgelt kiiremad distantsi keskmisest. Siis tekib ehk parem kiirustunnetus ja ei pea edaspidi nii palju intressi maksma. Soojade soovidega
Priit Simson

 
At 14:23, Anonymous Anonüümne said...

Valikute küsimus, ei pea ju ennast ribadeks jooksma. Mina jooksin väga aeglaselt ja minu jalgadel polnud järgmisel ega ülejärgmisel päeval suurt häda midagi. Veidi kanged küll, aga elu ei takistanud. Teisipäevane sörk oli lihtsalt tavalisest aeglasem.

Mulle ei pakuks 10 km jooksmine kuigi suurt lõbu - teen seda iga nädal mitu korda, aga kiiresti jooksma (Priidu stiihia) pole siiani õppinud. Poolmaraton on regulaarsele sörkijale just selline paras pingutus - alguses kirud ennast, et sellise jama ette võtsid ja lõpus oled rahul (et üle ei pingutanud). Natuke võistled endaga ka, aga...

Tartusse võiks Priidu kirjeldatud jooksu juurde teha, sellepärast ei pea olemasolevat ära jätma. Võib uskuda, et jooksjaid jätkuks mõlemale üritusele.

Kellele see liigvarane, liigpikk jooks võsavahel ei sobi - ei pea ju osalema, jooksuüritusi on küll ja veel. Jalgadega hääletamine paneb asjad paika.

See soojenduskargamine on küll narr. Energilised aeroobikakuningannad olid pärast seda ise ka üsna võhmal, huvitav kas keegi oli nii loll, et püüdis sama intensiivselt vehelda enne 23,4 km jooksu?

Jüri

ps. hea artikkel tegelikult. ainult peaks arvestama, et treenitustasemeid on umbes 2000 ja ootusi jooksuüritusele ainult veidi vähem.

 
At 15:11, Anonymous Anonüümne said...

Foto 2 "Tavaliselt inimesed Tartu jooksumaratoni alguses - praegu tundub kõik lihtne." - kas Priit tahab öelda, et tavaline inimene ei suuda ette näha pika jooksu tegelikku kulgu? Et need on lollid, kes jooksevad ja oma tervisele põntsu panemas?

 
At 17:28, Blogger Kajar said...

Kasvuhormoon siis ikkagi ei jõudnud kohale?

 
At 19:54, Anonymous Anonüümne said...

Küsimus Priidule: Millist lihastrenni (jõutrenni) sa oled teinud märtsist kuni maini ja mis sa kavatsed suvel teha?

 
At 20:40, Anonymous Anonüümne said...

Shengeni teema kiskus tuliseks või milles asi? Kummaline ja paratamatu :)

 
At 23:27, Anonymous Anonüümne said...

0 jõutrenni. Aga kui Priit on ebaõnnestumise põhjusest ise aru saanud, siis sellega on pool viga - raskeim osa sellest! - juba kõrvaldatud.
Täpsem küsimus oleks veel: mitu jooksuspetsiifilist jõutrenni oled teinud? Aga ärgem esitagem liiga vara liiga keerulisi küsimusi.
Hindaks, et juba kuuajase jooksuspetsiifilise jõutrenniga paraneks tulemus 10 km distantsil kuni 1 minut.

 
At 13:27, Blogger Andres P said...

Lõppkokkuvõtes tapab tempo, mitte distants. Ka 10 km peal on ennast võimalik pildituks joosta. Tempot valides võid raskeimal juhul villid saada. Ehk - kui lihased valusad - siis oli ikkagi ettevalmistus ebapiisav.

 
At 20:58, Blogger Veiko said...

Mida nimatada jooksuspetsiifiliseks jõutrenniks? Kas kükk, sirgete jalgadega jõutõmme, alatõmme ja sääretreenimine kuuluks selle alla?

 
At 12:30, Anonymous Anonüümne said...

Kommentaar on vales kohas, sest ei saanud ennem arvuti ligi ...
Priit, olen sinust mitmeid aastaid vanem ja pole kunagi tippspordiga tegelenud. Rahvasporti oma lõbuks. Plaanipärase treenimise aega spetsiifilise töö tõttu polegi. Laupäeval tegin Rõuge Rattamaratoni ja pühapäeval Jooksumaratoni otsa - mõlemil sain parandatud isiklikke aegu ja kohti (vastavalt 20 min ja 6 min rajale). Nii et vanuse taha pole mõtet end peita ja vabandada. Viimastel aastatel on tulemused ainult paranenud, mitte halvenenud. Vabandan, kuid Vene vanasõna - Hu..vu tantsoru i jaitsa mešajut!
Lugedes sinu blogi võin omalt poolt arvata peamisteks vigadeks :
a) treeneri poolt antud jõuharjutustesse üleolev suhtumine (nende korrapäratu sooritamine);
b) vale jooksu eelne treeningu nädal (vt.Lembergi kommentaarid);
c) vale algtempo (puudus korralikult läbimõeldud plaan/strateegia heaks jooksuks - sinu oma sõnadest).
Kõik kolm põhjust on ego taga kinni - ära jonni treeneriga ja pea ennast spetsialistiks (enesetunne on vahel petlik).

Turvalist Rattarallit soovides,
Mart

PS. Sinu talviseid jutte lugedes tundus, et sama probleem oli nii mõnelgi nooremapõlve suusatajal.

 
At 12:00, Blogger Unknown said...

shijun 7.9
prada uk outlet
gucci outlet online
ray ban sunglass
michael kors outlet
celine
retro jordan
insanity dvd sale
fitflop outlet
ed hardy outlet store
burberry
timberland outlet
true religion
cheap chi straighteners
oakley outlet
christian louboutin
coach outlet online
michael kors outlet
jordan 11 columbia
michael kors handbags
jordan 11s
michael kors outlet
abercrombie store
louis vuitton outlet
fitflops
coach outlet online
cheap ray ban sunglasses
michael kors outlet online sale
coach outlet online
gucci
michael kors outlet
coach outlet
longchamp
ray ban outlet store
louboutin
kate spade diaper bag
kids lebron james shoes
coach factory outlet
louis vuitton
true religion outlet
michael kors

 
At 04:42, Blogger chenlina said...

true religion
beats solo
coach outlet
ray ban sunglasses
adidas superstars
coach factory outlet online
louis vuitton outlet
polo ralph lauren outlet
nfl jerseys wholesale
tory burch handbags
michael kors purses
coach outlet store online
michael kors handbags
jordans for sale
coach outlet store online
michael kors
ray ban sunglasses
ray ban sunglasses
cheap toms
oakley sunglasses
toms shoes
oakley vault
coach outlet
oakley outlet
coach outlet
louis vuitton handbags
coach outlet store online clearances
michael kors purses
true religion
longchamp bags
michael kors outlet
cartier watches
rolex watches
michael kors handbags
ray ban sunglasses
louis vuitton outlet
polo ralph lauren outlet
oakley outlet
pandora jewelry
louis vuitton outlet
chenlina20160729

 

Postita kommentaar

<< Esileht