reede, oktoober 19, 2007

Pullerits: Jooksumeeste laul on lauldud

Kujutage ette, et õnnestuks võistlema panna praegused Eesti kõvemad jooksumehed ja poole sajandi tagused tegijad, nüüdsed manalamehed Hubert Pärnakivi ja Lembit Virkus. Tulemus oleks nüüdseile tegijaile masendav.

Võtsin Pärnakivi ja Virkuse parimad ajad ning kõrvutasin need Eesti tänavuste edetabelijuhtide resultaatidega ning sain korrespondentsvõistlusel sellised tulemused (kaotus võitjale meetrites):

3000 m jooks
Lembit Virkus 8.11,6
Hubert Pärnakivi 8.12,2 (-4 m)
Tiidrek Nurme 8.22,6 (-67 m)
Taivo Püi 8.29,55 (-11o m)

5000 m jooks
Nurme 13.57,51
Pärnakivi 13.59,8 (-14 m)
Virkus 14.02,8 (-32 m)
Pavel Loskutov 14.15,73 (-109 m)

10 000 m jooks Virkus 29.06,4
Pärnakivi 29.17,4 (-65 m)
Loskutov 30.14,5 (-390 m ehk peaaegu terve ring!)
Püi 31.06,65 (-688 m)

3000 m takistusjooks
Pärnakivi 8.54,3
Aleksei Saveljev 9.09,95 (-88 m)
Martin Mooses 9.11,60 (-97 m)

Need olid sedavõrd jahmatavad tulemused, et sundisid asja analüüsima. Vestlesin professor Ants Nurmekiviga (kes jooksnud 1969. aastal 5000 m 13.46,8 ja 10 000 m 28.37,4 ja ütles oma tollaste aegade kohta: "Need tulemused ei kõlba kuskile. Viies tuhandes saan [maailma parematelt] ringiga ja kümnes tuhandes kahega."), nõukaajal NSV Liidu ametiühingute jooksukoondise juures tegutsenud Andres Nirgiga, Pavel Loskutovi juhendaja Harry Lembergiga, oma jooksutreeneri Meelis Minniga ja 1980. aastate tippmehe Rein Valdmaaga (5000 m 13.48,5 ja 10 000 m 29.01). Uurisin, et milles asi.

Siin on järgnevalt uurimistulemus, mis ilmus tänase Tartu Postimehe tagaküljel, mida vaevalt seetõttu kõik märganud on. Ja allpool on olulisi täiendusi - see, mis lehte ei mahtunud!

Eesti tippmehed jäävad jooksuveteranidele alla

Parem, kui eesti naised seda ei loeks, aga fakt jääb sellegipoolest faktiks: eesti meeste, isegi nende seast kõige paremate suutlikkus, kannatamisvõime ja tahtejõud on väiksemad kui pool sajandit tagasi.

Lööme lahti Eesti tänavused jooksuedetabelid – ning mis me näeme! Kolmel pikamaajooksu alal neljast jäävad tänavused nobedaimad Tartu kahe omaaegse kuulsuse, Hubert Pärnakivi ja Lembit Virkuse parematele tulemustele selgelt alla.

Suurim on kaotus 10 000 meetri jooksus, kus hooaja edetabeli juht, Tartu Ülikooli Akadeemilist Spordiklubi esindav Eesti esistaier Pavel Loskutov kaotab Virkusele rohkem kui minuti. Meetriteks ümberarvestatult teeb see peaaegu terve staadioniringi.

Ainsana suudab Pärnakivi, kes oleks sel teisipäeval saanud 75, ja Virkust, kes jõudnuks sama tähiseni kolme nädala pärast, edestada samuti TÜ ASKi värve kaitsev Tiidrek Nurme. Ta pälvis uue isikliku rekordiga 13.57,51 Ungaris alla 23-aastaste EMil viienda koha.

Kuidas on võimalik, et Pärnakivi ja Virkus, kes võistlesid söerajal, mitte tartaanil, kes treenisid viletsates tossudes, mitte jalgu säästvate Asicsite või Nike’dega, kes talvel pidid harjutama lumes ja jääl, mitte soojas-õdusas hallis, kel polnud rikkalikku toidulauda, ammugi mitte toidulisandeid ega pulsikellasid, rääkimata nüüdisajal kergesti kättesaadavast rahvusvahelisest know-howst – ja ometi suutsid nad joosta paremad tulemused kui nüüdsed parimad?

«Asi on kõrvade vahel,» väidab kaks kümnendit tagasi pikamaajooksus EPAt esindanud Rein Valdmaa. «Praegu loodetakse liiga palju igasugu imeasjadele,» – ta viitab just toitumisprogrammidele, pulsomeetritele jms-le – «selle asemel, et ise vaeva näha. Selle peaks suurte tähtedega kirjutama ja alla kriipsutama!»

Seda, et elu on liiga kerge ning noored inimesed on mugavaks ja laisaks läinud, nendib ka Meelis Minn, ainus rahvusvahelise kategooriaga jooksutreener Eestis. Ta on lugenud arvukalt välismaa jooksuässade raamatuid ning teab, mis on nende edu retsept. Selle leiab näiteks Keenia jooksutuus, pikka aega maailma maratonijooksu tippmarki 2:04.55 vallanud Paul Tergati biograafiast: «Minu treeninguis on kaks perioodi: aeg, mil harjutan kolm korda päevas, ja aeg, mil harjutan ainult kaks.

Eestis on raske leida ühtainustki noort, kes oleks valmis jooksus suuri sihte seadma. Tartu Kalevi kergejõustikukooli direktor Andres Nirk on täheldanud, et ükski üliõpilassportlane suuremast võidust kui Eesti meistritiitel küll ei unista. Ja ei saagi unistada, sest kui hilisööni õppida, päeval koolipinki nühkida ja alles õhtupoolikul kella viieks trenni ilmuda, jääb treeningtöö kvaliteet paratamatult viletsaks.

«Tänapäeval on noortel maailmas palju tähtsamaid asju kui jooks,» tõdeb Nirk.

Sedasi, nagu nendib TÜ ASKi jooksjate nõustaja ja Loskutovi juhendaja Harry Lemberg, taandubki kesiste jooksutulemuste seletus Eesti jõudmisele heaoluriikide kilda. Rohkem kui veerand sajandit tagasi, mäletab Lemberg, innustas paljusid tõsisemalt harjutama näiteks maavõistlus Helsingi ülikooliga või lootus pääseda Vene kroonu tavaväeosast spordiroodu Riias. Ta ise, pisut alla nelja minuti küündinud 1500 meetri jooksja, sai iga nädal 12 rubla eest toidutalonge, mille vahetas Võidu sööklas 11 rubla sularaha vastu – see oli tollal neljandik stipist –, ning aeg-ajalt anti häid jooksususse ning kutsuti koguni lõunalaagrisse.

«Nüüd on neid inimesi vähe, kes tahavad professionaalselt harjutada,» lausub ta. «Noortel on niigi hea elu.»

Tartu Ülikooli emeriitprofessor Ants Nurmekivi, kelle 5000 meetri rekord 13.46,8 ja 10 000 meetri tippmark 28.37,4 oleks Eesti nüüdseile tippudele lausa kosmilised tulemused, loetleb jooksutaseme langetajate hulgas veel terve rea põhjusi. Alates sellest, et nooruses forsseeritakse tulemusi jahtides sageli treeningud üle ja võisteldakse ülemäära palju, ning lõpetades sellega, et liiga palju harjutatakse mugavas hallis, kus ei saa arendada piisavalt tahtejõudu ega vastupidavust.

Ent ükski asjatundja ei seleta Pärnakivi ja Virkuse resultaatide kättesaamatust sellega, nagu olnuks nad imemehed. Ei olnud. Nad olid professionaalid – treenisid targalt, tugevalt ja sihikindlalt. «Nad kasvatasid endas tahtejõudu, ei andnud järele igale kiusatusele ega alla raskele ajale,» lausub Meelis Minn.

Paraku on selleks, et jooksjana vähegi arvestatava tulemuseni küündida, vaja vähemalt kümme aastat tõsiselt tööd teha, märgib Lemberg. Ja selgi juhul pole garantiid, et oodatud tulemus tuleb.

Kes on valmis ootama ja pingutama ja kannatama?

Ega vist keegi. «Igaüks tahab hakata 21-aastaselt juba esimest miljonit teenima,» sõnab Lemberg.

***
Loomulikult ei mahtunud lehte kõik Eesti jooksu allakäigu põhjused. Siin siis lisandusi.

Valdmaa väitis, et Eesti jooksjad ei ole valmis võitlema tulemuse eest. Selle asemel, et staadionil aegu joosta - "staadion paneb kõik paika - see on lakmuspaber," kuulutas ta -, osaletakse muudkui igasugustel järve-, tiigi- ja külajooksudel. Aga ainult staadionijooks, kus tuleb läbida ring ringi järel ja kus suutlikkus peegeldub konkreetses ja teistega võrreldavas tulemuses, õpetab kannatama ja võitlema. Tõepoolest, mida näitab ümber Pühajärve jooksu võit ajaga 32 minutit kopikatega? Mitte midagi.

Teiseks, kui veel Valdmaad tsiteerida, aitaks Eesti taset edasi viia võistlemine välismaal. Eestis ei ole ju konkurentsi - kellega sa siin end võrdled? Kes sunnib sind siin kiiremini jooksma? "Siin joostes tase ei tõuse," lausus Valdmaa.

Nirk väitis, et kui Pärnakivi ja Virkus olid professionaalid, siis nüüd on enamik jooksjaid asjaarmastajad. Seda vaatamata professionaalsele varustusele. (Pulsikellad! - P.P.) "Neid professionaale, kelle eesmärk on väga hea tulemus ja väga hea esinemine rahvusvahelisel areenil, peale Loskutovi ei olegi," ütles ta. Tõepoolest, isegi Vjatšeslev Košelev, keda mõned ümber järve silkavad harrastusjooksjad on nimetanud inimeseks teiselt planeedilt, rahuldub külast külla ja ümber veekogude joostes auhinnaraha korjamisega.

Professionaalsuse võrdlemiseks viitan Lembergilt saadud infole. Ta väitis, et Enn Sellik jooksis 19-aastaselt juba 7000 km hooajal, aga Tiidrek Nurme läbis mullu vaid 4800 km. Jah, ta alustas jooksuga hiljem kui Sellik. Aga iva on selles, et tuleb akumuleerida piisav maht, enne kui saab tipptulemusi loota. Mahu akumuleerimine võtab aga pikka aega, pikki aastaid. Ja seejuures arvestagem - siinkohal tsiteerin taas Lembergi -, et kui sa hiljemalt keskkooli lõpuks 1500 meetrit vähemalt 3.42-3.45ga ei jookse, siis pole ka lootust kellegi huviorbiiti sattuda, mis omakorda tähendab, et võid jooksjakarjääriga lõpparve teha.

"Nurme ja [Nikolai] Vedehhin võivad jooksma hakata nelja-viie aasta pärast," prognoosis Lemberg, lisades: "Aga see eeldab meeletut tööd." Jätkub neil kannatust?

Miks jääb mahu akumuleerimine nii hilja peale? Aga sellepärast, seletas prof. Nurmekivi, et kui tema käis iga päev kooli ja tagasi mitu kilomeetrit ja Sellik käis samuti, siis nüüdisajal sõidutatakse kooli auto või bussiga. Loomulikust liikumisest saadav nn akumuleeritud maht on seetõttu peaaegu olematu. Siinkohal veel kord sõna Lembergile: "Meil puudub igapäevases tegevuses füüsilise liikumise vajadus, et me elus püsiksime." See nending paneb paljugi paika.

Prof. Nurmekivi viitas ka mitmele kahe otsaga asjale. Nagu näiteks kergejõustikuhallid - iseenesest toredad kohad, aga pikamaajooksutrenni hallis läbi viia ei saa, väitis ta. Samas, lisas ta, ega saa öelda, et lumel ja jääl on hea joosta, aga ilma õues rasketes oludes treenimata tahtejõudu ja vastupidavust ka ei arenda. Edasi lahkas prof. Nurmekivi, kuidas noored teevad endale lõigutrenniga ilmselt liiga, selle asemel et pikkamisi baasi laduda. Aga kui treeneri õpilased tulemusi ei näita, siis küsitakse ju temalt, mida ta õieti teeb, ja kui tulemusi pole, siis igasugune rahaline toetus ähvardab ära kaduda, märgib ta. Nii ongi treenerid ilmselt jõudnud arusaamiseni, et palju etem on treenida kiirus- ja jõualasid, kus tulemused on kiiremad tulema, lausus prof. Nurmekivi.

Meelis Minn koostas mulle terve süsteemse traktaadi, kus viitas Eesti pikamaajooksu ja tegelikult üldse kogu kergejõustiku süsteemitusele, mis algab kas või sellest - mõelgem "10 olümpiastardile" - noorsportlaste liiga varasest spetsialiseerumisest ja ettevalmistuse forsseerimisest selle asemel, et reaalseid ja jõukohaseid eesmärke seades samm-sammult ja loogilist rada pidi areneda. Süsteemitus jätkub sellega, et valitseb asjatundjate põud (kes on meie hulgast jäädavalt, kes kergejõustiku juurest lahkunud), mistõttu pole ime, kui treeningmetoodika põhimõtted on vajunud unustusse. "Tehakse sporti, mitte ei toimu teadlik treenimine," märkis ta. Süsteemitus küündib selleni, et Eesti kergejõustikus tervikuna puudub süsteemne lähenemine ja asjatundlik töö; igaüks nokitseb isseette.

Ja kõige krooniks las räägib taas Erki Nool. Kurat, mulle Nool meeldib! Lugege, mis tal öelda oli.

Nool rääkis, et treenis mõni aasta tagasi keskmaajooksjat Priit Lehismetsa. Kõik rääkisid Noolele, et oi-oi-oi, Lehismets teeb liiga palju trenni. Nool sai siis kuskilt Mart Vildi (tänaseni Eesti rekordimees 1500 m jooksus 3.39ga) treeningpäevikud ja näitas neid Lehismetsale. Ja teate, mis Lehismets ütles? Vangutas pead ja ütles: "Oh sa kurat!"

Ja lõpuks säärane lugu. Kui Nool veel tippsporti tegi, jooksis ta kõvasti lõike ja lebas pärast tilgutite all. Loomulikult tahtsid kõik sama kõvaks saada, nagu oli Nool. Mis nad selleks tegid? Hakkasid teda kopeerima, väitis Nool. "Aga nad kopeerisid ainult tilguteid," meenutas Nool, "lõike ei kopeerinud keegi."

Nüüd, nagu kuulda, tahetakse tilgutid ära keelata. "Ehk siis hakatakse kopeerima ka mu jooksmist," avaldas Nool lootust.

Foto 1: Haile Gebrselassie püstitab Berliinis maratonijooksu maailma tippmargi 2:04.26. Foto autor: Reuters / Scanpix
Foto 2: Hollandit esindav Lornah Kiplagat jooksmas Itaalias naiste poolmaratoni maailma tippmarki 1:06.25. Foto autor: AP / Scanpix
Foto 3: Jooksja poolmaratonil USAs Colorado osariigis Aspenis.
Foto autor: AP / Scanpix
Foto 4: Chicago maraton.
Foto autor: AP / Scanpix
Foto 5: Samm läbi lombi Berliini maratonil.
Foto autor: AFP / Scanpix
Foto 6: Jooksjad võtmas tõusu Jungfrau maratonil Šveitsi Alpides.
Foto autor: Reuters / Scanpix
Foto 7: Uusmeremaalane Johnatan Wyatt
Jungfrau maratonil. Foto autor: Reuters / Scanpix
Foto 8: Valge mees Viktor Roethlin Šveitsist võidab Osaka MMil maratonis pronksmedali.
Foto autor: AP / Scanpix

19 Kommentaarid:

At 22:09, Anonymous Anonüümne said...

Lõpuks üks tõsiseltvõetav ja arvestatav teemakäsitlus siin blogis. Tahtejõud, oskus ja suutmine kannatada, see tuleb kõik läbi raskete ja ränkraskete treeningute ja olude, mitte pilpa peal ja kontrollitud tingimustes. Pulsikellast - see on üks tagasiside allikas treenijale. Rääkides oskusteadmist vähesuses, siis uurivale ja terasele treenijale justkui treeneri eest. Seepärast tundub siin blogis varasemad väljaütlemised pulsikellade osas samast klassist silmakirjalikud kui spetliast-treeneri võtmine, et need on vaid vahendid, mis aitavad õiget teed hoida, trenni ei tee neist kumbki sinu eest ära, nisamuti kui kell ei tee seda ka treener sinu eest. On muidugi tore omada head treenerit, kellesse on usku, ent milleks alahinnata ja maha teha pulsikella. Nagu kehva treener ei valda ja ei arvaste kõiki nüansse, mis tulemust mõjutavad või kehva tagasisidet andev treenitav, mistõttu jääb tema suur potentsiaal avamata, nii samaväärne on pealiskaudne kellakasutus. Ent kellakasutajamist mõttetuseks pidada pole päris õige, paljud on siiski vaevunud manuaale põhjalikult lugema ja osa läinud veelgi kaugemale - jooksualast/sportimisalast teaduskirjandust raamatupoe lettidelt, ajakirjadest, weebist eestikeelset ja muukeelset valmis omandama.

 
At 23:43, Anonymous Anonüümne said...

Priit, Tartu Maraton toimub suusatamises! Las need jooksumehed ja nende vidinad olla eks!

 
At 10:08, Anonymous Anonüümne said...

huvitav kas kõvema mootoriga on suusatajad või jooksjad?

 
At 12:24, Anonymous Anonüümne said...

Raske on noortel pühenduda, kui on ka näha, et hetke Eesti tipud on maalima tipudest nii pikalt maas, siis kaob lootus maailma tasemele midagi korda saata. Samas on hulgaliselt alasid kui pea maailma tipud kõnnivad meie keskel ja see tundub ka käega katsutavam ja reaalsem.

 
At 13:17, Anonymous Anonüümne said...

mida teha siis?

 
At 16:08, Anonymous Anonüümne said...

Minu arvates nõuab Pühajärvel korraliku hea aja saavutamine sama palju vaeva kui staadionil. Staadionil ei ole ju tõuse ning igasuguseid järsemaid kurve, mis veidi ikka tulemust mõjutavad.

 
At 16:20, Anonymous Anonüümne said...

Aga kas Koselevil olekski hetkel mõtet treenida mingisuguse tippaja nimel, kui temal nagunii puudub võimalus osaleda tiitlivõistlustel?

 
At 17:58, Anonymous Anonüümne said...

Saan aru, et see on jälle su ajakirjanduslik nipp jätta mõned olulised faktid mainimata. Nimelt, Loskutov on maratoni jooksja eelkõige ning tema maratoni top 10 on ilmselt ka Eesti kõigi aegade top 10. Muidugi selles osas on sul õigus, et üldiselt on seis nadi kui mõelda maailma tippudele.

 
At 09:48, Anonymous Anonüümne said...

Ma tahaks teada, kuhu kadus jooksmine 90 alguses. Kui tabeleid vaadata siis 3, 5 ja 10K rekordid on kõik kuni 88-89 ja siis on vaikus. Vastus on, et hakati jooksma maratone ehk poolmaratoni ja maratoni rekordid on kõik 1990-2007 aastatel tehtud. Kas omadel aegadel treeninud mehed (Hubi, Virkus, Vilt, Sellik jne) ei olnud võimelised jooksma rohkem kui 10km? Pirksaar ja Loskutov on tõsise töö mehed ja leian, et maratoni jaoks tenni teha on kordi suurem töö kui 5K jaoks kiirust koguda.

 
At 09:52, Anonymous Anonüümne said...

Seda teemat võiks vaadata veidi laiemalt. Miskipärast ei suudeta kogu maailmas jõuda endiste SDV , Poola ja Tsehhi naisjooksjate tulemusteni. 20 aastat vanade vasaraheite, kuulitõuke, kettaheite tulemusteni jne. Kas kogu maailm käib alla?

 
At 10:24, Blogger Priit Pullerits said...

Jah, kogu arenev maailm käib alla. Tsiteerin taas Rein Valdmaad, kes juhtis tähelepanu sellele, et Maroko, mis on jõudsalt elatustasemelt arenenud, on jooksuriigina tagaplaanile vajunud. Alžeeria samamoodi. Üksikuid sähvatusi sealt tuleb, aga kõrgetasemelist keskmist enam pole.

Raxile, et miks maratonides on viimasel ajal tehtud paremaid tulemusi. Pole asja uurinud, aga pakuks, et maratonid on saanud uue aja vaimustusalaks (Äripäevastki käis terve kamp Berliini maratonil), sest neid joostakse igal pool maailmas ja uhke on massidega kaasa liikuda. Kuid olen nõus Valdmaaga, et staadion paneb lõppkokkuvõttes kõik paika. Seal on ajad võrreldavad. Seal tuleb osata kannatada. Maratoni võib võita ka 2:15ga - oleneb konkurentsist (sest üle paari maratoni aastas ei jookse ja tippe igale võistlusele ei jätku), raja profiilist ja välistemparatuurist ja sudust jne jne.

 
At 16:20, Anonymous Anonüümne said...

Viga on kodudes! Priit mitu last Sul on? Kasvata neist maailmatasemel jooksumehed-naised, siis pead koopainimese tasemele tagasi laskuma ja nagu Virkusel-Pärnakivilgi polnud, nagu venelased ütlevad, "Mitte ni-huija-delat", tuligi igavuse peletamiseks joosta. Piir oli kinni ja see oli võimalus võib-olla Soome saada! Mind paneb samamoodi hämmastuma, kuidas tänapäeva noored suudavad 5-6 tundi arvuti taga istuda, nii et nad ei joo-söö, ega pilguta silmigi - vot see on vastupidavus!
Põllumajandusminister ütles õieti; "15 aastat oleme ainult tiigrihüpet arendanud ja nüüd karjume, miks toit nii kallis on?" Vahetame selles lauses paar sõna ära ja see kehtib ka Eesti spordi kohta suurepäraselt!
Saab Keenia oma "Tiigrihüppe", kaovad ka sealt jooksumehed!

 
At 16:29, Anonymous Anonüümne said...

Täiesti müstiline on mõelda et tipud jooksevad 1000m lõike ilusti 2:30 ja kiiremini väikese pausiga ja seda 5-6 korda treeningu jooksul. Aga jah kõik on raha taga siiski, mis trenni sa teed kui ei jõua süüa lauale osta ja tosse jalga muretseda rääkimata VÄGA vajalikest välismaa laagritest. Ei ole kindlustunnet. Koguaeg peab tiksuma peas probleem raha pärast ja nii ei saa treenida kui mõtted ainult sellel!

 
At 17:30, Anonymous Anonüümne said...

Ega siis 50 a tagasi ainult hapukapsa, peki ja leiva pealt trenni tehtud. Söödi ka igasugu vitamiine, toidulisandeid ja taastumisvahendeid. Paljud neist on tänapäeval dopinguainete nimekirjas. Arvan, et see pole sugugi väike põhjus toonaste ja praeguste tulemuste erinevuses. Eelnevaga ei taha ma meie tublide spordimeeste tulemustele varju heita. Nii see lihtsalt oli.

 
At 07:42, Anonymous Anonüümne said...

very very nice for this blog and post, i like it very much, thanks for you guys!

Jachtos nuoma
limuzinu nuoma
buitine technika
DVIRACIAI

 
At 07:34, Blogger oakleyses said...

oakley sunglasses, tiffany and co, prada outlet, louboutin shoes, michael kors outlet, ray ban sunglasses, gucci outlet, christian louboutin outlet, longchamp outlet, tory burch outlet, replica watches, nike free, michael kors outlet, cheap oakley sunglasses, ray ban sunglasses, prada handbags, tiffany jewelry, longchamp, michael kors outlet, louis vuitton outlet, ugg boots, ugg boots, louis vuitton, burberry, uggs on sale, oakley sunglasses, oakley sunglasses, louis vuitton, burberry outlet online, michael kors outlet, louboutin outlet, nike outlet, louboutin, louis vuitton, jordan shoes, michael kors outlet, oakley sunglasses, ray ban sunglasses, replica watches, ugg boots, nike air max, louis vuitton outlet, michael kors, nike air max, polo ralph lauren outlet, chanel handbags

 
At 07:40, Blogger oakleyses said...

abercrombie and fitch, mulberry, ray ban pas cher, hollister, air force, nike air max, air jordan pas cher, nike blazer, nike air max, vans pas cher, hermes, michael kors, true religion jeans, lacoste pas cher, louboutin pas cher, converse pas cher, coach outlet, north face, air max, ray ban uk, coach outlet, longchamp pas cher, tn pas cher, true religion jeans, ralph lauren uk, lululemon, timberland, true religion outlet, nike free run uk, vanessa bruno, michael kors, sac longchamp, hollister pas cher, north face, ralph lauren pas cher, new balance pas cher, nike roshe run, coach purses, hogan, coach factory outlet, nike free, kate spade handbags, nike roshe, nike air max, sac guess, michael kors, true religion jeans, michael kors, burberry, oakley pas cher

 
At 07:46, Blogger oakleyses said...

mac cosmetics, mcm handbags, wedding dresses, beats by dre, birkin bag, vans, asics running shoes, north face outlet, p90x workout, new balance, mont blanc, ray ban, hollister, bottega veneta, babyliss, nike huarache, vans shoes, nike trainers, louboutin, baseball bats, jimmy choo shoes, north face outlet, hollister, giuseppe zanotti, nike roshe, nike air max, celine handbags, nike air max, chi flat iron, insanity workout, reebok shoes, converse, gucci, converse outlet, timberland boots, soccer shoes, iphone 6 cases, lululemon, soccer jerseys, abercrombie and fitch, instyler, herve leger, longchamp, valentino shoes, hollister, ferragamo shoes, nfl jerseys, ghd, oakley, ralph lauren

 
At 07:49, Blogger oakleyses said...

montre pas cher, pandora jewelry, canada goose, juicy couture outlet, doke gabbana outlet, hollister, moncler, karen millen, marc jacobs, louis vuitton, replica watches, coach outlet, wedding dresses, swarovski, pandora charms, moncler, barbour jackets, canada goose outlet, ugg pas cher, canada goose, lancel, thomas sabo, ugg,uggs,uggs canada, canada goose, moncler outlet, moncler, louis vuitton, ugg boots uk, canada goose outlet, swarovski crystal, pandora jewelry, moncler, juicy couture outlet, michael kors outlet, ugg,ugg australia,ugg italia, louis vuitton, sac louis vuitton pas cher, moncler, barbour, supra shoes, canada goose uk, links of london, michael kors handbags, toms shoes, moncler, bottes ugg, moncler, doudoune canada goose, michael kors outlet online, louis vuitton, canada goose, pandora charms

 

Postita kommentaar

<< Esileht