Pullerits: Avastusi Tartu maratoni rajalt
Art Soonets (39), mu põhikonkurent Tartu maratonil, on liiale läinud. Niipea kui ta oli laupäeval lõpetanud Viru maratoni, seadis ta mõtted juba järgmiseks päevaks Tartu maratoni avatud raja sõidu lainele. Andsin talle kaasa hea soovituse: vaata, Art, Viru maratonil näitasid sa viletsat stardikiirendust, kui sinust mööda kihutasin, aga sa mine nüüd tõepoolest avatud rajale sõitma ja pane sealt kohe algusest peale täislaksuga minema ja eriti hea, kui sul õnnestub seda tempot kuni lõpuni hoida.
Ja kujutage ette: Soonets võttiski mind kuulda. Algul oli mulle rääkinud, et läheb koos hea sõbra Põtiga (kapten Toomas Pindis, Kagu piirivalvepiirkonna logistikaülem) sõitma rahulikult kuue tunni kanti. Aga kukkus kihutama: sõiduaega kogunes tal koos toitlustuspunktides konutamisega 5:10.22, kusjuures Palu TPs läinud tal enda sõnul tosin minutit ning kokku sõi ja jõi ta enda arvepidamise järgi vähemalt poole tunni jagu. Nii et siis puhast sõiduaega tuli - ärgem unustagem, et pärast 2:21 kanti läbitud Viru maratoni - tal nelja ja poole tunni ligi.
Tubli, Soonets, väga tubli! Ja niiviisi toimib mees, kes ütleb teistele, et harjutamine teeb harjutajaks. Ta justkui ei teaks, et kahe maratoni teineteise järel läbimine kõigest nädal enne aasta suurimat võistlust on midagi sellist, mida ükski mõistlik suusataja enda organismile ei lubaks. Meenutame, kuidas Andrus Veerpalu paari aasta tagune Marcialonga vajutas peatreener Mati Alaveri hinnangul tema hooaja teise poole tulemustele silmanähtava jälje. (Ja see ei olnud positiivne jälg, loomulikult.)
Üritasin Soonetsit tagant utsitada, et ärgu ta esmaspäeval püssi põõsasse visaku, vaid tehku umbes 45 km temposõitu ka veel peale - vaat siis saab tal vorm kindlasti väga hea. Ma ei tea, kas ta seda tegi või mitte, olin eile Tallinnas uue nädala algul ilmuva Suusalehe otsi kokku tõmbamas ja võtsin seetõttu treeninguist vaba päeva. Ja pühapäeval, mil Soonets rassis avatud rajal, tegin Tartu lauluväljaku spordipargis kerges tempos, 1:13ga, 20 klassikaringi - lihtsalt lõdvestuseks ja vormi säilitamiseks ja uute keppidega kohanemiseks.
Aga Soonets muidugi kiitles, et pärast korraliku kiirusega algust tegi ta avatud rajal kerge jalutuskäigu, nii et Ande TPst Kuutse TPni sai Indrek Kelgu, võistluste pealikuga, mõnusalt juttugi ajada. "Ma ei ole kunagi [avatud rajal] aega taga ajanud, olen söönud ja mölisenud," hooples Soonets.
Sedakorda parkis ta samuti endale leiba ja rosinasaia ja mustikasuppi sisse. Aga talle ei jätkunud sellest. Ikka pidi ta mölisema ka. Tema tüüpiline õrritus vaestele TP-töötajatele, kes niigi külma trostivad, on küsida kohvi ja konjakit. Palu TPs oli ta leiutanud midagi uut, reedavad suusablogi allikad: seal oli ta nõudnud sardelli ja kartulit. Neid polnud. Siis tuli taas lagedale oma vana refrääniga: nõudis kohvi ja konjakit. Ja vaata imet - järjekindel pealekäimine viiski sihile. TP ülem võttis taskust põuepudeli konjakiga ja Soonets valas sealt paraja suutäie kurgust alla. "Tead, kui hea oli olla!" kiitles ta eile, esmaspäeval, mu ees. (Kas keegi teab, kas alkohol ka dopinguainete hulka kuulub?) See oli esimene kord aastate jooksul, mil ta oli oma ihaldatud konjaki kätte saanud. "Ei saanud seda kasutamata jätta," õigustas ta minu ees alkoholi pruukimist pühal spordirajal.
Pärast, tõsi, tunnistas mulle, et konjak ajas ikka maost päris mitu krooksu välja. Ja edaspidi ta seda rohkem ei küsinud, vaid piirdus mustikakisselliga.
Rohkem kui tema vägiteod vägijookidega huvitas mind tema ülevaade maratoniraja seisukorrast. Milleks ise oma energiat sel luuretööl kulutamas käia, las Soonets rabab kõigi eest. Siis jääb temalt vaid info välja pressida ja siin kõigile teatavaks teha.
Soonets rääkis, et kõige perfektsema jäljega oli rada Kuutsemäe ümbruses. Ja Palu TP ning Elva vahelisel lõigul, kus nii pearajameister Assar Kütt kui Indrek Kelk olid mulle eelmisel nädalal kurtnud, et lumekiht on õhuke ja jälje sissetõmbamine problemaatiline, vaat seal oli Soonetsi hinnangul üllatavalt hea rada. "Näha oli, et lund oli seal kõvasti peale loobitud," raporteeris ta. "See rajalõik, mis oli serveeeritud kõige kehvemana, oli vaat et kõige mõnusam. Tõesti, müts maha!"
Soonets oli juba kord kehvade rajaolude tõttu ühest suusapaarist Tartu maratoni rajal ilma jäänud. See juhtus 2004. aastal, mil nädal enne võistlust tulnud vihm raja suures osas hävitas, ent sellest hoolimata otsustasin ajakirjanikuna korraldada leheloo tarvis osaluseksperimendi, et kui kaugele sõita õnnestub. Kutsusin Soonetsi ja Põti kaasa. Too oli ja ilmselt jääb ka ainsaks korraks, mil olen olnud Tartu maratonil liider. Aga ühel laskumisel, kus olid parasjagu suured kivid väljas, kraapis Soonets oma Peltonenid nii ära, et nonde suuskaadega ei olnud tal enam rohkem muud teha kui lihtsalt maha kanda. Meil õnnestus sõita umbes 22. kilomeetrini.
Oli nüüdki rajal kohti, märkis Soonets, kus tuli jalga tõsta, et suuski mitte vastu mulda hõõruda.
Soonets hoiatas, et Harimäe laskumise keskkohas on üks 5-10 meetri pikkune jäine koht, kus suusajälg kaob ära. Temal võttis seal enda sõnul jala võbelema, aga Põtt oleks tema väitel äärepealt käna käinud.
Kõige rohkem vihastas Soonetsit pärast esimest TPd Matul Karukausi lähedal too tema hinnangul täielik pervert, kes oli džiibiga rada lõhkumas käinud. "Mõistus, mõistus, tule appi!" hüüdis Soonets. "Tundub, et kui ostad auto, siis pöördvõrdes auto suurusega toimub mõistuse areng."
Aga muidu oli kogu raja pikkuses jooksnud ilusasti kaks jäljepaari kõrvuti, üks pressitud ja teine lõigatud, rääkis mulle Soonets. "Kurta oleks nagu suur patt," iseloomustas ta raja tingimusi.
Kui uurisin Soonetsilt, mis on Tartu maratonil tema eesmärk, vastas ta, et sõita jätkuvalt alla nelja tunni. Eelmine aasta suutis ta seda 3,3 sekundi jagu. "Aga kui välja ei tule, siis nutma ka ei hakka," lubas ta.
Ja kumb võidab, kas tema või mina, pärisin lõpuks. "Võidab sport," vastas ta.
Ainuüksi nii vähevõitlusliku suhtumisega on ta juba hea mitu minutit minu vastu ära andnud. Lisaks neile minuteile, mis ta end kahe järjestikuse pika sõiduga läbi kõrvetas.
Fotod 1 ja 2: Tartu maratoni avatud raja start Tehvandi suusastaadionil pühapäeval 20-kraadise pakasega. Fotod: Art Soonets / Scanpix
14 Kommentaarid:
Sõitsin minagi avatud raja läbi, plaanis oli nii 5h rajal veeta aga kuna üks härra sõitis mõnusas tempos ees siis lõppes üritus tund aega rutem. Samas ainult suusatõstmisega igalt poolt läbi ei pääsenud mingi vahe tuli ikka klassikajälgede vahel tõugata kuna jälje põhi oli päris mullane ja vahepeal oli metsamehed raja ära risustanud, õnneks oli neil pühapäev puhkepäev ja keegi puu alla ei jäänud.
Vaata, konkurent - läksid hullusega kaasa. Ma pole küll treener ega spetsialist, aga nii palju on minusugusele põikpeale ka ikka tarkade meestega suhtlemisest külge jäänud, et oma aru ei tohi spordirajal kaotada ja teiste sõidutempo või treeningeesmärkidega kaasa minna. See võis pühapäeval küll mõnus olla, kui kihutasid raja nelja tunniga läbi, aga ära ole kindel, et see tuleb tuleval pühapäeval samasuguse mõnuga. Kui üldse tuleb.
Ma annan esmaspäeval aru, kas tuli või missuguse mõnuga, aga pühapäevane eesmärk on 3:52
Tuleks välja panna väike vaevatasu selle džiibiomaniku leidmiseks või siis verejanulised ajakirjanikud võiks omal käel ta üles leida. Lõppude lõpuks tuleb mõni rullnokk ka avalikult läbi tampida ja häbiposti riputada.
Just rääkisin oma treeneri Kalmer Trammiga ja ta ütles, et sellisest lammutavast pikast treeningust, nagu Soonets enda kallal laupäeval ja pühapäeval toime pani, tuleb tavaliselt poolteist nädalat välja. Kahju mehest kohe...
Eks näe, kui ta nüüd seda nädalat rahulikult võtab ja ennast õigete toitudega laadima hakkab, võib sellest totaalsest tühjenemisest hoopis kasu tulla, kõik sõltub inimese omadustest.
Mul õnnestus ühel aastal 8 päeva jooksul läbi sõita nii Finlandiahiihto, Tallinna maraton kui Vasaloppet. Ja iga kord ikka täismats (naljaga pooleks, aga olin Finlandial eestlastest Olle järel teine). Ma ei hakka parem hirmutama, kui kaua sellest väljatulek aega võttis... Unustasin nimelt ära, et see, mis on lubatud Jupiterile (loe: tippsportlastele), ei ole lubatud härjale (loe: tervisesportlasele). Kuna väiksemaid ´haamreid´ on tulnud hiljemgi, siis soovitan küll soojalt enne olulisi võistlusi end tagasi hoida. See pole aeg, millal oma treenitust tõsta. Kuna tundub, et minu vanus ja treenitus vastab enam-vähem Priidu (ja Mr AS) omale, siis on hea pärast võrrelda, milline ettevalmistus õigem oli.
Ma siiski teeks panuseid ja panustaks - Soonets jääb napilt alla nelja tunni ning PP aeg on 4:15.
Panuseid võiks tõesti teha. Panuseid selle peale, mitme minutiga Pullerits Soonetsile kaotab.
PP võiks mingi hääletusetaolise asja üles seada, kus AS ja PP üksteise edestamist klaarida. Minu parim ja kõige esimene 63 km maraton oli 4 sek alla 5 tunni. Praegu pean seda igavaks maratoniks. Haanja oma on minu jaoks oluliselt emotsioonikam.
Sa Pullerits kihlvedusid ka sõlmid?
alkohol on mõnedel alaliitudel dopinguaine, FISil ka (aga võibolla ainult suusahüpetes). http://www.antidoping.ee/ on Eesti Antidopingu Keskuse lehekülg, seal on vast täpsem info
Ma ei ole kihlvedudest huvitatud, sest siingi kehtivad Mati Alaveri kuldsed sõnad, et ega need aita tulemust paremaks teha. Tõsi, Alaver on öelnud seda naeratamise kohta, aga sama hästi kehtib see ka kihlvedude kohta. Samas ei ole mul midagi selle vastu, kui teised omavahel minu ja Soonetsi sõidu peale kihla veavad. Laske käia!
:)) Ms. naeratus (sportlase näol) AITAB tulemust paremaks teha.Sportlase emotsionaalne ja füüsiline pool on palju seotumad kui üldiselt arvatakse !
Postita kommentaar
<< Esileht