neljapäev, märts 28, 2019

Pullerits: Kes juhatab sisse rattahooaja ning kas Eestile võiks koita taliolümpia medal?

Kevadise rattahooaja sissejuhatuseks ja innustuseks paar elulist juhtumist.

1.
Tehes Tartu rattamaratoni eel metsas vihmast märjal singlil oma Bottecchiaga viimast treeningut, libises RedBike’i klubi liikmel Kaido Vooglal (vasakpoolsel fotol vasakul) tagaratas kännujuurt ületades alt ning ta põrutas peaga vastu puud. «Istusin sambla ja pohlade vahel, jalad lõhki ja pea tuikas, ratas katki,» kirjeldab ta. Järgmisel hommikul viis ratta klubi mehaanikuile, ise teades, et võistluste eel on noil käed-jalad niigi tööd täis.

«Päev enne starti sain ratta kätte – jooksis nagu kulda,» kiidab Voogla. Kinnituseks lühikese maa 14. koht ja oma vanuseklassi võit.
*
2.
Tunamullu suvel võitis Voogla (parempoolsel fotol paremal) Pandivere rattaralli lühikese distantsi. See lisas indu, et valmistuda 1600 euro eest ostetud karbonraamiga KTMi sadulas järgmiseks hooajaks veelgi põhjalikumalt. Aga suur isu, nagu ütleb vanasõna, ajab suu lõhki. Aprillis tõstis ta treeningumahtu varasemate aastatega võrreldes tervelt 400 kilomeetri võrra, pani mais veelgi juurde... ja tõdes võistluste alates, et loodetud minekut ei tule ega tulegi. «Hooaeg hakkas mu vastu töötama,» nendib Voogla. «Korralikku sõitu ei teinudki.»

Tegelikult läks veelgi kurvemini: neljal võistlusel, sh Tartu rattarallil ja Tartu-Tallinna Gran Fondol, lendas ta asfaldile. «Lollakad juhused, väiksed rüsinad,» toob Voogla põhjenduseks. Varem polnud ta kukkunud kordagi. Ta ei välista, et õnnetuste suurt arvu võib tõlgendada saatuse märguandena, et miski läks hooajaks valmistudes tõepoolest viltu.
*
Need on killud endise kulturisti Kaido Voogla rattakarjäärist, millest kirjutan ajakirja Ma Olen Jalgrattur järjekordse numbri (vt esikülg vasakul) omanimelises rubriigis «Pullerits tutvustab kõvasid harrastajaid».
Lisaks on ajakirjas lugu rattasõidust, mille käigus tuleb jõulude ja aastavahetuse vahel
läbida 500 kilomeetrit – see on Festive500 (kirjutab Martin Voltri) – ja lood 86 kilomeetri pikkusest sõidust 4500 tõusumeetriga Itaalia Dolomiitides – see on Sellaronda HERO (kirjutab Vahur Kalmre).
Rattaharrastaja Priit Salumäe pani ritta kümme mäge, mille otsa ta on sõitnud ja milleta ei saa.
Kuus rattaharrastajat räägivad, milliseid trenne nad talvel lume ja pimedaga tegid. Samuti ilmub lugu sellest, kuidas ühitada väikeste pereliikmete heaolu ja iga päev rattaga ringi liikumise harjumus.
Eesti maanteeprofid avaldavad oma 2019. aasta eesmärgid.
21-aastane Võrumaa neiu Mari-Liis Mõttus räägib cyclorajal nikerdamisest (kirjutab Liisi Rist).
Mu omaaegne kolleeg Postimehes, nüüd ERRis töötav Priit Rajalo alustab treenerite lugude sarja – esimesena on intervjueeritav André Aduson.
Kolm fotograafi (Adam Illingworth, Artur Sadovski ja Tõnu Tunnel) valisid välja oma möödunud aasta parima rattafoto.

Täna saame lugeda, et Läti on saanud oma esimese taliolümpiakulla. Nende neljabobi meeskond, kes Sotši olümpial lõpetas teisena, saab pärast Venemaa meeskonna diskvalifitseerimist kätte kuldmedalid. See tekitab küsimuse, kas meilegi võiks sel viisil mõni medal pudeneda. Pean silmas Saskia Alusalu (fotol vasakul) neljandat kohta Pyeongchangi olümpial.

Paraku lõpetasid enne Alusalu sportlased riikidest, millel dopinguga palju probleeme pole esinenud. Ent teoreetilises plaanis on huvitav, et kui mõni tema ees finišeerinuist peaks siiski diskvalifitseeritama, kas pronksmedal läheb siis Alusalule, kes on lõpp-protokollis neljas, või läheb pronksmedal uisutajale, kes ületas finišijoone neljandana. Kuidas see olukord laheneks, kes teab?

Foto 1: Endine kulturist Kaido Voogla (vasakul) endise kulturisti Indrek Otsusega 2016. aastal Lätis Ainažis temposõiduvõistlusel. Foto Kaido Voogla erakogust
Foto 2: Endine kulturist Kaido Voogla (paremal) muusik Indrek Raadikuga mullusel Gran Fondol Tartus. Foto Kaido Voogla erakogust 
Foto 3: Ajakirja Ma Olen Jalgrattur viimati ilmunud number. Kaanepildi edastas Vahur Kalmre, kujundas Artur Kuus 
Foto 4: Saskia Alusalu mullu juulis algul Tallinnas Kadrioru staadionil Eesti 100x10 km teatevõistkonna viimase vahetuse liikmena jooksmas. Foto autor: Liis Treimann, Postimees/Scanpix

19 Kommentaarid:

At 15:11, Anonymous Anonüümne said...

Priit ja Vahur
https://arvamus.postimees.ee/4444085/galerii-ja-videod-postimehe-arvamusliidrite-louna?gallery=121157&image=7711987

 
At 15:24, Anonymous Anonüümne said...

Aasta vana pilt.

 
At 16:17, Blogger Priit Pullerits said...

Ei, mind täna seal ei olnud, ärge otsigegi.

 
At 17:08, Anonymous Anonüümne said...

Padre on meil tark mees. Saate näha, et kui Helmed võimule saavad, siis hakatakse sõnakuulmatuid ajakirjanike karistama. Ja ikka tõsiselt Karistama, nii nagu seda meie tubli naabrimees härra Putin teeb. Aga Priit valis juba varakult võiduka poole ning teda ähvardab vaid palgatõus. Ja järgmise aasta arvamusliidrite lõunal peremehetseb Padre kõigil piltidel.
Muidugi seda juhul kui Kaja ja Kadri kahekesi kõike pekki ei keera...

 
At 20:28, Anonymous Anonüümne said...

Seda et Padretajad ja isa otsijad Ekre mehed on seda oleks pidanud ju aimama, kuid tuleb siiski üllatusena.


 
At 21:10, Blogger Priit Pullerits said...

Näete, nüüd on minu tõstatatud teema ERRi kallutatusest jõudnud juba ERRi nõukokku. Öelge veel, et ajakirjanikul pole mõju! On küll, kui rääkida olulistest asjadest ja õigesti.

 
At 21:47, Anonymous Anonüümne said...

Tubli Priit! Nagu rannamees rotti!

 
At 22:15, Anonymous Anonüümne said...

SUUR ISA RÄÄGIB ERRis...

 
At 22:56, Anonymous Anonüümne said...

Pada sõimab katelt. Priit, räägi meile esmalt, kuidas luksushotell sind Hiina kutsus ja sa tegid neist ülistava loo, siis alles räägi edasi erapooletusest ja objektiivsusest.

"See, kust tuli reisi idee, on küll imelik küsimus selles mõttes, et ajakirjanduses see maksabki, kellel on parem idee, ja kui keegi küsib, kust tuli mingi loo idee, siis on see minu silmis nuhkimine, kust konkurendid küll ideid saavad, tahaks ka. Kuna Äripäev on antud vallas konkureeriv ettevõte, ei pea ma võimalikuks sellele küsimusele vastata. See küsimus lõhnab avaliku ja häbematu tööstusspionaaži järele," vastas Pullerits küsimusele, kas reis oli tema enda idee või külastatud hotelli pakkumine.

Mkmm, see pole ju keerutamine ja vassimine, Suur Isa.

https://www.aripaev.ee/uudised/2016/01/15/kas-priit-pullerits-kaitus-eetiliselt

 
At 00:13, Anonymous Anonüümne said...

Kallutatus demob teri sõkalde seas ja vastupidi. Toob välja hoovused. Küsimus on , et kas hoovused haaravad protestandid endasse või suudavad võimul olijad jõgesid ümber spinnida?

 
At 09:26, Blogger Priit Pullerits said...

Leidsite ka, mida küsida, 22:56. Vastan teile, et The Peninsula hotell Shanghais mind küll ei kutsunud. Juhtusin ööbima enda tahtest sõltumatult seal hotellis. Kuna igaüks sinna ei satu, siis otsustasingi, et miks mitte teha sellest ka lugu. Nii lihtne see ongi. Või arvate, et Moabi lood on ka kõik Utah Travel Councili kinnimakstud??

 
At 10:27, Anonymous Anonüümne said...

Padre paneb pahatahtlikke konkurente nagu sedasamust, noh

 
At 11:03, Anonymous Anonüümne said...

Ja, Priit, sattusid sinna enda tahtest sõltumatult:

"Äripäeva andmetel maksis vähemalt osa Pulleritsu reisist Shanghaisse kinni lennufirma Finnair, mille äriklassis Pullerits sihtkohta lendas. Pulleritsu suusablogi mullu juunis avaldatud postitusest selgub ühtlasi, et vaid mõni kuu enne Shanghai reisi külastas ta Finnairi äriklassis reisides ja otse linnasüdames neljatärnihotellis peatudes ka Chicagot. Pole teada, kas ja milliseid Pulleritsu suvise reisi kulusid kattis Finnair, kuid kahe reisi muster on väga sarnane. Äripäevale teadaolevalt korraldab Finnair uute lennuliinide või lennukite puhul ajakirjanikele nii-öelda promoreise. Siinkohal väärib märkimist ka Chicago külastamisele järgnenud Pulleritsu kiitev postitus Finnairi pakutud lennuelamuse kohta. "Juba enne, kui pardale astun, algab hoolitsus pihta," nendib ta blogis ja jätkab kirjelduste ja fotodega postitust oma kogemusest Finnairi äriklassis."

Eesti ajakirjanduseetika koodeks

2. Sõltumatus

2.1. Ajakirjanik ei võta vastu ametikohti, soodustusi, tasu ega kingitusi, mis tekitavad seoses tema ajakirjanikutööga huvide konflikti ja võivad vähendada tema usaldusväärsust.

 
At 11:20, Blogger Priit Pullerits said...

Mõlemad reisid olid kooskõlastatud Postimehe peatoimetajaga, tema luba ja heakskiit oli olemas. Kes maksis, oli ka lugudes ära märgitud, midagi polnud varjatud.
Kas arvate, et Eesti spordiajakirjanikud sõidavad alati ja igale poole ainult toimetuse kulu ja kirjadega? Kui nii oleks, jääks paljud reportaažid tegemata.

 
At 11:35, Anonymous Anonüümne said...

Väike vahe pole või kas kinnimakstud komandeeringus kirjutada sellest, kuidas Eesti meeskondadel läheb või kiita mingit hotelli? Üks oleks nagu meile oluline teadmine, pealegi enamasti saab publik telerist ise ka mängu vaadata ja otsustada, kui objektiivne ajakirjanik on, teine on aga triviaalne. Kirjutada reportaaž, et Hiina luksushotell on luksuslik... Milles siin uudisväärtus peitub? Aga kas sama komandeeringu raames sündisid ka artiklid Hiinas toimuvate inimõiguste rikkumiste kohta? Või need polnud selle khm... väikese pakti osad?

 
At 14:00, Anonymous Anonüümne said...

Millise lennukiga Pullerits Moabi lendab?

 
At 18:10, Blogger Priit Pullerits said...

Algul airBaltic, eks edasi näeb.

 
At 20:27, Anonymous Anonüümne said...

Oi ai !

 
At 05:15, Blogger yanmaneee said...

air force 1
nike huarache
hermes belt
fitflop
jordan shoes
yeezy boost 350 v2
off white
off white hoodie
nike lebron 16
harden shoes

 

Postita kommentaar

<< Esileht