Pullerits: Miks Eesti tippsportlaste ridu tuleb harvendada?

ETV spordisaade sai jälle rõkata, kui teatas, et Rene Zahkna (fotol paremal) tõusis viimatisel laskesuusatajate MK-etapil jälitussõidus 26 kohta ja sai lõpuks 30. koha ehk teenis MK-sarjas punkte.

Huvitav: ETVs on nii palju kogenud spordiajakirjanikke, ent objektiivsest mõõdutundest jääb ikkagi puudu. Kuidas on võimalik rõõmustada Zahkna 30. koha üle?! Mees on juba 30 aastat vana, osalenud MK-sarjas 10 aastat ja endiselt peab rahvusringhääling tema tulemust kolmanda kümne lõpus reipa äramärkimise vääriliseks. Või peab rahvusringhääling tema 30. kohta tõesti tähelepanuväärseks edasiminekuks, arvestades, et eelmisel hooajal olid tema parimad kohad MK-sarjas 33., 34., 36. ja 39.? Aga üle-eelmisel hooajal oli ta etappidel 17. ja 19....

Zahkna iseloomustab Eesti spordis ilmingut, mida on hakanud lõpuks kõrvaldama EOK uus juhtkond, kes harvendas paar päeva tagasi Team Estonia ridu, heites sealt välja teiste hulgas sprinterid Karl Erik Nazarovi ja Õilme Võro (fotol paremal) ning maratoonar Tiidrek Nurme.

EOK otsus on täiesti põhjendatud ja õigustatud. Kuid poolik. Tuleks palju kriitilisemalt vaadata, kui vanad on Team Estoniasse kuuluvad sportlased, kui mitu aastat on nad tipptasemel võistelnud ning milline on nende viimaste aastate tulemuste areng. Kui vanust on kahekümnendate teises pooles, kui tipptasemel võisteldud juba kolm-neli hooaega, kui tulemused pole selle ajaga märgatavalt paranenud, vaid seisavad paigal, siis ei maksa sportlast enam toetada.

Team Estonia eesmärk ei saa olla kellegi lemmikharrastuse kinni maksmine. Team Estonia peaks hoolitsema selle eest, et toetada neid, kelles on perspektiivi: kes on veel noored, kes teevad tippspordis alles esimesi samme, kes näitavad arengut. Ja muidugi toetada neid, kes juba on maailma tipptasemel. Kõigile teistele tuleb otse ja selgelt öelda, et kuna areng on seiskunud ning maailma paremate tasemeni veel mitu pikka sammu puudu, siis Team Estonia enam ei aita – küll aga võib igaüks, kui talle ala nii väga meeldib, sellega omal käel jätkata. Vabanenud raha saab suunata neile, kellest võib Eesti spordis loota tulevikutegijaid.

Lihtne ja loogiline, kas pole?

See on tegelikult heategu, kui sportlase, kel perspektiivi pole, saab suunata elus aegsasti talle kasulikumale ja perspektiivikamale alale. See muutus tuleb elurajal ükskord nagunii teha, nii et parem teha seda varem, kui liiga hilja. Toon konkreetse isikliku näite.

Kui sain tulema okupatsiooniarmeest, jooksin 800 meetrit suure surmaga 2.10ga. Enne sinna minekut jooksin 1.58 algusse. Aasta pärast naasmist, ülikooli teise kursuse järel, jooksin 800 meetrit kahe minuti algusse – nii valusa jälje jättis kaheaastane paus – ning kolmanda kursuse järel tegin isikliku rekordi 1,55,9. Neljanda kursuse järel jäi parimaks tulemuseks 1.56,0. Ja kuigi see aeg tuli palju kergemini kui aasta varem joostud isiklik rekord, sai mulle selgeks, et olen oma võimete lae enam-vähem saavutanud. Edasi treenida ei olnud mõtet. Või kui oleksingi treeninud, siis vaevalt ma üle kahe sekundi oma tippmargist oleks kärpinud, mis suures plaanis ei muutnuks mu taset.

Lõpetasin jooksutrennid viienda kursuse sügisel ning keskendusin edasisele elule. See oli õige otsus panustada õppimisse – tegelikult olin panustanud õppimisse kogu ülikooliaja jooksul –, sest professor Marju Lauristin hankis võimaluse saata üks üliõpilane New Yorki Columbia ülikooli ajakirjanduskooli (fotol paremal), väidetavalt maailma parimasse omasuguste seas. Ta otsustas saata minu.

Millistest võimalustest jätavad end ilma Zahkna ja paljud teised, kes jätkavad viljatuid ponnistusi spordis midagi korda saata?

Foto 1: Laskesuusataja Rene Zahkna 31. oktoobril 2022 Tallinnas. Foto autor: Tairo Lutter, Postimees/Scanpix
Foto 2: Õilme Võro treenimas tänavu 13. märtsil Tartu Ülikooli spordihoones. Foto autor: Arvo Meeks, Lõuna-Eesti Postimees / Scanpix
Foto 3: Laskesuusatajad Rene Zahkna ja Tuuli Tomingas 31. oktoobril 2022 Tallinnas. Foto autor: Tairo Lutter, Postimees/Scanpix
Foto 4: Rene Zahkna 13. märtsil 2022 Otepääl paarissegateate võistlusel. Foto autor: Tairo Lutter, Postimees/Scanpix
Foto 5: Üliõpilased New Yorgis Columbia ülikooli ajakirjanduskooli esistel treppidel. Küsimus: kelle ausammas seisab ajakirjanduskooli ees? Foto autor: Reuters/Scanpix