teisipäev, detsember 15, 2020

Pullerits: Mehed, pidage piiri! Lõpetage treeningul ja võistlustel surnuks joomine!

Tim Noakes, Kaplinna ülikooli sporditeaduste ja spordimeditsiini emeriitprofessor, oli juba 1981. aastal hakanud kahtlustama, et jooksjaid meelitatakse end surnuks jooma.

«Firmad nagu Gatorade pasundasid ideed, et jooksjad peavad vedelikupuuduse vältimiseks palju jooma, neile sekundeerisid kiiresti spordiajakirjad ja võistluste direktorid, kes sõltuvad sponsorlusest ja reklaamist,» kirjutab Christopher McDougall rahvusvahelises bestselleris «Kangelasena sündinud. Lugu sellest, kuidas kamp hulljulgeid ekstsentrikuid avastas jõu ja vastupidavuse ammu unustatud saladuse». «Korraga ei olnud võimalik võistlustel kaht kilomeetritki joosta, ilma et keegi oleks sulle joogitopsi pihku toppinud.»

McDougall imestab, et mis ajast ei pea enam usaldama oma janutunnet, mis on aastatuhandeid olnud erakordselt tõhus. Ta tuletab meelde, et just sellepärast, et oleme inimestena vedelikupuudusele vastupidavad, suutsime jahti pidades loomi surnuks joosta.

McDougall kirjutab eesti keeles aastal 2016 ilmunud raamatus, kuidas Noakes hakkas uurima jooksjate harjumusi enne Gatorade’i ajastut ja avastas, et vana kooli maratonijooksjatele polnud mingi raskus joosta ilm joogita. Ta toob näiteks, kuidas Mike Gratton võitis alles nii hiljuti, nagu aastal 1983, Londoni maratoni (aeg 2:09.43) ilma ühtegi lonksu võtmata ja kuidas Kalahari kõrbes elavad sanid suudavad joosta rohkem kui 40-kraadises kuumuses üle seitsme tunni, juues vaid mõned lonksud. 

Asi on veelgi kummalisem: maailma ühel vanemal ja suurema osalejate arvuga Comradese ultrajooksul LAVis ei olnud ligi 90-kilomeetrisel distantsil esinenud kunagi dehüdratatsiooni ega kuumarabandusi, enne kui püstitati regulaarsed teeninduspunktid. Noakes küsib raamatus: «Kuidas võisid dehüdratatsioon ja kuumarabandus muutuda maratonide ja ultramaratonide suureks probleemiks pärast seda, kui sagedane joomine muutus aktsepteeritud normiks?»

Ja järjest kummalisemaks see asi läks, mida rohkem Noakes teemasse süüvis. Ta hakkas otsima kõiki neid maratonijooksjaid, kes väidetavalt jooksu ajal surid, sest ei saanud piisavalt juua – ja mis te arvate, kui palju selliseid ta leidis? Ei leidnud... mitte kedagi! Ja ta resümeeris: «Meditsiinialases kirjanduses pole ühtegi märget, mis tõestaks, et vedelikupuudus oli maratonijooksja surma ainus põhjus.»

Oi-oi-oi, lugu kiskus veelgi kummalisemaks! Noakes vaatas jooksjaid, kes jooksu ajal palju juua said, ja teate, mis ta avastas? Ta avastas laibad! Ta toob raamatus arvukalt näiteid neist, kellel juua oli maa ja ilm, näiteks Houstoni maratonilt aastal 2000, kui kümned ja kümned inimesed toimetati meditsiinitelki, ehkki iga paari kilomeetri tagant anti neile juua. Ja küsib: kui nad olid suremas janu kätte, siis miks põrgu päralt ei joonud nad lihtsalt veel üht topsitäit?

«Noakes oli segaduses,» kirjutab McDougall. «Ja siis ta taipas: nad uppusid.»

Uppusid?!

«Nad ei surnud mitte sellepärast, et juua oli liiga vähe, vaid sellepärast, et seda oli liiga palju. Nad lürpisid nii palju vedelikku, et nende vere naatriumikontsentratsioon lahjenes ja selle tulemusena tekkis ajuturse. Veemürgitus!» Meditsiiniteaduses  nimetatakse seda inglise keeles exercise-associated hyponatremia.

McDougall nendib: spordijookide gigandid olid erakordselt edukalt suutnud inimesi veenda, et erinevalt kõigist teistest olenditest maailmas – erinevalt kutsikatest ja mullikatest – on inimesed liiga lollid, et teada, millal juua.

«Kohutav iroonia peitub selles, et välja mõeldes võltsi terviseprobleemi, jõid joogitootjad hoopis tõelise,» kirjutab McDougall. «Nad tekitasid paanika, pannes inimesi uskuma, et joome liiga vähe, ja petsid meid liiga palju jooma. Surm läbi turunduse.»

Igatahes leidis Noakes tosin surmajuhtumit, mille põhjustas veemürgitus võistluse ajal, ja tuhandeid – tuhandeid! – napilt pääsemise lugusid. (Kes lähemalt soovib asjast teada, sellele soovitan Noakesi raamatut «Waterlogged», mis räägib liigjoomise tõsisest probleemist vastupidavusaladel.)

Kas tahate olla veel üks noist tuhandeist?

Kuid mul on teile veel üks jahmatav uudis McDougalli raamatust. Hollandlane, minust neli aastat noorem Asker Jeukendrup, triatleedist toitumisteadlane, enam kui kahesaja teadusartikli autor, avaldas lausa uurimuse, mis näitas, et spordijoogid on oma olemuselt platseebod: sa võid suud loputada ja sülitada ning sellest on sama palju kasu nagu allaneelamisest.

Vaat nii! Lõpetage see arulage joomine!

Foto 1: Rattavõistlustel topitakse osalejaile jooke pudelite kaupa. Eesti meistrivõistlused maantee grupisõidus 2017. aastal Lähtel. Foto autor: Kristjan Teedema, Postimees/Scanpix
Foto 2: Roman Fosti haaramas jooki Rio de Janeiro olümpia maratonijooksus. Foto autor: Tairo Lutter, Postimees/Scanpix
Foto 3: SEB sügisjooksul 2016 Tallinnas käib jootmine lausa ämbritest. Foto autor: Mihkel Maripuu, Postimees/Scanpix
Foto 4: Pavo Raudsepp joomas 2009. aastal Tamsalu suusamaratonil. Foto autor: Arvet Mägi, Virumaa Teataja / Scanpix
Foto 5: Joomine oli moes juba 1990. aastate lõpus Tartu maratonil. Pildil Kuutse TP. Foto autor: Ain Protsin, Postimees/Scanpix
Foto 6: Joomine 1993. aastal Tartu rattaralli finišialas Tamme staadionil. Foto autor: Vello Marandi, Postimees/Scanpix
Foto 7: Joomine ja jootmine käivad katkematu hooga üha edasi. Lõppeva aasta Tartu rulluisumaraton. Foto autor: Margus Ansu, Postimees/Scanpix

103 Kommentaarid:

At 09:47, Anonymous Anonüümne said...

Kerge lonks tunde järgi,s.o.vastupidavusalade rusikareegel.

 
At 10:08, Anonymous Anonüümne said...

Vaat see on asjalik post ja mis peaasi meestele. Ära joo liiga palju, tuleb enneaegne haud.

 
At 10:20, Anonymous Anonüümne said...

Lasse Viren jäi vist Moskva OM maratonil 1980 viiendaks. Päike kõrvetas, jooki ei antud ja oma niiske maikaga tuli kuivavat suulage niisutada. Võtkem eeskuju.

 
At 10:33, Anonymous Anonüümne said...

Vana tõde ju, et vanuse kasvades kannatab inimene vähem juua. Vanasti võid pooliku hinge alla visata sõõmuga, mõni isegi kaks aga vanusega tuleb leppida poole poolikuga. Elukutselised tõstjad teavad seda ilma uuringutetagi.

 
At 11:05, Anonymous Anonüümne said...

10:33 õige vanad tõed maksavad. Pole vaja uuringuid me teame isegi

 
At 11:19, Anonymous Anonüümne said...

See on läbi aegade kõige huvitavam ja sisukam postitus PP blogis. Ma olen tagasihoidlik pühapäevajooksja, aga aastaid mõelnud sellest, et harrastussport on läinud täiesti ogaralt "profiks", spordijoogid, toidusegud, pulsikellad. Ise pole kunagi pulsikella kasutanud ja ei saa aru, miks harrastajal seda vaja peaks olema. Kas see ei vähenda oskust intuitiivselt tähele panna, mis su kehaga toimub?

Ja nüüd see vedelikutarbimise-jutt siia otsa on väga huvitav ja täiendab pilti. Mu vanaisa, kes oli kõva sportlane, rääkis vanast peast pidevalt, kuidas tal "ei ole janu", kuigi me kogu aeg (oma õpitud tarkusest) ajasime teda vett jooma. Ei joonud vett ja ikka rahmeldas päev otsa õues ringi veel 80ndate eluaastate lõpus.

Huvitav teema tõesti, aitäh, PP!

 
At 11:28, Blogger Priit Pullerits said...

Aitäh, 11:19! McDougall kirjutab ka oma raamatus, et millegipärast ei usalda inimesed enam oma janutunnet, kuigi vanasti said sedasi kenasti hakkama. Inimesed lähtusid sellest, et keha ütles neile, millal ja kui palju juua, aga nüüd enam seda enda kuulamist ei ole. See on täpselt sama, mis pulsikellaga: ennast enam kuulata ei osata, ainus, mida jälgitakse, on mingi number või kella piiksud. Kas varsti ei osata potile ka minna enam ilma, et keegi ütleks: nüüd on aeg sittuda!

 
At 12:32, Anonymous Anonüümne said...

11:19 sinu vanaisa oli õige eesti mees, mitte nagu tänased ilueedid kelle kohta härra Pullerits kasutab eufemisme sitakott lödipüks kusevibe kelbanuts

 
At 12:58, Anonymous Anonüümne said...

Joomarlusega on lihtne - mida vähem lürbid, seda nigelam tempo. Platseebo efekti olen ka ise kogenud. See aga saab tekkida just keha enesepettuse abil, mis on sadomaso erivorm. Kes on harjunud jooma, see näeb vahet kohe pärast joomise ärajätmist. Need kes on ennast piitsutanud kuivikuteks võivad ju hakkama saada läbi sisemise valu ja punnitamise. Küsimuseks jääb, et kas nende veri läheb selle tõttu kiselliks ja on sportlasele ohutum kui hemoglobiini piirnormi ületamine?

 
At 13:13, Anonymous Anonüümne said...

Kõige parem vedelikupuuduse (või siis normis olemise) indikaator on kuse värvus. Aga noh, siin blogis teavad seda ju kõik....

Vana rattapeer

 
At 13:45, Anonymous Mati, treener said...

Kui kusi on punane, siis tähendab et on korralikult kuuma antud.
Kui kollane, siis - luhvtivend.

 
At 14:32, Blogger Priit Pullerits said...

Uriin võib väga punane olla ka sellest, kui oled peeti söönud.

Ja uriin võib tibukollane olla sellest, kui oled teratud vitamiine söönud. Seda nägin vene armees polaarjoone taga, kui vahel anti kollaseid terakesi - siis oli kohe juba erkkollane.

 
At 14:54, Anonymous Anonüümne said...

Isa Pullerits kirjutab meile jooksmisest, suusatamisest, siklist. Aga millal rodeost, tõsisest meeste spordist kus maksab nahkpiits, kannused ja isiklikud vintsked musklid? Seal pole vaja juua määrida ja kõrvalist nikerdada, kummi pumbata ja ketti vahetada. Sähmad pulli munadesse rapsaka nii et punane taga

(kaunid naised vaatavad ja ahhetavad, mõned isegi minestavad aga see on - name of the game)

 
At 15:27, Anonymous Kägu, kehakultuurlane said...

Eks igal ühel ole oma tõde ja oma arvamus. Siiski kui süveneda pisut spordi füsioloogiasse ja üldse inimkeha toimimise põhimõtetesse, siis eks joomisega ole siin ilmas nagu kõige muugagi, et liiga vähe on halb ja liiga palju pole ka hea. Kui üldse sportimise ajal juua, siis vett ja kindlasti sooja. spordijooke käistleb meie magu toiduna, samas kui vesi mis on soojenenud keha temperatuurini tõmmatakse maost otse kaksteistsõrmikusse. See tähendab, et kui joote spordijooke, peate võistluste ajal kulutama energiat seedimisele ja külma joogi korral veel selle soojendamisele. Üldse taskuks juua rohkem vett, kui kahtlaseid kokku segatud möginaid. Juba vanad eestlased teadsid, et vees on väge, vesi suuri laevu kannab, vesi palju jõudu annab. Vett on vaja eelkõige sellepärast et teie organismi filtrid, neerud ja maks saaksid normaalselt toimida.Ma arvan, et Pullerits ei kutsu meid ülesse joomisest loobuma vaid piiri pidama. Juua oma magu täis jääkülma vett on sama loll tegevus, kui süüa korraga ära purk C vitamiini. See kas võistluste ajal juua või mitte, jäägu küll igaühe enda otsutada, aga minu arvates on tunne kuidagi parem, kui aegajalt mõni lonksuke võtta, eriti kui te soovite, et teie uriin oleks pärast normaalset tooni.

 
At 17:38, Anonymous Anonüümne said...

Jube

 
At 17:38, Anonymous Anonüümne said...

Selle loo oleks küll võinud pigem Telegramile saata. Seal selliseid avastusi tervitatakse aplausiga. Priit tegi ju oma jutu järgi ise ka sporti, kas ühtegi spordifüsiololoogia raamatut kätte ei sattunud? Vedelikupuuduse ja sooritusvõime seos -- ainult pehmodele või ajupestutele? Kunagi näitas etv-s dokki India mudilasest, kes pandi maratone jooksma, selle treeneri pea oli ka samasugust omaenda tarkust täis, joomine tegevat nõrgaks jne.

 
At 18:57, Anonymous Anonüümne said...

Kui midagi siit jutust esile tõsta, siis seda kuidas PP on kontekstist välja võetud asjadest jutu teinud. Sama asja harrastvad ka taimetoitlased jne.
Tubli!

 
At 19:44, Blogger Priit Pullerits said...

Ärge seletage siin, 18:57! Kui olete ise raamatut lugenud, siis näete, et tegemist on väga tiheda kontsentraadiga, kust muu vaht on maha puhutud.

 
At 20:17, Anonymous Anonüümne said...

Pullerits peaks siin nii mõnegi tüübi läbi pragama.

 
At 21:45, Blogger Andres P said...

Oh, oleks see nii lihtne.Lühikesed, pooleteist tunnised jooksud lased jah niisama, pikemate puhul hakkab mängima vedelikukaotus, energia, soolad ja tõsi - naatrium. Võtsin öökapilt raamatu, kus juttu palju muuseas ka veest ja Naatriumist jooksjatel peale lõpetamist. Kõige sagedasem ongi ülejoonud, kuid norm Na ning norm vedelik ja Na.Vähem alajoonud norm Na. Veel vähem ala Na ja kas norm või alajoomine. Kirjeldatud hüpernatermilisi oli igas kombinatsioonis alla 1%. Ja see ei tähenda et nad surid. Võib teoritiseerida, et vedelikupuudus seab kiiremini piirid (ja sportlane katkestab või valib sobivama tempo) Korralikult hüdreerituna aga suudab rohkem koormust taluda ja ennast rohkem piitsutada, kuni kella seiskumiseni. Nõustuda võib ainult üldise väitega, et igaüks peab teadma oma keha eripära ja teadma mida ja millal juua.

 
At 22:59, Anonymous Anonüümne said...

Priit võiks ise järgi proovida ja nt h100 (enamasti pigem jahe ilm) niimoodi läbida, et joob ainult siis, kui janu on. Jõudu

 
At 01:23, Anonymous Anonüümne said...

Kes se turakas ühe raamatu põhjal tõdemused paika paneb? Ainult usuhullud!
Juua siis kui keha ütleb? Siis on hilja. Oled seda ka ise kogenud. Seda tunnet kui krambid kollitavad ,või kohal on.
Sa võid ju ässata et sõidad Tartu rattamaratoni 300g. läbi, kuid minul on selline retsept garanteeritud krambid. Ma tunnen ennast ja tean et nii läheb, kui korralikult ei joo.
Jah pulsikella ei kasuta, aga sekundeid ja keskmisi arvutan nagu vaimust vaevatud? Mis seal vahet on?
Inimesed on erinevad. Kes vajab rajal rohkem juua, kes filmib kõike lenksult, kes treenib pulsikella järgi, kes sõidab maratone liibuvad kombinesoonis, kes suudab joosta ja kes enam mitte, kes suudab hinge kinni hoida 1 ja kes 3 minutit.. Ei saa maailm koosneda Pulleritsu "lastest" inimesed ja arvamused on erinevad.
Ja nii jääbki.

 
At 09:06, Anonymous Anonüümne said...

01:23 - Ma olen selle pulsikella-kommentaari autor. Õige, nõus, et kõik on erinevad. Huvitav siiski, mis suunas nt lapsi mõtlema õpetada. Kas juba varakult suunata nad pulsikella kasutama või just õpetada, et niisama saab ka. Kas anda neile vältimatult juba varakult see pilt, et kestvusalad ja ka muu sport ongi väga tehnoloogiline (sh kuuluvad sinna Gatorade'i ja teiste spordijoogid) või suunata nad ennekõike lihtsalt niisama looduses ringi lippama.

Küsimus on vist selles, kas lapsi tuleks kasvatada kohe "profiks" või niisama nende maailma ja kehatunnetust avardada. Ja kas võistled teistega või lihtsalt tugevdad iseennast.

Kõrvalseisjana tundub, et suusatamises ja rattasõidus sõidavad juba suusad/ratas mehega, mitte mees ratta/suuskadega. :) Ilmselt siiski nii hull seis ei ole.

Huvitav lugemine mh spordi "lihtsusele" ja "tehnologiseeritusele" mõeldes: Jean Echenoz "Jooks" (Loomingu Raamatukogu nr 37/2019) - raamat Emil Zatopekist ja tema treeningmetoodikast:
http://www.loominguraamatukogu.ee/37-2019-jean-echenoz-jooks/

Mina võistlemisega ei tegele (olen tegelenud, aga mitte kestvusaladel), jooksen niisama, kuigi regulaarselt. Kui võistleksin samamoodi nagu teised kommentaatorid, siis võib-olla ikkagi omaksin ka pulsikella, kes teab. :)

Süvenevat huvi on hakanud pakkuma kõikvõimalik "primitiivne" sportimine: kui vähese varustusega ja kui lihtsa treeninguga saaksin keha jaoks kätte samasuguse tunde ja heaolu nagu siis, kui võtan asja väga tõsiselt ja kasutan abivahendeid, eritoitumist, teen hästi pikki variatiivseid treeninguid jne? Praegu on mul ettevaatlik huvi paljajalu (täitsa paljajalu, mitte "varvastossudega") jooksmise vastu. Aastaid piinanud põlvevalu on selle mõjul igal juhul ära kadunud, ja võib-olla kadus selle mõjul ka krooniline kõrvavalu (keha, sh pea piirkond, ei karda enam nii palju külma?). Aga see vajab tõesti ettevaatlikku uurimist - mõju psüühikale on 200% positiivne, turgutab vaimu palju paremini kui "tavaline" jooksmine, samas ei taha oma jalgu tuksi keerata.

Kui ma ei eksi, rääkis jooksmisega tõsiselt tegelev lähikondne, et kõige optimaalsem spordijook on veega segatud õunamahl. Kuidas sellega teie meelest on?

 
At 09:36, Anonymous Anonüümne said...

Õunamahl———kui,siis ainult pärast jooksu.

 
At 10:55, Blogger Priit Pullerits said...

Mulle väga meeldib 09:06 lähenemine. Tõesti, kui te nüüd kaine peaga mõtlete, siis harrastussport pole muu, kui teile igasuguste asjade turundamine ja müümine selle nimel, et saaksite muudkui paremaks. Aga vaadake, ei saa - sest kui te ostate uue superkalli ratta, siis ostavad küllap selle ka konkurendid ning jõuvahekorrad jäävad samaks. Ainus, kes sellest võidavad, on rattatootjad ja poodnikud.

Mind on teatud ringkondades peetud väga raskeks kliendiks, sest mulle ei õnnestu kuidagi uut kama pähe määrida. Ma lihtsalt mõtlen oma peaga ja kainelt, et milleks mulle näiteks 2000 euro eest uus ratas, kui vana sõidab endiselt suurepäraselt. Kui ostan uue ratta, kas ma siis sõidan sellega kohe grupil eest ära? Ei sõida ju! Ja lõpuheitluses saan sama koha nagu varemgi, sest ega ma seepärast, kui ratas parem ja uuem, lähe uljamalt ette enesehävitajate vahele trügima.

Sama on jooksutossudega - mõelge! Kui palju seal tehakse uuendusi, aga tulemus? Jah, tipptasemel ehk küll, kui räägime võistlusmaast 5000 m ja kaugemale, seal annavad uued imejalatsid mingi eelise, nagu tulemused näitavad. Aga miks lühematel maadel ei anna? Ja vaevalt need annavad ka meiesugustele harrastajatele midagi uut ja head. Või kas olete näinud seoses varustuse paranemisega, seoses uute jookide tuleku, seoses teadlikuma toitumisega mingit jooksutaseme paranemist Eestis? Võtke lahti 30 aasta tagused Eesti edetabelid ja võrrelge neid praeguste tulemustega! Hoolimata igasugustest uuendustest on 30 a tagune tase, mil kõva sõna oli see, kui said kuskilt Adidase naelikud, endiselt kõvem kui nüüdne tase.

 
At 11:37, Anonymous Anonüümne said...

Miks tipp jalgpalliliigades tehakse palava ilmaga lisa joogipaus? Mõtle selle peale, mõtle. Kui aru saad, siis leiad ka omale vastuse, miks joomine on tähtis. Seal ei ole tegemist amatöörspordiga!
Üldjuhul, kindlasti kõige kõrgem protsent ja konkurentsitult, sureb võistlustel või treeningul sportlane või amatöörsportlane südame puudulikkuse tõttu, mis tal on jäänud avastamata. Liigjoomine ei ole sellega võrreldes mingi teema.

 
At 11:58, Anonymous Anonüümne said...

Priit tippklassi lähedase ratta ja suuskadega liigud sa ikkagi kiiremini,fakt.

 
At 12:56, Anonymous Anonüümne said...

Kiiremini pankroti ja majandusliku sõltuvuse suunas. Tõesti terane ja orjameelne fakt.

 
At 13:01, Anonymous Anonüümne said...

Milleks harrastajale kiirus? Ilmselt selleks, et vähem aega rajal piinelda. Milleks aga valida siis nii pikk distants? Selleks olla isasem ja pärast uhkeldada, et tegin läbi ja kui küsitakse millise distantsi siis varjamatu uhkusega teatada, et pikema. Seega läbitakse maa mitte läbimise mõnu vaid uhkeldamise vajaduse ehk eputamise pärast. Ja nüüd on küsimus, et kui palju keegi on selle eputamise eest nõus maksma. Selge, et tasuta saades võtavad kõik parema riista. Mõni on nõus maksma parema eest rohkem, st tal on piisavalt palju sissetulekuid väiksema pingutusega ja ta saab seda priiskamist lubada. Teine vaatab, et soetamiseks vajalik pingutus ei ole korrelatsioonis saadava eputamise naudinguga ja on nõus plekkima oluliselt kasinamalt. Blogipidaja jutust jääb mulje, et ta on see teine tüüp lihtsalt. hea, et GoPro kaamera on uus ja mitte väriseva pildiga, see on kahtlemata targema eputamise/kulu suhtega väljaminek.

 
At 13:10, Anonymous Anonüümne said...

Suuskade kiiruse puhul ei ole tipulaadset tulemust küll kaupmehelt saada. Oste aga edasi oma igakevadiseid uusi mudeleid ja andke Enervito telki iganädalane viiekümnene letti, teete õhtumaade allakäigu faktiks 11:58

Harrastaja tasemel võidab igast ostust ainult tootja. Kaupmehed, nagu näha, on isegi köhast-nohust kõigutatavad nagu siinsed Gatorade-i sõbrad.

 
At 13:16, Anonymous Anonüümne said...

Osa harrastajaid on tõesti Mike Judge Brawndo-vooliku otsas. Imelik kaasa kiita, aga Ameerika popkriitika kultuur on selles teemas eesrinnas, meie sörgime sabas ja näksime suhkrubatoonikest. Head plödimassi imemist kõigile špordipoodide štammkundedele pühade ajaks! Tipp suhkruid tipp liigade tipp reklaamipausideks tipp topp teadlikele fännidele kah!

 
At 14:08, Anonymous MargusM said...

Priit tee järgmiseks postitus sellest palju sa kolme aasta jooksul spordiga seotult raha oled kulutanud.
Ajab segadusse et kõik spordiga upgradetav on saatanat kuid ntx elektriliselt allakäivate istmetega pässifik on ülistamisvääriline objekt.

 
At 14:20, Anonymous Anonüümne said...

Pässificu särtsutoolid panevad naised imestama ja ahhetama. Sellel on selgelt kuuldav üllatus efekt. Emotsiooni tuleb sellest piisavalt. Siin pole midagi vaielda, et särakaga iste on oma raha väärt.

 
At 15:12, Blogger Priit Pullerits said...

Kes kord Pacifica roolis istunud ja kõiki mõnusid tunda saanud, ei see enam mersu ega bemari rooli kipu.
MargusM, Pacifica on mul juba mingi 8 või 9 aastat, pole mingit upgrade'i vajanud. Ja ratas mahub ka peale - kaks ratast! - ilma et peaks midagi juppideks võtma. Kusjuures teid võin ka lahedalt kõrvalistmele mahutada - muidugi vaid juhul, kui kütusekulu kompenseerite!

 
At 16:26, Anonymous Anonüümne said...

Ossa juudas, sellise pakkumise pärast võib kasvõi kilulinnast Tartu põrutada, et pössifikuga sõita saaka.

 
At 16:37, Anonymous Anonüümne said...

Priit, joomine pole paha. Halb on see, kui juuakse arutult paljast vett. Spordijoogi eesmärk on anda organismile tagasi väljahigistatud soolad. Tasakaalu taastamine - on võlusõnad.
Soomlaste omaaegne uuring näitas, et kehavedeliku (mitte vee!) kaotus 2% põhjustab jõu kaotust ~10%.
Liiga võib endale teha iga asjaga, isegi rodeotamisega, kui seda ilma mõõdutundeta teha.

Kõike seda teatakse siin lugejate seas ammu ning hea, et äratundmine ka sinuni jõudis...
https://theroadtolondon2017.wixsite.com/theroadtolondon/single-post/2017/04/18/London-Marathon-Is-there-such-thing-as-Over-Hydration

 
At 17:00, Anonymous Anonüümne said...

16:37 väga hea argument. Miks antakse väljas talvituvatele kariloomadele ekstra mineraale? Sellepärast, et suvel joodavas vees on mineraale piisavalt aga talvel nad lakuvad lund, mis on sisuliselt mineraalivaba.

Sama on ka õllega. Miks tuleb seda nii palju juua? Eks ikka selleks, et õlles on väga vähe vitamiine.

 
At 17:23, Anonymous Anonüümne said...

Priit vassib taas.
Omal nahal kogenud, kuid ajab ikka joru edasi.

Kui vahetas üks Tartu Rattamaraton Baruto ratta oma kolaka vastu oli fiil ja ka aeg hoopis teine. Reeglina töötab neist kahest esimene fiil on hoopis teine korraliku ja hästi toimiva tehnikaga liikudes.

Igal maratonil seab sammud Priit Teppanite boksi et enda mitte toimivad suusad just selleks oludeks painduvad ja määritud suuskade vastu vahetada.

Müügimees küll pole, kuid kui plaanis miski spordialaga regulaarselt u. 3 aastat tegeleda ja endas püsivust näed. Ei tasu hakata eksperimenteerima ja topelthinda maksma, kuna peame aasta pärast vahetama.
Osta kohe ratas ja suusk millega saab 5 aastat muretult liikuda. Ära ekperimenteeri universaal suuskade ja klotspiduritega MTB ratastega. See läheb kordades kallimaks.

Huu

 
At 20:23, Anonymous Mees, kes teadis turundussõnu said...

16:37 on tublisti Brawndo'se reklaami ära õppinud, väga viis! Järgmine tuleb jahub midagi osmootsusest ja isohüpertoonilisusest. Kolmandale kukub marketingi kaubaalus otse vastu laupa ja tema ajus klammerdub juba sõna "sporditoit". Võlusõna, ausõna! Sim-sala-maratonis-sajasees-pimmm!

 
At 20:47, Anonymous Anonüümne said...

Ohh, Wim Hof läbis joomata maratoni Namiibia kõrbes, kaotades 5 kilo oma kehakaalus. Läbimise aeg pole teada, kuid ilmselt tuleb sõna jooksmine panna jutumärkidesse.

 
At 22:35, Anonymous Anonüümne said...

Vanakooli meestele ikka meeldib tuuleveskitega maadelda. Paraku rong on pidevas liikumises. Tegelikult võib vanakooli kutsuda teisisõnu vähesega hakkama saamist, mis kinnistunud aegadest kui midagi polnud saada. Nüüd kui kõike on, võimalusi on siis ei mõista miks ei peaks ühe antud elu jooksul kasutama võimalusi. Ei oleks mind see rattasõidu huvi võtnud kui poodide vaateakendel oleks endiselt skolnikud või ereliukased. Oleme ausad keemia ja füüsika oleks olnud huvitavamad kui nende rontidega trenni tegemine. Aga näe saab tänada õnne, et oleme sellisel ajal sündinud kus tehnoloogiline areng on teinud tohutu hüppe ja asjad mis olid kunagi võimalikud ainult aadlikele on nüüd võimalikud kõigile teotahtelistele inimestele. Ja nüüd mehed jõuame päris emotsiooni juurde, mis ei ole võlts väljaspoolt tulev naiste ahhetamine vaid mis tuleb seest poolt. See on kindlasti see vändapööretest tekkiv jahvatav sahin, jooksude ümber tekkiv turbulentne müra, ümber keha segaduses olevad õhuvoolud.Neid ehedaid emotsioone ei oleks kui poleks järjest arenevat rattatööstust. Võtkem mis võtta annab.

 
At 22:55, Anonymous Anonüümne said...

22:35 täitsa jutt!

 
At 23:00, Anonymous Anonüümne said...

Seda, et Eestis demokraatia ei toimi, seda demovad sotsid praegu riigikogus ja presidendi valimiste autoritaarset häpiendi mäletame veel pikalt, nagu 800 aastast orjaaega. Seetõttu võtkem veel mis võtta antakse. Ogarus on piinelda joogita. Võtame!

 
At 23:25, Anonymous Anonüümne said...

22:35 Erekaga hüppesse minek on endiselt emotsionaalses mälus tugevama jäljegs kui Colnagoga nii atrõõvi kaduma pinumine, et kõik naabrimees maha jäid ja noorsportlast lendas kahte lehte. Ainult see, kui endast vanema itaalia terasmeeste ajastust klassiku garaaži seinale sain, annab võrrelda.

Suhkrupeeti mulksutan aida all, velole panin joogipudeli hoidja ainult selle pärast, et naabrimeest tema lolli grammilugemise rööpast uppi ajada - sain kolm kilo raskema kogutulemuse, pedaalid ja GPS ka sees.

 
At 00:01, Anonymous Anonüümne said...

Eks vanemad mälestused kirgastuvadki ajas, mingi aeg saab see Colnagoga tehtud temp oma kirkuse🙂

 
At 08:13, Anonymous Anonüümne said...

Joon eelkõige sellepärast et mitte neerukive saada.Ja selline pisiasi vajab endale I vahel meeldetuletamist nuti seadmete abil.

 
At 08:16, Anonymous Anonüümne said...

22.35väga hea.Hiljuti sõber ostis pooleteistonniga auto talvel töölkäimiseks,aga enne seda oli ratta ostnud,mis maksis 3x niipalju,nii et kellele ema,kellele tütar ———mulle tütar.

 
At 08:18, Anonymous Anonüümne said...

Õige 8.13,siis on kõik persses,kui neerupuudulikkuse külge saad.

 
At 08:28, Anonymous Anonüümne said...

Normaalkaalus ja -pikkuses mees peaks päevas vedelikku tarbima2-3 l , aga kui veel trenni teha————Priit,ära külva paanikat.

 
At 09:00, Anonymous Anonüümne said...

tubli, 08:28 -
Lihtsalt Priit ei tea, et vedeliku tarbise osas tuleb vaadata tervikut, mitte ainult vedelikku vee näol. Normaalne inimene soob paar korda nädalas ka suppi, mis annab hea hulga vedelikku juurde.

 
At 09:40, Blogger Priit Pullerits said...

22:35 naerab asjata Ereliukase üle. Mul oli Ereliukas vast oma neli-viis aastat lapsepõlve ratas. Millised mälestused ja emotsioonid! Sõitsin selle nii ribadeks, et lõpuks ei tahtnud kett ikka üldse hammasratastel püsida. (Noortele eluvõõrastele: ega siis seda olnud, et läksid poodi ja lasid uue hammasratta panna.) Aga ikka oli panna vaja. Ükskord tegin kruusal maksimumspurdi ja... järgmisena mäletan, kuidas libisesin põlvedel, puusanukkidel ja küünarnukkidel mööda kruusa; kuulsin, et tagant tuleb hirmus kolin; vaatasin ettepoole - ja nägin, kuidas ratas lendas käkerdi-kängerdades oma 15-20 meetrit üle mu pea sõidu suunas. Vaat see oli vaatepilt! Vaatepilt, mis ka üle 40 aasta hiljem kirkalt mälus olemas.
Ah et mis haavadest sai? Suve aeg. Järgmisel päeval sõitsime Hiiumaale puhkama. Seal päikse käes paranesid ilusti ära, pole mingeid jälgigi enam.

 
At 10:28, Anonymous Anonüümne said...

9:40 sai kirjelduse järgi tunda ka Erekaga kukkumisel Tamakeri rõõme. See pidavat olema parem kui rodeo.

 
At 11:07, Anonymous Anonüümne said...

Priit,jooma peab ,loomulikult vastavalt sportlikule tegevusele.Eriti ,kel on pikkuse-kaalu suhe normis-näit.185-85.Sinu puhul-pikkkus miinus 15kg muidugi vähem,aga sa ei jõua ka füüsilist vajavaid alasid mitte sittagi,joosta peaksid jõudma,aga põlved persses,huvitav millest.Nooruses ilmselt ema-isa poolt etteantud toidulaud ei olnud täisväärtuslik.Meil kodus oli piimanõu kaevus külmas,liitrine kruus oli nööriga kõrval,janu kustutasime sealt,seatapmisel olime ninapidi juures,seast ei läinud midagi kaduma ainult sitahais,vanamees lasi vere välja,ema segas kergelt soola,kõik jõime,soojalt ja küpsetas verekäkke ja-leiba.Kanamune panime toorelt,tegime koogelmooglit.Ereliukast mul ei olnud,raudratastega kolmene sai teha kaheseks,sealt edasi skolnik ja siis tuli..............4-käiguline SPORT sinise pärlmutterraamiga ja valgete porilaudadega,see oli pauk sõpradele allapoole vööd,paps Riiast tõi,ostutsekkgi veel alles.Sellega kimasin vene kroonuni välja.Praegusest tehnikast niipalju,et need on mitu x kallimad,kui autod,mida kasutan.

 
At 11:23, Blogger Priit Pullerits said...

Lahe, 11:07, väga tubli!
Ma ka jõin piima, värsket lehmapiima, lausa janu kustutamiseks lapsena. Kõik muu toidukraam oli meil ka maalt, defitsiitset liha tõi vanaema allkorruselt lihapoest, läks kell üks sappa, et siis kell kolm, kui liha hakati müüma, paremad tükid kätte saada. Koogelmoogelit tegin ka nii, et vähe polnud! Ja samuti oli mul neljakäiguline, aga Sputnik, kuid mitte isa ei ostnud, vaid enda kogutud raha eest sain, seda müüdi teisel pool raudteed, kus nüüd on mingi võimla, asunud väikses rattapoes. Ise teenisin kõik välja. Keegi varastas selle 1990ndate algul kuurist ära...

 
At 11:32, Anonymous Anonüümne said...

See trauma, kui su palavalt armastatud kaherattaline sõber kuurist vuuki pannakse, jätab valusad armid hinge kogu eluks. Siinkohal oleks nüüd küll paslik midagi vedelat manustada.

 
At 11:33, Anonymous Anonüümne said...

Hea küll kui tolleaegne väike poiss laenaks oma ereliukast või veel hullem skolnikut tänapäevastele juba suurtele meestele võistlus ajaks. Kümnendal kilomeetril tuleb juba kõne et võid oma rattajärgi tulla. Saab järje filmile Püha Tõnu kiusamine🙂

 
At 12:34, Anonymous Anonüümne said...

Hingehaavad. Eesti spordi suured isad kasvasid ereliukase pealt NSVL koondisse ja olümpia midali laureaatideks, Pikkuus Ljadov Suun Kirspuu, Taaramäe vast enam mitte

 
At 12:48, Anonymous Anonüümne said...

Pikkus alustas ereliukase seljas ja lõpetas Lancia Delta HF Integrale roolis. Meeskonnaks oli TRC Tubaka AS muuseas, Saaremaa Rallil.

 
At 13:02, Anonymous Anonüümne said...

Hingehaavad kaasa arvatud isake Pulleritsul tulevad ereliukasest Lancia delta on ilus auto aga lääne plekiga võib lutsu visata. GMi toodang on õige raud nagu me hästi reame.

 
At 13:31, Anonymous Anonüümne said...

Ereliukas on hüppelaud maailma areenile. Vaatame või isa Antsipi pealt.

 
At 14:26, Anonymous Anonüümne said...

Kõik kõvemad mehed on kunagi keldris Ereliukast hoidnud ja lapiga pühkinud. Vaata mis neist tänaseks saanud. Sõõrumaa, Mõis, Soonets, vana Teppan ja palju

 
At 14:33, Anonymous Anonüümne said...

Ei saa aru, mis ereka jutt see siin käib. Mul oli esmalt kolmerattaline täiskummidega raudruun, seejärel modifitseeriti see kaherattaliseks ja seejärel Školnik. Kui aga must peajagu pikemad klassi"vennad" sigaduslikult selle ära lõhkusid, tuli juba Desna, mille üks migrant tuuri pani. Ise muidugi loll, uskusin sotsialistlikku ajupesu ja jätsin ratta tundideks järelvalveta viiekordse maja ukse ette. Uue kokkukaga aga olin ilmselt esimene inimene, kes TRR-i sellisel rattal lõpuni sõitis. Pärakas oli pärast kuu aega krampis. Aga oluline oli ikkagi märk maha saada, mida ei saa keegi enam üle trumbata.

PS. Euroopa parlamenti ega komisjoni sellegipoolest pääsenud ei ole.

 
At 14:36, Anonymous Anonüümne said...

Neerukivid tekivad, kui uriinisoolad ei lahustu ja sadestuvad neeruvaagnas. Põhjusi on mitmeid, alates kroonilistest haigustest kuni toitumiseni ning erinevad muutused põhjustavad erinevat sorti kive. 80 protsenti neerukividest koosnevad kaltsiumist, teised kusihappest, struviidist või tsüstiinist.
Kõige sagedamini on neerukivide tekkes süüdi liiga vähene veejoomine.
Kõige sagedamini on neerukivide tekkes süüdi liiga vähene veejoomine.
Kõige sagedamini on neerukivide tekkes süüdi liiga vähene veejoomine.

https://lood.delfi.ee/tervispluss/uudised/7-fakti-neerukividest-kuidas-need-tekivad-ja-kuidas-neist-hoiduda?id=84775783

 
At 14:48, Anonymous Anonüümne said...

Hea Priit, üks oluline küsimus jäi Sul tippkaunitar Eha Urbsalule esitada. Kas tal Ereliukas oli? Kui kuulsuse ja kauniduse järgi hinnata siis arvata et oli. Parimate soovidega,
Paul

 
At 17:26, Anonymous Anonüümne said...

Jätke nüüd see hingehaavade puistamine. Muidugi parandaks neid haavu palju kui näeb kaunitari ereliukasega mööda väntamas. Süda hakkaks kohe rõõmsalt pumpama

 
At 18:52, Anonymous Anonüümne said...

Kas on veel meie seas mehi, kel Ereliukas kuurinurgas sõiduvalmilt ootab või on siin ainult tühja jutu mehed, kel pole nahast püksegi?

 
At 19:19, Anonymous Anonüümne said...

17:26 on ilmselge pedofiilse kalduvusega. Õigel mehel on hingehaavade palsamiks näitsik kes vabalt ulatub Colnagoga kummi sahistama.

 
At 19:44, Anonymous Anonüümne said...

Kuidas sai Ehast ilmakuulus kaunitar? Sahistas 12 aastase neiuna ereliukase kummi. Kuidas jooksis Pullerits võimsa 880 jardi kulutamata üleliia tamme staadioni kummi matte? Kuna sahistas 12 aastase poisiklutina ereliukase kummi. Loogikat kasutage sitakotid.

 
At 20:00, Blogger Priit Pullerits said...

Eile kirjutasin avalikult nii, mille peale sain metsiku toetuslaviini:

Ma ei saa aru kahest väga valulisest asjast.
Esiteks, kuidas on võimalik, et end liberaalseks pidav Reformierakond surub Riigikogus läbi nn. vihakõne seaduseelnõu, mis on räigelt sõnavabadust piirav, kogunisti kriminaliseeriv, nii et selle eest võib näha ette vanglakaristuse ühest kolme aastani.
Teiseks, kuidas on võimalik, et Eesti ajakirjanduse need esindajad, kes nägid metsikut sõnavabadust piiravat tonti, kui võimule tuli nüüdne valitsus (tonti, mis on jäänud nende kisatõstjate luuluks), istuvad nüüd haudvaikselt ega tee piiksugi, ei iitsatagi, kui sõnavabadust on asutud lausa must valgel, otse ja karmilt ning karistuse ähvardusel piirama.
Eesti ajakirjanduse vaikimine - arvestades, kui kõva häält tehti alles mõni aeg tagasi sõnavabaduse väidetava-oletatava piiramise teemal - ei ole ainult südantlõikav ja hingekriipiv, vaid lausa kõrvulukustav.

 
At 20:15, Anonymous Anonüümne said...

Ahh, vaatasin täna tegusa laskesportlase Sarri mõisa Lohusalus. Ja siis lugu, et kust tuli see papp eneseteostuseks ja ma sain aru miks refid kriminaliseerivad vaba sõna ja himustavad võimu tagasi iga hinnaga. Miski pole juhus.

 
At 21:24, Blogger Priit Pullerits said...

...ja siis tuli Jürgen Ligi ennast Reformierakonna veetud vihakõne-teemas õigustama, millele ma ei saanud jätta avalikult reageerimata nii:

Koolivend Jürgen Ligi, näitasid eile, et oled ainult jutumees. Jätsid oma sõnavõttudega siin mulje, et kui vaid oleksid kursis olnud, oleksid nn vihakuritegude vastu võitlemise eelnõusse mittepooldavalt, st skepsisega suhtunud. (Ligi: "Aga mina poleks [s]eda esitanud, aga magasin hetke maha ja hilja oli vaielda."; "Ma nüüd uurisin neid juriidilisi tantsusamme. Ainult Eestil ja Rumeenial on need omandamata ja mul on raske vastu vaielda, kuigi ise poleks tantsu alustanud.") Ma ütlesin, et hoian su tegudel silma peal. (Pullerits: "Ma loodan, et sa tõestad oma sõnu ka siis, kui peaks hääletamiseks minema ning näitad oma häälega, et sa ei lase sel jubedal seadusel meie maal jalgu alla saada.") Ja eile, erinevalt sellest muljest, mille siin oma sõnaseadmisega jätsid, tegid risti vastupidi: hääletasid riigikogus selle seaduseelnõu tagasi lükkamise vastu.

 
At 22:02, Anonymous Anonüümne said...

Olen ka libedik ligit lähemalt tundma õppinud,tegemist on valevorsti ja enesepuhtakspesijaga,simulandiga,....

 
At 23:26, Anonymous Anonüümne said...

Lohusalu talu on korralik. Võhmameeste kogunemisteks vaja vähe ümber sättida, a topiste müügist peaks tehtud saama. Põhiline, et tare on palgist ja mets ümber mühiseb.
Mis talt sealt 90ndatest silma jäi, tüüpiline võitjate põlvkonna värk? Isegi diplum ja teadustöö taust, tootmidirektoriks igati aus lugu.

 
At 00:02, Anonymous Ülikooli-Ülu said...

Toitumine.ee andmetel tuleks lisaks normaalsele toidule tarbida 2-3 x 220ml vett päevas. Tuletame meelde, kui palju suhkrujoogimüüjad tahtsid? "Keha on 60% vee koostisele sarnane, ostke!!!"

Imendumisest kah. Kui ideaalselt doseerida, nii 4 korda tunnis, võib kõvasti hagu andes tunniga pool liitrit vedelikku naha vahele saada. Neerud on asjalikud soolikad, enamasti panevad suurema tarbimise järel lihtsalt kuse voolama, aga läheb mõni asi siin ja teine asi seal elundid vussi, saab rakuväline vee koostis ajurakkudele saatuslikuks ning pilti enam ette tulla ei pruugi.

Aasta sisukamate blogipostitust tipp muudetud! Väga praktiline, karvajalg saab kopika endale jätta ja suhkrumüüja tootmise algtõdede õpiku uuesti lahti lüüa.

 
At 08:02, Anonymous Anonüümne said...

Ülu,toitumise blogiga mine kaalujälgijatepunti,siin on võhmamehed.

 
At 08:18, Anonymous Anonüümne said...

Priit,mis sa arvad et sain SPORDI niisama kõõlumise eest.Peopesa nahk oli nagu saapatald erinevatest hangudest,kõbladest ja kirvestest,lakas lubati magada kuni esimeste külmadeni,tavaliselt olime nii väsinud,et kukelaulu ei kuulnud.Kui sellest kõigest väheks jäi,tõmbasime lakaredeli küljes lõuga. 11.07.

 
At 08:46, Anonymous Anonüümne said...

See pole maakate vaid võhmameeste blogi

 
At 08:56, Anonymous Anonüümne said...

1990. aasta kevadeni NSVLi rasketööstuse ministeeriumi otsealluvuses olnud Talleks müüdi erakätesse teenindus-, kaubandus- ja toitlustusettevõtete erastamist käsitlenud seaduse põhjal. Mõistagi see ei olnud ega saanudki olla juhus. https://majandus24.postimees.ee/494570/andres-sarri-mees-kes-suutis-panna-riigi-oma-pilli-jargi-tantsima

 
At 09:00, Anonymous Anonüümne said...

Tänane Eesti Talleks kasvas välja riigifirmast Tallinna Ekskavaatoritehasest. Iseseisvusaja tulekuga haaras ohjad enda kätte toonane Talleksi kommertsdirektor Andres Sarri, kes ettevõtte erastas. Seda episoodi Talleksi ajaloos on toonane ajakirjandus õige mahlakalt kujutanud: üheksakümnendate alguses puhkes erinvate Talleksit erastada soovinud osapoolte vahel tüli, mis andis kohtule korralikult tööd. Kuigi kohtuotsused tunnistasid Sarri erastamise järjest ebaseaduslikuks, sekkus 1993. aasta kevadel riik: riigikogu võttis vastu otsuse, et Talleks tuleb erastada erandkorras "teenindus-, kaubandus- ja toitlustusettevõtete" erastamisseaduse korras, kuigi tegu oli masinaehitajaga. Vaid päev hiljem võtsid riigiisad vastu uue erastamisseaduse, mis sellisele naljale kriipsu peale tõmmanud oleksid. Ajakirjandus seda juhuseks ei pea ning viidati lähedastele suhetele tolleaegsete poliitikutega.

Loe pikemalt Äripäeva veebist: https://www.aripaev.ee/borsiuudised/2018/03/14/talleks-ostab-aktsiaid-tagasi?utm_source=copypaste

 
At 11:33, Anonymous Anonüümne said...

Riigilt erastamine saabki ainult poliitiline olla. Talleksi näite alusel tehti järgmine päev seadus muude asutuste erastamisest kah. See põlnd 2020. Andke asjale sisu või unustage ära, Delfit põle vaja kopeerida, suhkrujoogivurled. Head maakleri piltide vesistamist.

 
At 12:10, Anonymous Anonüümne said...

Meie loeme suusa blogi mitte äripäeva ja kinnisvara. Siin kirjutavad Huu Kägu isakesed ja targemad sitakotid, mehed kes teavad kuidas stiilselt kanda nahkpükse, mehed kelle lähedal naised ahhetavad ja märjaks lähevad, jebenkeri materi!

 
At 13:31, Blogger Priit Pullerits said...

Mehed, üks tuntud poliitik, Jürgen L., ütles minu sotsiaalmeedia spordimeestest sõprade kohta väga valusalt. Ütles, et olete mõttetud sõbrad, kes oma silmaringitusega kompromiteerivad sporti.
Mis ma nüüd tegema pean?

 
At 13:58, Anonymous Anonüümne said...

Pikantne olukord. Iseenesest ei solvatud mitte resistaansi Juhti vaid tema sitakottidest sõpru. Kes kelle eest nüüd lahingusse sööstma peaks, jääb hetkel selgusetuks. Väga alatu lüke Jürgenilt igatahes.

 
At 14:03, Anonymous Anonüümne said...

Sellest saaks ju UU uudisnupu teha. Seal juba ees lugu sellest, kuidas keegi (kindlasti sots) on härra Põlluaasta raamatu (paskvilli) tiitellehele "pask" kirjutanud.

 
At 14:12, Anonymous Anonüümne said...

Jürgen on arg, ei julge siia sitakottide sekka kraaklema tulla, äsab lapiti kuskil feissaris. Minu meelest ärpleb see poliitik riigisaladuste teadmisega ja mõnitab lihtsalt neid, keda saladustega ei valgustata, silmaringituteks. See riik on p..ses kui asi on nii hull, et riigisaladuste toel hakkavad valitsejad valijaid kitsarinnalisteks sõimama.

 
At 14:17, Anonymous Anonüümne said...

Priit midagi ei pea tegema.Selliste sõnavõttudega tõmmatakse ainult vett endale peale.Spordi mehed naised on nagu üks pere.See on üheselt mõistetav et ju siis tahetakse sellest perest välja astuda.

 
At 15:15, Anonymous Anonüümne said...

Kas tõesti ligi tuli meid siin solvama?

 
At 15:41, Anonymous Anonüümne said...

Jürgen L hakkab kah vanaks jääma, enam finishikardina all asja ei ole, laskus meie hullemate kommentaaride tasandile. Šahh matt kommentaariumi kasuks. Las joob 10 klaasi vett päevas ja pangu pulbrit kah sisse, oma viga.

 
At 16:27, Anonymous Anonüümne said...

Jürgen on ka "kapi"-mees?
Blogist ei tea midagi, kuid on hästi informeeritud sellest, kes ja kuidas kommenteerib!
Aeg kapist välja tulla ja tunnistada, et käib siin anonüümselt lugemas ja kirjutamas.

 
At 16:46, Anonymous Anonüümne said...

Äkki laseks tal andeks paluda?

 
At 16:55, Anonymous Anonüümne said...

See on pujäänim kui blogipidaja, ei see niisama palu. Ainult nii, et tsentrine mees kuskil ujub kõrvale ja nõuab andestust. Pärast on siis selgitamist veel organites kah mille eest andestust norisid, hea kui kinni ei panda ja tingimisi saab.

 
At 16:55, Anonymous Anonüümne said...

Jürgen muide ei oska end kirjalikult eesti keeles väljendada. Juba enne fb kui kirjutati blogides oli tema postitused katastroof. Olematu lauseehitus, segane mõte, puuduv loogika. Kusjuures kirjutada on kergem kui otse rääkida, võimalus oma teksti redigeerida mida papi nähtavasti kunagi ei tee. Ning muidugi otsene valetamine, tehes seda nii jõhkra enesekindlusega et keegi eriti ei julge vastu vaielda. Mõttetu kuli

 
At 16:58, Anonymous Anonüümne said...

Kõik sitakotid, kel nälg näpistab, nüüd on teie võimalus saada hea ja tulusa otsa peale.

Nimelt Postimees otsib oma ridadesse astroloogi.
https://cv.ee/vacancy/87040/postimees-grupp-as/astroloog

Nõudmised ei ole kõrged. Pead aru saama sünnikaartidest, progressioonidest ja transiitidest. Placiduse süsteemi tuleb tunda ning efemeriide kasutamine olgu igapäevane oskus. Tunniastroloogia, sünastria ja planeedi stiihiase põhiaspekte tuleb teada une pealt.

Seda kõike saab teha kaasaegses meediaorganisatsioonis, Eesti ajakirjanduse lipulaevas nimega "Postimees". Selle kõrval tundub isegi Pulleritsu eelmise nädala intervjuu neiu Ehaga sügavmõttelise filosoofiana.

 
At 17:02, Anonymous Anonüümne said...

Las ligi hakkab astroloogiks.

 
At 08:39, Anonymous Anonüümne said...

Ei,las tuleb tunnistab kõik üles.

 
At 11:09, Anonymous Anonüümne said...

Elektrolüüdijoogimüüja kirjutab "One definite culprit for an exercise-induced headache could be dehydration."

Jätab meelega üleveemürgituse mainimata? Või ligikaudu loll?

 
At 11:23, Anonymous Anonüümne said...

Postimees on küll omadega mudas, aga tänane Arter oli üle pika aja loetav - eputamist ja udujuttu tavalisest vähem.

 
At 12:43, Anonymous Anonüümne said...

Postimees on kõrvadeni mudas õnneks on suusablogi gigantide õlgadel ja siin aitäh Pulleritsule ja isakestele

 
At 13:46, Anonymous Anonüümne said...

Suusablogi võib küll õitseda ja õilmitseda aga Posteljonil on persekellad. Niigi millestki kirjutada pole ja siis veel Rehvormierakonna liberastid hakkavad mingit vihakõne eelnõud läbi suruma. Hullumaja ju. Väikse kõrvalpõikena tuleks ära märkida, et liberastide häälekandja Õhtuleht ei pidanud majanduslikule pingele vastu ja taastas anonüümsed kommentaarid. Sõnavabaduse eest võitlev Postimees ei ole seda varjanti kaalunud loetavuse tõstmiseks? Arusaadav. Ka Uued Uudised seisavad sõnavabaduse eest nii: "Kuna kommentaaride modereerimise maht hakkas toimetuse väikese kollektiivi tööd häirima, siis oleme sunnitud kommenteerimise peatama."

 
At 14:02, Anonymous Anonüümne said...

13:46 nalja teed? Millised võimalused (finants) on Postimehel it alal ja millised UU l? Üks saab osta kalli toote tulemüüriks ja kommide filtreerimiseks aga teine? Tahad äkki uu d võrrelda NYT i ja FT ga? Juba aastaid tagasi viskas posteljon asjalikud kommijad kinni ja jättis trollid.

 
At 15:53, Anonymous Anonüümne said...

Kuule sa oled ise mingi naljamees. Miks on üldse tarvis kellegi arvamusi filtreerida? UU kirjutab kokku igasugu jama aga kas see tuleks siis ära keelata, kuna nende kirjutatav ei ühti minu seisukohtadega? Kindlasti mitte aga samas UU püüab meeleheitlikult nende seisukohtadega mittenõustujaid summutada.

 
At 17:17, Anonymous Anonüümne said...

Kui jahe ilm, siis esimesed 3 h ei joo. Iseasi, kui õlut pakutakse:)

 
At 18:34, Blogger Gabriel said...

Illuminati on mind palju aidanud, mu ema oli väga haige ja mul oli operatsiooni jaoks vaja 40000 eurot, kuid arvete tasumiseks polnud raha, ma taotlen oma pangas laenu, nad ei saanud mulle seda laenu pakkuda, kui ma nägin Internetis illuminaatide kohta tunnistust, arvasin, et see oli nali, võtsin ühendust lord Edmundoga, kes selgitas kõike illuminaatide kohta, kui saan registri, saan 5 miljonit eurot, on uus liige, siis sain registri ja saan raha on nüüd mu ema korras, illuminaatide hea külg on see, et pole inimohvreid, elan parimat elu, mul on hea maja ja autod ning väga hea äri, olen väga edukas ja saavutan oma unistused , tulge liikmeks ja nautige oma elu täieliku kontakthärra Edmundo telefonil või WhatsAppi numbril +2348159768201 või e-posti aadressil Worldunitedpowersociety@gmail.com, võtke ühendust illuminaatidega juba täna ja muutke oma elu lõplikult

Hr Paul Finn

 

Postita kommentaar

<< Esileht