Pullerits: Kes aitaks tippsuusatamises selguse majja tuua?
Nüüd, kui suusatalve suursündmus, Tour de Ski, on lõppenud, ja kui Eesti suusatajad on lõpetanud kohtadel – kui nad üldse tuuri lõpetasid –, mille üle nad ise rahulolu pole väljendanud (ja imelik ka, kui oleksid), pole kahtlust, et vähegi kaasamõtlejail ja -elajail on tekkinud küsimusi. Nagu keegi siin kommentaariumis tabavalt märkis: loll on see, kel küsimusi ei teki.Aga kui veel targutada, siis teatavasti pidavat üks loll suutma rohkem küsida kui sada tarka vastata. Ent mis saab siis, kui küsib sada loll ja vastab üks tark?
Teeme proovi.
Kusjuures loll ei ole siin sõimusõna. See on üldrahvalik väljend. Näiteks mina olen loll
molekulaarbioloogia, tuumafüüsika, sisepõlemismootori hingeelu ja suusamäärete kasutamise asjus – ja see loetelu pole kaugeltki lõplik. See-eest jagan üht-teist ajakirjandusest. Mõni teine on jälle loll ajakirjanduses (ei tee näiteks kolumni ja juhtkirja vahel vahetki), aga jagab kõike kasvuhormoonist – kui selles vallas lõplikku tõde üldse eksisteerib.Aga kindel on see, et ühtviisi lollid, kui targaks me end ka ise ei pea, oleme tippsuusatamise vallas. Sest me pole ise seda lähedalt näinud ega seda proovinud. Välja arvatud mõned erandid.
Ja siin ma toongi mängu ühe neist erandeist, kes aitaks meil tippsuusatamisest rohkem aru saada.
Nimelt sel kolmapäeval pisut pärast kella 13 on taas minu juhtida Kuku raadio vestlussaade «Vahetund Postimehega». Kuna Eestis valitseb suur ajakirjandusvabadus (vaadake selle kohta vastavaid rahvusvahelisi pingeridu, kui te ei usu), siis võtsin vabaduse teha seekordse saate esimese poole Eesti suusatajate esinemisest ja tasemest Tour de Ski tulemuste valguses. Mu saatekülaline on hiljutine Eesti sprindikoondislane, USA sprindimeistrivõistluste kunagine kolmas Vahur Teppan, kes möödunud suvel tippspordiga lõpparve tegi.
Ja nüüd tulete mängu kõik teie!Leppisin Vahur Teppaniga kokku, et postitage oma asjalikud ja teemakohased küsimused siia blogi kommentaariumi ning ta püüab saates neile vastata. Kasutage nüüd võimalust, sest pole ju sageli juhust, et saaksite ajakirjanduse tegemisel nii vahetult kaasa lüüa. (Ja kui ei löö, siis ärge pärast tulge süüdistama, et saatejuht ei osanud saatekülaliselt õigeid küsimusi pärida.)
Aga see ei ole veel kõik.
Teine ala, mille esindajate käsi on Eestis sel talvel sandisti käinud, on korvpall. Selle seisu lubas Kuku raadio Tartu stuudiost eetrisse mineva saate teise poolde tulla lahkama korvpallitreener Aivo Erkmaa. Tunnistan, et korvpallist tean veelgi vähem kui suusatamisest, mistõttu ärge jätke kasutamata võimalust selles vallas mind samuti vahedate ja teraste küsimustega suunata.
Teeme koos ka midagi kuuldavat ja konstruktiivset ja ühist – teeme koos ühe tummise raadiosaate!
On siin mehi?
******
Highway 85 (North Ajo Gila Bend Highway), Barry M. Goldwater Air Force Range, Arizona. 4. aprill 2011. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)Fotod 1 ja 2: Kui paljudel Eesti meessuusatajatel on vastu panna sellised lihased, nagu need on norralannal Marit Björgenil (ülemisel pildil paremal šampust pritsimas). Fotode autor: Ulf Palm, Scanpix Sweden /Scanpix
Foto 3: Petter Northug on end Tour de Ski lõpus hingetuks sõitnud, aga pole ikkagi saanud rohkemat kui kolmanda koha. Foto autor: Lehtikuva/Scanpix
Postitas: Priit Pullerits @ 09:54
kommentaare: 73
73 Kommentaarid:
Enne kui hakkan küsimusi välja mötlema, öiendaks "vanad" asjad ära. Eelmise postituse juures väitsid, et 6 töusuga saab ca 95 töusumeetrit kokku. Endal sul riistpuud möötmiseks pole ja kas neid imevidinaid 100%-selt usaldada saabki, vaevalt et ise ka selle välja mötlesid, järelikult keegi väitis seda ja kahjuks on liialdustega väitnud. Selle nölva järsema osa körgus on vaid ca 10-12m nölvaaluselt teelt möödetuna. Möned arvud ka, kümnendkohad jätan ära. Nölvaalune tee asub ca 36 körgusjoonel, metsandushoone linnapoolsesse nurka jookseb körgusjoon 47, parkla 48, "Tallinna mnt" 52....
Maamees
sina võid ju loll olla, aga mina olen lihtsalt võhik kõigil neil aladel. aga oma erialal olen arukas spetsialist.
On siin mehi?
Aga kuhu naised siis peaks küsimused esitama?
"ma laupäeval nägin teid tegevat, polnud päris õige liigutus mu meelest."
Pullerits imiteeris imikat.
Nõrk, mehed, nõrk! Nagu näha, ei suuda te kamba peale üheainsagi asjaliku küsimuse sõnastamisega hakkama saada. Ainult targutama olete mihklid. Siis kui ise küsida ei oska, siis ärge tulge ka järgmine kord õiendama ja õpetama, et miks seda või teist ei ole uuritud. Nagu nüüd näha, siis enamiku võimekus piirdubki etteantud teksti põhjal "vaimutsemisega", ei enamaga.
Ja tegelikult saan ma homme ka ilma teie abita hakkama, ja suurepäraslt. Lihtsalt tahtsin teile võimalust anda, et pärast poleks kurtmist, et miks see või teine asi puudutamata ja pärimata jäi ja blaa-blaa-blaa...
Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.
Priit kas homne Tartu suusatalve vabatehnika sõit toimub?
Kusagil infot pole.
PS! Küsi Teppanilt:
1) kas tal äkki vabatehnika NNN suusasaapaid pole müüa jalanumbrile 46 või 45 2/3?
2) Kas tema usub, et suusatamises on võimalik 15 KM klassikatehnikas tulla olümpiavõitjaks ilma dopinguta?
Teet
14:02 suutis näidata tüüpilise internetikommentaatori taset: isiklikult (mitte mind) ründav, noriv, ebaõiglane. Prügikast on sellise suhtumisega meeste küsimuste saatus.
viiks kogu Eesti suusasprindi koondise USA meistrivõistlustele ja vaataks, mis kohad nad saavad. etalon on paika pandud.
Aga kuidas motiveerida tänast põlvkonda tegema sporti, sh tippsporti, kui on niipalju eneseteostamie võimalusi?
Olles ise teinud päris mitut ala ja kuulnud sageli treeneri(te) sajatusi, et eeldusi oleks nii mõnelgi kestvusalal läbi löömiseks aga mitte pole seda motivatsiooni ja tahtmist spordiga tegeleda. Soportimise asemel valisin ülikooli oma lemmikerialal ja ei kahetse. Kuigi jahh, oma lõbuks spordin siiamaani rõõmu ja lustiga.
Et siis ikkagi, kuidas suunata noori sporti, sh tippsporti tegema kõikide muude valikute juures?
Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.
14:02 ja 14:23 - et te aru saaks, kui noriv ja ebaõiglane on te küsimus, vastan, sest tean: 1) tuletage meelde, millal teie nimetatud sportlane tippspordist loobus; 2) ta tegi seda seetõttu, sest ei näinud arenguvarianti ja kohapeal tatsata ei tahtnud. Sellega on teie küsimus vastatud: ei ole põhjust tal seda tunda, millele viitate, sest ta lõpetas siis, kui sai aru, et lagi on käes, ega jätkanud mingid sponsorite raha kulutamist. Erinevalt teist, kes te jätkate oma rumala ja pahatahtliku küsimusega pommitamist.
to Maamees
Ilmselt on Priidule valesti meelde jäänud-ca 95 on tõusumeetreid 4.5km suusaringil .
Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.
Küsimusi:
Mille poolest erineb Toliku ja Alaveri treeningsüsteem? Miks Rehemaa arengukõver on alla paindunud? Algselt tundus, et Alaveri süsteem liigse mahu tõttu ei sobi Rehemaale, kuid ka Tolikuga on teravus ikka maas.
Kas praeguse distantsikoondise mehed on pikema vaatega mahtu akumuleerimas? Kui, siis millisele aastal on planeeritud arengu tipp? Olümpia?
Kas Eesti koondise sportlastele ei tuleks kasuks ühel aastal võistlushooajal mahtu vähendada ja tekitada sellega rohkem teravust ja positiivseid emotsioone kõrgematest kohtadest lõpuprotokollis?
Milline näeb välja MKl osaleva sportlase nädala treening päeva kaupa võistlusuhooajal? Miks on seal täpselt nii palju mahtu/lõike/jõutreeningut?
Kas koondise mehed ka üksteist analüüsivad ja ausalt ütlevad, kui midagi parandada näevad, või on iga mees enda eest väljas?
Kas mõni koondislane julgeb ka enesetunnet jälgida või treenitakse kogu aeg "vastavalt plaanile" ja istutakse selle pärast ületreeningu augus?
Kas ja miks Eesti koondis pöörab võrreldes teistega liiga vähe tähelepanu jõutreeningule, s.h võistluste vahel?
Mis on ettevalmistuses fundamentaalselt valesti, et kogu koondise peale ei ole ühtegi sähvatust sellel aastal?
Kuidas on reaalselt mõjutanud koondise määrdetiimi taset pereheitmine? Miks läks "võtke määrdeta suusad" lause sellel Touril valesti?
Oeh, vea siin üksi vankrit, pea on paks. Tundub, et teatemaratonil peab hakkama passima ja hoogu maha võtma, kuna finish avatakse alles kell 12.
Juhend:
4. Võistluse start antakse kell 9.00 Tehvandi Spordikeskuse staadionil ühisstardina. Finiš on avatud kell 12.00–17.00 Tartumaa Tervisespordikeskuses.
1. Teen vahet juhtkirjal ja kolumnil aga ei suutnud seda meenutada, kummaga oli tegemist (milline ebaviisaksu minu poolt).
2. Lolle küsimusi tuleb kah aga õhtul. Praegu on muudki teha kui dinuosauruseid uurida.
3. Igalt poolt lekib. Hea töö!
Kas Teppan oskab endise koondislasena kommenteerida Alaveri öeldut, et novembris-detsembris me võidu ei sõida, mida võib mõista, kui et sõidame võidu OM-l (MM-l) ja enam-vähem võidu Otepää MK-l. Kas eesti mehe füsioloogia (NB! kogu koondis) on niivõrd teistsugune? Kui hooaja algul võidu sõitmine ei luba sõita edukalt tiitlivõistlustel, siis miks teiste riikide treenerid/sportlased sellest põhimõttest ei ole aastate jooksul lähtunud? Teisisõnu - miks konkurendid imestasid Alaveri kasvandikele alljäämise üle, kui ise ei järginud ühte peamist põhimõtet - ärge sõitke hooaja algul võidu.
Miski on mäda Eesti suusatamises. Kas selleks on sobiva toormaterjali puudumine, kehvad treenerid, vale treeningmetoodika, puudlikud motivaatorid, nõrk ettevalmistussüsteem, teaduslaborite elik taustajõudude tase, parem dopingutuvastus või mis siis ikkagi Eesti suusatamise probleem on? Miks parima suusataja kohaks touril jääb 42? Mind huvitab Teppani arvamus, et kus ja kuna tehti viga, mis viis Eesti suusatamise sinna kus ta praegu on.
Eraldi teema on muidugi naiste suusatamine. Miks ei ole naiste suusatamist arendatud võrdväärselt meeste omaga? Milles probleem? Sooline diskrimineerimine?
Ning kui eelmisest teemast aeg üle jääb siis võiks käsitleda ka AV dopingujuhtumit. Kas aastatagune sündmus oli ainult ühe sportlase probleem või on siiski sellega seotud märksa laiem ring ning tegemist on terve pika ahelaga alates laborist, vahendajatest, treeneritest, arstidest kuni sportlaseni välja. Kes ei pruugigi teada mida talle sissesöödetakse. Mis ei ole muidugi vabandus.
Ning viimane mitte vähem olulisem küsimus minu jaoks on, et kas PP suudab jääda professionaalseks ajakirjanikuks, arvestades et küsitletav on tema "isiklik" treener. Kas tuleb küsimuste tulevärk või igav sõbrameeste nämmutamine?
Siim
Psühholoogiline nurk spordis. Mida kostate hüpoteesi kohta, et me sprindimeeste hooaeg on ette maha maetud kui nad ei saanud seda treenerit, keda ootasid, vääriksid? Kas ja kuidas ESL ümber toimuv meediakära mõjutab reasportlase tulemust? Kuidas seda mõju vähendada?
Kuidas küla koerale nii koer külale. Kui Priidu enda 14:17 kommentaar ei ole ründav, ja noriv, sii ma ei tea mis veel on. Aga see selleks. Priidu oma blogi ja ise teab, mis teeb. Ehk ühte vanasõna tõlgendade, ise teab, mida külvab.
Mõtlesin ise küll küsimusi välja pakkuma hakata, aga päevatöö tahab ka tegemist. Ehk õhtul vaatan uuesti.
Kas Teppan ikka on selle suurusjärgu tegija, et temalt selliseid küsimusi küsida, nagu siintoodu? Mida temalt küsida, millele ta meid rahuldavalt vastaks, selles on küsimus.
Võibolla küsimused PP treeningu, tehnika ja väljavaadete kohta, aga keda see nii väga huvitab?
"siis võtsin vabaduse teha seekordse saate esimese poole Eesti suusatajate esinemisest ja tasemest Tour de Ski tulemuste valguses. Mu saatekülaline on hiljutine Eesti sprindikoondislane, USA sprindimeistrivõistluste kunagine kolmas Vahur Teppan, kes möödunud suvel tippspordiga lõpparve tegi."
Kui küsiks õige asjaosalistelt, mida teav ad need kes kohalgi ei olnud ja juba aasta asjast eemal?
Kas see on ajakirjandus?
On see hädaabi, kuna asjaosalistelt pole invot võtta?
Küsimused oleksid siis sellised:
1. "Kui Eesti tennisist jõuab maailma edetabelis 40. kohale, siis võetakse seda vastu kui supertulemust; kui Eesti suusataja tuleb maailma kogu eliiti koondaval võistlusel 40. kohale, siis vaadatakse sellele kui läbikukkumisele. Kui Eesti paremuselt teine naistennisist tuleb WTA edetabelis 580. kohale, siis peetakse seda heaks tulemuseks. Kui Eesti meessuusataja tuleks teise saja sisse või kaugemale, siis ei peetaks teda üldse suusatajaks. Jne. Sama võib põhimõtteliselt küsida ja jalgpalli ja rattasõidu kohta. Ometi on tennis, jalgpall ja rattasõit tõusnud meil vaata et populaarseimaiks aladeks. Miks? Ja mida see suusatamise jaoks tähendab?"
2. Kas peatreener Olle mantraks kujunevale halale "Lootsime paremat" võiks olla alternatiivi?
Vastus on lihtne: Vaadake taustsüsteemi. Kanepi, jalgpallurid jne. teevad seda, mida enne tehtud ei ole ja see on supper. Suusatamises on tänu mõnedele kõik juba ära tehtud ja kui keegi noortest tahab eestlaste silmis tubli olla, siis peab ta teise ala valima (või supper andekas olema ja tal peab siga palju õnne olema - tõenäosus selleks on olematu).
aga nagu näha, siis staarajakirjanikku ikkagi otepääle ei kutsutud. mida sellest arvata? https://www.facebook.com/owcup
Priit, Sa tõesti ei küsi just kõige viisakamalt abi, aga küsimused siiski:
1. Miks puudub täna Eestis naiste tippsuusatamine? Vähemalt teatenaistkonna peaks suutma ikka välja panna. Mis on süsteemis-püramiidis valesti?
2. Kas eesti murdmaasuusatamisele ei võiks kasuks tulla süsteemi elavdamine, see võiks tähendada näiteks välismaiste tipptreenerite kaasamist?
3. Mida peaks tegema, et tunnustatud välismaised spetsialistid nii eesti naiste kui meeste koondiste juurde tahaksid tööle tulla? (Ainult rahast ei ole tarvis rääkida)
Marit Björgeni musklid avaldasid täna ka portaalis fitness.ee kulturismiasjatundjatele muljet.
1.kes on Aivo Erkmaa kuulsamad,tuntumad või pariumad õpilased?
2.Kas edukas lastetreener saab olla ka edukas täiskasvanute treener?
3.Kas edu noorteklassis tähendab edu ka täiskasvanutes vöi vastupidi-enamus põlevad läbi?
4.Kas 5 a pärast on üldse olemas suusadistantse,millel pikkust rohkem kui 20km,sest keegi ei viitsi neid enam vaadata?
5.Miks ei anta köigile suusatajatele igaks distantsiks samasuguse ettevalmistusega suusad-kaoks ära tehniline aspekt?
Priit
Tere!
Küsiksin V.Teppanilt: kas praeguste eesti suusakoondislaste ettevalmistuses võib olla vajakajäämisi nö vaimse ettevalmistuse osas? Enesekindlust ei kiirga üheski eelmainitutest, räägitakse vaid toonil "mida on tehtud, kuidas on tehtud" ja säält edasi vaid LOODETAKSE heale tulemusele. Kes tahab head kohta saada, see on ka vaimselt selleks valmis. Ja seda on võimalik nö ridade vahelt välja lugeda. Praeguste koondislaste intervjuudes räägitakse nagu lapsesuu just "kuidas, mida" aga mitte mis on eesmärk.
Huviga ootan saadet!
Rivo
Kuna igal inimesel on oma arvamus ning lisaks veel peale avalikult arvamuse välja ütlemist, tuleb ka edasi elada, siis ei näe mötet küsimust püstitada, et mida VT arvab sellest ja tollest....
Seepärast esitaks küsimused pigem stiilis, millele vastata saab faktipöhiselt.
1.Kui suur on hetkel koondise liikmetel sissetulek, nimetagem seda stipendiumiks, toetuseks, palgaks vöi kuis iganes. Senditäpsust ei vajagi, enam-vähem suurusjärk, nt. 500, 1000, 1500 jne.
2. Kui suurte mahtudega toimub ettevalmistusperiood, vörrelduna ka nt. 10 aasta taguste aegadega. Ja milline on intensiivsuselt selle jagunemine suhtarvudes. Samuti mis on ettevalmistusperioodi peamised treeningmeetodid: jooks, rullid, imikas jne. Enam-vähem selle jagunemist kah tahaks teada. Kas "luureandmetest" need mahud ja jagunemised on vörreldavad muu maailma suusatajatega.
3. Kui suur osatähtsus on sportlasel treeningplaani koostamisel, kas sportlase arvamust arvestatakse. Kui suure protsendiga see ellu viiakse, vaevalt et 100%-liselt.
4. Kas treeninglaagrites nokitseb igaüks omaette treeninguid teha vöi lööb välja ühine kambavaim ning treeningud toimuvad ühiselt.
5. Kes valmistab ette nii treeningul kui vöistlustel suusad, kas ainult hooldetiim vöi on sportlane ise ka rakkes.
6. Kes laagris valmistab toidud, kas arvestatakse ka sportlaste erisoove ja individuaalseid toitumisharjumusi vöi toimub köik ühisest supiköögist.
7. Esialgu viimaseks, et kas VT on oma sportlasteel tundnud ja kogenud, et nn.mäestikuefektiga alpitoa kasutamine on toonud mingisugustki kasu sportliku vöimekuse töusule.
Esialgu köik. Möni oli enne meelel-keelel veel , aga ununes ära, mis teha, vanadus teeb liiga.....
Maamees
Ma hüppaks Marguse 19:29 rongi peale ja küsiks, et kuidas ikkagi on selle treeningmetoodikaga? Mäletatavasti pusis Eesti koondis hullusti suusatamise formaadimuutuste vastu. Sellest võib järeldada, et küllap saadi aru, et pikaajaline ettevalmisstus uut formaati välja ei vea ja vanas eas organismi enam ümber ei tee. Nii läinudki. Kas sellest tehti mingeid järeldusi nooremate meeste treeningu muutmise osas?
Kahtlen, et mitte. Suusatamises on üksi metsa all nohisevate vintskete vanameeste ajad möödas, ruulivad noored, särtsakad, kiire mõtlemise ja füüsilise reaktsiooniga sportlased (kellel on kama kaks kas sõita klassikat või vabalt).
Suusatamine kui spordiala on radikaalselt muutunud. Kas Eesti noorteklassides treenitakse juba sellest lähtuvalt?
Te ei oleks Priitu nagu varem raadios kõnelemas kuulnudki, ei, hää kirjutav ajakirjanik võib olla teles ja raadios üllatavalt... noh, mannetu. Vean Tähtvere spordipargi tõusumeetrite peale kihla, et siinsed küsimused jäävad küsimata - tempo ja reageering nõuavad pigem "sprinterlikku muskulatuuri", a la Björgen, mitte vastupidavust. Siiski, Priidule hääd jaksu saates!
Kui levinud oli koondises hGh kasutamine?
Korvpall, mis ala see on, miski plahvatusliku jõu moraalse vastupidavuse arendamise sümbioos äkki? Ennemuiste tagusid Kalevipojad Moskvas Vene sõjardeid palliga porri, täna teame ainult Kalevi mälestust kandva hiigansipi vägitegudest soomepiiga ristiga vägistamisel aastavahetuse sketšis. Seega võiks tutvustada meile, et kas kossu puhul on tegemist peamiselt neegrite vabaaja veetmise vormiga ja kas neegritel on miskid teaduslikud füsioloogilised eelised selles distsipliinis.
Super küsimus, 21:35.
Aga seda tuleks nn truth-assuming question kujul esitada. Midagi sellist nagu: Miks Mati kõigile ei andnud? vms.
21:46, su küsimusel
on nii vägev poliitiline preambula nagu Põhiseadusel juba 8) Kuidas see aga küsimuse endaga seotud on? Ja saade tuleb ju suusatamisest, mitte korvpallist. 8)
16.32-le
1.Veidi kohatu on võrrelda ühel võistlusel (turniiril-tuuril) saavutatud kohta jooksva aastaga välja teenitud ja hoitud edetabelikohaga. Kanepi on rohkem kui ühel maailma kogu eliiti koondaval võistlusel (Teie väljend) jõudnud 8 parema hulka. Kaugetest aegadest mäletan, et kui mõni eesti suusataja sama kõrgele jõudis siis peeti seda samuti supertulemuseks.
Kui suur on võimalus, et eesti suusataja võidab, tavadistantsil, mõnda mk sarjas hetkel esikümnesse kuulujat? Praktiliselt olematu, ainus võimalus on kui vastane määrdega täielikult alt läheb. Kui suur on võimalus, et eesti tennisist võidab mõnda wta tabeli esikümnesse kuuluvat mängijat?
2.Kontaveit, kes sai jõululaupäeval alles 16 aastaseks,lõpetas 2011.a kuni 18 tennisistide edetabelis üheksandal kohal. Tema edetabelikoht täiskasvanute seas on veel paar aastat teisejärguline.
lugupidamisega
Tanel
Tere,
minu küsimused oleks Aivole.
Esmalt küsiks Teie arvamust, et kas Eesti suurusel riigil on üldse põhjust loota suuremale edule korvpallis või karm reaalsus ongi, et märgatavalt kõrgemat taset loota oleks liig?
Siit johtuvalt oleks täpsustavad küsimused, et kuidas seda paremat taset saavutada (räägime tulevikust, mitte praeguste meeste paremini mängitamisest).
Kas Teie nägemusel oleks mõistlikum jätkata sama meistriliiga süsteemiga või tekitada uuesti üks superklubi? Erinevate variantide plussid-miinused.
Kui õigesti mäletan, siis mõni aasta tagasi oli kas Audenetsel noortekoondis meistriliigas. See tundub vägagi mõistlik ja tervitatav, kus noored koos ühe-kahe kogenud tegijaga saaksid mängida.
Kas väikesed klubide eelarved on piiranguks kogu korvpalli arengule? Samas on lõputult juttu, et mehed on ülemakstud. Kas Teie meelest see jutt kehtib?
Samas võrrelda Euroliiga meeskondade eelarveid, siis pole vahe kordades vaid kümnetes kordades. Seega raha seab selgelt piirid, kuid kas näete võimalust üldse Eestis arendada eelarveid suuremaks kui praegused Rock ja Kalev? Kas piirang ei tule meie majanduse suurusest? Kas mitte peale nimesponsori pole teistel toetajatel enda ettevõttele märgatavat kasu läbi toetuse oodata. Seega toetatakse kas tänu tutvustele, fanatismile või millelgi muu sarnasele, kuid mitte ratsionaalsest ettevõtte majandamisest tulenevalt nagu enamasti toimub suurtel turgudel, kus tegemist investeeringu, mitte kuluga. kas näete siin mingeid võimalusi, kuidas asja parandada?
Olete üks hinnatumaid noorte treenereid Eestis, siis milline on Teie nägemus seoses välismaalne minekuga. Kas, kuna ja kuhu noor andekas mängumees peaks minema (24 aastasena soome 3 liiga pole väga mõistlik, kuid terve elu Rockis veeta samuti mitte või peaks juba 13 aastasena Hispaaniasse?) Rockist on mitmed välismaa mehed hea tuule tiibadesse saanud (n. Cusworth, Tsintsadze), kuid kodumaistele mängijatele pigem olnud sooja kohana (alustades Paadest ja lõpetades mõningate mööndustega Teiniga). Kas välismaale minekut võiks võrrelda enda mugavustsoonist välja murdmisega ning minnes keskkonda, kus kõik seotud korvpalliga ehk natuke sarnane väga pika laagriga.
Kas näete ennast ka uuesti mestriliiga klubi treeneriga? Ei pea siin silmas enda kasvandikega kunagi sinna jõudmist, vaid juba mõne meistriliigas mängiva klubi peatreenerina?
Mis on Teie eesmärk seoses korvpalliga?
parimat,
Marek
22.21
Minu küsimus on samapalju seotud preambulaga nagu oodatava saate teine osa suusatamisega.
Saan aru, et koss on meie seas juba nii tundmatu ala, et keegi ei märganudki selle teema kohast Priidu juttu blogikande lõpuosas ;)
Aga mina märkasin, sest kossul on jõuarendamisega väga huvitavaid sidemeid vähemalt juhtimise tasandil :D
21.46
Kui aus ja läbipaistev oli SA Eesti Terviserajad tegevjuhi konkurss ning millist rolli mängis selles papa Teppani sõprus hr Pullesega? Tundub väga seda moodi, et võsukesele oli sooja kohta vaja.
to: Maamees 19.55
JAWOHL, MEIN FÜHRER LANDESHERR, NUN WERDEN NUR SOLCHE FRAGEN GESTELLT, DIE MIT IHRER MEINUNG ÜBEREINSTIMMEN!!!
Küsin, mis mind huvitab ning teen seda nagu heaks arvan. Mine füürerda õige oma laudas kui tahad. Vot.
Rivo
PS. blogipidaja ees vabandan. Ei saand`mitte vaiki olla, kui 1 mees metsast tuleb ja paneb paika, kes, mida, kuidas küsima peaks.
1) Kõige paremini on hooaega alustanud Timo Simonlatser, kes teatavasti oli suvel sõjaväes. Mida see näitab? Kas sprindikoondise liiga suuri treeningmahte, mida suudetakse jaanuari lõpuks ära seedida (otepää mk, Oslo mm)? Või ei julgeta vahel pidurit tõmmata? Sest targad "naised saunas" rääkisid, et sprindikoondisel olid just eriti Kristianseni ajal ikka kohutavalt suured mahud. Sest näiteks parimad tulemused tol ajal sõitis välja hoopis Anti Saarepuu, kes treenis sprindikoondisest eraldi.
2) Kas praegustest noortest, kes sõidavad seda noortesarja on näha, et on tulemas uus Šmigun-Vähi? Ma mõtlen just sellist suusatajat, kes heal hooajal on kogu aeg pildil?
Rivo, "Landesherr" Maamees on nimest hoolimata ikka Lõuna-Eesti, vähemalt osaliselt tubast tööd tegev linnainimene, nii et ärge laske end eksitada.
Tunneb treeningmetoodikaid, Maaülikooli ümbruskonna kõrgusjooni, üsna hästi õigekirja (endine pedagoog-koolijuht?), parimas keskeas (endine) orienteeruja-suusataja. Vahetevahel kirjutab täiesti hästi.
Kandidaatide ring ei tohiks üldse suur olla.
Supipargi kõrgusi saate igaüks vaadata näiteks siit: http://www.tartu.ee/kaart/?map_link=0C440180B1D2FE015FAA2F06E807AD75
Ehk ei ole hilja. Küsiks kuivõrd koondislased teavad ja saavad aru, miks ja mis meditsiinilisi protseduure nendega tehakse, miks just neid või teisi toidulisandeid manustatakse, miks just selliseid treeninguid sellises mahus tehakse? Või usaldatakse lihtsalt pimesi treenereid ja arste? Ehk siis milline on sportlaste eneste teadmiste ja arusaamiste tase?
Suur aitäh kõigile küsimuste saatmise eest! Nagu näha oli, vajasite siin kommentaariumis väikest kicki (in your ass?), et mõte aktiviseeruks. Eilse päeva algus oli ses osas küll jahmatavalt uimane, kuid seda suurem rõõm oli näha teie innustumist. Aitäh kõigile!
Paraku ei õnnestu kõiki neid küsimusi ka parima tahtmise juures pooletunises saateosas, mis tegelikult algab umbes 13:05 ja kestab 13:28-ni, lisaks veerandtunni ajal umbes neljaminutiline reklaamipaus, ära küsida. Samuti on mul mõistlik jääda nende küsimuste juurde, kus saatekülaline Vahur Teppan on kõige kompetentsem. Seetõttu ei ole mul ilmselt mõtet küsida naiste suusatamise ja Toliku või Alaveri pikamaameeste süsteemi kohta. Aga palju häid küsimusi sain teilt sellegipoolest. Veel kord, suur tänu!
(Ja nüüd, kui olete oma panuse andnud, võite ka saadet pärast kritiseerida.)
Rivo, ole nii kena ja palun selgita, et kust sa lugesid välja paika asetamise teiste suhtes. See, et kommentaari alguses paari sönaga selgitasin, et mis alustel küsimusi esitan, ei tähenda, et kedagi paika paneks. Nt. kui küsiks üldsönaliselt VT arvamust MA treeningmetoodika kohta, siis olgem ausad, mis selle arvamusega teha, mis see teadmine annab kui laiem üldsus MA metoodika sisust ei tea suurt midagi....Lugupidamisega Maamees
Maamehega nõus, enamus siinseid küsimusi on mõtet esitada Alaverile ja ESL, mitte VT. Unustate ära kes on VT. See, et PP teda üle tähtsustab, ei tee temast veel tegijat.
11:20 ja Maamees
Avaram vaade tuleks kasuks. Neid küsimusi loevad siin nii ESL kui ka mitmed muud erinevad mehed-naised. Ja paratamatult mõtlevad nende üle. Vastuseid võib-olla ei kuule me nii pea, aga siiski on küsimuste esitajad oma töö teinud.
VT ei puutu niivõrd tõesti asjasse. Pigem Sandor Liive, kes võiks regulaarsemalt mõtiskleda, et kellest või millest sõltuvad muutused eesti tippsuusatamises ja kas asendamatud on tõesti olemas.
Kas meil on elektriturul asjad nii korras, et Liive peaks suusatamise peale mõtlema?
@12:42
Kas just korras, aga las ta tegeleb sellega, milles rohkem kodus on;)
VT väitis just Kuku raadios, et meie meestel pole kokkuvõttes kunagi olnud Tour de Skil asja esimese 20-ne hulka. See on vale. JM oli 04.01.2009 lõppenud tuuril 11-nes, AV 19-nes.
Ma ei välistaks, et Maamehe nime all kirjutab siin blogis Kaarel Zilmer. Vähemalt osa tunnustest klapivad.
Kuna siin anonüümsust ei soosita, siis panen oma nime ka:
Mölakas
13:45
Kui läks äraarvamismänguks, siis Kaarel Zilmer ei tohiks olla õige vastus.
Üks tunnus veel lisaks, Maamees tunneb väga hästi Vooremäe ümbrust. Nii kaardiga kui ilma. Hea treeningpaik.
Samuti peaks siin blogis vahetevahel üles astuv "Ants" olema Maamehe kunagine klubikaaslane. Head suusatajad mõlemad.
Mm=TT?
VT puhul ei tohi unustada seda, et ta on tavaline inimene. Ta võib mitte osata vastata ja mitteausalt vastata.
See on üks suvaline saade, mille eest saadakse raha ja natuke tuntust, ei enamat.
See pole mingi lõpliku tõe kuulutamise koht, nagu mõnel võis PP jutust mulje jääda.
Mulle tundub, et ma saan aru, kellele siin vihjatakse Maamehe pseudonüüdmi kasutavat, kuid Maamees väitis, et tema aktiivne orienteerumisharrastus jäi kümnekonna aasta taha, samuti, et ta tänapäevaste orienteerumissusside kvaliteedi kohta kaasa rääkida ei oska.
Minu jaoks on see piisav põhjendus, et välistada see isik, kellele siin viidatakse.
Kuidagi nõrk tundus see saade. Eelreklaami järgi jäi mulje, et küll nüüd küsime ja paugutame aga mida polnud, seda polnud.
Tundub, et eravestlustes on VT tunduvalt kriitilisem olnud kui tänases otsesaates välja öelda julges. saate põhjal võis ju järeldada, et kõik on kõige paremas korras ja paneme aga tasapisi edasi. Kui poleks teadnud, et külaline on VT, oleks võinud teda täitsa vabalt ka mõneks suusliidu kõneisikuks pidada.
Erkmaa osa oli vähe parem aga tavaliselt on ka tema sõnakam olnud.
Tõe huvis tuleb muidugi tõdeda, et ega 16-17 minutiga väga pikalt midagi analüüsida-arutada jõuagi. Kui uudistele ja reklaamile kulunud aeg maha arvestada, siis võiks saate nimi olla hoopis pooltund Postimehega :)
Marek
...ja nüüd võivad kõik saadet kritiseerida, nagu lubasin.
Aitäh Vahur Teppanile ja Aivo Erkmaale, kes tulid ja oma nime alt tuhandetele inimestele avalikult ütlesid, mida nad mõtlevad - see on tänapäeva ülima anonüümse ja üüratu avatuse vahel (milline paradoks!) balansseerivas ühiskonnas ikka paras julgustükk. Tehke järele!
Küsimusi oli, tempo hea kiire, ent...vastajad ei võtnud tempot vastu ja ei avanenud ka lombitaguse ajakirjanduse lähemisega (mis motiveerib?Palju palka saad?). Siiski, üritus tuleks lugeda õnnestumiste sekka, eriti saate esimene pool.
See, et VT PP saates JM ja AV TdS esinemised arvestusest välja jättis, võib osutada sellele, et neid tulemusi ei peeta teatud suusaringkondades puhtalt saaduteks. Mina oskan leida sellise seletuse. Ja see tundub mulle usutavam kui see, et VT valetas (miks ta peaks?)
Kuulsin kahjuks vaid Vahur Teppani saatelõigu teist poolt ja korvpallijutu algust, kusjuures selles osas jäi arusaamatuks, et miks korvapllitreener ei oska selgitada korvpallurite vähest treenitust(?!) - treenerid peaksid endale otsa vaatama! -, siis seetõttu ei saa päris täiekoosseisulist arvamust anda.
Eeskätt meeldis nende intervjuude puhul teemade/küsimuste aktuaalsus. Usun millegipärast, et ka Priidul endal on hea meel protsessi üle, kuidas pädevate inimeste jaoks mõeldud küsimused sündisid.
Just sellest professionaalset ajakirjandust iseloomustavast teemade aktuaalsusest jäi Andrus Ansipi aastalõpuintervjuus puudu. Isegi küsitletava kodus ja õhtusöögilaua taga saab sõbralikult ja viisakalt, aga siiski vastaja jaoks mõnevõrra ebamugavad teemad üles tõsta. Usutlus Ansipiga oli pikk ja profesionaalselt põhjalik, kuid rääkida oleks võinud asjadest, mis täna Eestis aktuaalsed ja mis teemal peaks peaminister kindlasti aru andma - kasvõi näiteks küsimus, et miks on IRL-i koalisatsioonipartneril ja samuti opositsioonil(!) elamislubade teemal suu täiesti vett täis, kas reformierakonna initsiatiivil sündinud DASA-de ebavõrdne rahastamine teenib tõesti ühiskonna pikaajalisi huve või et miks peab eesti elu nõnda parteistuma - selle blogi kontektsis saab siin rääkida poliitikutest-spordialaliitude juhtidest. Aga OK, maitsed on erinevad.
Vahur Teppan ja Aivo Erkmaa said vastata päevakajalistele küsimustele - selle eest aitäh!
Ja jah esitan küsimusi, millele VT on pädev vastama. Intervjuu algas juba küsimusega, milles VT enam pädev pole. Intervuu esimene pool oli küsimuste poole pealt selline nagu oleks R. Olle või M. Alaver tulemata jätnud ning siis esitati samad küsimused VT-le. Ma siiski kogu austuse uures PP ja VT suhtes soovitaks edaspidi siiski jääda n ö oma liistude juurde. Miks? Sest mees, kes on 2 korda jõudnud MK-l punktikohale ei ole päris see, kelle arvamust koondise kehva esinemise põhjuste osas küsima peaks.
Teet
Teet, olete liiga kriitiline, minu arust isegi ülekohtuselt. Ma ei tea, kas te Vahur Teppanit isiklikult tunnete, aga mina olen viimase aasta jooksul tundma saanud ja mul on hea meel öelda, et tegemist on äärmiselt lahke, abivalmis, meeldiva ja aruka inimesega. Ta on ikka mitu aastat tippsporti teinud, olnud Eesti koondises ja ta on näinud, mis toimub, lähemalt kui ükskõik kes meist, ning igal juhul on ta kättesaadavaist asjatundjatest parim, keda praegu vestlusele saada oleks. Teised, kes praegu tegevad, on ju kõik kuskil laagris või võistlustel. Ideaalis oleks muidugi kõige parem see, kui saaksin ise terve aasta koondise juures veeta - küll ma siis alles teile raporteeriks, mis seal toimub. Aga ideaali ei ole ega tule - selleks see ideaal ongi. Ja siis tuleb võtta ideaalist paremuselt järgmine, kes antud juhul oli Tartus Vahur Teppan.
Päeva lõpetuseks oli mul äärmiselt huvitav ligi kahetunnine intervjuu-vestlus Tartu kirjanduse majas endise ettevõtja, Säästumarketite keti ühe rajaja Armin Kõomägiga, 2006. a Tuglase novelliauhinna võitjaga, uue romaani "Hea firma" autoriga. Küll on hea, kui igale poole kutsutakse - see annab indu ennast arendada, silmaringi avara hoida, igas mõttes, mitte ainult sportlikus, vormis püsida; ka vaimselt.
Teet,
Ega sealt mingeid erilisi vastuseid polnud mõtetki oodata. Enam-vähem teame ju kõik miks suusakoondise asjad on nagu nad on. Ja ega Vahur Teppan hakkaks ka avalikult ütlema, et mehi treenitakse valesti - isegi kui ta nii mõtleks. See raadiosaade pole muud kui üks bla-bla-bla, nagu Pullerits ka ise ülalpool kirjutab. Keskpäevasel ajal autos raadiost hea taustaks kuulata, kui kuhugi sõidetakse. Ei enamat. Kasu sellest siiski on, sellega, et teemat hoitakse üleval. Ja ka Pullerits saab end vormis hoida, nagu ta kirjutab.
Priit, helista Urmas Välbele ja uuri kuidas Eesti määrdemeestel Vene koodise teenindamisel töö läheb. See pakuks huvi. Numbri saad Allar Levandilt.
Aga olete te tähele pannud, et see tendents a la 21:11 (kasu sellest siiski on, sellega, et teemat hoitakse üleval) süveneb, kus teema on üleval, aga tõde ei selgu. Ja siis mõne aja pärast esitatakse uuesti sama küsimus mingile juhtfiguurile ning vastuseks kõlab "sellest on juba meedias väga palju räägitud ning mul pole siia midagi lisada". Ning teema on maas. Saan aru, et Priidu saade on tegelikult Postimehe reklaam, kuhu ta siis kutsub oma sõpru, kes siis saavad ennast reklaamida. Teppani vastused küsimustele olid sellised, milliseid oleks andnud ka Suusaliidu maja kojamees.
Teet
ERR Spordi edastab suusauudiseid: Petter Northug olevat Tartu maratonile stardinimekirjas! Kas maailma tippsuusataja tõesti on ühinenud nende umbes 6000 heauskliku maratonipileti ostjaga, kelle seekordne maratonielamus siiski suure küsimärgi all seisab?
Ehk siis, Klubi Tartu Maraton on hakkama saanud tõelise müügiteoga, müües maratonipileti ka Petter Northugile. Northug on tõenäoliselt osavõtutasu ka juba üle kandnud. Ka siis, kui maraton lumepuudusel pidamata jääb, ei lähe see raha kaotsi, vaid elavdab pööreldes kogu Lõuna-Eesti majandust.
Muide, Priit, ma vihkan - ei, põlastan - kirjanikke, kelle tutvustamisel öeldakse kõigepealt, et tegu on endise ettevõtjaga (diplomaadiga, karjäärisõjaväelasega). Kuid tuleb tunnistada, et Kõomäel on annet.
Enne saadet vägev promo ja lubadused mägesid liigutada. Ent... PP peaks piiduma trükiajakirjanduse ja blogiga. Teles ja raadios vigade parandamise ning küsimuste/vastuste lihvimise võimalust pole.
Northug tuleb Tartu Maratonile selle pärast, et ta üks suuri eesmärke on sellel aastal Vasaloppeti võit. No kui Northug Vasaloppeti võidab siis tuleb küll müts maha võtta selle mehe ees. Aga selle võidu saamine on väga ebatõenäoline, lõpusirge on liiga pikk ja flat.
http://www.flotrack.org/coverage/240285-Workout-Wednesday-Season-6/video/517342-Team-BOSS-Baltic-with-Mr-Asbel-Kiprop-in-Iten-November-2011
Keenia jooksjad jooksuharjutusi tegemas. 0:30-0:45 on vististi Tiidrek Nurmet ka näha.
Järgneb tasuta teadaanne:
Tartu kirjanduse majas endise ettevõtja, Säästumarketite keti ühe rajaja Armin Kõomägiga, 2006. a Tuglase novelliauhinna võitjaga, uue romaani "Hea firma" autoriga.
Reklaam
Postita kommentaar
<< Esileht