esmaspäev, veebruar 19, 2018

Pullerits: Minu reportaaž Tartu maratonilt*

Kell polnud pühapäeva hommikul veel kuuski, kui tuli Candy (fotol paremal), kääbusšnautser, ja andis märku, et hei, kuule, aeg on üles tõusta! Vara veel, ütlesin talle. Ta kuuletus ja keeras mõneks ajaks uuesti põõnama. Aga ei saanud rahu. Kui kell näitas 6:16, andis Candy käpaga uuesti märku: no kas nüüd on õige aeg üles tulla?

Oli küll. Candy sai kausis oma krõbuskid kätte ja elu oli jälle tore ning muretu. Võis edasi magada.

Kell sai 7:33, kui tegin silmad taas lahti. Nüüd ajasin ka ise end voodist välja. Start oli ju kavas kell kaheksa! Sõin hommikuks tüki eilset õunakooki, jõin pool kruusi kohvi ja seadsin end valmis. Kell kaheksa algas Pyeongchangi olümpialt meeste 4x10 km suusatamise otseülekanne.

Juba teisel kilomeetril sai selgeks, et maailma tippmeeste tase käib Eesti avavahetuse sõitjale Andreas Veerpalule (fotol vasakul) üle jõu. Ta võitles pidevalt, et teistest mitte maha jääda, aga jäi juba enne esimese 3,3 km pikkuse ringi lõppu. Ja sealt edasi kärises vahe üha suuremaks. Küsimus oli selles, kas taas kordub Vancouveri fiasko, kui Eesti meeskond jäi teatesõidus viimaseks. Kusjuures nimede järgi polnud tookord Eesti nelik sugugi kehv. Kas mäletate? Algo Kärp, Jaak Mae, Aivar Rehemaa ja Kaspar Kokk.

Teiseks vahetuseks oli Eesti pildilt ammu kadunud. Põnevust pakkus, kas Venemaa suusatajad lähevad tõesti Norra eest ära ja saavad kulla. Pilt Pyeongchangist läks sedavõrd nukraks – st Venemaale rõõmsaks –, et vahetasin kanalit ja vaatasin Tartu maratoni starti.

Väikse Munamäe lähistel maanteeületuse kohas läks vedama mees punases – muidugi Vahur Teppan! Aga ta ei tahtnud väga ees olla. Teised ka mitte. Kes ette sattus, see hakkas kohe rada vahetama, ja ikka suurelt, üle kahe jäljepaari. Selge märk, et see, kes oli ees, ei tahtnud teha lumesaha tööd ja lahtist värsket lund jäljes kinni sõita. Aga niipea, kui eessõitja rada vahetas, keerasid kõik järgnevad talle sappa. Justkui jalgratta maanteesõidus lõpuheitluse eel. Selgelt oli näha, et eesmised nägid lahtises lumes ebameeldivalt vaeva. Aga mis sa vaevlemist ja passimist ikka vaatad – tagasi olümpialainele.

Olümpial, erinevalt Tartu maratonist, läksid asjad palju rõõmsamaks. Norra kolmanda vahetuse mees Krüger tegi head sõitu, püüdis venelase Tšervotkini kinni ja kasvatas vahetuse lõpuks edumaa tema ees ligi 20 sekundile. Kuid Norra ankrumehest Klaebost oli raske aru saada. Ta ei ilmutanud prantslase seltsis mingit initsiatiivi, nii et venelaste viimase vahetuse sõitja Spitsov tuli järjest lähemale. Kohati paistis suisa, et Klaebol ei jätku jaksugi, et kiirendada.

Aga noor Norra mees, nagu peagi selgus, pakitses üüratust enesekindlusest. Ta lasi Spitsovi järele ning tegi siis mees mehe vastu võitluses temaga sotid selgeks. Kuigi heameelt, tunnistan, ei pakkunud mulle mitte niivõrd Norra võit, vaid see, et venelased kullata jäid. Nii sain, olgu etteruttavalt öeldud, päeva lõpus kirjutada Kuku raadiole olümpiakommentaari venelaste seni kullata taliolümpiast.

Kell 10:30 panin Eesti suusakoondise Salt Lake City aegse võistlusvormi selga ning läksin Tähtvere spordiparki suusatama. Jah, võistlusvormis, mitte dressides. Sest kavas oli tavapärasest kiirem pooleteisetunnine sõit ning dressides hakkaks palav. Ausõna, ei saa aru neist, kes lähevad dressides Tartu maratonile (juhul, kui nad pole matkajad; aga dressides sõitjaid on palju ka kolmekohaliste numbrite kandjate seas) – kas nad üleliia higistama ei hakka?

Kella poole üheks oli trenn tehtud ja ihu puhtaks pestud ning spordiriided pesumasinasse visatud. Nii palju erinevaid asju oli juba tehtud, rääkimata positiivsetest emotsioonidest nii olümpial kui spordipargis – ja terve päev ootas veel ees! Ei mingit liigset väsimust, ei mingit võitlust ebasoodsate oludega, mis muutsid tänavuse Tartu maratoni ühe kõigi aegade aeglasemaks. Rääkimata sellest, et oleksin oma elu Tartu maratonil ohtu seadnud.

Maraton on rõõm?

* Ettepaneku kirjutada oma päevast Tartu maratoni päeval tegi üks tuntud ja tugev harrastussuusataja Tartu maratoni eelsel õhtul. Nii et siinne reportaaž, tunnistan üles, on tellimustöö.

Foto 1: Morgensilber Eye Candy õuna taga ajamas. Foto autor: Kairi Pullerits
Foto 2: Andreas Veerpalu Pyeongchangi olümpial meeste 4x10 km teatesuusatamise avavahetust sõitmas. Foto autor: Tairo Lutter, Postimees/Scanpix
Foto 3: Tartu maratoni liidergrupp üle värske lume pressimas. Foto autor: Kristjan Teedema, Postimees/Scanpix 
Foto 4: Johannes Hösflot Klaebo (paremal) võistlemas Pyeongchangi olümpial meeste 4x10 km teatesuusatamise viimases vahetuses venelase Deniss Spitsovi (keskel) vastu. Foto autor: Sputnik/Scanpix 
Foto 5: Johannes Hösflot Klaebo (vasakul) võistlemas Pyeongchangi olümpial meeste 4x10 km teatesuusatamise viimases vahetuses prantslase Adrien Backscheideri vastu. Foto autor: Sputnik/Scanpix 

22 Kommentaarid:

At 00:01, Anonymous Anonüümne said...

Täitsa ok jutt. Ole muhe! Jääb vaid ümberväärtustada liikumise mõte. Ei pea ju liikumine olema nagu piitsa ja präänikuga sunnitöö.

 
At 00:30, Blogger markko said...

Järjekordne Bullitshiteri väärt postitus.

 
At 08:07, Anonymous Säinas, taluperemees ja eestlane said...

Suure sportlase pehmostumist toimub meie eneste silme all. Kes küll suudaks allakäigu peatada? Kas on veel mõni elus karastunud ja selge silmavaatega isafiguur, kes juhataks PP õigele rajale tagasi. Räägiks talle elu põhiväärtustest ja suurtest võitlustest, mis vajavad spordirajal pidamist ning ühtlasi õpetavad ka eluks vajalikke oskusi.
Neid sõnu kirjutades valitseb mu hinges suur kurbus. Valus on vaadata meie juhi ja Padre mandumist. Hommikune jalutuskäik koerakesega, sussides televiisorist spordiülekande jälgimine ja jutukese veeretamine blogis. Kurb, lihtsalt kurb. Kuhu küll on kadunud mehemeel ning oskus innustada noort, järeltulevat põlvkonda kangelastegudele. Miks küll kõik mandub?

 
At 09:14, Blogger Priit Pullerits said...

Rahu, taluperemees Säinas. Esiteks ei ole praegu, kui üks kaasteeline on Tartu maratonil elu jätnud, kohane panemisest rääkida. Teiseks, elus on tähtsaim rõõm. Ja kui su sisetunne, kontrollstardid ja kontrolltreeningud ütlevad, et sa ei ole saanud mingiks võistluseks piisavalt valmistuda, ei tunne, et oled valmis võitlusse sööstma - ja mis siis saab, kui neid märke eirad, näitab pühapäevane traagiline juhtum Tartu maratonil -, siis tark inimene ei lähe võitlusse, et seal lihtsalt arulagedusest langeda. See oleks kõike muud kui rõõm.

Soovin, et ka teie kõik õpiksite rohkem end kuulama, endaga arvestama, enda tahtmise järgi talitama, et teie leiaksite ka elus üles selle, mis pakub rõõmu, ega läheks mingi surve ajel kaasa sellega, mis rõõmu ei paku. Sest veel kord: sedasi, vastu enda soove ja tahtmisi talitades, võite end üldse hauda ajada.

Palun mõelge kõik tõsiselt selle üle, enne kui on hilja.

Ja neile, kes siin üritavad ette heita, et mina olen panemiskultuuri edendamisega milleski süüdi, siis neilt küsin selge sõnaga nii: aga kas ma olen teilt tõesti ka iseseisva mõtlemisvõime ära võtnud? Kas ma olen teil keelanud ise oma tahtmise järgi talitada ja ise oma otsuseid langetada, nagu mina langetasin enne tänavust Tartu maratoni?

Vastus mõlemale küsimusele on selge ei.

 
At 09:42, Anonymous Anonüümne said...

Priit, kas adud üldse, et propagandal on suur jõud? Isegi kui viid läbi sotsiaalset eksperimenti panemise kultuuri viljelemisega on sellel mõju olenemata sellest, kas inimestel on mõtlemisvõime või ei. Teatavasti saab absoluutne enamik inimesi iseseisva mõtlemisvõime alles ülikoolist. 60% mehi ei ole sinna kunagi sattunud. Seega nad elavadki propagandast. Ülehjäänud on sunnitud hulludega kaasajooksma, et elust mitte maha jääda. Esimesed tapetakse vaenlaste poolt, tagumised hukatakse eriüksuste poolt, keskmised jäävad ellu. Mõtle sellele vähemalt täna, kus sa pead pausi.

 
At 12:00, Anonymous Anonüümne said...

Mõtlemisvõime on siin kogu aeg ohtu seatud.

 
At 16:41, Blogger Priit Pullerits said...

Annan aegsasti teada, et on valminud reformiplaan, kuidas muuta Tartu maraton ohutumaks ja tervislikumaks. Avaldub peagi ja siis läheb alles diskussiooniks!

 
At 17:16, Anonymous Anonüümne said...

Mehed, äkki peaks algatama seaduse, mis kaitseks Tartu Maratoni, et hoida seda igasuguste reformijate, liberaalide ja üldse kõigi eest, kellele pole miski enam püha.
Alles saime teada, et eesti hümniga on lood pahasti, nüüd minnakse Tartu Maratoni kallale. Mis sedasi Eestist saab?

xp

 
At 17:44, Anonymous Anonüümne said...

Masendav.

 
At 18:30, Anonymous Anonüümne said...

Reformi ennast Priit!

 
At 18:46, Anonymous Anonüümne said...

Olen 18:30-ga nõus.

 
At 19:08, Anonymous Anonüümne said...

Uskumatult nõrk plaan muutusteks. Nii nigelat mõtet poleks oodanudki. Kõik kavad on seni otse prügikasti rännanud. Mõtlev inimene mõistab, et plaan ei toimi. Ja ei üritagi. Milleks raisata õhu võngutamisele energiat?

Õige mees paneb kogupaugu. Kõigist kahureist. Võtab sihikule rahvast hullutava tüvisarja. WORLDLOPPETI. Kelgule jääks selles paugutamises üks sharpnellikild, ei enamat. Näita Priit oma powerit¡

 
At 20:22, Anonymous Anonüümne said...

Priidul pole niivõrd kavatsust Maratoni reformida, kui Kelku taas uue käiguga kottida.
Olgugi ta kavatsused ausad , tulemus saab olema sama.
Ja siis Priidu fännid imestavad, et mis Kelgul küll viga on, et Priidule maratonidele enam kutset ei saada.

Huu

 
At 20:23, Anonymous Anonüümne said...

p.s. on ääretult mölaklik äkksurma surnud kollegi peal liugu lasta.

 
At 21:15, Blogger Priit Pullerits said...

On ääretult mölaklik mind sellises asjas süüdistada, kui asi on hoopis vastupidi - püüan professor Ahase traagilisest juhtumist teistele midagi kasulikku ja elupäästvat välja tuua. Usun, et professor Ahas teadlasena annaks sellele oma heakskiidu - teadlased ju panustavad sellesse, et tulevik oleks teistel parem.

 
At 13:00, Anonymous Anonüümne said...

Kuivõrd pidepunkti kirjutatu ja juhtunu vahel pole, siis 20:22 ja 20:23 jutt näib allkirjastatavam kui 21:15.

 
At 12:59, Anonymous Huugo, korteriühistu esimees said...

Ma jätaks siinkohal Tartu Maratoni üldse tahaplaanile nagu, olgem ausad, seda ka PP tegi. Pööraksin tähelepanu hoopis Pulleritsu kääbusmisiganeskoerale. Tekkis küsimus, miks on penile nimeks peenutsev Candy pandud? Asjatu amerikanism lihtsalt peni kutsumiseks. Ilus emakeelne loomanimi Kändi oleks ka suvalisele Võru- või Viljandimaa talumehele arusaadav olnud.

 
At 13:21, Blogger Priit Pullerits said...

Huugo, Candy on tõukoer, kääbusšnautser, neil on rahvusvahelised nimed, sest nende esivanemad ei ole sugugi kõik "eestlased". Täisnimi on Morgensilber Eye Candy, sealt siis kasutame lihtsalt Candy.

 
At 08:02, Blogger 风骚污男 said...

20180328 xiaoou
longchamp bags
new balance outlet
canada goose jackets
michael kors outlet online
ray-ban sunglasses
ray ban sunglasses
barbour outlet store
polo ralph lauren
polo ralph lauren shirts
louboutin pas cher

 
At 12:16, Blogger Fghkfhk Dfgaert said...

qzz0419
moncler outlet
true religion outlet store
air huarache
nike air huarache
ray ban sunglasses
kate spade sale
cheap mlb jerseys
moncler outlet
coach outlet store online
hugo boss outlet

 
At 04:04, Blogger raybanoutlet001 said...

zzzzz2018.4.27
nike tn
ralph lauren outlet
nike outlet
kate spade outlet
nike roshe
kate spade outlet online
skechers outlet
jordan 8
nike shoes for men
ralph lauren uk

 
At 05:30, Blogger dongua xie said...

balenciaga shoes
bape hoodie
ferragamo belts
lebron james shoes
michael kors
westbrook shoes
nike sneakers for women
yeezy shoes
oakley sunglasses
links of london

 

Postita kommentaar

<< Esileht