teisipäev, august 12, 2008

Pullerits: Mis juhtus Pavel Loskutoviga?

Kohtusin eelmise nädala lõpus koolivennast kergejõustikutreeneri Mehis Viruga, kes rääkis, et oli kuulnud ärevaks tegevat juttu Pavel Loskutovi kohta. Pole teada, mis teid ja kanaleid pidi info tema kõrvu jõudis, aga see oli selline: Loskutov on vigastanud tõsiselt jalga, kannakõõluse ja sääremarjalihase vahel on kahtlane rebend, mis ei lase korralikult treenida, rääkimata võistlemisest.

See oli küll halb uudis. Olin just paar päeva varem rääkinud Loskutovi treeneri Harry Lembergiga ning pärinud, milline on tema õpilase olümpiavorm. Ettearvamatu, vastas Lemberg. Aga see ei tähendanud, et tolle sõna taha oleks ta varjanud mingit kurjakuulutavat seisu.

Nimelt rääkis Lemberg mulle, et Loskutovi viimane jalahäda jäi juuni lõppu ja juuli algusse, mistõttu ettevalmistus olümpiaks on küll jäänud lühikeseks, ent vähemasti Kislovodski laagris on ta saanud kõik plaanid ellu viia. Jalaprobleem seisnes Lembergi sõnul selles, et Loskutovile ehk Pašale oli sääre peale tekkinud naljakas lihasrebend, mis tegi valu, ei lubanud pöiale tõusta ega tõugata. Aga ta oli käinud spordiarst Toomas Teini juures uuringutel. Doktor Tein oli tal jala kinni teipinud ning häda oli taandunud.

Igaks juhuks pärisin Virult, ega tema kõrvu küündinu ole see vana vigastuse lugu. Ta ütles, et ei, oli kuulnud, et see on ikka päris värske ja uus asi.

Helistasin siis kohe Lembergile, et uurida, kus peitub tõde. Vaja ju infot ja vihjeid kontrollida. Lemberg tunnistas, et ei ole küll mingist traumast kuulnud, ent lisas, et ega temalgi kõige värskemaid andmeid ole. Jäime siis mõlemad ootele.

Eelmise jutuajamise aegu, kui info uuest võimalikust traumast veel liikvele polnud läinud, pärisin, kuidas Pekingi võistlustingimused võiks Pašale sobida. Lemberg tunnistas, et ega sealsed kuumad ja niisked olud väga meeltmööda ole, sest Paša on suhteliselt suure kondiga ja suurt kasvu maratonijooksja, kes oma senised paremad võistlused teinud ennekõike jahedas ilmas.

Aga mis kohta ja aega ikkagi temalt oodata, pärisin. Lemberg ei ole õnneks keerutaja mees, vaid ütles otse, et kui võitja aeg on prognoositav 2:15 kanti, siis jääb Paša aeg 2:20 ja 2:30 vahele, ning lisas, et 2:25 oleks igati korralik tulemus, mis võiks anda tema hinnangul 25. koha. Igal juhul on selge see, tunnistas Lemberg, et Paša ei ole nii heas vormis nagu näiteks neli-viis aastat tagasi. "Selge see, et suuri eesmärke ta ei saa," märkis Lemberg.

Lõpuks ilmnes ka tõde Loskutovi seisundi kohta. Laupäeval teatas Lemberg mulle:

"Pavel tegi täna tõusva kiirusega 30 km pika krossi, 7 km ringil Kislovodskis. Kannakõõluse hädast ei tea ta midagi."

Arvan, et enamik lugejaid ei tea aga seda, et Pašal on suur koer, kes pidi suutma temaga 30 km krosse kaasa teha. Aga nende koertega on nii ja naa. Üks koer oli talle suvel treeningul kätte karanud ja hammustanud, nii et ohtude vältimiseks pidi Paša seejärel võtma viis-kuus antibiootikumi. Need, nagu teada, organismi paraku ei tugevda. Pigem vastupidi. Ent hea seegi, et jutud uuest vigastusest osutusid udujutuks.
******Paria townsite graveyard, Grand Staircase-Escalante National Monument, Utah. 26. juuni 2008. Pildistanud Priit Pullerits. (Foto täismõõdus nägemiseks klikkida pildile.)

Foto 1: Pavel Loskutov võitmas mullust jooksu ümber Harku järve.
Foto autor: Mati Hiis, SL Õhtuleht / Scanpix
Foto 2: Pavel Loskutov nokitsemas auhinnakapi kallal. Foto autor: Joosep Martinson, SL Õhtuleht / Scanpix
Foto 3: Pavel Loskutov on tunamullusel Tallinna sügisjooksul jäänud neljandaks. Paremal treener Harry Lemberg.
Foto autor: Mihkel Maripuu, Postimees / Scanpix