Pullerits: Kogu tõde intervjuust Juha Mietoga ehk kes meist oli ikkagi kõvem jooksumees?
«Sellepärast sõitsin lõpuni,» vasta ta, «kuna teadsin, et nüüd hakatakse minu kallal ilkuma, ja ma tahtsin kahe aasta pärast Lake Placidi olümpial näidata, mis ma tegelikult suudan.» Näitaski: võitis seal kolm medalit, 15 ja 50 km hõbeda ja teatesõidus pronksi. «Mul oleks jäänud mürgisupp söömata, kui ma ei oleks lõpuni sõitnud,» lisas Mieto.
«Mis on mürgisupp?» küsisin.
«See on soomekeelne ütlus, et oodake ära, siin veel tullakse ja näidatakse. Sööd selle supi ära ja lõpuks tõused uuesti pinnale.» Mieto lisas, et sellises olukorras sõltub palju inimese loomusest: mõni murdub, mõni saab indu juurde.
«Kui 1985. aasta MMil Seefeldis tuli kasutusele uisutehnika, siis see teile vist eriti ei istunud?» võtsin ette järgmise teema.
«Võib-olla osalt oli nii, et ei sobinud. Tookord eeldasin ja arvestasin, et Seefeldis ei hakata veel uisutehnikat kasutama.»
«Kas treenisite seda sõiduviisi enne tollast MMi?»
«Ei.»
«Miks?»
«Tohoh!»
«Kui oled elanud 24-aastaseks ja kogu aeg puusuuskadega sõitnud, siis oled nendega harjunud. Minu karjääri ajal toimus suusatamises palju muutusi. See tundub lausa uskumatu, kui palju!»
Mieto rääkis mulle veidi hiljem loo Lake Placidi olümpialt 1980, kus ta sõitis Järvineni suuskadega. Soome president Urho Kaleva Kekkonen olid teda selle eest kiitnud, et ta võistles Soome suukadega. Mieto oli talle vastanud, et oleks sõitnud kas või Vene suuskadega, kui venelased annaks neile Karjalast sõrmesuuruse tükigi tagasi. Kekkonen oli patsutanud teda selle eest õlale. «Kekkonenil oli huumorimeelt, ta oli rahvamees,» lisas Mieto.
«Kui palju teil omal ajal abimehi oli?» jätkasin küsimustega
«Mänedžere ei ole ma kunagi kasutanud.»
«Aga olid teil oma määrdemehed?»
«Meil olid suusaliidu määrdemehed. Nemad testisid, milline suusk on parem, aga põhiliselt määrisin oma suuski ikka ise.»
«Viis. See arv oli suusatootjatega tehtud lepingus ette kirjutatud. Tänapäeval on aga nii palju erinevaid suuski, et see ajab juba hooldemehi segadusse.»
«Kas tegite ise treeninguplaane või oli teil selleks treener?»
«Mul on olnud usaldusmehed, kelle nõu olen kuulda võtnud. Aga nad ei olnud treenerid. Kevadel analüüsisime, kuidas hooaeg möödus, ja tegime siis üldise plaani järgmiseks hooajaks. Käisime saunas ja arutasime seal kõik asjad läbi.»
«Kuidas te koormusi jälgisite?»
«Teed endale plaani ja selle järgi lähed. Aga sa pead olema igatpidi aus. Kui tunned, et midagi on väga viltu, ei ole mõtet ennast väsitada. Sa pead oskama eristada laiskust ja väsimust. Kui oled väsinud, pead endale ütlema, et nüüd pean puhkama – ja uskuma iseendasse. Meie sees on palju tundlikum ja peenem riistapuu kui kosmoserakett – isegi professorid jäävad sellele alla. Kui tunnetad iseennast, kui oled iseenda vastu aus, ei vaja sa psühholooge ega teisi tegelasi, vaid saad ise hakkama.»
«Pulsikella teil ei olnud. Kas kuulasite ainult sisetunnet?»
«Ei, pulsikella polnud. Kui olid pikad aeroobsed treeningud, ei läinud ma kunagi liiga kiiresti, pigem vastupidi. Ja kui olid anaeroobsed treeningud, panin minut aega täisvõimsusega. Siis ei ole ju mõtet kasutada pulsikella.
Minu ajal ei räägitud midagi piimhappest. Seitse minutit intensiivset sõitu, ja kui hakkas kogunema väsimus, et enam ei jaksa, siis tõmbasid natuke tagasi, peaasi, et liigutuste koordinatsioon säiliks.»
«Kas praegu vaadatakse liiga palju pulsikella?»
«Ma ei tea seda. Endisaja meetodid, mida mina kasutasin, olid õiged, aga neid, mida nüüd kasutatakse, ei oska ma kommenteerida.»
«Oli teil toitumisnõustajaid?»
«Koondise arst andis soovitusi, et nüüd on näiteks tühjendustreening tulemas... Aga sa pead ikka ise ennast tunnetama. Inimmasin on väga peen riistapuu!»
«Vitamiine ja toidulisandeid kasutasite?»
«Kui suur oli teie kopsumaht?»
«Mul on maailma kõige suuremad kopsud. Mul on mõõdetud 7,48 liitrit. Olin siis 23-aastane. Ühe korra mõõdeti 1984. aastal ülikoolis – 7,49 liitrit. Ma olin siis ligi kahemeetrine, üle saja kilo – see oli mul loomulik näit. Noorena istusin peaaegu kuus minutit basseinis vee all ja siis tulin välja – kõik vaatasid imestusega.»
«Maksimaalset hapniku tarbimise võimet mõõtsite?»
«See näitaja on lahjematel vendadel suhteliselt kõrgem. Konkreetselt ei mäleta. Küll aga mäletan, kui jooksin kord lindi peal 33 minutit, lindi nurka tõsteti. Mul jäi ainult kolm sekundit parimast tulemusest puudu. Mõõtjad ei uskunud seda, nad arvasid, et pean maksimaalselt 15 minutit vastu. Mootor oli mul kõva.»
«Olite suur ja pikk mees. Kas see tegi teistega võrreldes võistlemise raskemaks ka?»
«Jah. Üks näide. Siis oli võistlusradadel palju käänakuid ja kitsaid laskumisi. Kuna mul olid pikad suusad ja pikad jalad, pidin olema palju osavam kui väiksemad vennad. Või kui suusk andis tagasi, siis tagasiandmine oli nii pikk, et väiksem vend võttis selle aja peale juba järgmise sammu. Kord rääkisin sellest Harri Kirvesniemiga. Ta ütles, et talle polnud selline mõte kunagi pähe tulnud. Ega Harri polnud ka lühike mees.»
«Lake Placidis, kui olin lõpetanud 50 km sõidu ja käinud saunas, kaalusin ikkagi 101 kilo. Muidu võisin olla kuni 115 kilo. Pikkust oli 197,3 cm. Jyväskylä ülikoolis mõõdeti.»
«Aga jalanumber?»
«51,8.»
«Kust te endale nii suuri suusasaapaid leidsite?»
«Kui ma ei oleks kuulunud koondisse, oleks nii suuri saapaid olnud võimatu saada. Kui mu suusasaapad suusatades märjaks said, vajusid need ühelt või teiselt poolt üle suusaääre. Väiksemakasvulisel mehel ei tule pähegi, mis probleemid on suurtel meestel. Seepärast pidingi alati olema iseseisev, oma asjadega hakkama saama.» Ta lisas, et tema suuskade pikkus oli 2.22.
«Oli teiesugusel pikal mehel ka eeliseid?»
«Oli küll. Tõmbasin oma suurusega tähelepanu. Olen tänapäevani suutnud tänu sellele püsida tähelepanu keskpunktis. Mul on siiamaani veel temperamenti, kuigi olen juba vana mees. Suured mehed on tavaliselt vaiksed, nagu ka loomamaailmas, kus suured isaskoerad on rahulikumad, aga pisikesed hauguvad kogu aeg.»
Seejärel rääkis Mieto Soome naisajakirjanikust, kes oli teinud loo Jelena Välbest. Välbe oli talle tunnistanud, et noorena oli Mieto tema iidol. Terve ta magamistuba oli täis Mieto pilte. Ka itaallanna Stefania Belmondole, samuti väikest kasvu naissuusatajale, oli Mieto olnud eeskuju ja lemmik. «Ma arvan, et mind peeti aborigeeniks, keda kõik imetlesid,» lausus Mieto naeruga.
«Pidasin silmas,» täpsustasin omalt poolt, «kas suurus andis ka rajal mõnikord eeliseid.»
«Kui oli kõva rada ja olid laskumised, siis seal tänu suurusele võitsin: raskust rohkem ja libiseb paremini. Kui oli pehme rada, siis oli väga raske. Siis võisin juba stardis käed püsti tõsta.»
«Kas nüüd, kui suusatamine on pigem saledate meeste ala, oleks teil oma pikkuse ja kehakaaluga kehvemad eduvõimalused?»
Mieto rääkis, et tal oli suusatajana tapjamentaliteet, ning tõi selle kohta näite Soome meistrivõistlustelt, millest kirjutasin lähemalt laupäevases Postimehe Arteris. Küsisin, kas ta on end rajal ka pildituks sõitnud.
«Kas Soome suusatajad kasutasid tollal abivahendeid, mis nüüdisajal on keelatud?»
«Selle kohta ei oska ma midagi öelda.» (Mieto hääles seni kõlanud entusiasm kahanes olematuks.)
«Kas usute, et suusatamine on puhas spordiala?»
(Elavnedes): «Täielikult usun! Kui sportlane kõiksugu tegelinskeid ei kuula, vaid teeb oma südametunnistuse järgi, on puhas sport täiesti võimalik. Toon ühe näite. 1965. aastal püstitas Austraalia pikamaajooksja Ron Clarke Bislettil 10 000 m maailmarekordi 27.39. See oli uskumatu! (Clarke ületas enda nimele kuulunud eelmise maailmarekordi 36 sekundiga. – P.P.) Ma olen kindel, et ta oli puhas mees. Temas oli hullu loovust. Ma usun täielikult puhtasse sporti.»
Edasi küsisin, kuidas meeldib Mietole see, et suusatamises on saanud valdavaks paaristõuketöö.
«Ma ei kahtle, et minus oleks ka leidunud rutiinitaluvust küll ja küll.»
«Kas suusatamine sedasi ainult kätega raiudes liiga üksluiseks ei muutu?»
«See on tõsi. Tänapäeval mõjutab suusatamist palju ka televisioon: suusarajad tehakse nii, et võistlust oleks telerist hea vaadata, mistõttu keerutatakse väikestel radadel. 1976. aasta olümpial toimus 30 km võistlus 30 km ringil: algul oli 27 km järskude tõusude ja laskumistega ja siis kolm kilomeetrit finišiala lähedal. Siis ei oleks saanud kasutada tänapäeva sõidutehnikat, sest tolleaegsed rajad olid palju raskemad.»
«Kas suusatamist ei peaks lihtsamaks muutma?»
«Jah, aga kuidas sa seda teed? On selliseid maid, kes on võimelised arengutega kaasa minema, nagu Norra, ja teistel ei jää muud üle, kui neile järgneda.»
Kui hakkasime autoga lähenema Otepääle, kus Mietot ootas Jaak Mae, uurisin talt viimaks, kui suur oli ikkagi tema aastane treeningumaht.
«Aga kas oma jooksurekordeid mäletate?»
«Olen jooksnud kolm maratoni. Kahe ja poole tunniga oleks võinud ära joosta, aga see ei ole olnud mu eesmärk. 800 meetrit olen jooksnud alla kahe minuti, 1.53,2ga. 5000 meetrit olen jooksnud 15.03ga. See tuli selle pealt, et käisin lihtsalt jooksmas. Ma jooksin peamiselt metsas, see oli mulle südamelähedane.»
Foto 1: Jaak Mae tervitab kolmapäeval Otepää Tehvandi hotellis Juha Mietot. Foto autor: Kristjan Teedema, Postimees/Scanpix
Foto 2: Priit Pullerits (vasakult), Juha Mieto ja Jaak Mae kolmapäeval Otepääl Tehvandi suusastaadioni taustal. Foto autor: Kristjan Teedema, Postimees/Scanpix
Foto 3: Priit Pullerits (vasakult) vaatab ja jälgib, mida Jaak Mae Otepääl suusamuuseumis Juha Mietole seletab. Foto autor: Kristjan Teedema, Postimees/Scanpix
Foto 4: Jaak Mae ja Juha Mieto Tehvandi suusastaadionil. Foto autor: Kristjan Teedema, Postimees/Scanpix
Foto 5: Juha Mieto kolmapäeval Viljandimaal Kõpus. Foto autor: Kristjan Teedema, Postimees/Scanpix
Foto 6: Jaak Mae ja Juha Mieto vaatamas Otepääl suusamuuseumis vanu suuski. Foto autor: Kristjan Teedema, Postimees/Scanpix
Foto 7: Jaak Mae (taamal) ja Juha Mieto Tehvandi suusahüppetorni vaateplatvormil. Foto autor: Kristjan Teedema, Postimees/Scanpix
Foto 8: Jaak Mae (vasakul sinises) ja Juha Mieto Tehvandi suusahüppetorni hoovõturaja kõrval. Foto autor: Kristjan Teedema, Postimees/Scanpix
Foto 9: Juha Mieto ja Jaak Mae Tehvandi suusahüppetorni hoovõturaja kõrval. Leia pildil Priit Pullerits! Foto autor: Kristjan Teedema, Postimees/Scanpix
Foto 10: Priit Pullerits (vasakult), Juha Mieto ja Jaak Mae kolmapäeval Otepääl Tehvandi suusastaadioni taustal. Foto autor: Kristjan Teedema, Postimees/Scanpix
Postitas: Priit Pullerits @ 08:01
kommentaare: 39
39 Kommentaarid:
Nii et Mieto, ilma spetsiaalse ettevalmistuseta, x kilo raskemana, toppis Priidule staadioniringigide läbimisel nagu muuseas särgi püksi....
Aga jutt on tugev. Selle võib panna blogi kullafondi. Ja Eestlaste au on kah päästetud, Mieto oma ajaga 100 parema aja Eesti edetabelisse ei pääseks, napilt.
Foto 9 - Pullerits on just poomi pealt tagasi kutsutud.
Vägisi tekib küsimus kas siin ei ole tegemist efektse spiniga? Miks tuleb Juha Mieto just nüüd oma kõrgetest verenäitudest jutustama ja just Otepääle meie legendi juurde. Ajal mil suusahooaeg on läbi.
Verenäidud on ületähtsustatud. Olümpiavõitja Erki Nool just täna rääkis mulle, et tema saavutas oma karjääris kõrgeimaks hemoglobiininäiduks 147 ja sedagi tänu sellele, et oli nädal aega enne rauatablette söönud ja kõvasti puhanud.
Erki Nool ei tegelenud spordialaga, kus kõrge hemoglobiin oleks ülioluline olnud.
Meil täna klubi riietusruumis arutati ja tõstatati kahtlusi hemoglobiini ja homolobina korrelatsioonide üle. Tugevates riikides pannakse hormoone ja ükski meedia ei pasunda, lollid räägivad, milliseid ilusaid tarvitab MK-võitja toormoose...
Meil riietusruumis küll kahtlaste spekulatsioonidega ei tegele. Mõõtsime nokside pikkust ja Raiksil oli kõva. Tormoos.
Priit, kuidas kommenteerid oma sõbrakese Trumpi otsust Golani kõrgendike osas?
Sel juhul, kuna Venemaale on strateegiliselt vajalik Krimm siis asume ka seda toetama.. ja ega siis balti aken euroopasse ka paha teeks, muidu see Kaliningrad ongi nagu rudiment muudkui jalus.
Lisaks teeb USA korralikku lobi et saada teisi riike ka oma saatkonnad Jerusalemma ümber kolima. Tekib õigustatud huvi, mida USA ja iisrael Rumeeniale kokku lubasid et see järgi andis.
Suht segane ja järjekordset pretsedenti loov situatsioon.
ERRi küljel kirjutab üks lugeja nii, kommenteerides õhustiku sõjakust ja viidates Priit Pulleritsu kahele meediakriitilisele artiklile:
Tänu Jumalale, on meil täisverd aktiivne Priit Pullerits haruldase nähtusena olemas, muidugi leidub veel üksikuid, kahjuks ülivähe!
ERRi lugejaga tuleb nõustuda. Meil veab, et Priit kirjutab muude asjadest seas ka asjadest, mis meid siin huvitavad. Hinnakem siis seda ja ärge norigem tüli!
21:28 kirjutad õigust mees. Priit on meie Padre.
Uuringufirmad võiksid iga päev korraldada erakondade populaarsusküsitlusi, igati tõhus meede hüsteeria kütmiseks ja endale sobiliku suuna näitamiseks.
Eesti rahvale pandi taas nätakas silmade vahele, aga meie vaikime. Küsime, et kas meie, uhke, iseseisev eesti rahvas oleme sellist mõnitamist väärt?
https://uueduudised.ee/uudis/eesti/president-kaljulaid-oskab-isegi-kuuditatute-malestuspaeva-kone-paevapoliitika-teenistusse-rakendada/
Tekkis üks väikene küsimus teadjamatele meestele. Antud usutluses härra Mietoga on järgnev lõik: «Kui suur oli teie kopsumaht?»
"Mul on maailma kõige suuremad kopsud. Mul on mõõdetud 7,48 liitrit. Olin siis 23-aastane. Ühe korra mõõdeti 1984. aastal ülikoolis – 7,49 liitrit."
Julgen kahelda antud väite usutavuses. Käin ise teatud regulaarsusega oma tervist spordiarsti juures monitoorimas. Viimasel korral mõõdeti kopsumahuks 7,6 liitrit. Arst küll selle peale laua tagant püsti ei karanud ega hakanud ka huilgama, et uus maailmarekord ja tuleb teadjad mehed kohale tuua ja kopsud muuseumisse eksponaadiks annetada.
Kui härra Mieto paneb puusalt mingeid suvalisi arve ja väiteid ei saa ka ülejäänud usutlust kõige adekvaatsemaks hinnata???
Või rääkis härra oma ühe kopsu mahust?
Kiire Google andis järgmised tulemused:
British rower and three-time Olympic gold medalist, Pete Reed, seems to hold the official honours of largest ever recorded lung capacity (11.68 litres)
His (Stig Severinsen) phenomenal lung capacity can reach an impressive 14 litres - the average capacity is just 5 to 6
Rohkem ei hakanud otsima
Kas see kopsumahu teema pole nagu tilli pikkus. Jama on siis kui see alla 3 liitri on aga kõik suuremad väärtused vastupidavusalade tulemust ei mõjuta. 800m puhul ja ujumise puhl on muidugi teine tera, seal peab olema kopsumaht üle 7 liitri.
Jutt käib hemoglobiinist, mitte kopsudest. Ja kogu loo point on selles, et Jack ikka dopingut ei pannud. Kurat, funktsionaalne lugemisoskus, mehed!
Jah, usume Jacki, usume. Suurtel võistlustel pani antropoloogiliselt palju andekamatele meestele nagu rannamees rotti. Terve minutiga 15km peal.
You just be my lucky man.
Jack ei usu ennast või ja kutsus Mieto appi usku sisendama? Soomlased pidid suutma hoida suud lukus ka põrgu tulel olles. Eestlased seda ei suuda. Kindlasti on soomlastel miskid erilised nipid selleks.
Mis puutub Golani kõrgendikesse ehk Pandivere voonusid, siis doktor Pullerits peaks patriootilise kolumni Postimehe esilehele panema. Muidu läheb liberastidel nina liiga püsti.
Dialektilises intellektuaalses vestluses paneb Doktor Pullerits teid kõiki nagu rannamees rotti.
Ainuke võrdne on doktor Säinas, kuigi elab mandril on temagi võimuses rannameestele rotti panna.
Rotile tuleb andeks anda. Meid on ju niigi vähe.
Andeks annab vaid üksi Padre. Teistel pole selleks piisavalt moraalset kapatsiteeti.
Ohoo, lugesin täna Postimeest ja arvamusküljel oli avaldatud suur kiitus vanmetoimetaja Pulleritsule! Ühinegem.
See, et teie kommentaarid on alles, ongi andestus. Olge siis härdad.
Oi, Johannes Tralla on täna väga vagur ja taltsas. Nojah, vastas on ka Kaja Kallas. Ent stiili muutus on silmanähtav. Järelikult mu kriitika mõjus.
Aga miks nüüd ingliskeelsed väljendid??? Nagu legacy ja take it or leave it. Kas eesti keel sai otsa või?
Tralla oli vagur täna ilmselt seetõttu et vastas ei olnud "vastasleeri" (nagu "Suud puhtaks" saates kõlas)esindajat.
Just härra Pullerits. Te nagu ei teaks kus on Jupiter ja kus on härg. Teil muidugi hea, seljataga on vägevad komissarid. Aga meie peame kõigi ees suuga maad pühkima.
Pullerits paneks neid kõiki nagu rannamees rotti. Ka Jupiteri. Ka Trallat. Võibolla ainult Kajale halastaks.
Küsiks et mis oli see nostradamuslik ennustus mille J Ligi täppi pani kui 14.veebruaril Padrele helistas ja sensitiivse sisuga informatsiooni vahetas?
Padre võiks kasutada kontakte ja uurida, kas vastab tõele kuuldus, et üks minister, kes pole pidanud vajalikuks läbida julgeolekukontrolli, nõudis endale ministriks saades ihukaitsjaid ja piinab pideva vaibale kutsumisega meest, kel küll müra summutavad kõrvaklapid, kuid millest ministri hääl kostub läbi.
"INTERVJUU Kaja Kallas tunneb vastutust selle ees, et Eestile terendab valitsus, kuhu kuulub EKRE"
Äkki poliitikutel oleks aeg tunnistada tõsiasja, et meil ongi 2,3 ja 4 Eestit, kus elatakse klassiühiskonnas, siis pole enam vaja keerutada. Kui Tralla küsis eilses saates Kallase käest, mida ta teeks või millise sõnumi ta ütleks näiteks lõunaeestlastele, siis Kallase suust tuli ju õudne Sopp.
Mis klassid? See ju nõuka aja väljamõeldis. Marx ja Engels olid selle mõtte vaimulikud. Oleme endiselt feodalismis, mida on kaetatud ideoloogilise suri-muriga. Lisandunud on mõningaid vabadusi massidelt relvakasutamise õiguse äravõtmise aevelt. See soodustab progressi, kuna iga jama pärast ei pea tänaval ihukaitsjaid ja meeleavaldusi summutavaid klappe kasutama. Tegelikult on tänapäeva mürasuumutitel veel arenguruumi. Need sobivad autos sõitmiseks ja loovad ulmelise sõidumõnu, kuid inimeste detsibellide mahasurumisel on neil lihvimiseks maad palju.
Aga loomulikult, 07:01: Kaja Kallas tunneb vastutust selle ees, et Eestile terendab valitsus, kuhu kuulub EKRE -- kuidas see saakski teisiti olla, kui Kallas oli see, kes välistas valmispäeva õhtul igasuguse koostöö EKREga. Sealt sellest avaldusest see kõik pihta hakkaski.
Kallas oli see, kes välistas valmispäeva õhtul igasuguse koostöö EKREga
See PP väide ei vasta järjekordselt tõele. Reform rääkis kogu valimiskampaania jooksul, et EKREga valitsusse ei minda. Paljud just sellepärast Reformi valisidki. Kaja Kallas pidas valimislubadusest kinni.
Mitte ainult valimipäeva õhtul, vaid juba eelmisest sügisest alates veiklesid meedias pealkirjad "me teeme koostööd kasvõi Vanakuradi endaga, aga mitte ekrega". Eriti hoolas välistaja oli üks tuntud spordimees poliitik. Huvitav kuidas vastus täna oleks kui mikker nina alla pista? Tema ülemusel juba teine tekst ruuporis.
Mees esines naise nime alt, äratas kahtlust ja tuli teha ajule check. Bläkk.
Täiesti uskumatu, et Mieto oma kehaliste näitajatega nii kõva jooksja oli !!!
Suusatajad jagunevad traditsiooniliselt kahte leeri - head ja halvad jooksjad.
Näiteks Northug mõned aastad tagasi suusatajana jooksis 3000 m midagi 9.04-05 kanti ja 10 000m 33 min. Mieto aegasid arvestades oleks ta Northugi üle jooksnud vist mõlemal distantsil. Peale selle Northug on juuniorina 1500m jooksnud suhteliselt kõvasid aegu ...
Aga Mieto puhul sellised ajad on pigem müstika kanti nähtused ... Huvitav palju tema trennist oli üldse jooksu osakaal, arvata võib, et mingit mahukat jooksutrenni jalad vaevalt, et välja kannatasid.
Postita kommentaar
<< Esileht