Pullerits: Kuidas puusse panna (või bambusesse)?
Kahju küll, et pool elu on niisama raisku läinud. Jah, endast räägin, ikka endast. Kellest siis veel?Aga hea on see - ja siin võite mind kadestada (kui eelmist lõiku lugedes parastasite) -, et viimasel ajal olen saanud hirmus targaks. See annab lootust, et teine pool elust tuleb targem, toimekam ja tegusam.
Raisku on esimene pool läinud selletõttu, et olen enamasti valesti trenni teinud. Või vähemalt rumalasti. Või harimatult. Ja kokkuvõttes üksjagu tulutult. Mis ei tähenda, et õigesti treenides kuulunuks Eesti 800 meetri rekord mulle, aga küllap andnuks lootust, et 1.50 piiri alistamine poleks küll mingi lagi olnud.
Igatahes nüüd, pärast viimaste päevade vestlusi Eesti parimate jooksuspetsialistidega, paistab kõik hoopis selges ja teaduslikus valguses. Näiteks käisin möödunud nädalal Tartu Ülikooli spordipedagoogika ja treeninguõpetuse instituudi professori Ants Nurmekivi jutul. Ta oleks nagu avanud ukse sootuks uude maailma. Rääkis mulle, mis vahe on lihas- ja jõuvastupidavuse arendamisel. Seletas, kuidas saab mitokondritesse kogutud energiat üle kanda lihastesse. Tutvustas, mis asi on no training zone (ehk tsoon, kus olen oma lollusest ilmselt hästi palju trenni teinud).
Kas pole ajakirjanikuamet hea - saab reporteritöö käigus tasuta väärtuslikke teadmisi koguda?
Kindlasti kukub mõni mees nüüd kuulutama, et Nurmekivi jutus pole talle midagi uut. Olgu, neid võib olla mõni. Aga neid ei saa olla palju. Sest vaadake Eestis lahtiste silmadega ringi - kui paljud harjutavad omast tarkusest. Ja see tähendab, et suure tõenäosusega valesti ja tulutult, ning hullem veel, kui koguni ruineerivalt. Nurmekivi imestas samuti, kui palju võib muudkui rääkida baasi arendamisest, baasi arendamisest, et aeglaselt peab jooksma - ja ikka teeb enamik seda elementaarset tõde eirates kapitaalse vea. Isegi kogenud sportlased, nagu üks endisest jooksjast ema, kelle tütrel oli Nurmekivi kolleeg soovitanud aeglaselt, 140 pulsiga treenida, mille peale oli ema tütrega pahandama hakanud, et mis ta jookseb nii aeglaselt, sest see ei tasu ära ega anna mitte midagi.
Eks ma panin ise ka alles hiljuti viltu. Neli päeva enne ümber Viljandi järve jooksu soovitas Meelis Minn, ainus rahvusvahelise kategooriaga kergejõustikutreener terves Eestis, teha mul kolme neljandiku jõuga neli ligi kilomeetrist lõiku. Valisin vale tempo ja tegin neli lõiku üle kolmeminutilise pausi saepururajal 3.30 tempos. Minn vangutas selle peale ainult pead, küsis, kas kavatsen tõesti Viljandis sellise kiirusega joosta. Ja tulemus oli näha: ega mul Viljandis kerge olnud, kogu distants oli üks suur kannatamine.
Nüüd, enne pühapäevast SEB Ühispanga Tartu jooksumaratoni (mu number on 1204, sest osalen esimest korda), soovitas Minn teha eile 4-5 korda 1000 meetrit taas üle kolmeminutilise pausi, aga nii, et tempo oleks 4 minutit kilomeetri kohta. Kuigi avaldasin imestust, et mis lõigutrenn see selline on, säärase kiirusega jooksen ma mõõdukaid tempokrosse, ei hakanud vastu vaidlem
a ega tarka mängima.Eile läbisingi Tartu Tähtvere spordipargis sellal, kui korvpallur Toomas Kandimaa rulluisutas, viis korda viis ringi (väidetavalt 850 m) kiirustega 3.28-3.25-3.21-3.16-3.19. Nagu näha, läks tempo pisut üles, aga vähemalt ei küündinud see ligilähedalegi Viljandi järvejooksu eelsele seeriale 3.04-3.03-2.59-2.56. Nii et areng, kui mitte kiiruses, siis kupli all (mõistluslikkuse mõttes), on silmanähtav.
Kuid ega ma nii kade ka ole, et kõiki uusi teadmisi, mida ajakirjanikutöö käigus koguda saan, ainult endale hoiaks. Esmalt teile kaks linki, mis juhatavad minu tänaste Tartu Postimehes ilmunud jooksuartiklite juurde. Esimene räägib sellest, kuidas treenida õigesti, ja teine sellest, milliseid tüüpvigu tehakse:
http://tartu.postimees.ee/100507/tartu_postimees/259733_1.php
http://tartu.postimees.ee/100507/tartu_postimees/259734.php
Lõpuks jooksueksperdi Meelis Minni hoiatused lolluste eest, mida algajad jooksuhuvilised teevad:
- Treeninguid alustades ei mõelda läbi oma harjutamisvõimalusi ning "unustatakse" seada endale realistlikud, samm-sammult täidetavad eesmärgid ning liigsest entusiasmist võetakse kasutusele sellised ülesanded (koormused), mis pole ea- ja jõukohased.
- Kõike tahetakse saavutada korraga ja väga kiiresti ehk eesmärgile kiirustamisel unustatakse vastupidavustreeningu põhialused (treeningu forsseerimine tekitab ahela: ülekoormus>üleväsimus>ületreening).
- Eelnevaga on otseselt seotud tippude matkimine (tippsportlaseks saadakse aastatepikkuse täppistöö ja väga paljude muude oluliste asjaolude, sealhulgas individuaalse andekuse kokkulangemisel).
- Subjektiivse enesetunde ehk oma keha hooletusse jätmine (ka parima treeningukava pime järgimine ei pruugi edu tagada).
- Jooksja individuaalse isikupärasuse unustamine (inimesed reageerivad ja taluvad isegi samasugust koormust erinevalt, samuti on erinevad harjutamisvõimalused ja tingimused).
- Haigena või vigastatuna treenimine (tulemuseks on tavaliselt suurem trauma või haigus).
- Jooksja peab julgema puhata (areng toimub just taastumise ajal)
- normaalsest kõrgem pulss rahuolekus, koormustel ja koormuste järgselt
- vähenenud söögiisu
- kehakaalu langemine
- jätkuvad lihasvalud
- jõuetus ja nõrkus treeningutel
- tahtejõu ja motivatsiooni puudus
- emotsionaalne tasakaalutus ja närvilisus
- mitteküllaldane taastumine
- uneprobleemid
Fot0 2: Ungarlane Sandor Szmolka treenimas Tartu Tähtvere spordipargi saepururajal Tartu jooksumaratoniks. Foto autor: Margus Ansu, Postimees / Scanpix
Foto 3: Lehekirjastaja Peep Kala (heledas särgis, prillidega) vedamas võistlejate gruppi ümber Viljandi järve jooksu esimesel pikal tõusul. Foto autor: Elmo Riig, Sakala / Scanpix
Foto 4: Henri Sool võitmas 400 meetri jooksu Eesti talvistel sisemeistrivõistlustel. Foto autor: Toomas Huik, Postimees / Scanpix
Foto 5: Jooksuekspert Meelis Minn (vasakul) konkureerimas soomlaste neljakordse olümpiavõitja Lasse Vireniga. Foto: Meelis Minni erakogu
Postitas: Priit Pullerits @ 16:48
kommentaare: 19
19 Kommentaarid:
it's called MITOKONDER mitte mütokonder.
Seda juttu tuleks ka sõjaväes rääkida. Seal on ülemustel selline suhtumine, et paneme ikka kõvad spurdid ja asjad ka sisse ja siis norime aeglaste kallal, kes ei jõua.
Priit-lõpuks ometi võiksid ka ise oma sõnade ja soovituste järgi toimetama hakata ! Läbi sügise ja talve on sind torgitud et "paned hullu". Sel talvel jäid ellu,tulid hoopis suurepärased tulemused,kuid selline edulugu ei jää kestma alatiseks-viimastes lugudes juba otsid reserve,nõuandeid ja imenippe-kõik viitab "ülekoormuse lihtsamatele tundemärkidele".
IMHO -esimese asjana peaksid muretsema pulsoka ning alustama aeroobsete treeningutega-sinu testandmete põhjal oleks see vahemik 123-143.
Mõne kuuga 3.30 jooksjaks-väga kohatu näide T.Lainega(ei lähe kokku ka soovitusega ülemääraseid eesmärke enesele mitte seada
).Sellise saavutusega võib tõesti hakkama saada suurepäraste kehaliste eeldustega endine tippjooksja nagu Tiimar Laine(1987a 1000m 2.27),mehe jaoks diivanilt jäävad sellised numbrid vaid unistuseks.
Olen eelkirjutajaga nõus - tuua Tiimar Lainet näitena, kuidas mõne kuuga 3.30 meheks saada, on ajakirjanduslikus mõttes äärmiselt ebaprofessionaalne. Juuniorieas Eesti paremikku kuulunud jooksja pole mitte mingil juhul võrreldav tavainimesega.
Priit, ise Sa said Tartu Maratonil ära nii mitmegi sõitja käest, kelle selle talve kilometraazh oli napilt kolmekohaline. Eelnevast põhjast piisas, et 4-5 korda paarkümmend kilomeetrit sõites sai lihaskond piisava konditsiooni kätte. Ei aidanud Sind nende vastu ei pöiavibunõksud paaristõugetel ega teiper.
Teed vastupidavusaladele tublit propagandat ja pakud harrastussportlaste jaoks tänuväärset lugemismaterjali. Aga, pln, ära enam Postimehes kirjuta Trikimees Jürgeni lugusid, kuidas diivanilt tõustes poole aastaga 3.30 jooksma hakatakse. Pane ikka taustsüsteem kah kirja.
Ja proovi Jooksumaratonil Hjelmeset kotti panna!
Aitäh kõigile tagasiside eest!
Tunnistan üles - Tiimar Laine näide oli teadlik provokatsioon. Tean, et tema mark 3000 meetri jooksus on 8.05. Tean, et ta oli omal ajal kõva jooksumees. Aga ütleme nii, et see näide jääb ajakirjanduslikult efektsete võtete hulka - mille tegelikku sisu teavad vaid asjatundjad. See on nagu mustkunstitrikigagi - enamik ahhetab, aga paar spetsi ütlevad, et labane värk. Kuid positiivse ergutina toimib see ehk sellegipoolest - ja seda pean tähtsaimaks.
Ei usu, et Hjelmesetile ligilähedalegi pääsen. Ta stardinumber on 88, mul 1204. Ma ei saa aru, kuidas Hjelmeset nii ette sai... Kohe uurin korraldajailt ja vaatame, äkki saame suure loo. Või väikse kisa vähemalt.
Eh Priit, Tartu Jooksumaratonil ei mängi stardinumber mingit tähtsust. Ringteele jõudes oled hea vormi korral juba esimese saja seas ning kaotus liidrile on vaid napp pool minutit. Edasi on pikk maanteelõik, kus on võimalik võidelda välja oma jooksu parim koht ning siis on kas tähetund möödas või kõik võimalused poodiumile jooksmiseks. Igatahes parem stardinumber annab vaid selle eelise, et ei pea teistest mööda triblama ja 300 meetrit edu viimase stardigrupi hurtadest.
Kui 3:30 min/km saavutamise artikli idee oli manitseda targalt harjutama, siis oleks sõnum selgem olnud, kui alustadagi sellest, et hoolimata kunagisest tippjooksja taustast alustas Tiimar Laine vormi taastamist kõndimisest.
Hjelmeseti stardikoha teemal ei ole vast vaja pikalt uurida - sul omast käest Viljandi jooksu kogemus ju võtta.
No sel jooksul ei määra stardigrupp küll midagi,ole rahulik.Eelmiste aastate näitel-stardigrupi 500-1000 viimane mees stardib (pärast gruppide kokkulaskmist)Koshelevist-Pirksaarest vaid 30 meetrit tagantpoolt.
Jah, jooksumaratonil on ka tagapool üsna lahedalt ruumi, hea vormi korral on sul, Priit, kohe maanteele jõudes võimalik 500 või rohkemagi koha võrra tõusta. Ise olen ilmselt seekord see, kellest mööda joostakse, sest jooksutrenn on olematu, loodan läbitud rattakilomeetritele.
Loogiline, et paljud harjutavad valesti, sest kõik pole ajakirjanikud, et saaksid tasuta infot. Ja paljudel pole sellist raha, et kuuluda kuhugi klubisse. Ise olen nt üliõpilane ja pingutan püksirihma, et maksta neid kõrgeid osavõtumakse. Tahaks ka käia spordiarsti juures või osta viimase sõna suusad või botased. Aga ei ole ju kahjuks ajakirjanik. Majanduslik pool seab omad piirid. Hjelmeseti-sugusele mehele oleks võinud ka veelgi väiksema numbri anda. Eks korraldajatel on õigus ju panna erandkorras kedagi "paremasse gruppi". Ise kasutasid ju sama võtet Viljandis, aga nüüd, kui keegi teine seda kasutab, siis kostab küll suurt hädakisa.
Soovitused: esiteks võiksid siiski jagada neid tasuta saadud väärtuslikke nõuandeid teistega, sest muidu pole sellest tühipaljast keksimisest midagi kasu ja väga paljud treenivad ikka valesti. Teiseks ei maksa valada õli tulle sellega, et innustades teisi konkureerima endaga. Mul on väga hea meel Su arengu üle, aga rahvaspordi juurde ei peaks kuuluma selline käitumine.
mu number on 1204, sest osalen esimest korda......
mis ime läbi se nr siis üle tuhande koha võrra paranes stardi ajaks. jooksin ka esimest korda seda jooksu ja nagu lõpupr. vaadates selgus, ka paljud teised esimese saja piirimail lõpetanud jooksjad alustasin stardis oma eelmiste aastate jooksudega väljateenitud kohalt e siis 1200 alguses.
match
Pole viga Priit top100 piir alistatud, kuigi 3:30 tempo jäi seekord ulmevaldkonda. Kui ma sama hästi jookseks, ma teeks siis kohe ühed õlled. Küll aga jooksus on nii, et sa kas jooksed või mitte, kuid tipptreenerite nippidest jääb tulemuse olulisel parandamisel nadiks. Saladuskatte all võin öelda, et mõni aasta tagasi proovisin teoreetiliselt õigesti treenida, kuid tulemuseks oli ajalooliselt kõige kehvem tulemus antud distantsil. Häving oli nii kohutav, et kui ma selle siia kirjutaks, siis sa mõtleks, et mingi õllekõht pläkutab siin. Tegelikult tuleb mul vaid suuta paar kilomeetrit rohkem normaalset tempot hoida, et 100 piir alistada.
Meelelahutuseks aga kõlbavad tipptreenerite nõuanded ikka ära ja võib-olla on neis ka kuskil mingi iva harrastajale.
Rein Jalak, Harry Lemberg ja Ants Nurmekivi on teinud raamatu nagu "Jooksja tarkvara".Usun, et see on raamatukogust tasuta saadav.
Minu meelest võiks ka nt Nurmekiviga pikema vestlusteema siia arendada, kuna Minn on nn ärimees, siis too teine härra peaks asja aint südamega tegema; või tunneb keegi mingit salamõnu teiste valesti treenimisest? Või on löödud lõplikult sellele käega...
kas keegi oskaks öelda, mis kilomeetritel võeti jooksumaratonil I-V vaheaeg?
Vaheaja punktid olid: 5; 10,5; 15; 19; 1/2 maraton
20161118 junda
uggs outlet
ed hardy clothing
swarovski crystal
michael kors outlet clearance
mbt shoes
louis vuitton
ralph lauren polo shirts
michael kors outlet clearance
rolex watches
uggs outlet
michael kors outlet online
michael kors handbags sale
ralph lauren pas cher
kansas city chiefs jerseys
pandora jewelry
patriots jerseys
nike blazer
pandora outlet
seahawks jersey
Postita kommentaar
<< Esileht