Pullerits: Kuidas ma sain Jõgeva rattarallil oma parima koha?
Aga kergelt allamäge lõigul, kui 6-7 km sõidetud, panid esimesed kiirust juurde. Samal ajal puhus tuul seal eriti viledalt, üle lageda põllu. Minu kandis, nagu näha, tekkis meestel probleeme. Mul ka. Algasid meeleheitlikud ponnistused, et vahet kinni tõmmata. Paar meest tulid tagant ja «raiusid» metsa vahel sadulast tõusnuna liidergrupile järele. Võtsin samuti end maksimaalselt kokku... veel veidi... ja saingi juhtgrupi sabast kinni. Olukord päästetud.
Ent mitte kauaks. Just siis, kui tuulde sain ja lootsin, et võin mõne hetke hinge tõmmata, kiirendasid esimesed taas. Ei jätkunud vaimujõudu, ilmselt ka mitte kehalist jõudu, et mobiliseerida end kaasa spurtima. Jäin koos Hannes Käguga (nr 51) maha. Vaatasime teineteisele otsa ja pidasime nõu, mida teha.
Ega valikut suurt olnud. Pööraselt tuulise ja jaheda ilmaga tuli oodata järgmist gruppi. Enne Kuremaale jõudmist vaatasin selja taha – mitte kedagi ei paistnud. Ilmselt oli algus ikka sedavõrd pöörane olnud, et järgmised pudenesid kaugele. Jätkasime kahekesi rahulikult, et taastuda ja olla valmis uute kaaslastega liituma.
Palamuse ja Luua vahelise oru tõusul tekkis mul soov katsetada, kui sitkete ja võitlusvalmis kaaslastega on tegu. Orgu laskudes hoidsin kolmandat positsiooni, mis on ette ründamiseks ideaalne. Plaanisin minna kergelt, mitte kangutades, ent igal juhul grupi tempot kontrollides.
Tajusin, et tõus õnnestus võtta hämmastavalt kergelt. Keegi ei üritanud isegi kõrvale tulla. Tegelikult, tõele au andes, uskusin, et peaksin tõusul olema enda masti meestega võrreldes päris hea, sest jalad olid kerged. Polnud ju nohu ja kipitava kurgu tõttu kolm eelnevat päeva trenni teinud. Ka kehaehitus rääkis minu kasuks. Lisaks oli eesmärk kaaslasi veidi psühholoogiliselt töödelda, saata neile signaal, et mul on teiega kerge, näete, tõmban tõusul mängeldes kõige ette. Ja et signaal oleks veelgi veenvam, siis ajasin end pärast tippu jõudmist sadulast ning spurtisin mäest alla, näitamaks, et mul jäi jõudu veel ülegi.
Siis, ennast raja ühel kahest kõige raskemast tõusust näidanud, võtsin rahulikumalt. Teiseks, tuli mõelda ka jõu säästmisele. Kaareperele viiva tõusu võtsin kolmandana, ja kuna teadsin, et minust on hulk mehi veel tagapool, lasin kahel esimesel eest minna ning vaatasin, kas tagumised lähevad neile meeleheitlikult järele. Keegi ei läinud. Selge, järelikult oli enamikul raske. Sain enda taga sõitnud Roland Toomelt (nr 72) sadulasse kiirenduse, et mine nüüd. Nõelusin vahe tema abiga kinni.
Kõige raskemaks kujunes teise ringi algus pärast Kuremaad küljetuule käes. Töötasime ees üksteise alla 200-300 meetri kaupa, ja tunnistan, et enamiku ajast käis sõit minu võimete piiril. Oleks mõni mees taibanud veidigi pikemalt kiirendada, oleksin tõenäoliselt alla andnud. Ütlesin minu ees vedanud Nikolai Fjodorovile (nr 24, sünniaasta 1955!) koguni «Piano! Piano!». Ise veel imestasin, et suutsin seejuures muiata, mõeldes, et ei tea, kas adressaat mu sõnumi mõttest aru sai. Kui oma vahetuseks ette läksin, arvan, et tõmbasin tempot kriipsukese allapoole. Ilmselt tajusid kaaslased selle ära, sest tuiskasid peagi rongina mööda ja taas tuli maksimum välja panna.
Tegelikult tundub, et too kiire umbes 5-6 km pikkune lõik kõvas küljetuules küpsetas teisigi. Enne Palamuset heitsin pilgu selja taha ning nägin, et mõned mehed ei kavatsenud enam ette vedama tullagi, lasid viienda-kuuenda sõitja järel vahe sisse, et esimesed tööd rabaksid. Kuulusin nonde viie-kuue hulka. Nägin silmanurgast, et Paul Lõiv jääb maha. Hiljem ütles ta seletuseks, et tal hakkas külm.
Tõsi, vahepeal oli hakanud vihma tibutama ning asfaldile tekkisid juba loigud. Aga tempo oli korralik, nii et külma polnud küll aega tunda. Mul oli rattavormi all ainult pikkade varrukatega higisärk, rattakingakatteid ei kasutanud. Kuid vihm, jahe tuul ja madal temperatuur mind küll ei häirinud. Kõik olid ju ühesugustes tingimustes.
Kõige kriitilisem situatsioon tekkis pärast Palamuset, kui tuleb ligi kahekilomeetrine lauge-lauge tõus küljetuulele avatud põldude vahel. Plaanisin teha oma vahetuse vahetult pärast Palamuset – mida ka tegin –, et siis nihkuda grupi sappa ning saada enamikul tuulele valla lõigust teiste külje all puhata. Aga kui taha jõudsin, nägin, et ma ei mahu allatuult teeserva kuidagi ära. Seega jäin pärast oma vahetust kõigi teiste selja taha küljetuulele nüpeldada. Pidin end sadulast püsti ajama, et teistele järele hoida. Aga see muutus üha raskemaks ja raskemaks. Nägin, et vahe grupiga hakkab tasapisi kärisema.
Selleks ajaks oli minu taha vahetanud laiade õlgadega ja pikka kasvu Tõnis Nõgel (nr 90), kes tundus mulle grupis koos Raul Koppelmaaga (nr 30) üks tugevamaid sõitjaid. Ka Nõgelil polnud kusagile tuulevarju minna. Ta hoidis minu taha. Vahe grupiga oli juba vähemalt viis meetrit. Olin peaaegu alla andmas – kurat, nii lollisti jäängi grupist maha, sest lihtsalt ei mahtunud rivvi ära. Heitsin pilgu selja taha, mida Nõgel teeb.
Õnneks Nõgel taipas, et olukord läheb kriitiliseks. Ta möödus minust tuulepoolselt küljelt ning haakisin end tema külje alla. Ja ta vedas end ja mind grupile järele. Mõnda aega pidime veel teiste taga vaeva nägema – vaeva nägi eelkõige ikkagi Nõgel –, kuni järgmiste vahetuste järel lõpuks rivvi mahtusime. See läks küll napilt!Kolmanda, viimase ringi esimest vastikut küljetuulelõiku sõitsime minu hinnangul rahulikumalt kui eelmise ringi ajal. Oletasin, et eks hakkavad väsimus ja jahe ilm enamikul tunda andma. Mul olid jalad juba läbimärjad. Märkasin, et grupist on kadunud Estonia katastroofist eluga pääsenud Anti Arak (nr 27) ja Maramõgin (nr 73). Samuti täheldasin, et grupis on mehi, kes end eesotsas enam eriti ei näita - kes nimelt, las see jääda grupi saladuseks ja nonde südametunnistusele. Ise hoidsin end pidevalt grupi esimesse poolde – et oleks kindlam. Palamuse ja Luua vahelisest orust väljuvat tõusu läksin grupi kontrollimiseks taas esimesena ründama, kuid nüüd olid plaanid muutunud: et energiat säästa, ei hakanud ülepingutama, vaid lasin kaks-kolm meest mööda ning kontrollisin siis nende järel olukorda.
Palamuselt väljudes ei kavatsenud eelmise ringi rumalat viga korrata. Võtsin küljetuulele avatud lõigul seekord aegsasti koha grupi allatuult servas, liiati avasin enda ees koha grupi parimale tuulevarju pakkujale Nõgelile. Väärt kaaslasi tuleb osata valida. Tänasin teda, et ta eelmisel ringi mind gruppi tagasi aitas. Sedapuhku läks vastik küljetuulelõik muretult.
Kui keerasime kolm korda läbitud ringilt tagasi Jõgeva peale, nägin, et esialgu võtavad kõik asja rahulikult. Passisin Nõgeli taga. Oli väga kerge. Kiirus oli metsa vahel vastutuules 33 km/h. Aga kui oma vahetuse lõpetasin, algas pikk kaarjas tõus üle lageda välja ning seal hakkasid osad mehed vasakult puhuvas küljetuules eesotsas Ain Rätsepaga (nr 13) tempot kruvima. Mul õnnestus saada grupis koht kõige paremal ääres, veel ühe koguka sõitja, Jürmanni külje all.
Pace is picking up. Pace is picking up!
Küljetuules kasvas kiirus üle 40 km/h. Nüüd oli selge, et minnakse enam-vähem maksimumiga.
Vastutuul oli piisavalt tugev, nii et kellelgi ei õnnestunud viaduktil eest ära sõita. Viadukilt laskuti ja mindi ringteele isegi üllatavalt rahulikult. Aga seal, kus silt näitas, et lõpuni jääb 1 km, alustas keegi marulist lõpuspurti. «Liiga vara!» kommenteerisin toda kiirendust enda kõrval sõitvale Jürmannile. Sättisin end nii, et ta kaitseks mu tuulepoolset külge. Viis-kuus meest said eest ära, kuid nagu olin Jürmannile öelnud – liiga vara. Enne pööret lõpusirgele sain nad kätte. Tundus juba, et mul on hea positsioon.
Sain oma parima koha Jõgeva rattarallil – 51. Mullu olin 79. ja tunamullu 69. (Vähemasti naiste parim Sille Puhu Pelotonist, kes eelmisel aastal sõitis minuga samas grupis, jäi seekord rohkem kui kuue minuti kaugusele.) Ometi tuli pärast seda, kui olin finišijoone ületanud, Andres Kulbin (nr 17), võistlusriided argiriietuse vastu vahetatud ja lõunamaa päikese jume palgel, küsima, et mis juhtus - et ma olevat näost valge. Küsis ilmse tagamõttega, et ärritada: näe, tema juba ammu kohal, kui ma alles saabun. Vastasin lühidalt: «Ära ülbitse, neeger!» Ta lubas seepeale kohe Postimehele helistada, et Pullerits ülbab rattavõistlusel. Alles hiljem sain teada, miks Kulbinil riided juba vahetatud oli ja nägu rõõmus - ta oli katkestanud. Katkestajate sekka kuulusid peale tema ja Lõivu ka Kristjan Oolo, Marko Vilipson - juba teist aastat järjest -, Raul Olle, Kaupo Koch jpt.
Seekord sain Jõgeva rattarallil oma vanuseklassis ka esikolmikukoha – tulin seeniorid-3 arvestuses kolmandaks. Teise koha ses arvestuses kaotasin kahe sekundiga minu gruppettos sõitnud Igor Nikiforovile (nr 65). Lisaks sain grupisõiduks väärt kogemusi. Ja võin taas tõdeda, et pea on rattasõidus sama tähtis, nagu on jalad. On ju nii?
******
Foto 1: Nagu mullune (pildil), nii algas ka tänavune Jõgeva rattaralli paraadstardiga ja lendlähtest pärast raudteeviadukti ületamist. Foto autor: Mihkel Jüri
Foto 2: Mulluse Jõgeva rattaralli peagrupp lähenemas Kuremaale. Foto autor: Mihkel Jüri
Foto 3: Mulluse Jõgeva rattaralli mäefiniš Kaarepere ja Palamuse vahel. Foto autor: Mihkel Jüri
Foto 4: Mulluse Jõgeva rattaralli peagrupi ees sõitev auto. Foto autor: Mihkel Jüri
Foto 5: Võitlus mullusel Jõgeva rattarallil küljetuule käes. Foto autor: Mihkel Jüri
Foto 6: Mulluse Jõgeva rattaralli liidrid Kaarepere ja Palamuse vahelisel tõusul. Foto autor: Mihkel Jüri
Foto 7: Küljetuules sõit mullusel Jõgeva rattarallil. Foto autor: Mihkel Jüri
Foto 8: Finišiheitlus mullusel Jõgeva rattarallil. Foto autor: Mihkel Jüri
Postitas: Priit Pullerits @ 22:43
kommentaare: 76
76 Kommentaarid:
Hei Priit,
Väga tark ja kõva sõit, asjalik kirjeldus igast hetkest. Mis peamine, vorm on tõusuteel TRR näeme!
Tubli. Aga tuulise ilmaga grupis jõu pillamine oli sul liiast. Nagu isegi tunnistasid oli sul peale mägesid raskusi pundis püsimisega. Sa oled kerge mees, loomulikult lähed mäkke paremini kui enamus sinu tasemel vendasid. Ette rapsima tasub minna siis, tempo ikka väga ära vajub. Ega kellelgi jõudu juurde ei tule. Kasuta oma eeliseid siis parem jõu hoidmiseks. Jõgeval pannakse peale viadukti ja ringteed vasakult äärest pauk ja siis pead sa lõpukurvi minnes olema 3-4 mees. Sealt on veel 300m minna, kus on ainuke mõistlik koht oma jõudu näidata. Aga veelkord. Tubli. Poodiumikoht juba maksab midagi.
Erki, mulle meeldib sõita n-ö piiri peal, et ei ole lihtsalt grupis kaasajõlkuja, vaid käid gruppi ka ees ärritamas. Seda üritasin teha just tõusudel, sest tõusud olid selleks ainus koht. Aga ei, sellest olete valesti aru saanud, et mul oli pärast tõuse raskusi. Kahe kõige karmima tõusu järel lõin ise enamasti tempot üles. Nood kaks korda enne Kaareperet, kui vahe sisse tuli, tuli esimene kord seepärast, et nimme hoidsin end tagasi, sest näha oli, et ega kaks esimest kuskile lähe, ja teisel korral sealsamas võtsin kõrvale ja vaatasin tagasi, et hei, mehed, minge, aga mitte keegi ei läinud - järelikult oli neil kõigil peale kahe, kes veidi eest läksid, minust veelgi raskem, sest lõpuks olin taas mina see, kes vahe kinni tõmbas.
Priit on nagu legendaarne Marco Pantani - miljonite tifoside lemmik. Tõusudel nõelab valusasti ja finišiheitluses tõmbab grupi ribadeks. Sellise mehe vastu oli raske rohtu leida.
Aga Priit! Jõudu peaks hoidma ka kliki vastu võitlemiseks. Teevad meile ju kuus null ära nagu niuhti! Sel aastal saame oma 700 pagulast ja järgmistel nx700 ja meie "kõva-mehe-hetked" jäävad vaid interneti kommidesse. Sellega ei lähe isegi ajalukku. Legendaarne Marco Pantani oli nii kõva mees, et tema võitles kliki vastu üksinda.
...Selle vastu võitlen niikuinii, näiteks esmaspäeval kell 14 Vikerraadios. Kuulake! Kuid praegu on siin teemaks siiski Jõgeva rattaralli.
Härra Pullerits, teie jutustus on igav. Kirjanduslikult ei küüni ei Margus Konnula (Contra) naturalistlik-füsioloogiliste maratonikirjelduslike (millega Contra Eesti kirjanduses jätkab Vares-Barbaruse stiili) ega isegi Andres Keba blogikannete tasemele.
Küsimus aga Teie heaolupagulasest vennast. Kas ta käib seal Rootsis öösiti pargipinke segi peksmas? Paljud immigrandid on vägivaldsed mäeatsejad.
Kõike korraga ei saa. Ei ole meist mehi hunta vastu võitlemisel. Härra Pulleritsul on küll mõjukaid tuttavaid Tartus Tallinnas ja Brüsselis, aga ei saa me nende poiste vastu, kes seisavad vaikselt kardina taga.
Nagu seal soovitatud oli, võiks herr Pullerits asuda vedama eesti profitiimi. Tore oleks vaadata kuidas sinimustvalged poisid Girol paugutavad. Tõmbavad tõusul vahe sisse ja atakivad 6km enne finišit, nii et ükski tifoosi vastu ei saa. Teistel gringodel ka hapniku kinni tõmbavad.
Priit, ütlete, et kuulake homme 14:00 Vikerraadios Pressiklubi. Hommekell 13:00 on Kuku raadios Pressiklubi ja 14:00 Vikerraadios reporteritund. Mõlemad sisserändajate ja pagulaste teemalised. Millises saates olete? Kuulata tasub kahtlemata mõlemaid.
Kangerts paugutas mis hirmus, aga aitäh ei ütelnud keegi.
Priit. Kõik oli ilus, kuid kui raske ei olnud miks siis eelnevatest gruppidest maha jäid?
Tõnis Kristal
...sest eelnevate gruppide jaoks ei olnud võimekus piisav.
Õige saade on Vikerraadio "Reporteritund", Arp Müller juhib.
Oodake oodake hooaeg pikk on veel ees. Küll Pullerits (meie El Pistolero) veel paugutab!
Ei ole võimekus piisav. siis ei ole mõtet ka raadiosse laia lehte mängima minna.
Venelased on meist paremad eurolaulude laulmises, sudaanlased 10 000 m jooksus. Süürlastel on iidne kultuur.
Sudaani 10 000m rekord:
28:20.2 Musa Gouda
Eesti 10 000m rekord:
27.40,61 Enn Sellik
Ei saa selle viimase kommentaariga täielikult nõustuda:)
Lopez Lomongile (800 m 1:45, 5000 m 13:06) ilmselt ei valmistaks Enn Selliku 10 000 m rekordi ülejooksmine ületamatut raskust.
Tere, Paul, olen su rajalt äratulekule mõelnud (ja üldse oli Jõgeva rattarallil liiga palju katkestajaid, kas polnud?). Ütlesid, et hakkas külm. Aga kas üksinda palju aeglasemas tempos 22-25 km Jõgevale tagasi sõita polnud veel külmem, kui oleks olnud meie grupiga täissõit ikkagi kaasa taha, oleksid saanud ju kõva temposõitjana käia ees kiirust kruvimas ja oleksid sooja saanud küll ja veel?
Priit,
1) Paul ei tapnud loolusega tervist, vaid tegi oma sõitu järgmisel päeval Elvas,
2) Sinu vahespurdid ja jõu näitamine distantsi keskel ei maksa midagi, loeb koht LÕPUPROTOKOLLIS. Nagu tõdesid isegi - pead on vaja! Loodan, et said kasuliku (ja mitte väga valusa) õppetunni.
3) Olid parem Sille Puhust, kuid hea et Sen5 esindajalt suihkamit ei saanud ... (ikkagi KAKS vanuseklassi vanem mees).
Head taastumist soovides,
Anonüümik
"[Oma vanuseklassi] Poodiumikoht juba maksab midagi." Kuda siis nii nüüd? Siinse rahva ootused olid ikka palju kõrgemale kruvitud: rada detailideni selge, taktika paigas, lihas värske ja atrõõvinäljas ... ja nüüd? Loodetavasti oli see osa suurest ja meile veel tabamatust plaanist. Jätkame lootmist.
6 mehe seas poodiumile trügida pole vast väga keeruline? Pealegi 4. koht oli ohutus kauguses.
Kas Vikerraadio saade pole lihtsalt vabandus-ettekääne .. võitluse pseudoteemana? Oma võimu on vaja rakendada tõhusamalt, kui lihtsalt loba ajades. Enne kui pole hilja, sest suur mass ihkab kindlasti Tallinna tänavaile värvi juurde.
Palju siis osalejaid ka oli? Tuli 100 ära seekord?
Lp Anonüümik, 08:20, selge, et loeb koht lõpuprotokollis, aga ei tohi unustada seda, et lõpuprotokollis oma koha parandamisele aitab kaasa ka see, kui distantsi keskel tõusudel ja kiirendustega konkurente kurnata. Arvatavasti nii mõnedki mehed just nende nükete tõttu pudenesid.
Ja isiklikult pakub mulle rohkem pinget saada kolm tundi huvitavat sõitu, mida võid just oma manöövrite ja käikudega huvitavaks teha, kui et sa oled grupis täiesti märkamatu ja kasutu ning siis saad lõpuks ühest-kahest mehest oma märkamatult positsioonilt parema koha. Sest liiati, lõppkokkuvõttes ei sõitnud keegi meie grupis pjedestaalikohale (Sen-3 kolmas pjedestaalile ei saa, sinna pääsevad vaid vanuseklasside võitjad), nii et kas koht oli 45. või 51., seal pole vahet, küll aga on minu jaoks suur vahe, kas teed sõidu endale põnevamaks - ja võib-olla teistele ka - või istud kuskil kolm tundi rahulikult saba peal, nii et sust pole kellelegi sooja ega külma.
Väga huvitav loogika. Tähtis pole mitte see, et mitmendas kümnendis PP on vaid mis on selles kümnendis üheliste number. Aastast aastasse saada aga pool tundi põske võitjatelt - see ei lähe absoluutselt korda. Ma saaks aru veel sellest kui PP üritaks oma grupile finishi heitluses ära panna, et see on miski elamus umbes nagu vanuseklassi võit või nii. No aga sihuke rapsimine ja jõnksutamine küll peaga sõitmist ei demonstreeri, pigem nigu peata kuke lend.
Anonüümsetele kärssadele teadmiseks:
Härra Pullerits (El Padre, El Komandante, El Pistolero) on ülalpool igasugust konkurentsi. Vahet pole mis koha ta saab, ainuüksi tema osavõtt on korraldajale, samuti meile, kommentaariumi peninukkidele hindamatu väärtus, suur auhind, grand priiks, aasta võit. Seega, igasugu spekulatsioonid sel teemal lukku ja suu kinni!
10:45, kui oled 1965. aasta väljalase, siis on selge ju, et iga lisanduv aasta töötab parematega võrreldes sinu kahjuks. Nii palju võiks ikka inimese füsioloogiast arusaamist olla. Ja kui kaotus on püsinud juba aastaid samas vahemikus, siis 1960ndate aastate meestele tähendab see tegelikkuses kolossaalset arengut.
Ja veel: te olete lihtsalt üks tühine kraaksuja, sest endal ei ole teil mitte midagi ette näidata, ainult targutate ja mölisete. Sellised mehed on kõige mõttetumad mehed üldse.
Sul on õigus Doonau paadimees. El Komandantet ei kritiseerita ja punkt.
Miks Jõgeva Rattarallil oli alla 90 lõpetaja ja järgmisel päeval Elvas üle 250? Miks Priidu promo ei aidanud?
Priit - Teie hinnang - miks Jõgeva rattarallil nii vähe osalejaid on ja seda juba mitmendat aastat järjest?
Pulleritsul pole miskit tuhande pagulase vastu, vastasel juhul teeks ta midagi. Vikerraadios seletamine on mittemillegi tegemine.
Sest Jõgeval oli karm rada ja veel karmimad tuuleolud. Seal oli raske ja see filtrimassidele ei sobinud. Lisaks olid laupäeval Elvas kriteeriumisõidu EMV-sed, kus enamus noori. Tehke ise ka kodutööd vahelduseks, kasutage oma pead.
10:45 aga demonstreerib täielikku teadmatust rattavõistluse taktikalisest küljest kui arvab, et kogu maanteevõistluse võlu seisneb finišis teistele "põske panemises" ja "ärapanemises". Sellistega pole mõtet vaidlusse laskuda, sest nad ei jaga matsu.
13.51 on tüüpiline kooli popi meister.
Äkki tood viite kus on 10.45 arvamuses väidetud, et kogu maanteevõistluse võlu seisneb finišis teistele "põske panemises" ja "ärapanemises"?
"Aastast aastasse saada aga pool tundi põske võitjatelt - see ei lähe absoluutselt korda. Ma saaks aru veel sellest kui PP üritaks oma grupile finishi heitluses ära panna, et see on miski elamus umbes nagu vanuseklassi võit või nii."
There...
15.01 - kus on seal viide sõnale võlu? Tekst on tingivas kõneviisis (oled äkki koolis käinud ja seda õppinud?). Räägitakse ainult tingivalt miskist elamusest mis on sarnane vanuseklassi parima elamusele. Marss kooli...
Mitte üldsegi paha pärast, aga karm tasemevahe on ikka, kui ainult 6-7km suudetakse ainult peagrupis olla ning seda kevadise 2000km trenni pealt(mitte valesti aru saada, ma ise pudeneks arvatavasti juba enne esimest kilomeetriposti). Võitjad/eesotsa mehed pole ju need "päris" maailma tipud ka.
Heiki
Vabandan konarliku teksti pärast :)
Heiki
35 km/h võistlusolukorras vs 34 km/h vastutuules lõdvestussõitu tehes - vahe tervelt 3%. Pole just numbrid millega hõisata.
Tahad Priit teada, mis on su probleem selle info põhjal? Ei akka su uudishimulikku vastust ootama. Sul on madal aeroobne lävi. Seda treenitakse tuhandete kilomeetritega baasi ladudes ja laotud baasilt intervall harjutusi tehes. Sinu ainuke šanss on suur peagrupp, mis jo-jona pendeldades veab tuulekotis madala aeroobse tasemega vennad kaasa kellel on piisavalt nutti, et mitte tuule kätte tööd murdma sattuda. Siis saad alles hea koha. Lootusetute meeste hüppamisi ei võõta ükski grupp tõsiselt. Paar korda narrid neid ja seejärel lükatakse sellised mehed grupi taha kruusa peale kuniks mõistus tagasi saabub.
Osalejate arvu vähenemine kollitab vist mitmeid rattavõistlusi. konkreetselt JÕRRi lõpuprotokollides lõpetajaid: JÕRR I (128), JÕRR II (139) ja JÕRR III (87)
Nullimehi ei maksa lugeda, sest pole näha kas nad on DNF või DNS või veel midagi muud.
15:44 - ärge üldse hakake arvutama, ega nagunii ei klapi. 12.09.2014 kirjutati siinsamas: "Läksin sõitma sellise mõttega, et: ei kihuta, võta nüüd ükskord ometi rahulikult, las jalad käivad niisama rahulikult ja kergelt ringi. Poolel maal jõudsin järele ühele TriSmile’i vormis ratturile, möödudes ütlesin, et võtku tuulde, ma lähen aegamööda, ei kihuta – aga ta ainult naeratas ning näis põlgavat mu tempot liiga kiireks. Lasin siis kiiruse veel eriti alla, et ta saaks rahulikult ratturite keeles saba peale istuda – aga ei istunud. Hmm...? Väike arvutus: keskmine kiirus 34,4 km/h. Seda mu elu kõige rahulikuma ja kergema sõiduga"
Miks nii head Jõgeva rattarallit oma osalusega ei asutata, on aga märksa olulisem küsimus. El Patrjoone, kas korjate selle kui esimese eraettevõtluse ülesande üles ja aitate Mandrel ürituse veepeale tuua? 2016 216-600 osalejat?
El Padret ka ei kritiseeri. Selge?
Normaalsed inimesed, kristlased, katoliiklased seda ei tee. Selge?
Kuidas saab austada üritust kus El Padre niigi tillukese arvuga gruppe lõhub nagu desintegraator. Pärast võivad kõik blogist lugeda tema laia naeru, et näete kuidas ma neid nõrgukesi narrisin ja kargasin. Inimene kes sellise El Komandantega peab oma sõitu pilastama ja sealjuures veel mõnu tundma see on ju sadomasohist. Rõõm on näha, et meil nii vähe masohiste leidub.
Samas on ka hea, et tõsisele rattasõbrale on nii palju erinevaid üritusi. Kas aga suur osalejate arv peab olema eesmärgiks? Kui jah, siis ei aita El Patrjooned vaid vaja on rahakaid sponsoreid, ei muud.
Osalejate arvu suurus hakkab mängima siis, kui see on kriitilise hulga lähedal, kus enam rahalised otsad kokku ei ulatu. Pakun huupi, et seekordne hulk oli isegi liiga lähedal. Mis elva üritustesse puutub, siis see kattumine on ka eelmistel aastatel olnud.
Vastuseks küsimusele, miks Jõgeval oli nii vähe osalejaid ja lõpetajaid.
Sest seal on kõige raskem rada, rajal kaks karmi tõusu, kus nõrku loputatakse, lisaks pikad avatud küljetuulelõigud, ja lõpuks teadis pärast kahte eelmist rallit juba enamik, et kui ma ka kohale tulen, siis esiteks võivad nad kotti saada, mida nad kardavad ja seepärast ei tule startigi, ja teiseks teavad, et tõmban jälle neid ribadeks või käsutan tiimina tööle ja siis ei saagi luuslanki lasta, pärast paneb PP veel blogisse ka, mis numbri all erilised luuserid sõitsid.
Lühidalt: Jõgeva rattarallit kardetakse, kohutavalt.
Miks JÕRR-l vähe osalejaid?
Sõitsin esimesel - OK.
Teisel korral ei saanud starti minna tervislikel põhjustel.Pärast lugedes erinevaid kommentaare tekkis mõte, et kas maksabki - nagunii ei saa lõpuni sõita ja võetakse rajalt maha kui kiiremad ringiga sisse teevad. Ilmselt ongi eesmärk toetada kiired harrastajaid ja klubisõitjaid. Mis kompu peaks mind Jõgevale meelitama, kui kogu aur pannakse ainult "harrastusproffidele"?
Ootan selle aasta tagumise otsa meeste kommentaare ja siis vaatan, kas on mõtet minna järmisel aastal, seda enam et võimalik on ju teha samal nädalavahetusel Elva sõit. Tavalisel hobiratturil on kaks päeva järjest liiast ja isegi El Padre/ El Pistolero/El Cpitano teeb ainult ühe neist kaasa!
Priit,
ära sa jumale eest enam peale võta! Kes sind nii väga ikka kardab?
Iga mees sõidab oma tahtmise kohaselt ja sinu arvamus ei koti paljusid absoluutselt. Mida sa ikka kehkenpüksiga vaidled ...
SA POLE JULGENUD, kutsetest hoolimata, kahe aasta jooksul kordagi Kambja temposõidu starti tulla ja oma tegelikku võimeid näidata ... Teiste tuules sõitmine on rohkem nagu rehepaplus.
Olud olid Jõgeval rasked, rasked kõigile. Nii et loeb see, kes olid stardiprotokollis üles seatud ja mitmendana lõpuprotokollis platseerusid. Raul Olle DNF, Gert Jõeäär DNS, Priit Pullerits 51. Järeldused tehke ise.
Priidul on vaja keskmist kiirust ca 5km/h võrra tõsta ja kogu üritus on kotis.
Jõgeva rattaralli kõige suurem probleem on see, et ta toimub Jõgeval. Mis on minuarust täiesti mõttetu koht. Juba järgmisel päeval on Elva rattapäev ja see on linn kuhu rahvas tahab tulla. Aga see selleks.
Elva rattarallil ilmusid rajale vahepeal ilma numbriteta kujud, kes tõmbasid grupi ette ja panid punni põhja. Mind ajas küll närvi.
Teet
Süüdistate siin meie El Capitanot.
Aga mujal maailmas süüdistatakse Astanat, et mehed panevad kogu satsiga mägietappe nagu TTT-d, siuh-säuh teistele tiimidele suhkamit. Õnneks Kangert on nii nähtamatu mees, et temast ei kirjutata. Aga tema performanss - tugev sõit TT-l ja kohe järgmine päev lammutas 6km mäkke - väiksemategi "etenduste" eest on saadud dopisüüdistused kaela. Aga nagu öeldud, Kanks teeb musta tööd ja teda meedia ei märka - pole paha, nagu ütles üks kuulus El Trenero.
Kuulsin saadet. Algus oli paljutõotav, aga ikkagi jäi minujaoks veidi lahjaks, eriti mis puudutas siinsete venelaste integratsiooni teemat. See tädi ajas vahepeal päris segast, kui hakkas rääkima, et meie venelased on siia ühiskonda integreerunud. Ilmselt elab tädi kuskil elevandliluus tornis ega adu mis tegelikult toimub.Või on ta ise piisavalt venestnud, et ei saa enam aru, mis keskkonnas elab. Ja just venelaste teema peaks olema meie argument olema nr 1, sellest ei saa niisama üle minna. See lõputu soigumine teise inimese aitamisest humanitaariateemadel ajas vahepeal öökima. Minuarust ei saa see olla kunagi absoluutne.
Jah, alles paar nädalat tagasi, 9.mail nägime neid tuhandeid noori ja vanu ja keskealisi "integreerunuid".
Kõige ebakindlam, mis olla saab on žonglöörida selle "integreerunud" terminiga. See on ju täielikult vaimne parameeter. Sa ei saa teise inimese kohta ütelda, kas ta on integreerunud või mitte. Ka paljud eestlasedki, kes on "iseseisvas" Eestis mingil põhjusel pettunud --> nende kohta võib öelda, et nad ei ole integreerunud.
Kuulasin saate lõppu. Kui küsida, mis on lõpp, siis see saade oli lõpu algus. Pehme, seebimulljas, jõuetu, leplik, kollaboristlik, paratamatusena võttev, auruventiiljas mõõtetu saade. Seal saates ei olnud ühtegi kes oleks julgenud rahvast üles kütta.
Vaatame faktidel (mitte statistikale) näkku. Üheski NATO riigis peale baltlaste pole sees suhteliselt nii palju neid, kelle vastu on vaja näidata heidutusjõudu nii palju nagu Eestis ja Lätis. Samas on need ka ainsad liikmesriigid kus riigikeelt mitteemakeelena rääkivate kodanike arv on üle veerandi. Kõigis EU suurriikides on imporditud muulaste arv max ca 10%.
Investoritest unustatud Eestis tähendab sõjapõgenike integratsioon kohalikelt venelastelttöökoha äravarastamist, kes muutuvad paratamtuse sunnil rohelisteks mehikesteks. Selle vältimiseks on vaja, et iga pagulase riiki saabumisega saabuks siia ka 100 000 €/per El Rifugiato otseinvesteeringuid kõrgtehnoloogiliste, kohalikul inimkapitalil põhinevate tootmiste loomiseks Eestis. Ainult nii suudame tagada tööd kõigile pagulastele ja vältida töö varastamist madalapalgalistelt ja vähese kvalifikatsiooniga kodanikelt.
Kui Jõgeva rattarallil oleks olnud toetavad sõnavõtud pagulaste Eestist eemale hoidmiseks oleks see muutunud fosforiidisõja laadseks massiürituseks, kuhu oleksid ausad lahinguvennad tulnud starti ka ratastoolidega. Seega korraldajad vaadaku peeglisse, kas nad soovivad enda koondatud stardiridadesse desintegraatoreid või vankumatuid lahinguvendi kes põletavad jalast iga vastukläviva euroametniku panatalonid!
Rahva toetus pärast tänast raadiosaadet on muidugi massiivne - siin on mõned kommentaarid saate juures:
http://vikerraadio.err.ee/k/reporteritund/saated/5985d071-83bf-44bc-b6e5-6608c712890a
lisaks on tulnud hulk toetusi muu tänapäevase kirjavahetuse kaudu, nt:
Tere! Kuulasime Vikeraaadios täna Reporteritundi ja tahame avaldada tänu julguse eest rääkida "põgenike"probleemist tõeselt ja arusaadavalt. Jõudu edaspidiseks olla "teisele poolele" tugevaks vastaseks.
Kommentaarid ja e-meilid on tühi peeretus. El Diabolo räägib õiget juttu.
Tuleb plakatitega välja minna ja AK saatesse sisse murda. Vaid sellel on mingit tähendust.
Kui suur on tõenäosus rahvahääletuse ebaõnnestumises? Kardan, et pisik on juba sisse pandud ja rahvas võib hääletada masohhistlikult; kui veel venelased juurde arvata, kes ainult kiusu pärast Eesti vastu on. Kuid niisama alla anda oleks ju eriti jabur. Lootus on veel maainimeste peal.
Ei usu. Maainimesed ju vaeseks tehtud kui rotid. Arvan et neil juba Eesti vabariigist (Tallinnast) täitsa pohh.
Aitab illusioonidest! (vt.eelmise sissekande pealkiri)
El Padre/El Capitano/El Pistolero peab asuma otsustavale rünnakule ning kiiresti, sest aeg ei oota. Käsk kätte anda ka oma komandöridele, sest mehed põllul (in the field) kibelevad tegutsema. Patria o Muerte! Mitte sammugi tagasi! Selja taga on Mosk
http://petitsioon.ee/ei-immigratsioonile
http://www.petitsioon.com/pagulaskvoodile_ei
Petitsioonidega lehvitamine siin on mõttetu, ei kirjutanud me alla dendro petitsioonile, ei kirjuta alla ka noile. Oluline on järjekordne punktivõit pressinõukogus.
Ikka jauran selle osalejate arvu suhtes. Ja see pole ainult JÕRRi mure. Ei selgita seda ei Elva üritused, ega ka raske rada. Värk on kuskil mujal. Samamoodi ikaldub Kambja TT, kuhu siin kommijad blogi autorit tüütu järjekindlusega tirivad. Seal on võrreldes üleeelmisega vähenenud osalejad üle 2x. Vaatasin siis nimekirju ja peab ütlema et ära on kukkunud pärsi suur hulk neid, kes muidu seni ennast usinasti tervesse sarja regasid. Nüüd nende nimesid taga ajades ei leia neid rattaüritustelt üldse kuigi palju, mitmeid tean jalutamas näiteks discgolfi radadel jne. Tundub, et harrastajate osaluse lagi on üritustest pungil kalendris käes. Lisaks on tekkinud alates eelmisest aastast päris palju tasuta treening ja ühisüritusi. Kõikide võistluste osalustasud tõusevad jne. Ajada probleem Jõgeva, korraldaja, raja ja karu teab mille kaela veel ei päde. Rahvas on rattast lihtsalt küllastunud?
Põhimõtteliselt Indrekuga 08:07 nõus.
Lisaks veel turvatunde küsimus - võistlustele läheks siis, kui saab ennem turvaliselt harjutada. Praegune liiklus ei kutsu paljusid teedele, sest hirm on suur. Kergliiklusteel pikalt ja põhjalikult ei harjuta, suur maantee aga ehmatab algajad eemale. Eks oma osa on siin ka ratturitel endil, kes ei pea eeskirju miskiks ja jonnaka järjekindlusega eiravad reegleid. Lisaks veel muidugi selle kevade eriline ilmastik - lund küll ei olnud, kuid vesine ja jahe lubas teedele ainult eriti paadunud fännid. Mul endalgi sel aasta üle kahe korra vähem kilomeetreid kui eelmisel aastal samal ajal.
PS. Aga vähemalt Kambja TT-l olen alati väljas, sest korraldajaid tuleb toetada ka moraalselt (nende pingutust austades), mitte ainult osalustasuga.
Pressinõukogus viidatakse Riigikogule, meie esindajatele, ja asi jokk.
Täna on siis Mortirolo tõus, mida Marko Pantani ründas nagu pulldog. Kas meie kohalikud El Pistolerod on valmis oma mortirolosid ründama?
Ma ei saa aru, miks ERR ei streigi juba tänase uudise peale, kus Rõivas halvustab eestlasi allerigiaga?! Ei saa ju vist treikida, sest kapo jälgib sind ja ei saa midagi teha, sest kapo jälgib sind.
Need petitsioonid on tühi õhk, samamoodi nagu kümned eelmised. Vaadake ise, inimesed ei julge ses petitsioonis isegi oma nimega esineda. Tundub, et keevaverelised venelased/ukrainlased peavad siin Eesti eest võitlusse astuma.
Eestlaste "võitlus" piirdub sellega, et öeldakse "mina ja kõik mu sõbrad oleme seda meelt, et .... bla-bla-bla.
Petitsioonil pole ju adressaati. Kirjutage avalik kiri, päises kellele nimeliselt nimetada kellele (pm, sotsminister ja erakondade juhid). Siis paar tõsist lauset ja rida nimekate inimeste allkirju. Nii lihtne see ongi.
Edasi, tuleb küsida õigeid küsimusi. Näiteks: kes, millal ja missuguse käsu andis, et ametnikud hakkasid pagulaste vastuvõttu ette valmistama (nagu kirjutab Ekspress). Selline käsk on antud, ning ülevalt alla. Ega siis kümned ametnikud ju vabatahtlikult, ühiskondlikus korras ei sebi pagulaste vastuvõtu jaoks tööd teha.
Näete sõbrad isegi, meil on "loomade farm" juba kohal. Meid karjatatakse nagu lambukesi, ja täitsa paras. Meie "võitlus" piirdub sellega, et kirjutame internetis lapseliku kommi teemal "aga rahva hääletuse peaks tegema, ...., miks rahva käest ei küsitud?"
Samal ajal president esineb paatosega hääles osalusdemokraatiast, kodanikuühiskonnast, kasutab laia suuga stroofi "Meie" jms ...
Suhu ja silma on meile pandud juba aastaid, aga õppust me sellest ei võta.
Rõivas on järjekindlalt, ütlen otse, loll, minnes rahvaga põhimõttelises küsimuses opositsiooni. Reegel number üks: sa ei tohi kunagi võimukandjana halvustada oma rahvast! Ja ta eksib selle vastu täiega. Aga mis teha, selle valitsuse moraalne reiting on niikuinii alla igasugust arvestust, sel valitsusel puudub rahva silmis igasugune autoriteet ja usaldus, praegu tiksutakse vaid aega täis. Finito on Rõivase valitsusega sisuliselt, formaalselt võivad nad ju seal eesotsas jõlkuda, ega keegi neid tõsiselt võta. Nad ei räägi rahvaga ühte keelt, ja rohkem pole vaja, et end nurka ja auti mängida.
Priit, unustad, et valimised on just läbi saanud ning 4 aastat võib rahuliku südamega rahvale pähe lasta ning siis ilmutakse jälle välja, sõja ja rahu valikuga ning lambad valivad rahu. Nii lihtne ongi pähe laskmise anatoomia.
Lisaks Indrek Sarapuu heale teema lahkamisele, miks võistlejate arv väheneb. Üks põhjus on ilmselt ka see, et kaua sa näiteks seda Kambja rada ikka nühid, aastast aastasse üks ja sama lõik. Arvan, et ka Jõgeva rattaralli võiks mõelda uuendustele, seal on ju teisi teid ka, kus saab sõita. Vaheldust on vaja!
Aga riigikogu liige saaks algatada rahvahääletust, kus osalemine oleks kõigile kohustuslik? Uurivad ajakirjanikud, ju paistab, ei uuri piisavalt. Ja uuriv ajakirjanik ei algata mingit seaduse-muudatust, mida siin oleks vaja, et Brüsselile vastu hakata. Kus on nüüd need Aunaste ja Artur, Singer Vinger jt.
Hei Priit,
Palju sellel JÕR tõusumeetreid tuleb, et seda kõige raskemaks rajaks loed?
Elva Filtril seekord 668 tõusumeetrit ja keskmine tuli 40.6km/h
to Joel 11:06 -
ära sa Priitu pisiasjadega tülita.
Tal lihtsalt puudub kogemus erinevatest maanteeratta radadest. Ainult TRR ja JÕRR ongi...
Osalejate arv nii ilusal rajal ja hea korraldusega on ikkagi probleem. Tänavu ei mahtunud blogi autor seetõttu isegi 50%/poole paremate hulka. Kui sama dünaamika jätkub, ei mahu blogi autor 2016 aastal enam isegi 60% sisse, mis tänavu veel nibin-nabin ära tuli! Rohkem sõna lahti lasta! Osalejad - kommentaarige siin ja rattafoorumis sõitu rohkem, siis näevad kõhklejad, mida saab.
Kuna siin blogis käib sport ja poliitika käsikäes,siis küsiks kas mõttel oleks jumet kui tulevasel TRR numrite väljastamisel annab osavõtja oma hääle poolt või vastu pagulaste vastu võtuks.Kui üldse on 6000 häälega midagi peale hakata?
Protsentuaalselt oli PP kaotus käesoleva aasta Jõgeva Rattaralli võitjale 15% (2014.aastal 17% ja 2013.aastal 19%), oma vanuseklassi võitjatele kogunes sel aastal kaotust 11% ( 2014.aastal 14% ja 2013.aastal 10%).
Tulemus, võrrelduna varasemate aastate sõitudega, näitab arengut (võrrelduna võitjaga) ning samas ka pigem paigalseisu (võrrelduna oma vanuseklassi võitja tulemusega).
Samas on paigalseis ehk oma võimekuse hoidmine sellises vanuses pigem positiivne. Teisalt võib kaotusprotsendi vähenemist võitjale tõlgendada ka sellega, et aasta-aastalt on võistluse tase langenud …
Peale eelmisel aasta Jõgeva sõitu pakkusin välja eesmärgi käesolevaks aastraks - esikolmiku koht omas vanuseklassis, mille PP ka eeskujulikult täitis vanuseklassi 3.kohaga.
Järgmise aasta sihiks võiks siis olla koht kahe parema hulgas (sel korral jäi puudu vaid tühised kuid vaevalised 0,02% ehk 2 sekundit).
Jõudu!
I.A.
Selle 6000 häälega peab kaasnema ka mingi ultimaatum või nõue, nii nagu isand Pullerits õpetas. Vastulauses peab olema kohe ka sõnastatud rünnak. Sellisest häälte arvust võib piisata, et võetakse midagi läbivaatusele. Priit kindlasti teab, kuhu-kuidas-mida suunata, aga kas ta tahab seda? Raadios möliseda on turvalisem.
Mulle mõte igatahes meeldib, on vähemalt progressiivne.
Letar du efter ett skuldkonsolideringslån, lån utan säkerhet, affärslån, hypotekslån, billån, studielån, personliga lån, riskkapital etc.! Jag är en privat långivare, jag ger lån till företag och privatpersoner med låga räntor och rimliga räntor på 2%. E-post till: christywalton355@gmail.com
Postita kommentaar
<< Esileht