Pullerits: Kuidas ma suurest grupist atrõõvi läksin?
Tuli Kavilda ürgoru põhjas. Taas hoidsin kõige sappa, et nädalavahetuse 130 km sõidust Tartu rattaralli rajal taastuda ning säilitada toonust laupäevaseks Jõgeva rattaralliks, kus ei saa olema kerge, sest starti tulevad Cofidise proff Gert Jõeäär, kuulus eksproff Jaan Kirsipuu, Barcelona olümpia grupisõidu üheksas mees Raido Kodanipork, Vasaloppeti võitja Raul Olle, samuti sellised kõvad pedaalijad, nagu Kert Martma, Silver Schultz, Peeter Pruus, Priit Salumäe, Allar Soo, Priit Kasenõmm, Tiit Laaneots, Marko Vilipson, Andres Kulbin, Paul Lõiv, Martin Aun, Anti Arak, rääkimata tervest hulgast Pelotoni klubi sõitjatest. Selge, et Jõgeval niisama passima ei hakata.
Tegelikult jõudsin talle sappa juba enne, kui üles jõudsime. Istutasin end tema tuulde, et vaadata, mis ta edasi plaanib. Aga ta lasi tempo alla. Ma ei hakanud kontrasse minema. Pigem oli mõte grupp järele oodata, sest varasemad kogemused rääkisid, et tõsisemad eestsõitmised võetakse ette pikal, ligi 900-meetrisel laskumisel Ulila teeristi poole, kus saab hea kiiruse üles tõmmata.
«Nad vaatasid, et Pullerits läheb – ei saa lasta tal eest ära minna,» vastas Soonets.
Väga hea, mõtlesin. Grupis tooniandjad on järelikult heas mõttes üles ärritatud. Edasi ilmselt enam matkamist ei tule. Ent hoidsin ikka kõige taha, et sealt üle peade vaadata, mis eespool toimuma hakkab.
Grupis kehtib selline kirjutamata reegel, et vastassuunavööndisse möödudes ei kalduta. Aga kuna tuul puhus kraavipoolselt küljelt, oli grupi pea liikunud sõidutee kesktelje äärde. Midagi ei jäänud üle, pidin möödumiseks tasahilju kirjutamata reeglit rikkuma. Tee oli autodest puhas.
Pace is picking up. Pace is picking up!
Enne Ulila risti, kui laskumise lõpus järgneb hästi lauge lühike tõus, lasid mõned eesmiste jälitajad jala sirgu. Kergelt saadud hoo järel tuli ju nüüd hakata vaeva nägema. Seega polnud vahetuist eessõitjaist mulle mingit kasu. Selge: tuli pressida ise üle lauge tõusulõigu ja püüda tempot säilitada.
Soisel sirgel pärast Elva jõge tundsin, et võiks juurde panna. Oli näha, et püütakse paarikümne meetri kaugusel eessõitvat kolmikut.
Piano, piano, ütlesin endale.
Kasuta teisi ära. Sest tõeliseks sõiduks läheb alles siis, kui soovahelise sirge lõpus 200-meetrisest tõusust üles raiutud. Ja ära roni enne tõusu ette – eelmine aasta sain samas kohas õppetunni, kui lõpetasin oma vedamise tõusu jalamil ja siis teised jooksikud läksid...
Don’t lose you head.
Juba soosirgel andsid üks-kaks meest meie temporivis alla, tõmbasid kõrvale. Tõusu järel loobus veel paar meest. Aga üks kolmene grupp eesotsas Kurmo Neemelaga kihutas veel ees, umbes poolesaja meetri kaugusel. Ei lase jalga sirgu, mehed, ei jää seisma! Kas leidub mehi, kes ühinevad kõige esimeste püüdmisega?
Jah, leidus. Lisaks Jürmannile lõi kampa Aimur Uuk.
Pace is picking up. Pace is picking up again!
Tegime umbes 200-meetriseid vahetusi. Saime muudkui lähemale ja lähemale.
Yes, we can do it!
Viimased kümme meetrit vahest jäid mul kolmandas vahetuses kinni tõmmata. Nii moodustus kuuene grupp.
Ette minnes jälgisin spidomeetrit – peaasi, et tempo ei langeks. Pigem, tundus, et panin pisut juurde. Et pärast ei saaks teised öelda, et Pullerits rikkus sõidu ära, vedada ei jõudnud ja lasi tempo alla.
Rivi oli küll kuuene, aga kerge polnud. Just vaimselt.
Kokkuvõttes sai väärt ja vajaliku vaimse ja kehalise pingutuse enne laupäevast Jõgeva rattarallit. Lõi vere keema ja adrenaliini lakke. Kokku sõitsin teisipäevase trenni jooksul 68,1 km, aega kulus 1:54.35, keskmiseks kiiruseks kujunes 35,65 km/h.
Ma ei tea, kuhu ja kui kaugele jäi Soonets.
Aga... Don’t lose your head.
******
Foto 1: Ratturid Giro d'Italia 10. etapil. Foto autor: LaPresse/Scanpix
Foto 2: Ratturid Giro d'Italia pühapäevasel etapil. Foto autor: AP/Scanpix
Foto 3: Ratturid Giro d'Italia 9. etapil. Foto autor: LaPresse/Scanpix
Foto 4: Sky meeskonna ratturi Sebastian Henao Gomezi laskumisasend. Foto autor: LaPresse/Scanpix
Foto 5: Ratturid Giro d'Italia 8. etapil, vasakul tuuri liider Alberto Contador. Foto autor: AP/Scanpix
Fotod 6 ja 7: Tinkoff Saxo klubi ratturid Giro d'Italia 7. etapil gruppi vedamas. Fotode autor: LaPresse/Scanpix
Foto 8: Fabio Aru juhtimas Giro d'Italia 5. etapil Alberto Contadori ees. Foto autor: AP/Scanpix
Postitas: Priit Pullerits @ 10:42
kommentaare: 58
58 Kommentaarid:
Sain aru, et see pidi nagu taastav sõit olema nädalavahetuse 34,25 km/h keskmisest. Lõppes aga hoopis vere keetmisega. Iseenesest pole ju hullu, jõuab veel taastuda küll. Aga see treeningu planeerimise ja peaga plaanist kinnipidamise osa on küll müstiliselt uperkuutis. Õnneks Priidu puhul trennis peakaotamine ei pane üldsegi mitte imestama.
Imelik, et PP-le meeldib pedemuusika.
Hea, aga liiga pikk lugu. Ei jaksand lõpuni lugeda, oleks pidanud mõni promotsioonilise suunitlusega pilt olema, siis oleks jaksand.
Pärtel, Toits ja nii mõnigi tubli mees veel kõhklevad, kas astuda tsiklistide õilsa kogukonna liikmeks või mitte. Neid peab igati julgustama.
Kirjutasid: "Ja abivahend, ratas, on selleks, et mina ratta seljas olen iga kell ja igast asendist kaks korda kiirem kui sina joostes."
Julgen kahelda. Tee väike puhkusereis Alpidesse ja proovi, kui kiiresti sujub rattaga Mont Blanc 80 raja läbimine (eelmisel aastal 86km, 6100 tõusumeetrit, tehniline rada). http://www.montblancmarathon.net/en/races/mont-blanc-80km
Võin ka pakkuda välja võistluse Trail Verbier 111km trassil (8600 tõusumeetrit) tänavu juulis: jalgratas kõnnikeppide vastu. See on ainult veidi pikem kui Jõgeva rattaralli, nii et ei tohiks üle jõu käia. http://www.trailvsb.com/en/Races/X-Alpine/General-presentation/
Siledal rajal, tõsi küll, tõenäoliselt edestaksid mind, kui just kett maha ei tule.
Ainult Taaramäel on piisavalt õigust, et atrõõvi minna, mitte Pulleritsul. Sest!
Taaramäe ei ole ennast afišeerinud millegagi niisugusega, millega tuli välja Pullerits, öeldes nii... ja seejärel "minnes atrõõvi". Kahte välistavat asja korraga ei saa teha s.t minna ja mitte minna.
reede, mai 08, 2015
Prit Pullerits:
Ja kui palju on natuke? Üks? Kümme? Sada? Tuhat? Rootsi arvab, et neile kõlbab 120 000 aastas. Meid on kuus korda vähem, nii et meile siis 20 000 aastas, ah? Mõttetu ettepanek, Tanel, sest igaüks peaks ikka olema ja saama hakkama seal, kuhu ta on sündinud. Mul on õigus seda öelda, sest mina ju ei lasknud siit jalga, kuigi võinuks ka 1990 USAsse jääda, kui siin veel vene väed sees olid ja vabadust ei paistnud suurt kusagilt. Aga ma ei hüljanud oma kodumaad. Sain Ameerikast haridust ja läksin kodumaale, Eestisse tagasi, et siin õpitut edasi anda, mitte ei läinud sinna burgeriputkade põrandat küürima ja abiraha manguma. Tulin Eestisse tagasi, et siinsele elule oma panus anda, kuigi Eesti oli võõrvõimu poolt okupeeritud, võõras sõjavägi oli siin sees. Kas see pole mitte õige ja õiglane ja väärikas teguviis, mitte joosta ummisjalu kusagile parema elu peale, kuhu sa ei kuulu ja kus sind enamik tegelikult ei taha, ah? Mul, nagu näete, on moraalne õigus öelda: mina ei taha siia ühtegi immigranti. Ma ei ole ise immi- ega emigreerunud, kuigi võimalust oli, ega näe põhjust, miks peaks keegi teinegi seda tegema.
21.16
Eelkõneleja promotsiooniliste suunitlustega läheb see pilt paremini kokku.
Ei mehed, kirjutage veel. Eriti atrõõvi minemisest, seal olemisest ja atrõõvist kui zen taseme kunstist. Härra Pullerits võiks kirjutada raamatu :
The zen of being the man out there in the atrõõv wilderness. Mastering the theory, practics, psychology, tactics, futuramix.
Mul endal ei ole küll kogemust, aga kas see on nii nagu jalgpalluritele seks ja diivanikartulitele jalgpall? Elust endast suurem läbielamine.
Atrõõvist pole miskit kribada, külla aga sellest kuidas jõesängi astumisel jalgevahe märjaks läheb.
Ai kurja, see ups-i viidatud galerii on küll tore. Ilusad kiired tüdrukud. Ja kenasti vormikad ka.
Aga Pulleritsult iseensest huvitav trennikirjeldus üle mitme aja.
Tsiklistide seltskonnas ennast küll ei näe, pigem on ratas minu jaoks jooksmist toetav meede.
Toits Pärnust
Oi Toits, nii kiiresti juba sait läbi vaadatud? Seal on ka paadunud jooksufännidele ühtteist kui aadressist ainult lehe veebiportaali nime alles jätad. Isegi neile on, kes alati lipsuga käivad...
Kurb. See viidatud galerii on nõrk. Sel lihtsal põhjusel, et esteetiliselt kauneid pilte ei ole. Fotograaf on olnud kehva, ka keskmistest tibidest saab ilusaid pilte üles võtta. See rattaga vees tibi on saadud kaadrisse kui odav pornuhha. Siinse blogi väärikad senjöörid-tsiklistid väärivad enamat. Eelmise postituse all olevas kommis oli norm viide. Õppige sealt.
Kus on sportlikud (kumerad) kintsud? Ei ole ju.
Pigem vaataks siis juba Kohtoffi ja Ligi kintsusid, kui neid jalgr tibisid.
Palun, siit näeb tõelise naisratturi kumerustega kintsu.
Tuulekoti efektist
reede, mai 08, 2015
Prit Pullerits:
Ja kui palju on natuke? Üks? Kümme? Sada? Tuhat? Rootsi arvab, et neile kõlbab 120 000 aastas. Meid on kuus korda vähem, nii et meile siis 20 000 aastas, ah? Mõttetu ettepanek, Tanel, sest igaüks peaks ikka olema ja saama hakkama seal, kuhu ta on sündinud. Mul on õigus seda öelda, sest mina ju ei lasknud siit jalga, kuigi võinuks ka 1990 USAsse jääda, kui siin veel vene väed sees olid ja vabadust ei paistnud suurt kusagilt. Aga ma ei hüljanud oma kodumaad. Sain Ameerikast haridust[...]
Kirjutate, et tahtsite Eesti arengusse panust anda. Milles see panus seisneb? Nüüd on aasta 2015, USA väed on sees aga vabandust ei paista kusagilt. Igaühel on õigus siit jalga lasta - mida paljud, paljud parimas tööjõus eestlased ongi teinud. Eesti rahvaarv, veel kiiremini aga kultuur(sus) on kokku kukkumas. Ettevõtja ja poliitik Jüri Mõis ütleb, et eesti keel pole 2050 enamat, kui kusagil kööginurgas kõneldav kohalik argikeel. Ameeriklased lubasid teile, et eestlased on top nation (nagu omal ajal Hitler)? Nüüd aga hakatakse igasugu neegreid sisse tooma. Suur pettumus! Ah jaa, teil on ju Ameerika hariduse all kommunistliku tegelase Marju Lauristini haridus. See seletab paljutki.
Tõeliste rahvuslaste nagu Vello Leito seisukohti järgides oleksime tõeliselt iseseisev maa ja rahvas, oleksime maailma rahvaste peres lugupeetud, mitte suurte riikide jalamatiks. Ja meil enestel, ainult meil enestel oleks voli otsustada, keda, kui kauaks, vormis või vormita, Eestimaa pinnale lubada.
Mehed, üritate siin sõna võtta, kuid näha on, et te ei valda terminoloogiat
ciclismo su strada, Il ciclismo su strada è il genere più popolare ed il più seguito tra le competizioni di ciclismo. Vt http://it.wikipedia.org/wiki/Ciclismo_su_strada
bicicletta da corsa, la bicicletta da corsa è un tipo di bicicletta disegnata per il ciclismo su strada
È molto apprezzata, sia dai corridori agonistici sia dai semplici appassionati amatori
http://it.wikipedia.org/wiki/Bicicletta_da_corsa
Corsa a cronometro, http://it.wikipedia.org/wiki/Corsa_a_cronometro
Ja kuhu sõnavõttu soovib 15:32 oma terminoloogia lisada?
Ühest asjast ma aru ei saa. Olen siin viimasel ajal kirjutanud üksikasjalisi reportaaže trennidest ja proovisõitudest ja muust väga reaalelulisest ja võistluskajalisest, aga kummalisel kombel on neid, kellel midagi teemakohast lisada, peaaegu olematu hulk. Keegi, v.a mõni üksik, ei suuda pakkuda raporteeritu põhjal asjalikku analüüsi, kontravaatepunkte, ammugi mitte omapoolseid kogemusi. Mulle jääb mulje, et siin on koos terve hulk jutupaunikuid, kes ajavad oma igava elu täiteks mingit väheolulist ja suvalist jura või kes ainult kujutavad ette, et nad spordis midagi suudavad, aga kuna nad ei saa pihta, millest jutt käib, siis plärtsuvad niisama. Mul hakkab juba tekkima tunne, et pillun pärleid sigade ette. Äkki tõestate, et eksin?
Pärlid, mm.
Tänapäeval ei huvita ühtegi kontravaatepunkti esitajat pikk jutt vaid pulsikella graafikud. Viskad sinna pilgu peale ja ütled kohe, millega tegu. Taktikalise analüüsi poolelt peaksid paluma sama grupetto vendi oma teost lugeda ja laskma neil anda oma hinnangu sinu sõidujoone ja ohtlike olukordade tekitamise võimekusele.
Nagu öeldakse, et pikk jutt, s... jutt.
Ja veel, kas loodad, et keegi viitsib numbriliselt pidada summeeritavat PP treeningpäevikut peale autori enda? Tollest summeeritavast päevikust ja võistlustulemustest saab midagi juba öelda aga milleks? PP on ju meelejahutus treeningute tegija. Siin ei aita ükski nõu. Kuigi pean tunnistama, et minu olulisematest nõuannetest on vast kõik peale pulsoka PP küll ära teinud st PP võtab teatud asjadest küll õppust aga õudsalt pika aja pärast, alles siis kui satub olukorda kus enam teisiti ei saa.
Härra Pulleritsu 16:08 kommentaar on väga mõtlemapanev. Tõsi ta on. Enamiku kommentaridest moodustab plärtsumiste konglomeraadi alla liigitatav müra. Milles siis asi? Esstimaa on küll väike ja tegijaid mehi vähe, kuid võistlusprotokolle vaadates peaks proffe ja poolproffe ikka kolme käe sõrmedele jaguma. Miks nad hoiavad oma kogemust vaka all? Järsku pole päeva lõpuks enam pauerit netis kõlkuda? Kah võimalik. Isegi väga võimalik. Noortele peaks oma kogemuse ikka edasi andma? See on üks elu seadusi. Isafiguur (El Padre) Pullerits on siis viimane mohikaanlane, kes muretseb mõistusliku elu edasikestmise pärast siin paljukannatanud Liivimaal? Palju tänu talle selle eest. Ei ole midagi parata. Kui kommentaatorid ei avita, peab ise ja üksi seda vankrit vedama. Ehk ajalugu mõistab lõpuks kohut ja õigust. Senjöör Pulleritsu kui Atlantise kuninga nimi jääb püsima. Viimane kustutab tule.
Eestimaa rahvasportlane ja selle blogi lugeja on mitmekülgsem, kui kui selle blogi kirjutaja. Seetõttu jätab paljusid harrastajaid, kes jooksevad, rullitavad, sõidavad erinevaid maastikurattasarju jne, külmaks ühe üksiku maanteeratturi heietused vaid ühel teemal. Liiatigi, kui iga trenn on võistlus, mille järel kiretakse välja trennis saavutatud koht ja keskmine kiirus. Soovitaks blogiperemehel külastada velo clubbersi foorumis ühte teatud teemat, järsku leiab ta sealt mõttekaaslasi?
Tsiklistide seltskonnas ennast küll ei näe, pigem on ratas minu jaoks jooksmist toetav meede.
aga asjata Toits. Sa ei tea millest sa ilma jääd. Meie seltskonnas on mitu kumerate kintsudega naisterahvast ja palju ilusate atleetlike kintsudega noori mehi. Kõik ootavad algavat hooaega suure innuga. Vabal ajal mängime bridži ja grillime. Aga ise tead.
Viidatud foorum on väga plass. Mingi hajevil ilma alguse ja lõputa jutuvada. Häbi võiks olla sellisele mõttetusele siinsete soliidsete senjööride tähelepanu pöörata.
Ei, tegelikult on Eestis küll mehi, kes jagavad maanteesõitu ja on seal minust kogenumad ning kelle analüüse oleks huvitav lugeda. Aga millegipärast paljud ei taha oma kogemusi jagada. Kuid nii ei arenda ka õlg-õla-kõrval-tunnet, mida on vaja nii maanteesõidus kui lahinguväljal. Ollakse apaatsed, loodetakse, et teised töö ära teevad, enda kogemusi vahendavad. Apaatsus on üks halvemaid loomuomadusi. Sellest hullem on muidugi mõttetu iba ajamine ja avaliku ruumi risustamine, näiteks igasuguste kintsujuttudega viimasel ajal.
Täna võtsin puhkepäeva, kohtusin kolme kõva teise ala esindajaga, aga ei hakka ütlema, kellega, sest senine kogemus näitab, et siis hakatakse koge sellel teemal targutama ja spekuleerima ehk võetakse kõrvalteemast asjatult tuld.
Eesoleval teisipäeval pööravad Tartu vändad Kiisa mäe otsa, kus tirrikahin sabiseb minutiks vaikust https://www.facebook.com/events/895633043811640/
Lgp hr Pullerits, Nõuk. armees jäi teie laeks kuuerattalise soomusmasina "komandöri abi". Kolmeliikmelise komanda positsioon № 2 seega. Mis vanemate meeste juttusid ekstrapoleerides võis tähendada klapid peas oma metallses konkus istumist ja märguande peale "Jezst signal!" karjumises. Kuidas aga rattasõit lahingutegevusega seotud on, jääb kummaliseks. Eesti tuntud rattamehi vaadates on nende hulgas igasuguseid, pigem siiski flegmaatikud kui mingid sõjakad rambod (nagu teie ettekujutuses).
Mis sa Priit jahud? Rahvasõitudel on inimeste baasettevalmistus nii erinev, et ega suurt vahet ju ei ole kas tagumistes rongides sõidetakse õlg-õla tundega või veduri taga, kes tahab rahulikult maa läbivändata ja pakkuda teistele tasuta küüti. Tavaliselt on priiküüdimehed silmamunade peal poolkoomas ja eks siis on ainuke asi mida neilt nõuda, et nad ei vänderdaks ning ei jätaks vahet eesmistega sisse. Kõik muu on suht kama. Nõrgad pudenevad alati pundist välja ja peaga mehed suudavad ka kehva vormi puhul ennast viimasesse vagunisse vingerdada. Need reeglid on nii lihtsad, et nende pidevaks ülerääkimiseks pole põhjust.Huvilised leiavad vabalt selle info üles ja ignorandid ei loe ka siis kui seda siin blogis iga nädal mämmutada. Lihtne reegel on, et algajad peavad jätma eessõitjal otse taga sõites ühe meetri vahele. Kõige hullem mida tehakse ongi, et algajad sõidavad poolkoomas olles eessõitjale rattasse või isegi tagakäikarisse ja siis on külakuhi valmis.
Olles ise osalenud nii ratta kui jooksuvõistlustel,siis enda muljete põhjal on jooksurahvas kuidagi sõbralikum ja mõnusam.Tulemus sõltub rohkem enda võimetest,rattasõidus vajalik pidevalt uue kalli tehnika omamine.Nii et Toits on õigel teel.Priidu trennid tunduvad alati kujunema selliseks väiksemat sorti võistluseks.Eks tõde selgub Tartu rattasõidul,kas nii treenida ka õige on.Koht ei tohi eelmisest aastast viletsam tulla,magamatta öö arvesse ei lähe.
Ei vaata Priit, 60% siinse blogi musketäridest on oma parimad päevad juba ära näinud. Nendest ei ole enam Tartu ja Jõgeva rallidel paugutajaid mehi. Elades kuskil mõttetutes väikelinnades nagu Märjamaa ja Aravete ei ole neil kopsakat ressurssi et 1600€ eest konkurentsivõimeline sõjaratsu hankida. Aga kõigest hoolimata ei saa neid mehi maha kanda. Sest esimese sarvehüüu peale, kui kodumaa hädaohus ja peninukid vallutusretkele asunud, tulevad nad 100% välja. Kõige täiega. Vana vikat või kärbik hõlma all valmis, et vaenlasele otse lagipähe lajatada. Nemad juba putku ei pane. Sest kaotada ei ole neil jõrmidel midagi peale tülpinud töökoha, sita palga ja viriseva naise. Kui hukka saada, siis sirge seljaga, õilsalt, vaenlasele miinirahet kaela valades, lootuses et hea seltsimees kaevikupõhjas su silmalaud kinni vajutab. Kuigi kodumaa halli taevasse on mõnus sel kaotuse tunnil vaadata. Vaat nende ustavate meeste viimane side ühiskondliku eluga on Suusabloogi näkid, haldjad ja kaunimad kintsud. Mitte Jürgen Ligi kintsud. Neid ei taha keegi näha. Ehk nõustute minuga, et ülekohtune oleks see nendelt tublidelt meestelt ära võtta. (midagi asemele pakkumata)
Pisar tuleb silma, L J, hea komm!
Nii ilusat ja isamaalist kõnet pole juba ammu kuulda olnud!
Aitüma hea veli, L J, selle minuti eest.
Aga teie, töllid, libedikud korruptandid, muidu toslemid ja vasakliberastid, õppige, milline on ühe tõelise isamaa poja süda ja HING!
Ja ustav rüütel, kelle peale teiesugused äraandjad, liiderdajad ja laiskvorstid üldse võiksid loota.
Aga asi ei ole siiski nii minoorne, L J, senikaua kui oled teovõimeline sina, Karvajala brigaad, Laane Jakup, Puraka poisid, Vootele, mina koos ustava salgaga jne, seni on meil lootust ja igasugune vaenulik element, kes ainult piiri ületab, leiab oma külma otsa ja kiirelt.
L J, see teie tükk ülal on parem kui 60% "Postimehe" palgalisi kolumniste eales suudavad kirjutada.
Respect!
Kõik EESTI MEHED mina olen ka Teiega(Laane Jakup, Toits, Vootele, Pirta Purakas(nõre mees) PP , Reamees Kõvatoomas ja kõik muud kõvad tegijad! Ja Igasugused neegrid, kes siin hakkavad sõna võtma värvin ma lihtsalt VALGEKS! Aga PP on oma vanuse kohta ikka kõva KULT küll, midagi ei ole öelda. Tõmmata endast 30 aastat noorematele kukkedele, nii suusas kui ka rattas müts pähe on saavutus omaette küll. Pean tunnistama, et seni olen ise ka saanud mütsi kõrvuni aga 2016 TM-il ja Alutagusel saan veenva võidu PP üle.
Tõmmata endast 30 aastat noorematele kukkedele, nii suusas kui ka rattas müts pähe ....
hästi öeldud
Hästi öeldud jah. Kusjuures, mis samuti tähtis, PP on ka ületamatu meister kirjakunstis, tõmbab koti pähe kellele tahes, kõigile kiibitsejatele, kügelejatele, koerakoonlastele, ükskõik kui mesimagusa jutu nad hetkel välja kakida suudavad. Nimesid ei hakka nimetama, kas te I Raagi ilatsemist eilses Õhtulehes märkasite?
Vähe on mehi, kes temaga siin sammu suudavad pidada: Karvajalg Harku võpsikust, Jakup Laane külast, Purakas Pirita jõe mudastelt kallastelt.
Tere Priit,
Vaatasin eile Pealtnägijat ERR-st ja seal tuuritas Banks mööda linna ringi. Huvitav oli, et nii kui ta kuulis kuskil selja taga oma nime mainitavat möödujate poolt siis ta kohe vaatas neile otsa ja lehvitas ning tervitas. Kuidas on aga teiega, kas teete sama no vähemalt võistluseltgi, kus selle blogi stammlugejad kõik kenasti vankumatus rivis seisavad või olete tavaline Maarjamaa kukk, kes ajab uhkelt noka taevasse ja tunneb ennast kotkana kuigi tiivad ei võimalda konnahüppest rohkemat?
No näed siis, kus hundist räägid seal hunt kohal ka. 09:05 on paras näide kakimisest avalikus ruumis.
Ainult kodustatud loomad kakivad regulaarselt peremehe poolt valmis seatud kohta. Tundub, et 9.14 teab juba vastust. No näedsa, milline kultuurierinevus on meil siis inglastega. Mõni ime siis, et nad ei pidanud Staliniga kauplemisel vajalikuks Eesti eest kosta. Miks keegi arvab, et täna on asjalood teisiti kui kultuurierinevus pole kuhugi kadunud?
Tere,
Vastukajaks siis ei midagi olulist.
Grupp oli ehk ikka 30 pealine.
"Aga kuna tuul puhus kraavipoolselt küljelt, oli grupi pea liikunud sõidutee kesktelje äärde". Teedel on kraavid harilikult kahel pool seega tuul puhus ehk ikkagi vasakult (kraavist)? Telg ongi keskel, siis teljele? Kummaline mõte on keskkoha äärel olemisest.
Keskendumine ongi rattaga sõites oluline, meeled peavad kuulma ja nägema ning keskenduma olulise infoga tegelemisele. Sellele, mis toimub grupis ja teel, vahet pole kas grupis on 4 või 40 inimest. Aga sellega harjub ja lõpuks ei pea enam niipalju vaimu pingutama, trenni tuleb teha vist. Kogemuste lisandudes ei pea ka meeleheitlikult eessõitja ratast jälgima, piisab kui eessõitja ees liikujat vaadata. Sõnaga tuleb vististi üldist pilti näha. Samas kui ette vaadata siis näeb ju ka eessõitja liikumisi. Kummi sõitmine võib viidata ka väsimusele.
Peaks teid saatma ikkagi Girole reportaazi kirjutama - saaks pildid tekstiga kokku käima.
Terv.Toomas
Kui teie ei kirjuta, kirjutan ise. Näiteks sellest, millest tolle nüüd kuulsaks saanud trenni puhul kirjutamata jätsin. Harjutasime Jannar Tähepõlluga Viljandi maantee ja Ilmatsalu tee vahelisel lõigul finišit. Lasin ta nimme ette ja luurasin tuules. Aga ta läks liiga aeglaselt... jätkub varsti...
...ja kui Tähepõld läks liiga aeglaselt, siis otsustasin, et tuleb teda kiiremale sõidule utsitada. Sest ta on tunduvalt võimsamate lihastega ning selge on see, et kui on vaja kiirendada, siis ta vajutab aeglase tempo pealt kiiremini minema.
Seega tõmbasin kiirust veidi üles ja läksin teise tee serva Tähepõllu kõrvale. Vaatasin talle otsa, et mees, hakka liigutama, ma panen kohe juurde. Plaan oli pärast seda, kui hoog üles võetud, talle tuulde istuda ja survet avaldada, et tempo aegamööda hästi üles läheks. Minu trump tema vastu olnuks kiire sõidu pealt rahulik kiirendus. Tempo hoidmises olen ju kõvem kui paugutamises.
Viga, mida juba algselt taipasin, oli see, et jätsin surve avaldamise liiga hiliseks. Varem, oleks pidanud tempo üles kruvima, et lõpp oleks tulnud võimalikult pikk, sest Tähepõllu jämedad lihased poleks seda nii hästi seedinud kui minu peenikesed lihased. Aga midagi polnud teha, ise tegin lõpuduelli ettepaneku alles siis, kui lõpujooneni jäi tublisti alla kilomeetri.
Kuid Tähepõld oli ka kaval. Kui olin ta kõrvale tulnud, et survet avaldada, ja ta allus sellele mingil määral, siis eeldasin, et nüüd hakkame tempot vaikselt üles kruvima ja passin rahulikult edasi tema tuules, et siis õigel ajal suure hoo pealt, kui tema vedamisest küpsema hakkab, välja hüpata ja võita.
Olin just tema sappa võtnud, kui Tähepõld kasutas ära oma jõulised ja tugevad lihased ning tegi väga võimsa lühikese kiirenduse. Ta tõmbas vahe sisse ja ma ei saanud talle tuulde. Sellega oli asi tehtud. Kui hoog üleval, sain talle küll lõpuks mõneti lähemale, aga ta oli liiga palju eest ära saanud, nii et midagi enam muuta polnud.
Vaat seesuguseid asjasse puutuvaid analüüse ootaks teilt ka! Neist oleks teistel ratturitel samuti õppida, et mida kõike peab kalkuleerima. Ja kaotus trennis oligi hea, sest ennekõike vigadest õpitaksegi.
Ühtlasi, küllap saate nüüd aru, kui keeruline ja taktikaline on rattasõit - erinevalt näiteks jooksust või suusatamisest, kus pole midagi muud, kui vajutad Tartu nn jooksumaratonil viimasel 200 meetril lihtsalt täiskäigu sisse - käiguvahetuseks on vaja mentaalset ümberlülitust, seda saab arendada, muide - ja ajad mitu meest halastamatult kotti. Kahjuks seejuures ei mingit intellektuaalset põnevust...
No mida sa sellest finishist trennid kui poodiumile asja ei ole? Rohkem nagu märg unenägu või nii. Sprinti treenitakse pigem lihaste arendamiseks, et jõuaks mäge võtta või kiirendavas grupis pundis püsima jääda. Ja sihuke taktikamäng ei oma üldse mingit tähtsust nagu äsja sai kirjeldatud. Jäta see lõbu ikka võidumeestele.
Ikka peab ühte ja sama asja kommenteerima - härra Pullerits on võidumees ajast ja kohast sõltumata. Ta vaatab nagu kotkas (El Condor) kõrgustest teiesuguste vääritute ussikeste peale.
Kuna Pullerits pole kunagi täispikka maratoni jooksnud, ei tea ta kaasa rääkida selles, et ka nimetatud 42,... km on päris korralik peaga mõtlemine, kohati taktikamäng ja jõuvarude optimaalne jaotamine. Olgem ausad- Tartu Jooksumaraton peaks käima oma 23 kildiga jutumärkides. Selle jookseb iga sepp läbi. Igatahes ei saa selle pinnalt jooksmise kui spordiala osas küll üldistusi teha.
Rohkem sallivust ka teiste alade harrastajate suhtes, paluks.
Toits
Hei PP,
Selgituseks teistele, Jannar kaalub PP umbes 20kg rohkem. Teades millist võimsust arendas Jannar talvel wattbike peal, pole Priidul tasasel maal võimalustki talle ära teha. Täiesti ok on proovida oma kiirendusvõimeid, aga teha seda peaaegu igas trennis eesmärgiga teisi kottida...seda enam, kui hoiad ennast enamus ajast gruppi lõppu, et lõpus paugutada. Puudub respect tegeliku töömehe vastu. Aga eks igale oma, hoian PP sulle põialt nii Jõgeva kui TRR-ks. Trennis tagan kummi või käikarisse sõitmine näitab selget väsimust või ülepingutust.
26.05 kell 18:00 algab Tartu Raekoja platsilt trennis hukkunud "Indrek Paavle rattasõit". Kes vähegi saab võiks kohal olla, distants 60km, politsei saateautod.
Kõigile mõnuzzat trenni ja ohutut võistlust,
Piztrik
Jõgeva Rattaralli on kõigest hoolimata paras jama. 23.05 kell 12 on hoopis Ambla valla lahtised MV Aravete staadionil. Kavas 800m, 1000m ja 1500m. Meie alad Priit! Võtame mõõtu, lendleme! Värske naat on vormi üles visanud! Võistlusklass M35-99
Te Joel ei tunne ajalugu, kuid sellegipoolest olete varmas seda võltsima.
Asjalugu oli hoopis nii - aasta oli 1952 ja taliolümpiamängud pidid toimuma Põhja-Itaalia mägikuurordis Cortina d'Ampezzos. Esmakordselt võttis valgest olümpiast osa ka maailma esimene töörahva riik NSVL. Otse loomulikult ei tohtinud suurriiki häbistada ja näiteks suusahüpetes ja ammugi suusakrossis viimaste hulka jääda. Kõigi aegade suurim treener seltsimees Stalin andis käsu: trenirovazza do upora, trenirovazza do samogo "nemogu bolše mama!
Ja ennäe, see tõi ka edu. NSVL-i sportlased saavutasid enim kuld- hõbe- ja pronksmedaleid. Kui ei usu, vaadake statistikat. Kas samasugust virtzahvti ei võiks kasutada ka Eesti hingevaakuva tippspordi tagasi ree peale aitamises?
Ma ei saa kahest asjast aru.
1) Miks Priit arvab, et spordimehed peaks diskuteerima just tema blogis? Jutuvestjana on Priit super - anname au - aga Scanpixi blogi ei ole küll see koht, kus oma arvamust avaldada. On asisemaid spordifoorumeid, kus räägitakse ilma ilustamata ja kommertsita. Lisaks tuleb Priidu blogis kommenteerida anonüümselt.
2) Kas need Priidu fännid (Karvajalg & Co) ülistavad teda siiralt või irooniaga? Kas keskealine sporti armastav pereisa peaks eeskujuks võtma Priidu teod (sic! justnimelt teod, mitte sõnad)?
1) Miks Priit arvab, et spordimehed peaks diskuteerima just tema blogis?
Spordimehed on vabatahtlikult valinud selle blogi diskuteerimiseks. Priit ei ole kedagi sundinud minuteada?
Jutuvestjana on Priit super - anname au - aga Scanpixi blogi ei ole küll see koht, kus oma arvamust avaldada.
On asisemaid spordifoorumeid, kus räägitakse ilma ilustamata ja kommertsita.
Miks ei tohi Scanpixi blogis oma arvamust avaldada? Kes keelab? Ansip või? Anna näide mõnest "asisemast spordifoorumist". Too näiteid "ilustamisest".
Lisaks tuleb Priidu blogis kommenteerida anonüümselt.
Tuleb või? Kes keelab sul lisamast oma nime? Toivo Töllmokk
2) Kas need Priidu fännid (Karvajalg & Co) ülistavad teda siiralt või irooniaga?
Loomulikult siiralt. Kus on öeldud, et tublit meest ei tohi ülistada?
Kas keskealine sporti armastav pereisa peaks eeskujuks võtma Priidu teod?
Loomulikult peaks. Kas sul on midagi ette heita Priidu tegudele?
Naljakad küsimused. Kui tegemist on keskealise pereisaga, siis on ta oma arengus seisma jäänud. See blogi siin käib talle lihtsalt üle tema võimete. Peaks kaaluma osalemist kuskil "Malluka blogis" vms. kohas
Aitäh, Kalmer, blogirott, 16:46, nähtud vaeva eest ja väärika vastulöögi eest. Hea, kui mõnikord võtavad head lugejad mõnele provokaatorile nõuks vastata, ma ise olen nendega anonüümikutega heitlemisest juba üksjagu tüdinud.
Need numbrid peab vanameister tuleval nädalavahetusel üle lööma. Kiidame heaks ja soovime jõudu!
Aeg 02:59:05
Koht 79 (173)
VKL koht 15 (29)
Km aeg 01:37
Keskmine kiirus 36,9 km/h
Võitja aeg 02:32:48
Kaotus võitjale 00:26:17 (17.2%)
allikas: sportos.eu
P.S. Toits Suvepealinnast, kas "Jooksjana sündinud" on läbi loetud?
Ai Priit mott maas, kuidas nõnda?! Järelikult oled ideoloogiliselt nõrk. Sust pole asja. Pead kolima lihttöö peale. Näiteks tsikliga pedaalimisele. Hea töö on lehtede viimine postkastidesse hommikuti kell 5. Väga kena töö - linnud laulavad koorilaulu, värske õhk ümberringi, füüsiline koormus taastab vaimu.
Tema on meie, blogirahva, suur juht ja õpetaja. Alleluuja!
https://www.sportfoto.com/ee-et/p/1224034
17:15, postipoisi töö on kökimöki, blogipoeg RP teeb mehetööd. Räimerallil pole ööl ega päeval vahet. PP võiks sealt reportaazi teha.
Kurram raisk Kangert oli nii lähedal etapivõidule, kommentaatorid arvasid ka juba et võit on peos, aga tõmmati siiski haledalt müts üle kõrvade, kurat oleks Pulleritsu koolis käinud poleks nii haledalt suhkamit saanud.
... Kangert oli nii lähedal etapivõidule ...
Nii oligi - 1,5 km enne lõppu oli veel 25 sek ees ja see vahe sõideti kinni! Kusjuures Kangert poilnud sugugi "küpse" ilmega.
Oleks Tanel K. noorena mallanud areneda härra Pulleritsu gruppettos, oleks pannud kõrva taha vanameistrite tarkuseterad ja õpetused, oleks ta tänaseks taktikaliselt küps rebane, valmis võitlema suurte medalite ja karikate eest maailma pahimate šaakalite vastu. Nüüd aga näe lasi ennast kotti püüda nagu algaja.
..... või senjöör Karvajala juhendamisel jõu trenni teinud. Trahh-trahh-trahh igat seeriat 6 korda, ja kang ühe rapsakaga rinnale ......
Õigust räägid Jakup
20161028meiqing
christian louboutin outlet
uggs
pandora charms
supra for sale
oakley vault
ray ban eyeglasses
michael kors canada
jimmy choo
canada goose jackets uk
buy red bottoms
Postita kommentaar
<< Esileht