Vahel tuleb teha tõeliselt suuri ja kaalukaid asju, mitte ainult sadulas tuult tallata. Nagu näiteks pidada Tartu Ülikooli aulas ühiskonnateaduste instituudi lõpuaktusel ajakirjanduse ja kommunikatsiooni õppejõudude nimel värsketele lõpetajatele kõne (fotol vasakul ja kahel järgmisel alumisel pildil). See ei ole sugugi kergem kui mõnel rattarallil saja sisse sõita. Isegi palju raskem, vastutusrikkam. Aga raskus on seda väärt, kui saad pärast niisuguse tänu: «Tere, lugupeetud Priit Pullerits. Tahtsin Teid lihtsalt tänada eilse kõne eest – see liigutas absoluutselt kõiki. Samuti minu ema, kellel oli rõõmust pisar silmas.»
Vahel tuleb teisi parandada, kui nad elus rappa põrutavad. Tartu Ülikooli korvpallimeeskonna endine mänedžer Meelis Pastak kuulutas minu kolumnile «Proffe? Tänan, ei!» vastates («Professionaalne korvpalliklubi on palju laiem kui ainult korvpall») enesekindlalt, et ma ei mõista globaalse klubispordi eksisteerimise aluseid. Aga ei maksa minuga avalikult väitlusse laskuda.
Andsin talle eile nokauteeriva vastulöögi, kui kirjutasin ja näitasin, et «[p]araku on ta kogu oma vastuargumentatsiooni ehitanud täiesti valele eeldusele».
Sageli tuleb inimesi parandada pikka aega. Küllap olete märganud, et Eesti suurima vastupidavusalade ajakirja Jooksja esikaanel on viimasel pooleteisel aastal ilmunud kõigist Eesti harrastussportlastest kõige sagedamini minu nimi. Õigemini pole ühtki numbrit ilmunud ilma, et selle kaanel poleks suurte tähtedega mainitud mind. Ei olnud erand äsjailmunud viimatine numbergi, kus argumenteerisin, mis on tõelise eestlase õige jooksuala.
«Ikka jookseb suur osa mehi vales suunas. Jookseb lausa tupikusse,» alustasin kurba tõsiasja nentides. «Kuigi olen Jooksja kolumnides korduvalt argumenteerinud, et maraton, mida paljud on hakanud lausa jumaldama, ei paku jooksjana enda võimete realiseerimiseks ega ka tulemuse tegemiseks erilisi võimalusi, jätkavad Eestis mitte kümned, vaid koguni sajad jäärapäiselt just maratoniradade tallamist.»
Tuletasin meelde, et olgu tegemist harrastajate või kõrgete kohtade jahtijatega, tuleb neil arvestada: maratonis nad kaugele ei jõua. «Ükskõik kui palju nad endale sugereerivad,» jätkasin, «et maratoniaeg kolm tundi – oi, kui paljude eluunistus! – või kolm ja pool tundi (samuti paljude silmis aastatepikkust visa harjutamist väärt) on kõva tulemus.» Ja siis ütlesin lühidalt:
«Ei ole.»
Kujutan ette, mida maratonihullud seepeale südames tundsid. Aga neil polnud muud valikut, kui jätkata, lugeda edasi – tõeline maratonijooksja ju ei katkesta! – ja saada üks kainestav hoop teise järel. Alustuseks selline, vägagi valus tõdemus:
«Selles, et ei ole, aitab veenda IAAFi, rahvusvahelise kergejõustikuliidu punktitabel, mis võimaldab eri alade resultaate omavahel võrrelda. Sealt näeme, et meeste maratoniaega 3:00.00 hindab IAAF 440 punktiga. Vaatame nüüd, mis tulemusega teenib 440 punkti 800 või 1000 meetri jooksus. Ja mis me näeme – need ajad on 2.14,85 ja 2.55,99. Mis siin tagasihoidlikku mängida: jooksin juba koolipoisina ilma igasuguse trennita neist aegadest paremaid tulemusi, ja seda koguni sisehallis. Seega on maratoniaeg kolm tundi võrreldav keskmaajooksus tavalise koolipoisi tulemustega. Või veelgi karmimalt öeldes: see, kui aeg läheb maratonis üle kolm tunni, pole mingi tõsiseltvõetav jooksmine. See on pigem kulgemine või lihtsalt liikumine.»
Olen nüüd piisavalt oma kirjutist Jooksjas tsiteerinud, edasi lugege ajakirjast. Näitan ja tõestan seal, et õige valge eurooplase, sh eestlase alad on keskmaa-alad, ennekõike 800 meetrit, aga ka 1500 meetrit, ja mida pikemaks võistlusmaad lähevad, seda kaugemale europiidsed valged, sh eestlased maailma tipust jäävad.
Mulle pakub selline andmete analüüsil põhinev argumentatsioon naudingut. Aastate jooksul olen seda Postimehes ilmunud kolumnides teinud nii korvpalli kui jalgpalli ja loomulikult suusatamist lahates. Need on kõik alad, mis on aegade jooksul kütnud rahva seas tugevaid emotsioone – ja emotsioonide pinnalt on kerge inimesi manipuleerida, panna neid uskuma asju, millel pole mingit tõepõhja. Sama on juhtunud ka ülipikamaajooksuga: sellest on kujundatud omamoodi hullus – olete ju isegi kohanud siin neid, kes käivad jäärapäise lolli järjekindlusega puhumas oma jeeriko pasunat, et maraton on A ja O –, sellest on tehtud midagi kangelaslikku, et kes seda läbinud (
sic!; mitte jooksnud) ei ole, see nagu ei olegi õige spordimees. Aga kui siis faktipõhiselt vaatame, aegu ja tulemusi analüüsime – nagu teen äsjases Jooksja kolumnis –, siis näeme, et seal ei jäägi midagi muud järele peale suure kisa, sest ajad ja tulemused tegelikult midagi väärt ei ole.
Selles, et emotsioonid varjutavad fakte, seisnebki suuresti spordi ja spordisõprade ning samuti -hullude traagika, mis teeb nendega aruka ja mõtestatud ning argumenteeritud vaidlemise kahjuks võimatuks ja tulutuks. Nii et selle peale ei ole mõtet oma energiat ja aega raisatagi. Selleks ma võtangi suurelt sõna seal, kus minu vaatepunktid levivad – ajakirjanduses – ja kus emotsioonidest pimestatute sõge hääl ei suuda mõistuse häälest üle karjuda.
Foto 1-3: Priit Pullerits pidamas esmaspäeval Tartu Ülikooli aulas ühiskonnateaduste instituudi lõpuaktusel
ajakirjanduse ja kommunikatsiooni õppejõudude nimel värsketele
lõpetajatele kõnet. Fotode autor: Tartu Ülikool
Foto 4: Venemaa jalgpallifänn. Foto autor: imago/ULMER Pressebildagentur/Scanpix
Foto 5: Valge ameeriklane Clayton Murphy võidab Rio olümpial 800 meetri jooksu poolfinaali. Fotol on näha veel kolme valget eurooplast. Foto autor: AFP/Scanpix
Foto 6: Poolakas Adam Kszczot tuleb möödunud talvel 800 meetris sise-MMili võitjaks. Kus on finaalis mustad jooksjad? Foto autor: AP/Scanpix
Foto 7: Prantslane Pierre Ambroise-Bosse ja poolakas Adam Kszczot saavutavad mullusel MMil Londonis 800 meetri jooksus kaksikvõidu. Foto autor: Reuters/Scanpix
«Ikka jookseb suur osa mehi vales suunas. Jookseb lausa tupikusse,» alustasin kurba tõsiasja nentides. «Kuigi olen Jooksja kolumnides korduvalt argumenteerinud, et maraton, mida paljud on hakanud lausa jumaldama, ei paku jooksjana enda võimete realiseerimiseks ega ka tulemuse tegemiseks erilisi võimalusi, jätkavad Eestis mitte kümned, vaid koguni sajad jäärapäiselt just maratoniradade tallamist.»
79 Kommentaarid:
Et nii arvata, küsiks mitu maratoni on PP jooksnud ja milliste aegadega?
Jooksnuna võin öelda, et 800 meetri jooksus puudub praktiliselt emotsioon ja väljalülitamise võimalus, kui võrrelda seda maratoni lõpetamisega, isegi nelja tunniga.
Jääb küsimus, milleks seda siis teha, kui see pole sinu elatusallikas?
Kõik õige härra Pullerits.
Maratonijooksu asjas saaks mitmeid poolt ja vastu argumente esitada.
Maratonist on kujunenud rahvasport ja maratoni korraldajatele elatusallikas. Kõikjal maailmas on rohkem võimalusi maratonis startida kui näiteks 1500m jooksus. Rahvasportlane saab maratonist endale rohkem kui lühematest jooksudest. Ka see 3 tunni väljakutse on rohkem rahvasportlaste asi.
Eesti noorte maratonile orientatsioon on mõistetav. Maratonis võidad tuhandeid rahvasportlasi, staadionijooksudes tulevad sulle vastu maks kümme omasugust ja pingutusega saadud 8 koht ei anna isegi diplomit. Maratonis saavad aga nänni isegi 50 või 100 esimest.
Mis punktidesse puutub siis need on ju arvestatud tipptulemuse järgi. Need on aga pikas maas pisikeste kõhnade aafriklaste poolt viidud ulmelistesse kõrgustesse.
Iga ala tipu kõrgust võib hinnata püramiidi ehk harrastatuse põhjal. Mis ala tehakse maailmas enim? Jooksu. Nii rikastes, kui seda enam vaestes maades. ENSV aegses koolis andis kehalise tund päris laia spektri alasid. Kuulitõuge oli normihindele. Ketas ja oda jäid kehalise õpsi südametunnistusele, ehk on palju rahvast, kes pole neid alasid proovinudki. Mida vähem proovijaid, seda vähem harrastajaid, seda madalam tipp, seda nõrgem maailmarekord. Ehk siis, sama 1000 punkti iaafi tabelis saab odaviskes kätte suhteliselt nõrgema tulemusega kui samad punktid 10000m jooksus. Seesama 10k rekord on 26.20. Suured ja turjakad eestlased on sellest ajast ulme kaugel. Odas ja kettas seevastu mitte nii väga. Keskmisest suurema kehaga eestlasele sobiks tõesti keskmaajooks. Jõud ja kiirus. Kuid tipus on taas kitsas. Ka keskmaajooksus on eelis väikesel kõhnal poisikeseliku kehaehitusega mehel. Borzakovski, elGuerroj, seesama Kzszot.
Kui vastata otse küsimusele, siis eestlase vastupidavusala on jalgratas ja suusatamine. Need alad elimineerivad miljonid soojas ja vaesuses elavad inimesed.
Samadel põhjustel miks võistkonnaspordis peaks eesti aladeks olema korvpall ja võrk, ning mitte mingil juhul jalgpall.
Probleemi esiletõstmine on hea, kuid vaja on probleemile lahendusi, miks on vähe keskmaas jooksjaid startijaid. Esimene murekoht on staadionid, kus treenida no jne.
Ei ole staadion murekoht. Vaid intervalltreeningu korral on vajalik staadion, kui intervalle saab joosta ka looduses. Muidugi jah, tunnetus, nii tartaankate kui ka sirge kurvide vaheldumine, see nõuab vahest staadionil treenimist. Pigem see, et sul ei ole kaaslasi, kellega koos trenni teha.
Jah õige tähelepanek pole kaaslasi.Paljud pigem ronivad emase saatana tissi imema-suits ,alkohol
Kõik meie ümber on tüübistatud, noh, ee, standardiseeritud. Meedias on sarnased artiklid, ning isegi sarnased pealkirjad. Vaadake antud artiklit mis minus isiklikult vastikuse esile kutsub.
Inglismaa koondist tabas valus tagasilöök.
https://m.postimees.ee/section/3919/4506938
Mis kuradi tagasilöök? Asendusmees on ju olemas. Inglismaa ei pea 10 mehega mängima. Mil määral on see valus? Asendusmees saab mängida. Temale ja tema perele ja suguvõsale on asi hoopis õnnelik ehk kaugel "valusast". Nojah, saame aru tänasest onlain poliitikast et igas tunnis peab uue artikli välja kakima ning suurepärane, kui mingi tont reie lihase ära tõmbab, sellest saab siis paatosliku pealkirja teha.
Tegelikult on vist teatud draiver, mis minusuguses natsionaalbolševikus seda viha tekitab. Oletame et Eesti oleks MMil mängimas ja Dmitrijev oleks trennis säärelihast venitanud. Kas Briti meedia oleks samasuguse artikli kirjutanud? Eesti koondist tabas valus tagasilöök. Ning kirjeldanud tervenemisvõimalusi ja muud asja ümber olevat?
Prantsusmaal läheb 200 inimest päevas suitsetamise tagajärjel hauda.Mitu veomasina täit laipu see teeb.Neid karme arve vaadates tekkib pilt sõja koledustest silme ette. http://ec.europa.eu/growth/tools-databases/tris/en/index.cfm/search/?trisaction=search.detail&year=2015&num=109&mLang=ET
See siin on elitaarne blogi. Bolševikud, menševikud, jalgpallurid ja sitakotid leidku omale vastavad foorumid. Siit tõmmake heaga nahker. Või muidu.
Aasta pärast on meie 800m rekord 20 aastat vana, püstitatud Nõva metsade vahelt pärit spordimehe poolt. Millal see üle lüüakse?
http://ekjl.ee/content/editor/files/Edetabelid/AllTimes/alltm800m.pdf
Mitmes on Pulleritsu rekordaeg Eesti kõigi aegade edetabelis?
Hea Ärni, järsku katsud teemas püsida. Me kõik siin teame fakte ja numbreid ja Padre isiklikku panust Eesti spordi arengusse.
http://www.uttv.ee/naita?id=27197 alates 28:10
"Kuidas emotsioonid hukutavad sporti?"
Priidu enda tekst eelmisest plogi sissekandest:
* Sõitsin tunde ja tuju järgi.. et oleks äge.. need andsid hea emotsiooni – kiire ja vähegi pingutust nõudev sõit on alati meeliülendavam kui pikk ja mugav veeremine
Kas Priit tegeleb hukutava spordialaga? Jahh tegeleb küll, palun lõpetagu juba.
Lp 13:46, kirjutate õigustatult, et "kõik meie ümber on tüübistatud, noh, ee, standardiseeritud".
Aga siiski on üks erand - see on siinne minu blogi. Vaadake nii teemasid, vaatenurki kui esituslaadi ja käsitlusviisi ning stiili - no ei ole sellele Eesti meediapildis võrdset ega vasta see, mida siin pakun, standarditele, on ju nii? Just see mu blogi teistest eristuvaks ja paremaks teebki, kas pole? Jah, just seepärast te siin lugemas ja vaidlemas käitegi; te ei käiks, kui siin oleks kõik standardiseeritud, ega ju?
https://suusk.blogspot.com/2017/05/pullerits-kuidas-sundis-eesti-viimase.html - jutus toodud info järgi 100 parima sekka tema tulemus ei kvalifitseeru. Aegajalt tuleb meelde tuletada, et kaotus parimale eestlasele oli 10 sekundit ehk maakeeli 10%. See on aga mõttetu aeg. Sellega sportlaseks ei kvalifitseeru. See on amatöör-luuseri aeg. Milleks sellisest häbist üldse nii vanalt heietada, kas piinlik ei ole juba?
Just nii mister Pullerits, õigust karmi õigust räägite, teie blogi on väljapaistev erand ning koht kuhu tulla hingehaavasid ravima
Aga kui aeglaselt suudab keegi läbida 800m?
Priit, teie blogi on teie ekraanil, kui netijuhe välja tõmmatud. Minu ekraanil on mingi muu asi juba.
Pullerits ei suuda ikka kuidagi seda oma naba imetlemist lõpetada. Kui mitme(kümne)s postituses ta oma aastakümnete tagust 800 m hiilgavat tulemust esile tõstab?
Ja kuna Pulleritsul endal puudub teadmine, millist emotsiooni maraton läbijale tegelikult pakub, ei saa selliseid postitusi ka kuidagiviisi tõsiselt võtta. Suht sitt eeskuju olete oma suhtumisega harrastussportlastele, Pullerits.
Mina tean seda. Korduvalt kogetud ning ülehomme taas maratonirajal. Ja selle juures ei halvusta ma teiste alade ning distantside harrastajaid. Hea meel, et inimesed liigutavad.
Jalgpallist ka, PP varasemate postituste kontekstis. Kui Eesti Meedia oleks MM-i ülekandeõigused endale saanud, kas Pullerits ka sellisel juhul paugutada julgeks. Praegu teevad peremehed pai, arusaadav.
Me võime siin kõvatada oma tulemustega kuis jaksame, varsti oleme kõik vanad spordipeerud.Aga ei maksa püssi nurka visata.Inspireerivaid inimesi on alati maailmas olemas. https://www.ohtuleht.ee/883423/jada-pinkett-smith-mu-noorendatud-tupp-on-nagu-16aastasel
Sass, kulla mees, te olete ju tüüpiline uue aja pehmo. "Hea meel, et inimesed liigutavad." - No öelge, mis teil teistest inimestest asja? Keskenduge oma tegemistele, te ei pea kogu maailmale kaasa tundma - elage oma elu!
Sass, kulla mees, kui jalgpalli kannaks ka üle EM, siis saaks ta samasuguse koslepi, mulle vahet pole. Te ju näete ise, kuidas ma olen siin PMi spordiuudiste valikuid kritiseerinud - PM kuulub ka EM-le. Kas see on mind pidurdanud või takistanud? Ei ole ju! Kui te enda põhjal arvate, et teie ei julge oma tööandjat avalikult kritiseerida ja olete selline pehmo ja möku ja mömm, siis ärge kandke oma sellist suhtumist teiste peale ning ärge arvake, et teised on ka sellised. Olen siin korduvalt tõestanud, et ei ole. Kord oli isegi selline lugu, et eelmise juhi ajal astusin talle siin nii kõvasti varbale, et oli kohe hirmus valus (see oli seoses AV kaasusega), aga kas ma seepärast astumata jätsin - ei. Kui suudad oma seisukohta põhjendada ja argumenteerida, ei saa sulle keegi midagi teha, nagu siin aastate kaupa olete näinud.
Ja Sass, kulla mees, mis enda tulemus on teil minu oma kõrvale letti lüüa, olgu või maratonis? Ei ole midagi? Siis on arusaadav, miks te kadetsete, et teisel on midagigi ette näidata, mis on tulemuse moodi. Too tulemus, 1.55,9, on ilmselt kõigi aegade kõige kõvem Eestis joostud 800 m tulemus, mis on saavutatud nii vähese treeningu pealt.
Härra kirjamees PP on ikka puust peaga. Teeme puust ja punaseks. Parim 800 m aeg on 100,9 sekundit. Seega PP aeg on 15% nõrgem. 9 aastat tagasi oli tombaku aeg TRR-l 2:52:08 ja PP aeg 3:13:32 ehk 12,5% nõrgem. Seega juba 9 aastat tagasi pani Priit oma enese pingutusele jooksu asemel rattasõiduga vanas eas pika puuga ära. Ja siit tuleb välja, et tegelikult on Eesti ratturid ikka kõvemad tegijad kui 800 m jooksjad.
Sass on tore mees, aga ilmselgelt vales blogis. Siin on mehed kes praegu küll suusatavad ja sikkeldavad rahumeelselt, kuid nooruses jooksnud keskmaa ja staieridistantse ja magustoiduks isegi maratone. Priidu puhul ei maksa dogmaatiliselt rippuda ühe distantsi küljes kinni. Padre hooaja lõpus lõdvestuseks 3000m joostud 8.45 viitab et maraton oli paari pühapäevase pikema trenni taga, ning asjaolude parema kokkulangemise korral oleks 2:38.xx maraton varnast võtta olnud.
Priidu eluprojekt jätkub. Globaalne PR üritus minast kui kiireim, kergeim, parim, enimmainitud, nimetatud, ülikonnas, raadios, telekas.
Mis on kogu asja tulem? Suletud ringi jäänud siplemine, millest välja pole õnnestunud murda. Isegi viienda kategooria arvamusliidrit pole teist saanud. Mis ma siis teen? Loobin Margusega vastatikuseid solvanguid oma blogis.
Tulemused jäävad iga aastaga vaid nõrgemaks. Need on tublid, aga iga teeb oma töö. Eksperimendid et 15 minutine sprint rattaseljas on parem 2h trennist. Suuskadelt rattale hüpates saab suurema hoo kui lõuna laagreid külastades. Sellises eas enam ei eksperimenteerita, jäägu see noortele ja rumalatele, kes tahavad kõik ise järgi proovida, et samma punkti tagasi jõuda. Väga hariv on siin Vsevjovi ajaloo saade. Hoopis teine valdkond küll, kuid tüvitekst sama: Kõik on korduv ja tulemus on pea reeglina sama mis eelmisel korral, kui sarnast lahendit prooviti. Ja nii juba sajandeid.
Norin neid kes joosta saavad, sest mina enam ei saa. Kui muu ei aita otsin taga taskust videdaks kulunud 80ndatel. joostud 800m. jooksuaja. Kordan 80ndatel. ! Ajal kus 5 aasta tagune on samuti juba aegunud-iganenud.
Huu
16:36, no kuidas saab nii elementaarse ja kolossaalse valearvestuse teha - ja seda lausa nii avalikult, kogu Eesti võitlusliku spordiüldsuse silme ees?!!?
Te võrdlete minu 800 m rekordaega David Rudisha maailmarekordiga ja saate sealt kaotusprotsendi. Siis teete justkui samasuguse tehte rattasõidus, ent millegipärast võrdlete minu aega... Janek Tombaku ajaga! Kuulge, kas hr Tombak oli maailma parim maanteerattur? Ei olnud ju! Kui võrrelda, peaks te mu aega võrdlema näiteks maanteesõidu mitmekordse maailmameistri Peter Sagani tulemusega. Või teine võimalus, kui tahate ikka õiglast tehet teha: peate minu 800 m rekordaega võrdlema Eesti suht suvalise hooaja edetabelijuhi ajaga. Seda edetabelit on viimasel ajal juhitud ajaga 1.50 kandis või sutsu alla selle (mullu Rasmus Kisel 1.49,40, tunamullu Raimond Valler 1.50,44). Olge nüüd hea mees ja arvutage uuesti: minu aeg 1.55,9 ja Eesti parima aeg 1.49,40 ja tulge ja teatage meile uuesti, mis see kaotusprotsent on, eks!
Ootame pikisilmi!
lgp. Huu on jätkuvalt teravaim pliiats siin.
Juhin siiski tähelepanu et minu alias siin parditiigis on MargusM, ..ehk siis MargusM´ga : )
Kuid tõsi on see, et Sass võib maratoni läbida ka 5tunniga ja ikka on Priidust kõvema tulemusega. Täiesti šokeeriv!
Ei ole siin mingit pr-projekti, sm Huu. Nii ongi, et võrreldes teiesuguse või minusuguse halli, mõttetu ja tähelepandamatu mehega on Pullerits meist ja kõigist teistest üle olgu tuntuselt spordiradadel, õppejõuna, oma ala spetsialistina ja ka arvamusliidrina, sest tema kirjutised ilmuvad regulaarselt Postimehes ja Jooksjas ka. Sama palju kui tal on kirglikke vaenlasi nagu Margus või Huu on tal kindlasti ka toetajaid (vaatasin ükskord lugejate kommentaare tema poliitika kommentaari all, see oli vist moraalsetest värdjatest, seal olid küll paljud tema poolt.) Vähe on Eestimaal mehi, kes suudavad rahva nii kihama lüüa nagu selle blogi pidaja. Mina olen sellega võrreldes ausalt öeldes tühine ja teie olete ka tühine, aga meie vahe on see, et ma ei hakka oma tühisust kompenseerima siin laia lehena sõna võttes selle mehe vastu, kes meist siin ainsana on sellel väiksel tükil nimega Eesti nimekas ja mõjukas tegelane.
17:44 väga kõva sõnavõtt. Nii see just täpselt ongi. Lisaks vaid niipalju et mees nimega Pullerits pole kuulus mitte üksnes "sellel väiksel tükil nimega Eesti", vaid ka leedu-poola endise suurriigi areaalis ja Põhja Ameerika mõõtmatus preerias.
Jajah. Suur Pullerits. Rohkem polegi miskit lisada.
Ah unustage oma 800 meetrid ja maratonid! Eesti rahvuslik vastupidavusala on kommunikatsioon. Lolli plära suudame me kõik lõpmatuseni ajada ja et taset hoida, siis koolitab Padre ülikoolis veel selle ala "spetsialiste" juurdegi.
Selle suve kahtlemata suurim ratta sündmus meil saab olema Suure Munamäe sõit.Kes ikka pikal distantsil veel viimase tõusu lõppu tuleb nägu krimassi vabalt naeratus näol siis minupoolt tasuta foto ja tunnustus.Vahel lõbus seal vaadata kuidas turistid jalutavad hing paelaga kaelas tippu.Siis seda enam lõbusam saab olema kuidas maantee rattad sinna ülesse tulevad.Kindlustage oma suksud igaks juhuks juba ära.
to,17.44
Delfi ja Postimehe kommentaariumi pööblil suudad ka sina vere käima panna. Lihtne, liiga lihtne on teemat arendada sellises keskkonnas kus teisitiarvaja on rahvavaenlane ja neil tuleks munad maha võtta. Just sellise retoorika seltskonna suudaks ka sina spiiker olla.
Pole mina kellegi vastu siin töötamas. Olen ka Pulleritsuga ühel nõul olnud.
Küsin: Mis kirjutab ajakirjas "Jooksja" mees , kes vihkab ja peab jooksmist mõttetuks?
Miks kirjutab jalgpallist mees, kes vihkab jalgpalli?
Miks loopida negatiivset sappi valdkondades , mis jälestust tekitavad?
Ja kes sulle ütles et ma oma valdkonnas top 5 eestis spetsialistide hulgas ei ole ja paaril korral ka parimana premeeritud?
Suure-Munamäeni rattaga korduvalt ronitud. Mööda asfaldit tehtav ja lõbus. Metsast minusugune jalg ülesse ei pressinud.
Huu
Pole mõtet vörrelda tomatit kõrvitsaga. Nimelt nii suur on maratoni jooksu vahe 800 meetri jooksuga ja seda maratoni kasuks.Ega sellest enne aru ei saa kui pole ise proovinud.Juulis jälle algatuseks võistlustel 800m ja magustoiduks siis kerge alla kolme poole tunnine jalutus maratonirajal.Kuna vanust viiekümne kanti siis alla kolme tunni joosta vist ei jõua,aga abiks seegi.
Jah ja ei. Ka isand Huu ületab vahetevahel oma varju. Kuid Padre ja 800, see on nagu Talts ja kang, nagu Tammiste ja korv, nagu Kalevipoeg ja mõõk. Kes oleksime meie ilma Padre 800 blogita? Tühipaljas delfi pööbel, hale postimehe kiibits. Aga nüid näe, eliit kommernaudid, vabariigi esimese blogi kotkas-lendurid.
Huu elame näeme.Maantesõidus tuldakse lõppu suuremate gruppidena ja sellel kitsal lõpu tõusul kus gravitatsioon kisub juba korralikult alla poole.Siis võib tulla ette olukordi mida keegi pole kogenud.Kukkumised kallakul selg ees,sellest tulenevad äkilised käikude vahetused 25 protsendilisel kallakul,pull värk igatahes.
Õige mees kiidab iseennast, kehva meest ei keegi :)
Mis mõtet on sellist paska levitada?
https://m.postimees.ee/section/3919/4507457
Ja miks peab 22:00 siia seda tagumiku pühkimiseks kasutatud paberilinki levitama? Ärge näppige ja klikkige. Levitajad saavad sellest ainult indu juurde. Miks sellised manipuleeritavad oma peata zombid siia eliitblogisse sammuvad, kas miski tähelepanu vajadus või?
3 tundi jooksmine ja sellest emotsiooni saamine - paha. 45 minutit rattaga mugavustsoonis veeremine ja sellest emotsiooni saamine - hea.
Ainus emotsioon mis need harrastusportlased maratonist saavad on lõpus,see et nad selle ära tegid.Aga et tervest protsessist nauding saada peaks olema jooksutehnika nii paigas ,et jooksmine muutuks samuti mugavaks.Kui see paigas pole siis ma ei saa aru miks seda peaks tegema.Rattasõidus täpselt sama lugu.
Väga head jalkajuttu:
https://sport.ohtuleht.ee/883514/mmi-stuudio-meelelahutaja-erkki-sarapuud-tabas-puhkusel-mmi-vaadates-ebameeldiv-ullatus
Mr Huu esitab paar küsimust, millele hea meelega vastan, et ta asjades suuremat selgust saaks, sest nagu näha, siis ise selguse väljasõelumine võib olla liiga raske, kuigi mees enda väitel vabariigi top-5-s mingil x-alal.
Mis kirjutab ajakirjas "Jooksja" mees, kes vihkab ja peab jooksmist mõttetuks?
Vastus: küsimus on täiesti valele eeldusele püstitatud. Jooks oli tükk aega mu põhiala, kuni juhtus see, mis paljude jooksjatega juhtub: kui ikka kõvasti oled jooksnud, siis ühel hetkel annavad jalad järele. Ei ole kunagi jooksmist vihanud ega mõttetuks pidanud. Jooksmine just seetõttu meeldiski, et on masohhistlik ala, kus igasugune lödipüks hakkama ei saa, sest ei suuda end tagant piitsutada.
Ja veel: perioodiliste väljaannete nimed kirjutatakse ilma jutumärkideta!
Miks kirjutab jalgpallist mees, kes vihkab jalgpalli?
Vastus: vihkamine on siin liiga tugev sõna; õigem on öelda, et pean jalgpalli ületähtsustatuks ja mõttetuks. Seepärast sellest kirjutangi, et jalgpallipropaganda käib pinda. Kui soovite, võin ka nii öelda: teen jalgpallipropagandale vastupropagandat.
Ja veel: ega õige ajakirjanik kirjuta ainult asjust, mis talle meeldivad; õige ajakirjanik kirjutab ka asjust, mis talle ei meeldi ja pinda käivad. Kas te arvate, et Savisaarest kirjutanud ajakirjanikud on nautinud ja armastanud Savisaart?
Miks loopida negatiivset sappi valdkondades, mis jälestust tekitavad?
Vastus sisaldub eelmise küsimuse vastuses.
Ja veel: õige ajakirjanik saabki olla üksnes see, kellel on kirge ja kel silmad lähevad põlema. Selle tulemuseks, jah, võib olla ka sapi pritsimine (kui see teile nii tundub) valdkondades, mis ajavad vere keema. Mõttetud ajakirjanikud on need, kelles pole kirge, tuld, põlemist. Nende lood ei ela ega lenda, on tuimad igavad tükid. Kes selliseid loeb?
Jalkas ka joostakse, ei ole päris mõttetu.
Kuid kas kirg ja sisemine põlemine peab lähtuma, algatuma alati negatiivsest impulsist?
Kogu blogi postitus on valedel eeldustel, sest Priit väidab, et pea kõik tahavad kogu aeg mingit isiklikku rekordit teha. Ei taha!
Samas tõmbleb panna-on-vaja ja panna-ei-ole-vaja(elik nautida sooritust)vahel, suutmata otsustada, mida siis ise tahab.
Kuidagi skisofreeniline olukord ...
Jalgpall on sama mõttetu kui korvpall. Mingi kollektiivne kera kummardamine.
10:30 - jah, ajakirjanike puhul peab see nii olema, sest ajakirjanduse ülesanne pole kellelegi hosiannat laulda, vaid igasugu jamasid, ebakõlasid, tobedusi, sigadusi, mõttetusi päevavalgele tirida ja kiskuda.
10:33 - vaadake ja jätke meelde, teised ka: ongi nii, et kord on panna vaja ja siis mitte , kuid kõige olulisem on omada tarkust, et neil kahel õigel ajal ja õiges kohas vahet teha. Mina seda suudan ja oskan, aga teie vist mitte? Millest muust teie segadus???
10:43 - korvpall oli intelligentne mäng (Kullam, ka Gomelski), aga tänapäeval on sellest saanud vanglamaja kandidaatide mäng - vt NBA juba 10-15 a tagasi, kust need ilmingud on viimasel ajal kandunud ka Euroliigasse.
PP, koma ette ei käi tühik. Õppejõud ja ajakirjanik peaks ometigi teadma! Missugune häbiväärne allakäik ja ise nimetad end veel kõvaks meheks? Kõva mees pole see, kes rohkem tühikut peksab!
Miks jalgpall ja selle ümber keerlev maailm on jälk, tuleneb vast asjaolust, et see lihtsa ja idiootidelegi mõistetava tegevusena haarab kaasa miljonid rahvamassid, ka sellised kes alles eile veel puu otsas elasid.
Ning tahes tahtmata tuleb siis ennastki allapoole taandada. Seda on aga valus teha, eriti meiesugustel meestel siin kes enamus vähemalt doktori akadeemilist kraadi kannavad.
Toimetuses mõned inimesed ütlesid, et vaatavad jalgpalli sellepärast, et väravaid näha. No palju õnne neile! Eilseid mänge:
Portugal - Maroko 1:0
Uruguay - Saudi Araabia 1:0
Hispaania - Iraan 1:0
Vaadata 90+ minutit jalgpalli, et näha ühtainust hädist väravat...
Kui Venemaa ei mängiks, poleks neil peaaegu mitte midagi vaadata. Tänu Venemaale on sel MMil mingisugunegi resultatiivsus.
Ja siis, mis ajab eriti kopsu üle maksa, makstakse neile ärahellitatud ja taevasse upitatud ründajatele kosmilisi summasid, kusjuures nende tööviljakus (sic!) ja töö tulemuslikkus on nii madal, et see ei vääriks punast krossigi. (Ronaldo on erand.)
Aga edasi: Donald Trumpi populaarsus USAs tõuseb. Viimaste küsitluste järgi on see juba 45 protsenti. Ärrituskommentaator Ahto Lobjakas üritab ka Trumpi-vagunile hüpata ja teda lahata. Aga lahaku mis ta lahkab, rahvas arvab ikka omasoodu ja USAs on õnneks demokraatia, kus otsustab rahva hääl. Ja praegu, nagu märkisin, on Trumpi populaarsus juba lausa 45 %. Mis nende Eesti valitsusjuhtide vastavad numbrid on ka?
Vähesed väravad on vuti spetsiifika. Kuskil seal 90 aastatel vutt nö totaliseerus, ehk suitsutobid visati nurka ning hakati korralikult füüsist tegema. Kui hoolega kaitset mängida, siis olgu vastas või brasiillased on väga raske väravat saavutada. Täna jaksavad pallurid joosta, ehk pidevalt vastase palliga mängijat ahistada. Süsteemikindel maa-ala kaitse tagab selle et söödumänguga ka kerge pole edasi liikuda. Vaadake juutuubist 1982 MM itaalia - brasiilia mänge. Zico ja Sokrates ja kes need tolleaegsed ässad olid. Liikumine (mitte jooks vaid löntsimine) on aegluubis, kaitset pole ees kui mehed oma ilusaid kauglööke harrastavad. FC Flora teeks 1982 brasiiliale suhkamit küll. Jalgpall on ikka väga muutunud.
Kui Venemaa ei mängiks?
Andke Venemaale mõni vastane kes mängida oskab, kaob ka neil väravate tagumise isu ära.
Jalgpallurid on ülemakstud. Ronaldo kaasaarvatud.
Trump ja tema fännid andku minna selle rongi peal isoleerituse aga samas uhke puna-valge triibulise maailma suunas.
Ega ennem järgmisi valimisi neid % tegelt ei tea.
Asjaolu mis jalka vastikuks muudab on see et meedia suhtub lugejasse nagu titte. Vaatame Postimehe pealkirju, ;Kas Messi ja Argentiina väldivad krahhi? Täpselt nagu ameerika (usa) lammastele müüakse infot läbi paari kolme nö superstaari nime. Kas meedia asjapulgad ei taipa, et eesti lugejaskond on ümbritsevast maailmast teadlik. Argentiina seostub ka ilma Messi nimeta eliit jalgpalliga. Ja sama rida edasi. Näiteid on võtta küllaga. Kuidas tambiti "Klavan ja Liverpool" pealkirju.
Jah nõus 12:59
Esimene vastane saudi araabia oli naljanumber. Ka Egiptus jooksis kaitses nagu kari lambaid. Miks mitte bussi parkida? Kuidas seisis Island täpselt ruudustikus. Argentiina oli kohe kuses. Samamoodi oleks Venemaa nulli peale jäänud Islandi vastu.
Ah minge te ka kassi saba alla oma jalgpalliga.
Juhin tähelepanu, et see siin pole jalgpalliblogi, aga ikka suudab Pullerits siin rattablogis õigetele klahvidele vajutades võluda seoses jalgpalliga lugejatelt välja rohkem reaktsioone ja kommentaare, kui PMi kutselised jalgpalliaajakirjanikud terve päeva jooksul punnides ja ponnistades. Kas teile ei tundu nii? Vott see on meistriklass!
Selline paradoks et Messi on kuival, Müller on kuival, Kuljabin on kuival. Väravaid lööb hoopis kuningas Pullerits ja teda isegi ei ole mm il. Õppige mehed kuidas peab mõjuma. Trumpi populaarsus on 45, Putini populaarsus on 95, Padre populaarsus on 100!
Mida Jüri Lossman tegi kunagi OM-il maratinijooksus või Pavel Loskutov EM-il ?
Esimene on vast puhas "eestlane" teine ka suurema osa oma teadlikusdt elust Eestis elanud ja kui nii väikeseravulise rahav hulgas on juba tippvõistlustelt 2 medalisti, siis vaevalt, et saab öelda, et ärge tegelege, keegi pole midagi saavutanud.
Ja küsiks, et mida on 800m jooksjad tippvõistlustel saavutanud - vastan ise -ümmargune 0 on saavutatud ...
Enam ei ole aasta 1928. Sommid said 70 tel olüpialt 5 kulda staadionijooksus, hiljem pole finaalidessegi pääsenud. Kõik tänu sellele et araablased ja aafriklased leidsid jooksus elatiseteenimise võimaluse.
Tänases konkurentsitihedas maailmas on medal suurvõistlustelt loterii. Pigem argumenteerida tervisespordi lähtekohast. Muidugi on jooks kasulik, kuid sellele ja eriti maratonile profisportlaseks profileerumine on kahtlane. Kui papa on rikas ettevõtja, siis küll. Elukutseks mitte, sest täna kolistavad teise kolmanda ešeloni aafriklased just väiksematel maratonidel kus auhinnaks näiteks 2-3 tonni eurot. Oma 2:15 2:16 jookseb ta ikka ära. Eestlasest 2:16 mees on juba koondisemees.
Miks kitsendada arvepidamist ainult mingile niššiajakirjale harrastussportlastest on meedias pildil vaieldamatult Ratas.
Kõnepidamis oskustesse tasuks suhtuda enesekriitilisemalt, ei maksa kiidulaulikute kooril end segadusse ajada. Aktus on muide järelvaadatav.
Mis kõne sisusse puutub siis väljendit "siit saab ainult....minna" olen kuulnud sel aastal juhuslikult kolmes kui mitte neljas lõpu kõnes ja see on jube. Paraku oli teie oma see kõige viimane.
Ise ma kindlasti paremini ei suuda aga see ei tähenda, et teie ei suuda.
Terv Tom
Palju on asjatundmatut möginat. Las kommivad ikka spetsid kellel midagi tarka ka ütelda on.
Mida siin kommida ongi? Seda teemat siin varemgi leierdatud.
Rääkige hr Pullerits mis te räägite ja seletage, mis te seletate, aga ühte ma teile ütlen, et jalgpallist ei jaga te mitte essugi. jalgpall muide on ajudega ja intelligentne spordiala. see ühendab füüsise ja mõistuse. See pole sul mingi täiega 800 joosta, kus ainult suru ja kannata ning ära mõtle. Mees, kes pole oma elus ühtegi jooksumaratoni läbinud, ei suudagi mõista mida tähendab sellise distantsi läbimine selle läbijale. Hr Pullerits, üldiselt olete tore ja tark mees, aga aga te hakkate vanas eas tiba seniilseks muutuma ja kipute targutama teemadel, millest teil tegelikult halli aimugi ei ole. Minu kadund vanamees ütles ikka, et kui tahad piibli teemadel sõna võtta ja seda arvustada, siis loe see vähemalt läbigi.
https://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/991 Huvitav kaugele me omad on jõudnud selle projektiga. Igal juhul on see materjal päris ahvatlevaks ka rataste tootjate maailmas saanud.Esimesed rehvid on tehtud maanteratastele Vittoria poolt ja oli ka mingi tundmatu rattafirma kes sai raamiga valmis.Ei tea mille taga see revolutsioon seisab kas UCI reeglid on nii kivisse raiutud ,et see maailm enam kergematest ja jäigematest ratastest pole huvitatud.Või miskit muud millest pole kuulnud.
Või lähevad tipp rataste tootjad pigem seda teed ,et kasutama hakata iseparanevaid materjale.Carbon hakkas ausalt öeldes armsaks saama.Aga maailm areneb kahjuks oma soodu.
"Mees, kes pole oma elus ühtegi jooksumaratoni läbinud, ei suudagi mõista mida tähendab sellise distantsi läbimine selle läbijale."
Mees, kes pole oma elus ühtegi 800 meetrit jooksnud alla 1.56, ei suudagi mõista, mida tähendab sellise aja saavutamine selle saavutajale.
Mees, kes pole oma elus ühtegi korda Moabis rattaga sõitnud, ei suudagi mõista, mida tähendab seal sõitmine seal sõitjale.
Mees, kes pole oma elus ühtegi Tartu maratoni lõpetanud esimese 150 sees, ei suudagi mõista, mida tähendab sellise koha saavutamine selle saavutajale.
Jne, jne, jne, jne.
Maratoonarid küll niimoodi ei keksi, Seb Loeb ka mitte.
Õige mees nüüd küll ei keksi oma vana jooksuajaga pidevalt.
Näitab nagu mingeid puudujääke.
Padre on isegi tagasihoidlik. Tema kõvad ajad ja kogemus kesk- ja pikamaadistantsidelt erinevatel spordialadel on võimas kultuurikiht tulevatele põlvedele õppimiseks ja imetlemiseks. Nutikad vennad järgiksid Padre näpunäiteid suurima tähelepanuga.
https://www.graphene-info.com/mit-and-lamborghini-develop-graphene-enhanced-supercar alguses pühendutakse miljardäride lõbustamisele. Eks 5 aasta pärast jõutakse lahendustega rahvale lähemale. Ratturid peavad aga ootama vähemalt dekaadi.
Mees, kes pole oma elus ühtegi 800 meetrit jooksnud alla 1.56, ei suudagi mõista, mida tähendab sellise aja saavutamine selle saavutajale.
see 80ndate. jooks hakkab ära tüütama juba. Tuleks ära kustutada nagu kõik 80ndate. maailmarekordid kergejõustikus.
Mees, kes pole oma elus ühtegi korda Moabis rattaga sõitnud, ei suudagi mõista, mida tähendab seal sõitmine seal sõitjale.
Ja mis sellest kõigest ideaalsest maastikust kasu olnud, kui maastikul sõidab ikka mees nagu tehniliselt saamatuse etalon?
Mees, kes pole oma elus ühtegi Tartu maratoni lõpetanud esimese 150 sees, ei suudagi mõista, mida tähendab sellise koha saavutamine selle saavutajale.
See on kõva saavutus. Kui ka see jäämas kaugesse minevikku, millest alles helesinine unistus-meenutus, milleni kunagi enam ei küündi ja see teebki tuska. 10. aasta pärast see sama luidunud valuuta nagu see 800m jooks.
Ka mina hindan 2018. aasta maratoni läbilontsijat ja sellega ennast ületavat inimest rohkem, kui minevikus saavutanud ja endiselt vastu rindu taguvat klouni.
22:48 Selle aasta alguseni võis tunduda jah ,et selle asjaga läheb veidi aega.Üks teadusvana indiast aga olevat leiutand viisi kuidas grafeeni toota massiliselt ja odavalt.Pakuks et siin paari aastaga hakkab lumepall veerema.
Sisuliselt võib siis varsti terasele ,vasele,alumiiniumile surmadaatumi ka ära määrata lähiajal.
Ehh 8:52 - kui hindude jutust usud 10% siis oled 90% petta saanud. Juba 5 aastat tagasi olid nad grafeeni tootmise "esirinnas". Kui 1 aatomilise ideaalse korrapärase struktuuriga materjali tootmine lihtne oleks, siis elaksime juba ammu grafeeni ajastus. Laboris saadakse sellega miniatuuris kuidagi veelhakkama aga skaleerimine on Nobelit väärt probleem.
Spordimees Pullerits jagab nõu.
https://www.postimees.ee/4507821/priit-pullerits-soovitab-vaadake-kus-jaanilaupaeval-pidu-panna
Ega ma seda kurjade pilkudega rahvust usugi .Kuigi teadus tegelased võivad olenemata rahvusest olla teisest puust.
Kui Priit asja vastu huvi tunneb ,siis mis tal viga grafeenist värskemat infot meile tuua.Usutavasti astuvad samu koridore pidi professor Jaan Aarikuga .
Padrele ja teistele auväärsetele meestele palju õilsat Jaanipäeva ja muud mõnusat.
Nokauteerivast vastulöögist polnud seal küll lõhnagi. Padre argumentatsioon jooksis lati alt läbi. Oleme ausad - USA ülikoolimeeskonnad on de facto rohkem professionaalsed, kui Eesti meistriliiga meeskonnad. Jah - mängijad ei saa palka, aga see ei muuda meeskonda automaatselt mitteprofessionaalseks. Vaatama peaks ka reklaami, mängude külastajate arvu, müüdava nodi hulka, meeskonna süsteemi ülesehitust (üllatus-üllatus - väga palju on USA ülikoolides välismaalasi!) jne.. Ei ole kindlasti Pastakuga ühte meelt, aga vastulöök oli veel nõrgem.
Taavi
Paraku tugineb Priidu vastuargumentatsioon valedel eeldustel. Nimelt justkui peaks alla 3.30 või alla 3h jooksjad tahtma odavat kõva mehe tähelepanu staadionikatlas. Tõsi ta on, et noor veri teostab ennast staadionil kui suudab. Aga maraton on syndmus, 800m triipude vahel teostatud purtsatus.
Postita kommentaar
<< Esileht